Osaühingu Küri hagi Embrace OÜ vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
4366,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing Küri (registrikood 10131752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja Embrace OÜ (registrikood 12472804), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve
Asja läbivaatamine
14. juuli 2021 ja 10. juuni 2022 kohtuistungid
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks välja põhivõlgnevus 2400 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1194 eurot.
3.Mõista Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt (2400 eurolt) 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 20. oktoobrist 2020 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
1(12)
HAGIAVALDUS JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hagiavaldus
1.Osaühing Küri (hageja) esitas 13. septembril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Embrace OÜ-lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Kostja esitas
21.septembril 2020 nõudele vastuväite. 5. oktoobri 2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi samal päeval hagejale ettepaneku hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 20. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2400 eurot, hagi esitamise ajaks (20. oktoobriks 2020) sissenõutavaks muutunud viivise 1528,80 eurot ja edasiulatuva viivise määras 0,05% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale alates 2016. a Pärnu linnas Kuninga 23 asuva korterelamu (hotell, ehitis, objekt) ehitamisel omanikujärelevalve teenust (teenus). Pooled vormistasid õigussuhte kirjalikult 13. jaanuaril 2017 (leping). Lepingu kohaselt pidi hageja osutama teenust alates 2016. a septembrist kuni ehitisele kasutusloa väljastamiseni. Kostja kohustus tasuma hagejale teenuse eest 500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (lepingu p 7.1.). Korterelamu ehitusega oli probleeme. Peatöövõtjat objektil ei olnud. Töid juhtis kostja palgatud Ain Juht, kellel puudus selleks pädevus. Probleeme oli projektide, kooskõlastuste ja ehitustööde kvaliteediga. Ehitustööd venisid seetõttu oluliselt pikemaks, kui esialgselt plaanitud. Ehitust dokumenteerisid vaid osad alltöövõtjad, tehes seda oma lõigu kohta eraldi ja sedagi puudulikult. Hageja töötaja P.E. juhtis puuduvale dokumentatsioonile (ehituspäevikud, kaetud tööde aktid jms) korduvalt nii A.J. kui ka kostja seadusliku esindaja tähelepanu, kuid dokumentide jooksvat koostamist ei peetud vajalikuks. Kostja viivitas hagejale teenuse eest tasumisega. Perioodi 2016. a september-detsember eest ning 2017. a jaanuari eest tasus kostja 6. märtsil 2017 kokku 3000 eurot (arved nr 161209 ja 170106). Vaatamata korduvatele hageja pöördumistele (sh 19. jaanuaril, 15. veebruaril ja 8. märtsil 2018 saadetud kirjadele) tasu saamiseks edasisi arveid kostja ei tasunud. 2018. a märtsis jõudsid pooled kokkuleppele, et hageja tühistab arved alates 2017. a juunist ja kostja tasub hagejale võlgnevuse 2400 eurot. Hageja saatis kostjale vastavalt kokkuleppele 16. märtsil 2018 kreeditarved nr 171213 ja 180209 arvetele nr 171210, 180105 ja 180207. Sellele vaatamata kostja võlgnevust ei tasunud. Tasumata on arved nr 170203, 170307, 170406 ja 170507 ajavahemiku 2017. a märts-juuni eest kokku 2400 eurot, millele lisandub viivis lepingu p-s 8.2. c kokkulepitud määras 0,05% päevas. Leping lõppes poolte kokkuleppel. Alates 2018. a märtsist ei ole hageja kostjale enam teenust osutanud. Hageja töötaja P.E. külastas objekti veel 16. ja 29. märtsil 2018 ja kinnitas Swedbank AS-ile maksmiseks esitatavad arved (omanikujärelevalve kohustus vastavalt lepingu p-le 9 c), kuid selle kohta enam hageja kostjale arvet ei esitanud. Kuna puuduva dokumentatsiooni pärast tekkisid hotelli kasutusloa saamisega probleemid, pöördus kostja juhatuse liige A.K. korduvalt (viimati 2019. a oktoobris) hageja poole sooviga, et hageja töötaja P.E. vormistaks tagantjärgi vajaliku dokumentatsiooni, mis ehitajal tööde teostamise ajal tegemata jäi. Kuna aga kostja ei olnud hagejale lepingujärgsete tööde eest tasunud, ei pidanud hageja võimalikuks täiendavaid lisatöid teha. Kuninga 23, Pärnu asuva hotelli avamine toimus 9. juunil 2018, kuid majal puudub tänaseni kasutusluba. Kostja on minetanud õiguse tugineda puudustele hageja töös. Kostja ei ole lepingut üles öelnud ja on korduvalt hageja ees võlgnevust tunnistanud. Iseenesest on õige, et
