Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Osaühingu Küri hagi Embrace OÜ võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19. augusti 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Embrace OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
4032 eurot
vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja osaühing Küri (registrikood 10131752), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja Embrace OÜ (registrikood 12472804), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus mõistis Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise protsendina põhinõudelt välja alates 20. oktoobrist 2020. Teha selles osas uus otsus, millega mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis protsendina põhinõudelt välja alates 21. oktoobrist 2020.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 19. augusti 2022 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
4.2 Mõista Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks välja põhivõlgnevus 2400 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1194 eurot. 4.3 Mõista Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt (2400 eurolt) 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 21. oktoobrist 2020 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 4.4 Jätta maakohtus kantud menetluskulud 8 % ulatuses osaühingu Küri kanda ja 92 % ulatuses Embrace OÜ kanda.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 5 % ulatuses osaühingu Küri kanda ja 95 % ulatuses Embrace OÜ kanda.
6.Asja sisuliselt lahendanud maakohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Küri (hageja) esitas 13.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Embrace OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 16.09.2020 kostjale makseettepaneku. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, siis 05.10.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.10.2020 kohtule hagi kostja vastu põhivõla 2400 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1528,80 euro väljamõistmiseks. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja edasiulatuva viivise tasumata põhisummalt 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 13.01.2017 sõlmitud lepingu alusel Kuninga 23, Pärnus asuva ehitise omanikujärelevalve teenust alates 2016. a septembrist. Lepingu p 7.1 kohaselt kohustus kostja tasuma teenuse eest 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Kohe tööde alguses tekkisid kostjal arvete tasumisega probleemid, samuti
esines probleeme objekti ehitusega. Sealhulgas juhtis hageja korduvalt tähelepanu ehitustööde puudulikule dokumenteerimisele. Hageja ja kostja sõlmisid 2018. a kompromisskokkuleppe, mille kohaselt tühistas hageja arved alates 2017. a juunist ja kostja pidi tasuma hagejale võlgnevuse 2400 eurot. Hageja edastas kostjale vastavalt kokkuleppele 16.03.2018 kreeditarved, kuid kostja sellele vaatamata võlgnevust ei tasunud. Kostjal on tasumata arved perioodi 2017.a veebruar - mai eest. Alates 2018. a märtsist ei ole hageja kostjale enam omanikujärelevalve teenust osutanud. Hageja taganes kohtumenetluse ajal kompromisskokkuleppest, mille alusel kreeditarved väljastati. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud lepingujärgsete tööde tegemist. Arvete esitamine ei tõenda lepingu täitmist. Hageja ei ole objektil lepingujärgset omanikujärelevalvet teostanud, sh allkirjastanud tööde vastuvõtmise akte ega kontrollinud teostatud tööde kvaliteeti. Hageja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkisid kostjal probleemid ehitisele kasutusloa saamisega. Kuna hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut, siis on kostjal õigus keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest hageja ees VÕS § 111 järgi. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohtu 19.08.2022 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2400 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1194 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 20.10.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus märkis, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
6.Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: - Hageja, kostja ja Swedbank AS (pank) sõlmisid 13.01.2017 lepingu pealkirjastatud „omanikujärelevalve käsundusleping nr“. Lepingu kohaselt pidi hageja osutama omanikujärelevalve teenust Pärnu linnas Kuninga 23 asuval objektil alates 2016. a septembrist kuni ehitisele kasutusloa väljastamiseni (dtl 25). - Hageja nimel teostas objektil omanikujärelevalvet PE. - Perioodi 2016. a september-detsember eest ning 2017. a jaanuari eest tasus kostja hageja esitatud arvete alusel 06.03.2017 kokku 3000 eurot (arved nr 161209 ja 170106) (dtl 3536, 40, 70). Edasisi arveid kostja ei tasunud. - Hageja tühistas arved alates 2017. a juunist ning saatis kostjale 16.03.2018 kreeditarved nr 171213 ja 180209 arvetele nr 171210, 180105 ja 180207 (dtl 32-34). Tasumata on arved nr 170203, 170307, 170406 ja 170507 kokku summas 2400 eurot (dtl 37-40, vaidlusalused arved). - Pärnus Kuninga 23 asuval objektil puudub praeguseni kasutusluba (dtl 55 ja 75).
