Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
21. september 2023, Narva
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtuasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi V M võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3076,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants; rg-kood 10746479; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
vastu
Hageja lepinguline esindaja Anni Kennedy (e-post [email protected]) Kostja: V M (IK XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: eestkostja Narva linn, lepinguline esindaja Rein Pärtel (e-post [email protected]) Kohtuistung
09.09.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
2-19-125427 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
Hageja on 11.09.2019 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõue tulenes kostja ja C OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Põhinõue oli kokku 1829,55 eurot ja kõrvalnõuded 1246,82 eurot. Kuna kohtunikuabil tekkis kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes, andis ta asja üle kohtunikule.
23.01.2020 esitas hageja hagiavalduse võlgnevuse nõudes. C AS ja kostja sõlmisid 22.12.2015 laenulepingu nr L3700484428. Laen tuli tagastada 36 osamaksega – põhiosa 2000 eurot, intress 1538 eurot, lepingutasu 40 eurot, haldustasu 54 eurot. Tagastamisele kuuluv summa 3632,05 eurot. C AS saatis 07.04.2017 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.04.2017 saatis C AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuleping on üles öeldud 28.04.2017. C AS loovutas 30.04.2018 nõude kostja vastu hagejale.
Kostja on tasunud maksegraafiku osamaksetest esimesed 10 osamakset maksetähtpäevaga 20.01.2016 - 20.10.2016 täielikult. Lepingu lõppemise seisuga 28.04.2017 oli kostja võlgnevus laenu põhiosas summas 1813,37 eurot (20.11.2016 osamakse põhiosa jääk). Kostja on teostanud peale lepingu lõppemist laenu katteks tagasimakse (12.12.2017) summas 50 eurot, mille hageja on arvestanud laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus laenu põhiosas summas 1763,37 eurot.
Laenulepingute põhitingimuste punkti 4.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenulepingu nr L3700484428 punktis 1 esitatud laenu põhitingimuste kohaselt 0,90 eurot kuus. 28.04.2017 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.11.2016-20.04.2017 osamaksete laenu haldamise tasud ehk kuus osamakset summas 6 x 0,90 eurot = 5,40 eurot.
2(14)
2-19-125427
Laenulepingu põhitingimuste punktis 2 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 24,9%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 1538,05 eurot, mis on jagatud osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on võlgnevus alates 11. osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 20.11.2016 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.04.2017 summas 221,60 eurot järgnevalt: 20.11.2016 täielikult tasumata intress summas 38,88 eurot; 20.12.2016 täielikult tasumata intress summas 37,21 eurot; 20.01.2017 täielikult tasumata intress summas 37,98 eurot; 20.02.2017 täielikult tasumata intress summas 37,53 eurot; 20.03.2017 täielikult tasumata intress summas 33,48 eurot; 20.04.2017 täielikult tasumata intress summas 36,52 eurot.
Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Tulenevalt laenulepingu punktist 6 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 24,9% aastas ehk 0,06% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid peale lepingu ülesütlemist tehtud tasumisele järgnevast kalendripäevast 13.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (1763,37) x viivitatud päevade arv (772) x lepingujärgne viivisemäär (0,04%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 816,79 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlgnevus summas 1763,37 eurot, intress summas 221,60 eurot, lepingu haldustasu summas 5,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 816,79 eurot, viivised alates 24.01.2020 kuni põhinõude summas 1763,37 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Sillamäe linna seisukoht ja eestkoste seadmine
Kohus tegi järelepärimise Sillamäe linnale, kes selgitas, et kostjaga kohtuti XXX, kus elab kostja. Meditsiinitöötaja sõnul ilmneb kostjal dementsust ja käitumishäireid, ta on lapseeast invaliid. Vaimse tervise seisundi tõttu ei ole kostja suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ja vajab ööpäevaringset kõrvalist abi. Hooldusteenusele toodi isik Ahtme psühhiaatriahaiglast. Hoolduse eest maksab kostja venna abikaasa. Kostja sõnul elas ta enne hooldushaiglat oma vennatütre juures Sillamäel. Kostja areng on alaealise lapse tasemel. Võlgnevuste kohta ei osanud selgitusi esitada, kuid eeldab, et vennapoeg D võis teda materiaalselt ära kasutada. Narva linn kinnitas oma seisukohas samasid faktilisi asjaolusid.
Kohus algatas 19.02.2020 hagita menetluse kostjale eestkostja määramise otsustamiseks. 26.03.2020 määras Viru Maakohus kostjale eestkostjaks Narva linna.
Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
3(14)
2-19-125427
11.STAR- registri andmetel on kostjal tuvastatud raske psüühikahäire alates 01.11.2008. SA Narva Haigla polikliiniku 06.02.2020 väljavõtte kohaselt on V M diagnoositud XXX. Mõõduka vaimse alaarengu korral isikute mõistuse areng ja kõne kasutamine formeeruvad aeglaselt ning nende saavutused nimetatud valdkondades on piiratud. Nende eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned isikud vajavad kogu elu vältel hooldajat. Koolitöö edukus on piiratud ja ainult osa neist isikutest on võimelised omandama põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises. Haridusprogrammid võivad anda võimalusi nende piiratud võimekuse arendamiseks ja põhiliste oskuste omandamiseks. Täiskasvanuna on nad tavaliselt võimelised tegema lihtsat praktilist tööd, kui ülesanne on üksikasjades hoolikalt selgitatud ja hea juhendamisega kindlustatud. Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on harva saavutatav. Seetõttu on eeldatav, et kostja arusaamine keerulistest õiguslikest tekstidest ja lepingutest on väga halb või puudub üldse. Arvestades asjaolu, et tegemist on arengupeetusega, ei ole tema võimed, võrreldes lepingu tegemise ajaga, paremaks läinud. Võib eeldada, et V M oli juba tarbijakrediidilepingu sõlmimisel raskelt haige ja tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida oli oluliselt alanenud. Kostjal ei ole muud sissetulekut peale vanaduspensioni 342,91 eurot ja sotsiaaltoetuse 26,85 eurot.
12.Sõlmitud on tarbijakrediidileping, mida kostja täitis, kuni seda võimaldas tema tervislik seisund. Kostja ei oska eesti keelt, lepingut ei ole tõlgitud ning seega puudus kostjal võime lepingu tekstist ja tähendusest piisavalt aru saada. Leping on allkirjastatud õhtul kell 19.00, millal tal puudus võimalus saada abi kvalifitseeritud tõlkeks ja laenuandja selgituseks. Kostja tugineb lepingupoolte kohustusele mitte üksteist eksitada ja ka hea usu põhimõttele teavitada üksteist asjaoludest, mis võivad lepingu sõlmimist mõjutada. Eesti Pangaliidu poolt kehtestatud hea pangandustava kohaselt tuleb kliendile selgitada tema õigusi ja kohustusi arusaadavalt, puuduvad andmed, et krediidiasutus oleks võimaldanud kostjal tutvuda talle arusaadava tekstiga.
13.Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Puuduvad andmed, et laenuandja oleks kõiki vastutustundliku laenamise põhimõtteid kohaldanud, mistõttu on kostja seisukohal, et leping on tühine või esinevad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades asjaolu, et kostja laenusumma ilmselt siiski sai ja kasutas, siis tuleks tal põhilaenu jääk tagasi maksta isegi siis, kui leping kuuluks tühistamisele. Samas on oluline, et sellise lepingu puhul tuleks arvestada juba laenusaaja poolt tasutud muude summadega, sh intress, lepingutasu jms. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega.
14.Kostja esitas kohtule tasaarvestamise avalduse hageja nõude ja kostja poolt hagejale õigusvastaselt tasutud summade vahel (lepingutasu, intress, viivis jm).
15.Kostja ei nõustu viivise maksmisega isegi kui leping oleks kehtiv. Hageja on asja menetlemisega tegelenud kaks ja pool aastat ja selle aja jooksul arvestanud viivist. Hageja on pahatahtlikult tekitanud endale võimaluse nõude suuremat viivist, mis on tarbijakrediidilepingu seisukohalt taunitav. Hagejal oli võimekus mõistliku aja jooksul ja kostjat vähem kahjustavalt võlg sisse nõuda.
4(14)
2-19-125427
16.Sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija võib nõuda nende kulude vähendamist. Arvestades hageja poolt võla sissenõudmise lubamatult pikka viibimist, kostja vara ja võla tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumist ja tema rasket varalist olukorda, samuti laenuandja head majanduslikku seisundit, ei ole kostjal võimalik viivist tasuda, isegi kui nõue oleks seaduslik. Kostja võlanõude pealt igasuguse viivise arvestamine ja sissenõudmine ei ole põhjendatud ja seaduslik ebamõistlikkuse põhjendusel. Hageja seisukoht
17.Hageja jääb oma nõude juurde. Laenutaotlus oli esitatud C AS internetipangas ning laenuleping oli allkirjastatud digitaalselt. Seega oli kostjal piisavalt aega enne taotluse esitamist ning lepingu allkirjastamist tutvuda C AS tingimustega. Kostja on osaliselt oma kohustusi täitnud, seega ei saa väita, et kostja ei oleks olnud teadlik endale võetud laenukohustustest. Kostja väide eesti keele mitteoskamise kohta on tõendamata. Laenuandja kodulehel on võimalik valida informatsiooni kas eesti, vene või inglise keeles. Seega oli kostjal võimalus tutvuda lepingu tingimustega ja lepingu-eelse teabega talle arusaadavas keeles. Hagejale on arusaamatu, kuidas kostjat enne lepingu sõlmimist eksitati, kostja ei ole seda põhjendanud.