2(12)
ehitusdokumentide koostamise kontroll ja nõudmine on üks omanikujärelevalve põhikohustusi, kuid see ei tähenda, et omanikujärelevalve peab need ise koostama. Majandusja taristuministri määruse „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 järgi, kui ehitisel on mitu ehitajat, dokumenteerib üldjuhul ehitamist ning vastutab teiste ehitajate (alltöövõtjate) dokumenteerimiskohustuse ja ehitusdokumentide säilitamise eest peaehitaja (peatöövõtja). Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et ehitusdokument koostatakse viivitamata pärast dokumenteeritava sündmuse toimumist või dokumenteerimiskohustuse tekkimist. Omanikujärelevalve kohustus ei ole töömehi õpetada. Alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrollimise kohustus on peatöövõtjal. Peatöövõtja oleks pidanud Marmi Futerno OÜ-ga tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastama. Asjaolu, et peatöövõtja seda ei teinud, ei tähenda seda, et see kohustus läks omanikujärelevalvele üle. Kattex Ehitus OÜ oli objektil peatöövõtjaks fiktiivselt. R.R. Laimerton OÜ-st kinnitab, et hageja täitis omanikujärelevalve kohustusi. Objektiga seonduvalt oli paljudel töövõtjatel (nt OÜ RTG ARHITEKTID) probleeme kostjalt tasu saamisega. Hageja taganeb kompromissikokkuleppest, mille alusel tehti kreeditarved. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud töövõtulepingu või käsunduslepingu järgsete tööde tegemist. Arvete esitamisest ei teki nende tasumise kohustust. Ajavahemikul 2016. a september-detsember, ei teostatud mingeid ehitustöid, mistõttu kostja on selle perioodi eest hagejale tasunud alusetult 3000 eurot. Omanikujärelevalve teenusega seonduvad ehitustööd objektil algasid 2017. a jaanuaris. Hageja ei ole objektil lepingujärgset omanikujärelevalvet teostanud, sh allkirjastanud tööde vastuvõtmise akte ega kontrollinud teostatud tööde kvaliteeti. Seda kinnitavad muu hulgas objektil ehitustöid teostanud äriühingud Marmi Futenro OÜ, Toruvennad OÜ, Alex Pro OÜ ja Kattex Ehitus OÜ (peatöövõtja). Hageja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkisid kostjal probleemid ehitisele kasutusloa saamisega. Hageja esitas kostjale arveid alusetult. Hageja väited, et ta püüdis kostjaga kontakti saada, on valed. Hageja on esitanud kohtusse nn „lambi“ hagi. Lepingu p-st 7.1. ei tulene, et omanikujärelevalve teenuse eest oli kostjal kohustus tasuda 500 eurot kuus (+ käibemaks). Kostjal on õigus keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 alusel enda poolsete kohustuste täitmisest. Objektil omanikujärelevalve teostamist ei tõenda ka hageja tehtud fotod, P.E. telefoni asukoha positsioneering, kutse hotelli avamisele ega muud hageja esitatud tõendid. P.E. pidanuks omanikujärelevalvet teostades lähtuma õigusaktides sätestatust (ehitusseadustiku (EhS) § 20 lg-d 1 ja 5 ning majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015 määrus nr 80, mis sätestab miinimumnõuded ehitamise üle asjatundliku järelevalve tegemisel). Kuna hageja omanikujärelevalvet ei teostanud, pole selle kvaliteeti võimalik hinnata. Omanikujärelevalve tegemise kohta dokumentaalsed tõendid puuduvad. Menetluse käik Kohus võttis hagi 21. oktoobri 2020 määrusega menetlusse. Asjas toimus eelistung 14. juulil 2021. Eelistungil leidis kostja, et ta ei pea midagi tõendama. Kohus selgitas kostjale, et pooled peavad esile tooma, mis tööd nende hinnangul lepingu järgi pidi tehtama (dtl 157). 22. aprilli 2022 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse tunnistaja P.E. ülekuulamiseks. Eel- ja põhisistung koos tunnistaja ülekuulamisega toimus asjas 10. juunil 2022. Pooled esitasid
3(12)
kohtuteesid ja menetluskulude nimekirjad 12. juulil menetluskulude nimekirjale esitasid pooled 15. juulil 2022.