7.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva tasu ajavahemikul 2017.a veebruar – mai osutatud teenuse eest. Seega on hageja esitanud lepingu täitmisnõude.
8.Kohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et pooled sõlmisid lepingu alusel osalise kompromissi, millest hageja on praeguseks väidetavalt taganenud (dtl 93). Viidatud kompromiss ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest see ei puuduta vaidlusalusalusel perioodil teenuse osutamist.
9.Pooled ei ole menetluses olnud järjekindlad selles, mis liiki lepinguga tegemist on. Kohtu hinnangul on tegemist käsundilaadse lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 mõttes. Omanikujärelevalve teenus on teenus, mille puhul ei saa rääkida konkreetse töö valmimisest või kindlalt saavutavast tulemusest. Eeltoodut ei muuda see, et lepingust ja/või õigusaktidest tulenevalt võivad olla omanikujärelevalvet teostava isiku mõned ülesanded seotud konkreetse töö tegemisega (nt tellijale esitatud arvete kinnitamine, lepingu p 9 c). Oluline on, kas oodatav lepingu tulemus sõltub üksnes omanikujärelevalvet teostavast isikust või veel kellestki. Vastavalt sellele tuleb määrata, kas tegemist on töövõtulepinguga või käsundiga. Iseenesest ei ole välistatud, et vaidlusalusele käsundilaadsele lepingule saab osaliselt kohaldada ka analoogia korras töövõtulepingu sätteid (VÕS § 635 lg 1 jj).
10.Pooled on üksmeelel, et lepingule kohalduvad omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused (OKÜ 2005), millest pooled lähtuvad lepingus kokku leppimata küsimustes. Pooled on oma menetlusdokumentides läbivalt viidanud ka konkreetsetele OKÜ 2005 tingimustele, mis praeguses vaidluses nende arvates kohalduvad. Ka on pooled üksmeelel, et pooltel tuli lepingu täitmisel juhinduda õigusaktides omanikujärelevalve kohta sätestatust, sh majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (määrus nr 80).
11.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, millises suuruses tasu on lepingus kokku lepitud. Hageja arvates kohustus kostja tasuma hagejale teenuse eest 500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (lepingu p 7.1.). Kostja hinnangul tasus ta hagejale lepingu alusel ettemaksuna 3000 eurot alusetult ja lepingu p-st 7.1. ei tulene tasu kokkulepet 500 eurot kuus (+ käibemaks) (dtl 73 ja 75).
12.Vaidluse korral tuleb kohtul lepingut tõlgendada. Tasu kokkulepe on sõlmitud lepingu pdes 7.1. ja 7.2. Lepingutingimustest nähtub selgelt, et tasu teenuse eest on 500 eurot kuus (+ käibemaks) ja ettemaksu lepingu kohaselt ei tasuta. Hageja väljastatud arved tuli kostjal tasuda 10 päeva jooksul pärast arve saamist (lepingu p 7.3). Kohtutoimikus puuduvad tõendid, mis viitaksid, et lepingu alusel oleks tasutud ettemaksu. Vaidlust pole, et tasumata on hageja arved nr 170203, 170307, 170406 ja 170507 summas 2400 eurot.
13.Pooled vaidlevad lisaks selle üle, mis oli lepingujärgse teenuse osutamise sisu ja kas kostja seda teenust nõuetekohaselt sai. Sellest sõltub, kas hagejal on õigus lepingus kokkulepitud tasule või mitte.
14.Hageja hinnangul osutati lepingujärgset teenust nõuetekohaselt kuni 2018. a märtsini, mil leping lõppes poolte kokkuleppel. Kostja arvates pole ta lepingujärgset teenust saanud või sai seda osaliselt, st teenust osutati puudustega VÕS § 100 mõttes. Lepingu eesmärki ei saavutatud, sest vaidlusalune korterelamu ei saanud kasutusluba. Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei viibinud objektil, teda ei olnud võimalik telefonitsi kätte saada ning kõik vajalikud dokumendid jäid koostamata ja/või allkirjastamata.