18.Hageja kinnitab, et on täitnud seadusest tulenevat kohustust ning omandanud teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuivõrd toimus elektrooniline identifitseerimine, siis ei olnud kontoväljavõtte esitamine kohustuslik. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja kontrollis kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Kui kostja esitas laenu taotlemisel laenuandjale ebaõigeid andmeid, siis ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et esitatud andmed on valed. Poolte vahel sõlmitud leping ei ole tühine. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud, siis puudub ka alus tasaarvestuseks.
19.Hageja juhib tähelepanu, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja teovõimet piiratud ning kohtu ette ei ole toodud tõendeid, et kostja teovõimet oleks tagantjärgi piiratud. Kostjal on teisigi pooleliolevaid täitemenetlusi, mis tähendab, et ka nendes asjades ei ole tuvastatud, et kostja ei olnud võimeline enda tegudest aru saama või et tema teovõimet oleks juba toona piiratud.
20.Hageja ei nõustu, et oleks võla sissenõudmisega venitanud. Endine võlausaldaja on loovutanud enda nõude Aktiva Finants OÜ-le 30.04.2018. Hageja alustas võla sissenõudmisega kohe peale nõude loovutamist. Hageja eesmärk on saavutada võlgnikega kohtuväline kokkulepe, mistõttu jõuavad tihtipeale asjad kohtuni alles tükk aega hiljem. Hageja ei ole pahatahtlikult viivitanud võla sissenõudmisega. Hageja on alates 29.05.2018 saatnud kostjale meeldetuletusi ja pakkumisi võlgnevuse tasumiseks.
Kostja seisukoht
21.Ei ole tähtis, kas isiku teovõimet on piiratud või mitte. Seda liiki lepinguid võivad sõlmida ka isikud, kelle teovõimet ei ole veel piiratud, kuid kes ei saa aru sõlmitava tehingu tähendusest ja asjaoludest. Eriti taunitavad on sellised olukorrad, kus
5(14)
2-19-125427 krediidiasutus sõlmib lepinguid nö väga formaalselt vastutustundliku laenamise nõudeid täites ja sedagi ainult pangakontost lähtuvalt. Krediidiasutus pidanuks vastutustundliku laenu andjana pöörama seejuures tähelepanu sissetuleku allikatele, sh ka asjaolule, kas laenu taotleja töötab või mitte, mis on tema põhiliseks sissetuleku allikaks jms. Kostja puhul on selge, et tema sissetuleku allikaks on pension ja sotsiaaltoetus, mis viitab vajadusele isiku maksevõimelisust põhjalikumalt kontrollida. Krediidiasutus jättis selle tegemata, kuigi isegi kostja pangakontolt on selge, et isik, kelle ainsaks sissetuleku allikad on ainult minimaalseks ülalpidamiseks, ei suuda tasuda täiendavaid makseid. 2015. aastal oli V M sissetulekuks vanaduspension 241,29 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot, mis kattis hädavaevu tema igapäevased vajadused toidu ja eluaseme järele ning oli allpool toimetulekupiiri. Tõendamata on, et vastutustundlik on anda laenu pensionist ja toetusest elavale isikule.
22.Hageja on esitanud kohtule venekeelsed dokumendid, kuid leping sõlmiti eesti keeles. Samuti on eesti keeles kõik kostjale saadetud meeldetuletused. Hageja väljatrükid on tehtud 19.06.2020 ja ei kajasta internetilehekülje dokumente 2015, millal leping allkirjastati. Hageja ei ole seejuures esitanud väljavõtet, millest nähtuks, et internetikeskkonnas oleks laenu taotleja selleks, et laenu saada, pidanud tegema märke viidatud infoga tutvumise kohta. Hageja oleks pidanud teadvustama, et kostjal on mõõdukas alaareng ja kas kostja oli iseseisvalt võimeline sellise tehingu teostama. Kostja on kirjeldanud mõõduka alaarengu tunnuseid ja leiab, et tegemist on üldiselt teadaoleva teadmisega. Kui kostja puhul valmistab mõõduka alaarengu tunnuste määratlemine probleeme, siis on vajalik määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille alusel on vajalik hinnata kostja võimet saada lepingu sõlmimise ajal aru oma tegudest ja neid juhtida. Kostja leiab, et usaldusväärselt on eeldatav, et kostja oli juba lepingu sõlmimise ajal haige ja tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida oli tavapärasest madalam. Hageja täiendavad seisukohad
23.Hageja on viidanud õiguskirjandusele ja selgitanud, et krediidivõimelisus väljendab tõenäosust, et kõrvutades krediidiandjale teada olevaid tarbija regulaarseid sissetulekuid ja varalist olukorda tarbija kohustuste mahuga, on tõenäoline, et tarbija suudab võetud kohustused tulevikus täita. Hageja leiab, et seadus ei kohusta laenuandjat küsima tarbijalt täiendavat infot või pangakonto väljavõtteid krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on lähtunud kostja poolt esitatud andmetest ja samuti kolmandatelt osapooltelt (Rahvastikuregister, C AS, C AS-i grupi ettevõtted). C AS süsteemi logi väljavõttest nähtub, et kostja on esitanud laenutaotlusega andmeid enda sissetulekute ja igakuiste kohustuste suhtes. Kostja on avaldanud, et tema igakuine sissetulek on „560,00“ eurot ning igakuine kohustus on „0“. Kui kostja on esitanud krediidiandjale teadlikult valeandmeid, mis on toonud kaasa krediidivõimelisuse valesti hindamise, siis ei saa järeldada, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja krediidiandja ei ole piisavalt hinnanud laenutaotleja krediidivõimelisust. Krediidiandja hindas kostja sissetuleku pinnalt tema krediidivõimelisust heaks, kuna laenulepingust tulenev igakuine kohustus oli 59,90 eurot ja kostja ja ei ole avaldanud, et tal oleks muid kohustusi. Laenutaotluse esitamisel kohustub klient kinnitama, et on tutvunud üldtingimuste, maksegraafiku ja tarbijakrediidi standardinfo teabelehega ning hinnakirjaga.