2022.
Seisukohad
teineteise
OTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada resolutsioonis märgitud ulatuses. Menetluskulude jäävad kostja kanda.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
6.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hageja, kostja ja Swedbank AS (pank) sõlmisid 13. jaanuaril 2017 lepingu pealkirjastatud „omanikujärelevalve käsundusleping nr“. Lepingu kohaselt pidi hageja osutama omanikujärelevalve teenust Pärnu linnas Kuninga 23 asuval objektil alates 2016. a septembrist kuni ehitisele kasutusloa väljastamiseni (dtl 25). • Hageja nimel teostas objektil omanikujärelevalvet P.E.. • Perioodi 2016. a september-detsember eest ning 2017. a jaanuari eest tasus kostja hageja esitatud arvete alusel 6. märtsil 2017 kokku 3000 eurot (arved nr 161209 ja 170106) (dtl 35-36, 40, 70). Edasisi arveid kostja ei tasunud. • Hageja tühistas arved alates 2017. a juunist ning saatis kostjale 16. märtsil 2018 kreeditarved nr 171213 ja 180209 arvetele nr 171210, 180105 ja 180207 (dtl 32-34). Tasumata on arved nr 170203, 170307, 170406 ja 170507 ajavahemiku 2017. a veebruar-juuni eest kokku 2400 eurot (dtl 37-40, vaidlusalused arved). • P.E. allkirjastas 2018. a märtsikuus Swedbank AS-ile maksmiseks esitatavad arved (dtl 55 ja 245-246). • Pärnus Kuninga 23 asuval objektil puudub praeguseni kasutusluba (dtl 55 ja 75).
7.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 13. jaanuari 2017 lepingust tuleneva tasu ajavahemikul 2017. a veebruar-mai osutatud teenuse eest kokku 2400 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu seega täitmisnõude VÕS § 108 lg 1 mõttes. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on pooltevaheline kehtiv leping, kus on kokkulepitud tasu, mis on muutunud sissenõutavaks ja kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust.
8.Kohus märgib esmalt, et jätab tähelepanuta hageja väited selle kohta, et pooled sõlmisid lepingu alusel osalise kompromissi, millest hageja on praeguseks väidetavalt taganenud (dtl 93). Viidatud kompromiss ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest see ei puuduta vaidlusalusalusel perioodil teenuse osutamist.