15.Hindamaks, kas hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud, tuleb tuvastada esmalt, millised olid hageja lepingujärgsed kohustused. Lepingus on kokku lepitud, et selle objektiks on „OKÜ 2005 nimetatud teenuse osutamine vastavalt OKÜ 2005 tingimustele. Eeldatakse, et OKÜ 2005 2. osa 1. jaos nimetatud teenus osutatakse täies ulatuses, kui käesolevas lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu objektiks on Kuninga 23, Pärnu asuva korterielamu, ehitustööde-renoveerimistööde ajal omanikujärelevalve teenuse osutamine“ (p 1, dtl 25). Veel on lepingus märgitud, et „Pank ja Tellija on huvitatud Ehitise ehitamisest ja Omanikujärelevalve poolt omanikujärelevalve teostamisest viisil, mis tagaks laenuraha sihtotstarbelise kasutamise ja Ehitise nõuetekohase ehitamise“(p 9 a). Lepingu p 9 c kohaselt kohustub omanikujärelevalve kinnitama ehitaja poolt tellijale esitatud arved ja/või teostatud tööde vastuvõtmiseks/aktsepteerimiseks esitatud aktides kajastatud tööde mahu vastavuse jne. Lepingu p 9 d kohaselt kohustub „omanikujärelevalve viivitamatult (kas suuliselt või kirjalikult) vastama Panga järelepärimistele seoses Ehitise ehitamisega (sh ehitusgraafikus püsimisega)“.
16.OKÜ 2005 p 3.1.1. b ja 4.1.1. b kohaselt oli tellijal kohustus lepingu täitmine vastu võtta ning loetakse, et ta on täitmise vastu võtnud, kui ta lepingu täitmist faktiliselt aktsepteerib (dtl 220 ja 227). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks hagejale enne kohtumenetlust teinud etteheiteid töö kvaliteedi osas (eelkõige perioodil 2017. a veebruarmai). Järelikult on kostja senini faktiliselt aktsepteerinud hageja teenust ja/või selle vastu võtnud.
17.Teenuse vastuvõtmisest (käsundi täitmisest) muutub sissenõutavaks käsundisaajale makstav tasu (analoogia korras VÕS § 637 lg 3). Lepingu p-s 7.1. on tasu sissenõutavus reguleeritud ajavahemike kaupa. Järelikult muutus tasu sissenõutavaks ühekuuliste ajavahemike möödumisel (VÕS § 82 lg 7). Ka seadus sätestab, et kui tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb maksta tasu vastava ajavahemiku möödumisel (VÕS § 628 lg 1).
18.Kuna kostja on faktiliselt teenuse osutamise vastu võtnud, kehtib kohtupraktika kohaselt eeldus, et teenus oli nõuetekohane (Riigikohtu 18. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1461484, p 18). Seega tuli kostjal tõendada, et vastuvõetud töid tegelikult ei osutatud või seda tehti puudustega. Ühtlasi tuli kostjal tõendada, et ta on puudustele tuginenud mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud, arvestades, et vaidlusalust teenust osutati ajavahemikul 2017. a veebruar-mai ning teenuse osutamine lõpetati vaidlustamata asjaoludel 2018. a märtsil. Selles osas saab lepingule analoogia korras kohaldada VÕS § 644 lg-tes 1-3 sätestatut. Vaidlust pole, mõlemad pooled tegutsevad majandustegevuses.
19.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta heitis enne hagimenetlust hagejale ette, et lepingus kokku lepitud teenust (sh ajavahemikul 2017. a veebruar-mai osutatud teenust) ei osutatud või osutati seda puudustega (dtl 246). Järelikult ei saa kostja enam VÕS § 644 lg 3 esimesest lausest tulenevalt tugineda sellele, et vastuvõetud töö oli puudustega.