6(14)
2-19-125427
24.Laenu sõlmimiseks oli kostja kohustatud end registreerima laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekib võimalus laenutaotlust esitada laenuandjale. Laenu taotledes täitis kostja laenutaotluse ankeedi. Kui kostja ei valdaks eesti keelt, ei oleks ta saanud laenu taotlemisel vajalike toimingutega hakkama ning laenutaotlus oleks jäänud esitamata. 09.09.2023 kohtuistung
25.Kohtuistungil selgitas kostja esindaja taas, et kostjaga sisulist kontakti pole võimalik saada tema psüühikahäire tõttu, kostja viibib hooldekodus, mille eest tuleb maksta ca 600 eurot kuus, kostja esindaja on veendunud, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja aga leidis omakorda, et leping oli sõlmitud 4 aastat enne eestkoste seadmist ja seega ei saa väita, et kostja ei saanud aru tehingu tähendusest, laenuandja kontrollis kostja esitatud andmeid sissetulekute ja väljaminekute kohta, tegi päringud registritesse ja laenuandja ei ole enda kohustusi rikkunud. Pooled nõustusid asja edasise arutamisega kirjalikus menetluses. Kompromissettepanek
26.Hageja tegi ettepaneku sõlmida kompromissi summas 1385,66 eurot (laenusumma jäägi osas), millele lisandub lepingu ülesütlemisest s.o alates 28.04.2018 seaduslik viivis 8% aastas. Hageja on nõus võimaldama ka võla ajatamist. Kostja esindaja ei olnud hageja sõnul huvitatud kokkuleppe läbirääkimistest ega kokkuleppe sõlmimisest. Kostja esindaja ei olnud valmis ka ära kuulama hageja pakkumist kompromissi osas. Hageja hinnangul on antud asja võimalik lahendada kompromissiga ning hageja peab seda ka mõistlikuks.
27.Kostja esindaja ei välistanud kompromissi sõlmimist, kuid kostja esindaja hinnangul ei saa see toimuda ilma hagejapoolsete mõistlike järeleandmisteta. Poolte täiendavad seisukohad
28.Kostja esindaja esitas tõendina ekspertiisiakti eestkoste seadmise asjas. Kostja esindaja on seisukohal, et kostja diagnoos on selline, mis juba viitab iseenesest sellele, et kostja ei saanud aru lepingu sõlmimise tagajärgedest. Kostja on nõrgamõistuslik ja puue on tal lapseeast. Seega tehingu sõlmimise ajal 21.12.2015 ei olnud ta võimeline laenutehingust aru saama ja seda sõlmima. Laenutaotluse on täitnud ja laenu kasutanud ilmselt keegi kolmas, käesolevaks ajaks välja selgitamata isik. Kuna sellest on möödunud pikk ajavahemik, ei ole ka süüteomenetluse alustamine mõttekas. Hageja poolt esitatud logifailis enamus nõutud andmetest üldse puudub, need ei ole tuvastatavad, mistõttu on krediidiandja tegevus sellise laenu andmisel juba eelduslikult õigusvastane ja leping õigustühine. Kostja esindaja leiab ka, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu on leping igal juhul tühine. Hageja ei ole asja juurde esitanud ühtegi asjakohast tõendit, millest nähtuks laenuandja poolt asjakohane ja sisuline maksevõimelisuse kindlakstegemine. Hageja ei ole soovinud isegi kindlaks teha kostja pangakonto asukohta ja igapäevaseid rahalisi liikumisi sellel. Asja juurde esitatud AS SEB Pank väljavõttest 01.01.2015-31.12.2015 nähtub üheselt, et kostja pangakontole igakuiselt laekunud pension on koheselt välja võetud ja pangakonto jääk on minimaalne. Viidatud perioodil laekus kostjale kokku 7059,99 eurot ja kulutati 7053,86 eurot. Krediidiasutus ei kontrollinud vajalikke andmeid, kuigi laenutaotlusse esitatud asjaolude pinnalt on ilmne, et pensionäri kuusissetulek ei saa üldjuhul olla 560 eurot 7(14)
2-19-125427 kuus. Samuti ei ole usutav, et kostja ei tee üldse kulutusi ja keegi kolmas isik võib teha kulutusi tema eest. Mõlemal poolel on küll kohustused mitte eksitada vastaspoolt ja esitada õiged andmed, kuid kostjale, kui raske puudega isikule ei saa ette heita valede andmete esitamist. Kuna laenuandja rikkus enda kohustusi, tuleb intressimääraks võtta seaduses sätestatud määr ning viivist ei saa üldse arvestada.