9.Vaidlust ei ole, et poolte vahel sõlmiti 13. jaanuaril 2017 kehtiv leping. Pooled ei ole menetluses olnud järjekindlad selles, mis liiki lepinguga tegemist on. Kohtu arvates on tegemist käsundilaadse lepinguga VÕS § 619 lg 1 mõttes. Omanikujärelevalve teenus on teenus, mille puhul ei saa rääkida konkreetse töö valmimisest või kindlalt 4(12)
saavutavast tulemusest. Lõppastmes ei saaks kasutusloa väljastamine ega ehitise nõuetekohane ehitamine või ehitamise dokumenteerimine sõltuda üksnes omanikujärelevalve teenust osutavast isikust (vt ka otsuse p 15). Ühtlasi on lepingu p-s 9 a kohustusena ära märgitud see, et omanikujärelevalvet tuleb teostada viisil, mis tagaks laenuraha sihtotstarbelise kasutamise. Ka selle kohustuse täitmine ei saa sõltuda üksnes omanikujärelevalvet teostavast isikust. Eeltoodut ei muuda see, et lepingust ja/või õigusaktidest tulenevalt võivad olla omanikujärelevalvet teostava isiku mõned ülesanded seotud konkreetse töö tegemisega (nt tellijale esitatud arvete kinnitamine, lepingu p 9 c). Oluline on, kas oodatav lepingu tulemus sõltub üksnes omanikujärelevalvet teostavast isikust või veel kellestki. Vastavalt sellele tuleb määrata, kas tegemist on töövõtulepinguga või käsundiga. Iseenesest ei ole välistatud, et vaidlusalusele käsundilaadsele lepingule saab osaliselt kohaldada ka analoogia korras töövõtulepingu sätteid (VÕS § 635 lg 1 jj).
10.Pooled on üksmeelel, et lepingule kohalduvad omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused (OKÜ 2005), millest pooled lähtuvad lepingus kokku leppimata küsimustes. Pooled on oma menetlusdokumentides läbivalt viidanud ka konkreetsetele OKÜ 2005 tingimustele, mis praeguses vaidluses nende arvates kohalduvad. Ka on pooled üksmeelel, et pooltel tuli lepingu täitmisel juhinduda õigusaktides omanikujärelevalve kohta sätestatust, sh majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015 määrusest nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (määrus nr 80).
11.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, millises suuruses tasu on lepingus kokku lepitud. Hageja arvates kohustus kostja tasuma hagejale teenuse eest 500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (lepingu p 7.1.). Kostja hinnangul tasus ta hagejale lepingu alusel ettemaksuna 3000 eurot alusetult ja lepingu p-st 7.1. ei tulene tasu kokkulepet 500 eurot kuus (+ käibemaks) (dtl 73 ja 75). Järelikult on hageja saanud tasu ettemaksuna. Kohus saab ja peab vaidluse korral VÕS § 29 järgi lepingut tõlgendama. Sealhulgas tuleb VÕS § 29 lg 6 kohaselt lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
12.Tasu kokkulepe on sõlmitud lepingu p-des 7.1. ja 7.2.. Lepingu p 7.1. sätestab, et „Lepingu tasu suurus kõigi Lepingu sõlmimisel teadaolevate teenuste katmiseks on (500.-) viissada eurot (tasule lisandub käibemaks). Lepingu tasu tasub Tellija vastavalt OKÜ 2005 tingimustele ja Omanikujärelevalve esitatud arvele igas kuus. Juhul kui arvel näidatud tingimused erinevad OKÜ 2005 tingimustest kohaldatakse OKÜ 2005 või Lepingu tingimusi“. Lepingu p 7.2. sätestab, et „ettemaksu ei maksta“. Juhul kui arvel näidatud tingimused erinevad OKÜ 2005 tingimustest kohaldatakse OKÜ 2005 või lepingu tingimusi. Lepingu p 7.3. kohaselt kuuluvad omanikujärelevalve esitatud arved tellija poolt tasumisele mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast arve esitamist. Kohtu arvates nähtub lepingutingimustest selgelt, et tasu teenuse eest on 500 eurot kuus (+ käibemaks) ja ettemaksu lepingu kohaselt ei tasuta. Hageja väljastatud arved tuli kostjal tasuda 10 päeva jooksul pärast arve saamist. Pooled tuginesid sellele, et OKÜ 2005 tingimused sätestaksid tasu maksmise teisiti. Kohtutoimikus puuduvad tõendid, mis viitaksid, et lepingu alusel oleks tasutud ettemaksu. Vaidlust pole, et tasumata on hageja arved nr 170203, 170307, 170406 ja 170507 ajavahemiku 2017. a veebruar-juuni eest 2400 eurot.