20.Isegi juhul, kui lugeda, et kostja ei ole teenust vastu võtnud (tõendamiskoormis ei ole üle läinud) või kui kostja saaks jätkuvalt tugineda puudustele teenuses (puudustest teavitamise mõistlik aeg ei ole möödunud), kuuluks kohtutoimikus esitatu kohaselt hageja põhinõue ikkagi rahuldamisele. Hageja on tõendanud, et osutas vaidlusalusel perioodil kostjale lepingus kokkulepitud teenust.
21.Kostja ei ole hagejale esitatud etteheited tõendanud ega veenvalt põhjendanud. Ühtlasi on kostja etteheited üldist laadi ega puuduta konkreetselt vaidlusalust ajavahemikku 2017. a veebruar - mai. Kostja vastuväidetest ei selgu, millised konkreetsed lepingulised kohustused vaidlusalusel perioodil hagejal täitmata jäid. Arvestades, et kostja hagejale teenuse kvaliteedi osas etteheiteid ei teinud, ei ole kostja praegu esitatud etteheited eluliselt usutavad. Kostja väited puudustega teenuse osutamisest ei ole usutavad mh seetõttu, et kostja võttis hagejaga ühendust ja arutas võlgnevuse tasumist (dtl 109-114). Kostja vastuväited hagile on ka vastuolulised. Kostja väitis menetluses, et ei saa hagejale teenuse ebakvaliteetsust ette heita, sest teenust pole osutatud, samas möönis, et hageja küll osutas teenust aga ei teinud seda piisavas ulatuses (dtl 245-246, 275 ja 303).
22.Hageja poolt kohtule esitatud tõendid kinnitavad veenvalt, et PE viibis korterelamu ehituse juures (telefoni asukoha positsioneering), suhtles ehitajatega, tegi ehitisest fotosid, allkirjastas pangale edastatud dokumendid (u 1000 tk, dtl 175, 181 ja 246) (lepingu p 9 c mõttes), saatis kostjale selgitusi ja andmeid kasutusloa taotlemiseks ning suhtles ehituse teemal Päästeametiga. Lepingust ei nähtu, et hageja pidi mistahes dokumente koostama. Lepingu kohaselt pidi hageja üksnes ehitaja poolt tellijale esitatud dokumente kinnitama. Kostja ei ole nimetanud ühtegi dokumenti, mille hageja põhjendamatult kinnitamata jättis.
23.Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kostja argumente, et hageja lepingulise esindaja sõiduk võis olla küll pargitud Pärnus Kuninga 23 asuva korterelamu lähedusse kostjale kuuluvale kinnistule, kuid see ei tähenda, et PE objektil oma tööülesandeid täitis (dtl 275). Samuti ei ole tõsiseltvõetavad kostja väited, et ta ei ole hageja kirju kätte saanud, sest need on saadetud valel aadressil [email protected] ning pilte ehitisest tegi hageja ilmselt enda jaoks. E-posti aadress on Osaühingu Refeus poolt äriregistrile esitatud ametliku elektronposti aadressina ning antud ettevõtte juhatuse liikmed on samad, kes kostjal (Irina ja Avo Kolmkant). Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Ei ole mõistlikku põhjendust, miks PE parkis sõiduki niisama korterelamu lähedusse ning tegi ehitusest fotosid oma tarbeks. Fotod on saadetud ka AJ-le (dtl 182). Eeltoodut ei muuda see, et kostja esitas äriühingute kirjad, millest kostja arvates nähtub, et PE ei olnud objektil kättesaadav ja ei teostanud omanikujärelevalvet.
24.Äriühingute kinnituste põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et PE korterelamu ehitusel ei viibinud ja omanikujärelevalvet ei teostanud. Tegemist ei ole sedavõrd kaalukate tõenditega, sest äriühingute nimel kinnitusi andnud isikuid ei ole kohtus üle kuulatud (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Lisaks tuleb kohtul hinnata tõendeid kogumis, s.o koos hageja esitatud tõenditega. Äriühingute antud kirjalikud kinnitused ei riimu teiste tõenditega ja on kontrollimatud.