29.Hageja on seisukohal, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui kostja sissetulek ei olnud 560 eurot, siis peab kostja seda tõendama. Samuti kui kostjal oli väljaminekuid suuremas summas kui 0 eurot, peab tema seda tõendama. Laenuandja kontrollis kostja majanduslikku olukorda päringute tegemisega. Laenuandja võttis aluseks kostja esitatud andmed ning nende põhjal veendus, et laenu tagasimaksmine ei saa ohustada kostja toimetulekut – 560 eurot sissetulek ja laenumakse – 59,90 eurot, seega pidi kostjale jääma 500,10 eurot. Laenuandja on kontrollinud erinevaid registreid maksehäireregister, Crediidinfo.ee, elamisloa register, pensioniregister, rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded, kinnistusraamatu register. Selle tulemusena selgus, et kostjal on sissetulek ja kostjal puuduvad maksehäired. Maksehäireregistri kontrollimine tõendab, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Laenuandmisel lähtuti põhimõttest, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omas piiramatut õigust laenulepingut sõlmida. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse 59,90 eurot oli kostjale jõukohane. Laenuandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu sõlmimisel ei tekkinud hagejal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Laenuandja on edastanud kostjale piisavalt selge ja põhjaliku teabe, esitades kogu info euroopa standartinfo teabelehes. Kostja on sellega tutvunud ja seda aktsepteerinud. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Tähtajaks tasumata summadelt oli laenulepingus ette nähtud intressimääraga võrdne viivisemäär, s.o. 24,90% aastas. Nimetatud viivisemäära kohaldatakse pooltevahelises võlasuhtes nii lepingu kehtivuse ajal, kui ka pärast selle ülesütlemist. Hageja leiab, et kokkulepitud intressimäärast väiksem viivisemäär ei täidaks viivise eesmärki. Kostja kohtupsühhiaatria ekspertiis ja sellest tulenevad poolte seisukohad
30.Kostja esindaja leidis, et juba laenulepingu sõlmimisel oli kostja piiratud teovõimega. Kostja esitas taotluse psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks, et tuvastada, kas kostja oli lepingu ajal võimeline oma tegude tagajärgedest aru saama. Kohus rahuldas kostja taotluse 03.02.2023 määrusega. Ekspertiisiaktist nähtub, et kostjal esineb vaimne alaareng mõõdukas astmes, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Kostja on olnud aastaid psüühiliselt haige ning ta ei suuda tehinguid teha, sõlmida lepinguid ning saada aru tehingute tagajärgedest. Kostja ei olnud kestvalt, sh laenulepingu sõlmimise ajal 22.12.2015 võimeline oma tegudest aru saama ja neid piisavalt iseseisvalt, ilma kõrvalise isiku abita juhtima. Kostja ei olnud ka pärast
8(14)
2-19-125427 laenulepingu sõlmimist iseseisvalt võimeline tegema pangatehinguid tema arvelduskontole kantud rahaga. Samuti ei olnud kostja võimeline kirjeldatud laenutehingu ajal oma tegudest aru saama ja neid juhtima laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel, sh laenumaksete tagasimaksmisel.
31.Kostja esindaja on seisukohal, et V M on XXX. Kostja nimel on sõlmitud laenulepinguid, kuid see on peale raha laekumist kontolt koheselt välja võetud. Niisamuti on toimitud ka laekunud pensioniga. Kostja varalisest seisundist ei nähtu, et viidatud rahasummasid oleks kasutatud kostja ülalpidamiseks. Laenulepingute sõlmimine oli kostjale mittevajalik. Hageja hinnangul puuduvad kõik eeldused kostja nimel vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks ja vaidlusalune leping on õigustühine. Kostjalt puudus viidatud raha omandamise/omastamise tahtlus, võimalus reaalselt viidatud raha kasutada ja tal ei olnud mingit ettekujutust kelmusest. Kostja ei vastuta kannatanuna ei võla- ega kriminaalõiguslike põhimõtete kohaselt pangale tekkinud kahju eest. Oleks hea usu põhimõttega vastuolus nõuda teovõimetult kostjalt kahju hüvitamist õigustühise lepingu alusel, kui asjas tuvastamata kolmas isik pani krediidiasutuse suhtes toime kuriteo ja sai selle tõttu välja petetud raha omanikuks. Kostjal puudub selles asjas igasugune õiguslik ja eetiline vastutus ning kahju hüvitamise kohustus. Seaduses sätestatud ja hea usu põhimõtte funktsioonidest tulenevate piirangute rikkumise tagajärjel võib leping olla seaduse ja/või hea usu põhimõttega vastuolus, millest tulenevalt krediidiandja võib kaotada hilisemas kohtumenetluses võimaluse realiseerida õiguskaitsevahendeid, milles õigusi oleks võimalik realiseerida juhul, kui krediidisuhte pool järgiks hea usu põhimõtteid. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist. VÕS §-st 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning panga riisikot ei saa seejuures panna teovõimetule kostjale, mida hageja on pahatahtlikult kõigest jõust püüdnud teha.