5(12)
13.Pooled vaidlevad lisaks selle üle, mis oli lepingujärgse teenuse osutamise sisu ja kas kostja seda teenust nõuetekohaselt sai. Sellest sõltub kohtu hinnangul praegusel juhul see, kas hagejal on õigus lepingus kokkulepitud tasule või mitte. Hageja hinnangul osutati lepingujärgset teenust nõuetekohaselt kuni 2018. a märtsini, mil leping lõppes poolte kokkuleppel. Kostja arvates pole ta lepingujärgset teenust saanud või sai seda osaliselt, st teenust osutati puudustega VÕS § 100 mõttes. Lepingu eesmärki ei saavutatud, sest vaidlusalune korterelamu ei saanud kasutusluba. Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei viibinud objektil, teda ei olnud võimalik telefonitsi kätte saada ning kõik vajalikud dokumendid jäid koostamata ja/või allkirjastamata. Leping ei ole kostja arvates lõppenud. Hageja jättis täitmata ka määruse nr 80 §-des 4-6 sätestatud kohustused.
14.Hindamaks, kas hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud, tuleb tuvastada esmalt, millised olid hageja lepingujärgsed kohustused.
15.Lepingus on kokku lepitud, et selle objektiks on „OKÜ 2005 nimetatud teenuse osutamine vastavalt OKÜ 2005 tingimustele. Eeldatakse, et OKÜ 2005 2. osa 1. jaos nimetatud teenus osutatakse täies ulatuses, kui käesolevas lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu objektiks on Kuninga 23, Pärnu asuva korterielamu, ehitustööde-renoveerimistööde ajal omanikujärelevalve teenuse osutamine“ (p 1, dtl 25). Veel on lepingus märgitud, et „Pank ja Tellija on huvitatud Ehitise ehitamisest ja Omanikujärelevalve poolt omanikujärelevalve teostamisest viisil, mis tagaks laenuraha sihtotstarbelise kasutamise ja Ehitise nõuetekohase ehitamise“(p 9 a) ning pank on lepingus omanikujärelevalve solidaarvõlausaldaja (p 9 b). Lepingu p 9 c kohaselt kohustub omanikujärelevalve kinnitama ehitaja poolt tellijale esitatud arved ja/või teostatud tööde vastuvõtmiseks/aktsepteerimiseks esitatud aktides kajastatud tööde mahu vastavuse jne. Lepingu p 9 d kohaselt kohustub „omanikujärelevalve viivitamatult (kas suuliselt või kirjalikult) vastama Panga järelepärimistele seoses Ehitise ehitamisega (sh ehitusgraafikus püsimisega)“. Lepingu p-s 9 e on sätestatud omanikujärelevalve konfidentsiaalsuskohustus. Eeltoodut arvestades on lepingust tulenevad kohustused lepingus endas sõnastatud nii konkreetselt kui ka üldiste eesmärkidena. Konkreetsete kohustuste osas on viidatud OKÜ 2005 ja on eeldatud, et OKÜ 2005 2. osa 1. jaos nimetatud teenust osutatakse täies ulatuses. Lepingu tingimustest ei tulene, et teenuse osutamise eesmärgiks oleks Pärnu, Kuninga 23 asuvale korterelamule kasutusloa väljastamine. Lepingus endas on esile toodud see, et hagejal tuleb osutada omanikujärelevalve teenust ning teha seda viisil, mis tagaks laenuraha sihtotstarbelise kasutamise ja ehitise nõuetekohase ehitamise. Konkreetselt tuleb omanikujärelevalvel lepingu kohaselt kinnitada ehitaja poolt tellijale esitatud arved ja/või teostatud tööde vastuvõtmiseks esitatud aktides kajastatud tööde maht jne, vastata panga järelepärimistele seoses ehitusgraafikus püsimisega ning täita konfidentsiaalsuskohustust.