25.Vaidlust ei ole, et ehitusdokumentide koostamine ja säilitamine on ehitaja ülesanne ning ehitusdokumentide koostamise kontroll ja nõudmine on üks omanikujärelevalve kohustus (dtl 77 ja 88). Kui ehitusel on mitu ehitajat, siis tuleb ehitust dokumenteerida peatöövõtjal. Seega pidi kostja ehitusel dokumendid koostama Kattex Ehitus OÜ, kes oli kostja kinnitusel peatöövõtja.
26.PE kinnitas kirjalikult ja suuliselt, et kohtus kostja juhatuse liikmete A. ja I. Kolmkandiga Kuninga 23 objektil kummagagi umbes kümnel korral ning suhtles objektil peamiselt AJga. Samuti kohtus ta objektil töömeestega. PE kinnitusel pakkus ta projekti eriosade teostamiseks välja ka omapoolsed lahendused ja kooskõlastas need Päästeametiga (sh käis korduvalt Päästeametis kohapeal konsultatsioonil) (dtl 174-176). PE väitel nõudis ta korduvalt AJ-lt, et peatöövõtja peab tegema ehitustööde päevikuid ja kaetud tööde akte. PE kinnitusel kontrollis ta tööde vastavust projektile. Ehitatava ehitise puudustest teavitas PE kostja juhatuse liikmeid ja AJ, sh kirjalikult (dtl 183). Vaidlust ei ole, et ehitusel juhtis töid AJ (dtl 251). PE kirjalikud ja suulised ütlused riimuvad kohtu hinnangul teiste hageja esitatud tõenditega. Ühtlasi lükkavad need ümber kostja väited ja tõendid selle kohta, et hageja ei teostanud omanikujärelevalvet ja jättis ehitajalt dokumendid nõudmata ja need kontrollimata.
27.Kostja heitis hagejale konkreetselt ette, et tal jäi omanikuga koostamata oma ülesannete täitmiseks järelevalveprotseduuride programm või kvaliteedi tagamise plaan (määruse nr 80 § 4 lg 1, dlt 272). PE selgitas istungil, et oli AJ-ga just lõpetanud ühe eelmise projekti ning nad leppisid kokku, et teostavad kostja ehitataval ehitisel täpselt samad toimingud – PE allkirjastab kaetud tööde aktid ja vaatab tööd üle ja allkirjastab objektipäevikud (dtl 255). Seega on kostja etteheide põhjendamatu. Määruse nr 80 § 4 lg-st 1 ei tulene, et eelviidatud plaan peab olema koostatud kirjalikult.
28.Veel leidis kostja, et hageja pole allkirjastanud määruse 80 § 6 lg-s 3 nimetatud dokumente. Selle väite lükkas PE istungil ümber (dtl 256). Kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud pole.
29.Viimaks leidis kostja, et hageja pole täitnud määruse nr 80 § 4 lg 2 p-des 1-13 sätestatud ülesandeid. OKÜ 2005 sätestatust ega määrusest nr 80 ei tulene, et omanikujärelevalvel on kohustus koostada dokumente. Ehitusdokumentide koostamine on ehitaja ülesanne. Kostja on ise möönnud, et ehitaja jättis kasutusloaks vajalikud dokumendid koostamata (dtl 109114). Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, millise kohustuse hageja tema hinnangul
täitmata jättis. Kohus ei saa kontrollida kostja väiteid abstraktselt kõikide kohustuste täitmise suhtes, mis õigusaktides sätestatud on.
30.Vaidlust pole, et ajavahemiku 2017. a veebruar-mai eest on lepingujärgne tasu hagejale tasumata. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 alusel (vt Riigikohtu 12. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 15). Kohus asus seisukohale, et kostjal puudub õigus lepingu alusel väljastatud vaidlusaluste arvete tasumisest keeldumiseks VÕS § 111 järgi, sest hageja ei ole jätnud enda lepingust tulenevaid kohustusi täitmata. Eeltoodut arvestades tuleb hageja põhinõue rahuldada.
31.Kuna arved esitati 19.01.2018 ja lepingu p 7.3 kohaselt kuuluvad omanikujärelevalve poolt esitatud arved tasumisele hiljemalt 10 päeva jooksul pärast arve esitamist, on hageja viivisenõue põhjendatud alates 30.01.2018 määras 0,05% päevas. Vaidlusaluste arvete nr 170203, 170307, 170406 ja 170507 summa on kokku 2400 eurot. Viivis nimetatud summalt ajavahemiku 30. jaanuar 2018 kuni 20. oktoobri 2020 eest määras 0,05% päevas on 1194 eurot.