32.Hageja arvamuse kohaselt jääb arusaamatuks, mis põhjusel kostja elukoha järgne vallavalitsusena olev esindaja on eestkoste määramise jätnud taotlemata, et vältida lepingute sõlmimist. Eestkoste on määratud antud kohtumenetluse raames ja seda kohtu algatusel. Ekspertiisiaktis nähtub, et kostja on psühhiaatrilisel ravil olnud alates 1976. aastast. Seega oli kostja elukoha järgsele vallavalitsusele juba eelnevalt teada kostja tervislik seisund, kuid kostja eestkostja ei teinud midagi, et eestkostja määrataks kostjale juba varem. Lepingu sõlmimisel 21.12.2015 ei olnud kostjale eestkoste määratud. Laenuandja on lepingu sõlminud vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Kostja tervisliku seisundit ja asjaolu, et kostja ei olnud lepingu sõlmimisel võimeline oma tegudest aru saama, ei oleks võimalik laenuandjal teada saada, kuna antud informatsioon on konfidentsiaalne ega ole kolmandatele isikutele k.a laenuandjale krediidihindamise raames kättesaadav. Kostja eestkostja Politsei- ja Piirivalveametile 02.06.2020 esitatud avalduse alusel ei ole uurimisasutus tuvastanud, et kostja nimel on laenulepingu sõlminud kolmas isik. Seega on lepingu sõlminud just kostja. Kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine, palub hageja kohtul alternatiivselt kostjalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel aluseta saadu, s.t laenusumma ja seadusjärgne viivis. Kostja lõppseisukoht
9(14)
2-19-125427
33.Kostja jääb varem esitatud seisukoha juurde ning palub hagi rahuldamata jätta ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja hinnangul ei olnud kostja võimeline vaidlusalust tehingut teostama, faktilistest asjaoludest nähtuvalt ei saanud ega kasutanud kostja ka laenulepingus märgitud summat. Kostja ei ole kohustatud tasuma kolmandate isikute kuritegeliku tegevuse tagajärjel pangale tekitatud kahju. Pank tekitas sellise olukorra raskest hooletusest tulenevalt, kuna ei kontrollinud laenu andmiseks vajalikke asjaolusid kohaselt. Kostja esindaja märgib, et kriminaalmenetluse algatamisel on mõtet, kui kuritegu ei ole aegunud. Teise astme kuritegu, st mille eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 5 aastat, aegub 5 aasta jooksul. Kriminaalmenetluslikus mõttes sellist kriminaalasja aga ei menetletaks. Hageja lõppseisukoht
34.Hageja jääb varem esitatud seisukoha ja kompromissettepaneku juurde. Lisaks märgib hageja, et kriminaalasi nr 20233000703 menetlus jäeti alustamata, kuna enne V M teovõimetuks tunnistamist 26.03.2020, oli V M õigus oma vara enda äranägemisel kasutada ja vajadusel selle kaitseks politsei poole pöörduda. Esitatud avalduse alusel 04.06.2020 tehti otsus vastavalt KrMS § 199 lg 1 punktis 1 sätestatule kriminaalmenetlust mitte alustada, sest tundmatute isikute tegevuses puuduvad KarS § 201 ja 2015 ettenähtud kuriteo tunnused. Kostja ega tema esindaja poolt ei ole kriminaalmenetluse asjas tehtud otsusele kaebust esitatud. Seega ei ole tõendatud, et kolmandad isikud oleksid kostja suhtes nö kuritegelikult käitunud. Seega on kostja nimetatud väited paljasõnalised ja tõendamata Laenu tagastamise eest vastutab kostja. Juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama sellesarnases ulatuses, nagu hageja on kompromissina pakkunud, palub hageja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
35.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
36.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja C AS tarbijakrediidilepingu. Hageja kandis selle tulemusel kostja kontole raha summas 1960 eurot (dtl 436). Poolte vahel on vaidlus selles, kas leping oli sõlmitud kehtivalt. Kostjal on kolm peamist vastuväidet, miks tema arvates on leping tühine. Nimelt leiab kostja esindaja, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostja ei olnud lepingu allkirjastamisel teovõimeline ning laenulepingu sõlmis kolmas isik kostja nimel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laenu taotlemisel ei esitanud kostja laenuandjale üldse mingeid tõendeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta ning laenuandja ei ole ka kostjalt vastavat teavet nõudnud ega selgitusi palunud.