32.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hagi ei jäänud rahuldamata märkimisväärses ulatuses. Apellatsioonkaebus
33.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning menetluskulude jaotuse osas. Kostja palus tühistatud osas jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
34.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte käsundilaadseks suhteks. Arusaamatu on, mis asjaoludel ei saanud kohus kvalifitseerida õigussuhet kindlalt käsundilepinguliseks suhteks. Pooltevahelise õigussuhte määratlemise ebamäärasus on toonud kaasa kohtuotsuses materiaalõiguse väära kohaldamise ja poolte esitatud asjaolude ning tõendite ebaõige hindamise. Puudus alus rakendada analoogia korras töövõtulepingut reguleerivaid norme.
35.Kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 82 lg 7 ning kontrollima, kas ja kuidas on tasunõude sissenõutavaks muutumine reguleeritud pooltevahelises lepingus. Lepingu punktist 7.1. tegi kohus järelduse, et kostjal tuli hagejale tasuda iga kuu 500 eurot (+käibemaks), kuid jättis põhjendamatult tähelepanuta, et lepingu punkti 7.1. teine lause kohustab tasu maksmisel arvesse võtma OKÜ 2005 tingimusi. Tulenevalt lepingu punkti
7.1.teisest lausest, koostoimes OKÜ 2005 punkti 6.1.1. alapunktiga c, pidi kostja maksma hagejale 500 eurot (+käibemaks) üksnes nende kalendrikuude eest, millal hageja reaalselt lepingukohast tööd tegi.
36.Hagejal saab olla kostja vastu tasunõue üksnes siis, kui hageja tegi reaalselt lepingukohast tööd perioodil veebruar kuni mai 2017.a. Hageja ei ole tõendanud, et ta osutas vaidlusalusel
perioodil kostjale lepingus kokkulepitud teenust. Kohus on ka ebaõigesti leidnud, et objektil ehitustöid teinud alltöövõtjate kinnituskirjad ei ole kaalukad tõendid.
37.Kuna hageja ei teinud vaidlusalusel perioodil lepingukohast tööd, siis puudus kostjal ka võimalus anda hinnang hageja töö kvaliteedile. Samuti ei ole võimalik vastu võtta või aktsepteerida teenust, mida pole olemas ja mille olemasolu vaidlusalusel perioodil ükski hageja tõend ei tõenda. Tulenevalt asjaolust, et lepingu esemeks ei olnud konkreetse töö valmimine või kindla tulemuse saavutamine, ei ole alust rääkida ka tööst, mida oli apellandil võimalik hagejalt vastu võtta. Seetõttu on väär kohtu seisukoht, et kostja ei saa VÕS § 644 lg 3 esimesest lausest tulenevalt tugineda sellele, et vastuvõetud töö oli puudustega. Kostja käitumine tasu maksmisest keeldumisel on kooskõlas lepingu punktiga 7.1. (arve tasumine üksnes reaalselt tehtud töö eest) ja VÕS § 111 lg-ga 1 (õigus keelduda arve tasumisest, kui lepingukohast tööd ei ole tehtud).
38.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja lepinguliste tööde ulatuse. Hageja pidi tegema täies ulatuses kõiki OKÜ 2005 2. osa 1. jaos sätestatud töid. Hageja ei täitnud vaidlusalusel perioodil ühtki lepingukohast ülesannet.
39.Kohus on menetluskulud jaotanud ebaõigesti. Maakohus rahuldas hagi 82,3 % ulatuses (4366,80 asemel 3594 eurot). 17,7 % ulatuses hagi rahuldamata jätmist ei saa pidada väheoluliseks, mis õigustaks poolte menetluskulu täielikult kostja kanda jätmist. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41.Maakohtu otsust on vaidlustatud osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole maakohtu otsusele apellatsioonkaebust esitatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis mõisteti välja alates 20.10.2020. Nimetatud viivis tuleb välja mõista alates 21.10.2020. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (VÕS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
43.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 13. jaanuar 2017 omanikujärelevalve käsunduslepingu. Kostja on seisukohal, et maakohus on lepingu ebaõigesti kvalifitseerinud käsundilaadseks lepinguks VÕS § 619 mõttes, vaid oleks pidanud selle kvalifitseerima käsunduslepinguks.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsundilaadse lepingu all pidanud silmas, et tegemist on käsunduslepinguga, mida kinnitab ka maakohtu viide VÕS §-le 619.
44.Hageja nõuab kostjalt 2017.a veebruar – mai osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumist. Kostja väidab, et hageja ei ole teenust osutanud.
45.VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Poolte vahel sõlmitud omanikujärelevalve käsunduslepingu p 7.1 järgi oli lepingu tasu suurus 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu tasu maksab kostja vastavalt OKÜ 2005 tingimustele ja omanikujärelevalve esitatud arvele igas kuus. Omanikujärelevalve käsunduslepingu kohaselt kohalduvad lepingule omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused (OKÜ 2005). OKÜ 2005 p 6.1.1 c järgi makstakse tasu kalendrikuu eest, millal omanikujärelevalve reaalselt teenust osutab (dtl 271).
46.Maakohus tuvastas, et OKÜ 2005 p 3.1.1. b ja 4.1.1. b kohaselt oli tellijal kohustus lepingu täitmine vastu võtta ning loetakse, et ta on täitmise vastu võtnud, kui ta lepingu täitmist faktiliselt aktsepteerib. Lisaks sätestab OKÜ 2005 p 4.1.2. b, et omanikujärelevalve poolt lepingu täitmise käigus, enne teenuse vastuvõtmist, samuti vastuvõtmisel avastatud mittevastavustest teenuse osutamisel, on tellija kohustatud teatama omanikujärelevalvele kirjalikult ja viivitamatult pärast mainitud asjaoludest teada saamist (tdl 199).
47.Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, et enne kohtumenetluse algust on kostja esitanud etteheiteid 2017.a veebruarist kuni maini teostatud omanikujärelevalve teenuse suhtes. Sealhulgas ei ole tõendatud, et kostja oleks tuginenud puudustele hageja teenuses, kui hageja edastas 19.01.2018 kostjale vaidlusalused arved. Vaidlus puudub selles, et pärast 2018.a märtsi ei ole hageja kostjale teenust osutanud. Tõendamata on ka, et kostja oleks pärast 2018.a märtsi nõudnud hagejalt teenuse osutamist. Pooled on pidanud 25.10.2019 telefonivestluse, milles kostja käsitles küll ehitisega seonduva dokumentatsiooni kordategemise küsimust, kuid telefonivestlusest järelduvalt ei pidanud kostja silmas dokumentatsiooni korrastamist 13.01.2017 sõlmitud lepingu raames, vaid viitas selle jaoks uue lepingu sõlmimisele.
48.Arvestades, et hageja ei ole pärast 2018.a märtsi kostjale teenust osutanud ning kostja ei ole seda ka nõudnud, siis sellisest käitumisest järeldub kolleegiumi hinnangul poolte tahe lõpetada leping poolte kokkuleppel ennetähtaegselt. Kuna tõendamata on, et enne käesolevat kohtumenetlust on kostja tuginenud puudustele hageja teenuses, siis tuleb lugeda, et kostja on hageja poolt osutatud teenuse vastu võtnud. Teenuse vastuvõtmise tagajärjeks on see, et puudusi lepingu täitmises peab tõendama kostja. Arvestades, et pooled olid leppinud kokku teenuse üleandmises-vastuvõtmises, ning et OKÜ 2005 p 4.1.2. b kohaselt kohustus kostja hagejale teenuse mittevastavusest viivitamatult teatama, siis on põhjendatud maakohtu järeldus, et käesolevale lepingule on analoogia korras kohaldatav VÕS § 644 lg 3. Nimetatud normi esimene lause sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või
kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Tõendamata on, et kostja on enne käesolevat kohtumenetlust teatanud hagejale mittevastavusest teenuse osutamisel. Seega ei ole kostja tuginenud puudustele õigeaegselt ja ta ei saa enam puudustele tugineda.