37.Kostja eitab hagejaga lepingu sõlmimist. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 23.01.2020 ning kohus algatas kostja suhtes eestkoste määramise menetluse 19.02.2020. Kohus seadis 26.03.2020 määrusega kostja üle eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Hageja leiab, et laenuandjale ei olnud lepingu sõlmimise ajal teada asjaolusid, millest saanuks järeldada, et kostja ei olnud lepingu sõlmimisel võimeline oma tegudest aru saama. Taoline teave on konfidentsiaalne ega ole laenuandjale 10(14)
2-19-125427 krediidihindamise raames kättesaadav (dtl 422). Kostja esindaja hinnangul on sõlmitud leping tühine, kuivõrd kostja on piiratud teovõimega ning ta ei olnud lepingu sõlmimise ajal võimeline enda tegusid juhtima tal puudus raha omandamise tahtlus ning võimalus reaalselt viidatud raha kasutada (dtl 409).
38.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud 22.12.2015 laenulepingu nr L3700484428. Hagi rahuldamiseks pidanuks hageja tõendama tema nõude aluseks olevad asjaolud (TsMS § 230 lg 1). Samas on hoopis kostja põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat laenulepingut nr L3700484428 sõlminud.
39.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 näeb ette, et täielik teovõime on 18aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Isiku teovõimet saab hinnata tema poolt tehingu tegemise aja seisuga, sealhulgas tagasiulatuvalt. Kuigi Viru Maakohtu 26.03.2020 määrusega määrati kostjale eestkostja alates antud määruse tegemise ajast ning vaidlusalune leping sõlmiti enne seda, saab kohus käesolevas menetluses tagasiulatuvalt hinnata, kas kostja oli laenulepingute sõlmimise ning laenutaotluste esitamise ajal teovõimeline ja sai aru oma tegude tagajärgedest.
40.Käesoleva menetluse raames teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et kostjal esineb vaimne alaareng mõõdukas astmes, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, ta ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal 22.12.2015 võimeline oma tegudest aru saama ja neid iseseisvalt juhtima. Samuti ei olnud kostja ka pärast laenulepingu sõlmimist iseseisvalt võimeline tegema pangatehinguid tema arvelduskontole kantud rahaga ning tagastama laenumakseid (dtl 401). Kohus loeb ekspertiisiaktiga tõendatuks, et kostjal puudus lepingu sõlmimise ajal võime enda tegudest aru saada ning neid juhtida.
41.Kostja esindaja seisukohast nähtub, et kostja ei valda eesti keelt. Eestikeelne laenuleping sõlmiti õhtul peale kella 19.00, kuid kostjal puudus ilmselt võimalus saada abi tõlkeks ja laenuandja selgitusteks. Seega puudus kostjal võimalus lepingust aru saada (dtl 106). Kostja esindaja arvamuse kohaselt on kostja identiteedivarguse ohver. Kostja kontole laekunud pension ning laenusummad on sealt koheselt välja võetud (dtl 162jj) ning summasid ei ole sealjuures kostja ülalpidamiseks kasutatud. Kahju on tekitanud kolmandad isikud (dtl 407), kuid kuna kuriteo aegumistähtaeg on möödunud, ei ole kriminaalasja alustamisel mõtet. Hageja märkis, et tõendamata on asjaolu, et laenu oleks võtnud kolmandad isikud. Kõnealuses asjas jäeti kriminaalmenetlus algatamata ning kostja esindaja ei ole sellele otsusele kaebust esitanud (dtl 434). Kohus leiab, et kostja esindaja avaldusel kriminaalmenetluse algatamata jätmine ei tähenda, et kostja sõlmis
11(14)
2-19-125427 lepingu iseseisvalt. Politsei-ja Piirivalveamet on teinud otsuse andmete pinnalt, mis olid toona teada. Pärast seda on kostja suhtes teostatud ekspertiis, mis kinnitab, et kostja ei olnud võimeline vaidlusalust lepingut sõlmima ega täitma sellest tulenevaid kohustusi.
42.Eelnevalt on tuvastatud, et kostjal puudus tehingu sõlmimise ajal võime enda tegudest aru saada ning neid juhtida. Kostja ei valda eesti keelt ning leping on sõlmitud digitaalselt. Kohus leiab, et kuna kostja näol on tegemist eaka inimesega, kellel on diagnoositud vaimne alaareng ning käesolevaks ajaks seatud ka eestkoste, ei ole eluliselt usutav, et kostja sõlmis vaidlusaluse laenulepingu iseseisvalt. Kostja vajanuks selleks vähemalt kõrvalabi. Kostja kontole laekunud summad on sealt üsna pea pärast laekumist välja võetud ning teadaolevalt ei ole neid summasid kasutatud kostja hüveks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingu sõlmimine kolmanda isiku poolt on käesolevas asjas leidnud tõendamist.