49.Lisaks sellele, et kostja ei saa puudustele tugineda, ei ole ta neid ka tõendanud. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja etteheited on üldist laadi ning neist ei selgu, millised konkreetsed toimingud jäi tegemata või tehti puudustega vaidusalusel ajavahemikul, s.o 2017.a veebruar – mai. Kostja on esitanud ehitusobjektil töid teinud nelja äriühingu kinnitused (tdl 78-81), et ehitusjärelevalve teostaja objektil ei käinud või käis väga harva, kuid need ei anna kolleegiumi hinnangul konkreetset informatsiooni vaidlusaluse nelja kuu kohta. Hageja on esitanud 21.12.2020 maakohtule hulgaliselt ehitisest tehtud fotosid. Kuigi fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg, järeldub nendest, et hageja on lepingu perioodil objektil viibinud korduvalt. Objektil käimist ja ehitusjärelevalve teenuse osutamist on PE kinnitanud ka tunnistajana antud ütlustes. Lisaks on hageja esitanud PE telefoni GPS asukoha positsioneeringu andmed, millest järeldub, et ta on kõikidel vaidlusalustel kuudel korduvalt viibinud Kuninga 23 asuval objektil. Hageja on esitanud ka tõendid, et hageja on panga jaoks nii 2017.a veebruaris, märtsis kui mais allkirjastanud dokumente (tdl 181). Samuti on hageja esitanud tõendi, millest nähtub, et hageja on 2017.a mais ehitusega seoses suhelnud Päästeametiga (tdl 115). Kostja on esitanud ka TA (Pärnu EKE Projekt AS) 28.01.2021 e-kirja kostjale, et dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu ei saa ta kasutusloa taotlust sisse anda. Ringkonnakohus leiab, et see e-kiri ei tõenda, et hageja on jätnud dokumentidega seonduvad toimingud vaidlusalusel neljal kuul tegemata. Lisaks tuleb arvestada, et hageja poolne teenuse osutamine lõppes enne ehitustööde lõppu. Kokkuvõtvalt ei ole kostja tõendanud puuduste olemasolu hageja osutatud teenuses vaidlusalusel perioodil.
50.Isegi, kui kostja saaks puudustele tugineda ja ta oleks puuduste olemasolu tõendanud, ei ole kostja kasutanud õiget õiguskaitsevahendit. Kostja on seisukohal, et tal on õigus tugineda VÕS §-le 111, mille esimene lõige sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-80-08 p-s 33 selgitanud, et vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise
edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et tal on hageja vastu mingi nõue, mille täitmist ta nõuab, ja mille tagamiseks ta omapoolsest lepingu täitmisest keeldub. Sellest tulenevalt ei saaks kostja VÕS §-le 111 tugineda.
51.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Siiski on maakohus hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise ebaõigesti välja mõistnud alates 20.10.2020. Maakohus on välja mõistnud viivise kindla summana 20.10.2020 seisuga ja edasiulatuva viivise protsendina põhinõudest alates 20.10.2020. Selliselt on maakohus 20. oktoobri 2020 eest mõistnud välja viivise kaks korda. Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista alates 21.10.2020.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Maakohus jättis menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda põhjendusega, et hagi jäi rahuldamata ebaolulises osas. Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldati ca 92 % ulatuses ja jäi rahuldamata ca 8 % ulatuses (põhinõue ja viivisenõue hagi esitamise seisuga oli kokku 3928,80 eurot, millele lisandus viivisenõue 0,05 % päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest; põhinõue ja viivisenõue hagi esitamise seisuga rahuldati kokku 3594 euro ulatuses, millele lisaks mõisteti välja viivis 0,05 % päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest). Ringkonnakohtu hinnangul on hagi rahuldamata jäänud osa piisavalt suur, et seda menetluskulude jaotamisel arvesse võtta. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta 8 % ulatuses hageja kanda ja 92 % ulatuses kostja kanda.
53.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda.
54.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.