43.TsÜS § 129 lg 1 näeb ette, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Riigikohus 21.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16 p-s 16 selgitanud, et „esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ Kuna hagejaga sõlmis käesoleval juhul lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa vastava lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.
44.Riigikohus on 16.12.2019 tsiviilasjas nr 2-16-124450 tehtud otsuse p-s 22 selgitanud, et „kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.“ Kohus on seisukohal, et viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud eeldus on asjas esitatud tõenditega ümber lükatud. Arvestades asjaolu, et kostja oli kestvalt võimetu oma tegudest aru saama, siis ei saa kuidagi väita, et tema ID-kaart ja PIN-koodid oleksid tema valdusest välja läinud tema enda süül.
45.Kohus leiab, et samas ei ole hageja täitnud omapoolset hoolsuskohustust. Laenuandja ja kostja sõlmisid lepingu 22.12.2015 (dtl 36). Esitatud tõendite põhjal on haginõude aluseks oleva lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 (siin ja edaspidi laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) mõttes. VÕS § 402 lg 1 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4032 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4032 lg 11 on sätestatud, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Vastavalt VÕS § 4032 lõikele 7 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
46.Kostja esindaja leiab, et laenuandja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiasutus pidanuks vastutustundliku laenuandjana pöörama 12(14)
2-19-125427 tähelepanu kostja sissetuleku allikatele. Kostja sissetuleku allikaks on pension ja sotsiaaltoetus, mis viitab vajadusele isiku maksevõimelisust põhjalikumalt kontrollida. Krediidiasutus jättis selle tegemata, kuigi kostja pangakontolt on selge, et isik, kelle ainsaks sissetuleku allikad on ainult minimaalseks ülalpidamiseks, ei suuda tasuda täiendavaid makseid. Hageja selgitas, et laenuandja kontrollis kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt ning lähtus ka laenutaotluses esitatud andmetest. Teadlikult valeandmete esitamine, mis on kaasa toonud krediidivõimelisuse valesti hindamise, ei tähenda, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
47.VÕS § 14 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 kohustas krediidiasutust laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks (RKTKo 2-14-21710, punkt 25.2).
48.Hageja selgitas, et kostja esitas laenutaotluses oma igakuiseks sissetulekuks 560 eurot, väljaminekud puudusid. Kuna laenu kuumakse moodustas 12,6% kostja igakuisest sissetulekust, andis automaatne otsustusmootor laenutaotlusele positiivse vastuse. Täiendavalt ei küsitud laenutaotleja kontoväljavõtteid läbitud manuaalset krediidihinnangut. Analüüsi raames kontrolliti kliendi igakuiseid kohustusi ning selle tulemusel jõuti järeldusele, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks. Samuti märkis hageja, et välistada ei saa võimalust, et kostjal oli lisaks muu täiendav sissetulek, mis ei pruugi kajastuda ka pangakonto väljavõttes. Kohustuste puudumise osas ei saa välistada, et keegi kolmas isik kostja eest kohustusi täitis.
49.Kohtule esitatud andmete pinnalt nähtub, et kostjaga laenulepingu sõlmimisel läbis kostja automaatkontrolli, kus võeti arvesse andmeid avalikest andmebaasidest ning laenutaotlusest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67). Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskuseid (RKTKo 3-2-1-136-12, punkt 24). Laenutaotluse otsus ei saa aga põhineda eeldustel. Olukorras, kus krediiditaotleja sissetulek moodustub pensionist ning sotsiaaltoetusest, ei saa krediidiandja mõistlikult eeldada, et krediiditaotlejal on sissetulekud, mis kusagil ei kajastu või tema väljaminekuid katavad kolmandad isikud. Kohus leiab, et krediidiandja on kostjaga lepingu sõlmimisel jätnud
13(14)
2-19-125427 olulised asjaolud välja selgitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ei garanteeri küll laenu tagastamist, kuid see aitab vältida laenuandmist isikutele, kellele see võib kaasa tuua majanduslikke raskuseid. Kuna krediidiandja ei analüüsinud kostja majanduslikku seisu piisaval määral, tõi see kaasa krediidi andmise isikule, kes ei ole võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
50.Kuna hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja andis vastutustundetult kiirkorras laenu kostja identiteeti kuritarvitanud isikule, siis selle eest ei saa olla vastutav kostja. Arvestades kohtu poolt tuvastatut, et kostja ei ole sõlminud C AS-ga 22.12.2015 laenulepingut nr L3700484428-ga ning olemasolevate tõendite alusel puuduvad muud kostja vastutuse eeldused hageja ees, tuleb jätta hagi rahuldamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on alusetud ka kõik hageja kõrvalnõuded. Kuna kohus tuvastas hagi aluseks oleva lepingulise suhte puudumise hageja ja kostja vahel, siis ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas.
MENETLUSKULUD
51.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
52.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.