16.Lepingu p 7.1. kohaselt tuli ülalviidatud teenuste eest kostjal hagejale tasuda iga kuu 500 eurot (+ käibemaks) (vt ka otsuse p 12). OKÜ 2005 p 3.1.1. b ja 4.1.1. b kohaselt oli tellijal kohustus lepingu täitmine vastu võtta ning loetakse, et ta on täitmise vastu võtnud, kui ta lepingu täitmist faktiliselt aktsepteerib (dtl 220 ja 227). Praegusel juhul on kostja kinnitanud, et vaidlusalune leping ei ole lõppenud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks hagejale enne kohtumenetlust teinud etteheiteid töö kvaliteedi osas (eelkõige perioodil 2017. a veebruar-mai). Järelikult on kostja senini faktiliselt aktsepteerinud hageja teenust ja/või selle vastu võtnud.
6(12)
17.Teenuse vastuvõtmisest (käsundi täitmisest) muutub sissenõutavaks käsundisaajale makstav tasu (analoogia korras VÕS § 637 lg 3). Lepingu p-s 7.1. on tasu sissenõutavus reguleeritud ajavahemike kaupa. Järelikult muutus tasu sissenõutavaks ühekuuliste ajavahemike möödumisel (VÕS § 82 lg 7). Ka seadus sätestab, et kui tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb maksta tasu vastava ajavahemiku möödumisel (VÕS § 628 lg 1).
18.Hagejal tuleb üldjuhul tõendada hagi aluseks olevad asjaolud kuni tasu sissnõutavaks muutumiseni (TsMS § 230 lg 1). Kohus märgib esmalt, et kuna kostja on faktiliselt teenuse osutamise vastu võtnud (vt otsuse p 16), kehtib kohtupraktika kohaselt eeldus, et teenus oli nõuetekohane (Riigikohtu 18. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18). Seega tuli kostjal tõendada, et vastuvõetud töid tegelikult ei osutatud või seda tehti puudustega. Ühtlasi tuli kostjal tõendada, et ta on puudustele tuginenud mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud, arvestades, et vaidlusalust teenust osutati ajavahemikul 2017. a veebruar-mai ning teenuse osutamine lõpetati vaidlustamata asjaoludel 2018. a märtsil. Kohtu arvates saab selles osas lepingule analoogia korras kohaldada VÕS § 644 lg-tes 1-3 sätestatut. Vaidlust pole, mõlemad pooled tegutsevad majandustegevuses. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et heitis enne hagimenetlust hagejale ette, et lepingus kokku lepitud teenust (sh ajavahemikul 2017. a veebruar-mai osutatud teenus) ei osutatud või osutati seda puudustega (dtl 246). Järelikult ei saa kostja enam VÕS § 644 lg 3 esimesest lausest tulenevalt tugineda sellele, et vastuvõetud töö oli puudustega ning kehtib eeldus, et vastuvõetud töö oli nõuetekohane VÕS § 76 lg 1 mõttes. Samuti ei ole mõeldav, et kostja sõlmis kestvuslepingu, millest tulenev tasu muutus sissenõutavaks ajavahemike tagant, ja kostja sai eeldada, et võib tasu maksmisest hiljem keelduda põhjusel, et teenust osutati puudustega. Majandustegevuses tegutsev isik peab olema hoolas ning arvestama seadusest ja lepingust tulenevate piirangutega. Ühtlasi ei olnud kostjal kohtu hinnangul mõistlikku põhjust arvata, et hagejale tuleb tasu maksta alles siis, kui kostja saab korterelamu kasutusloa (vt ka otsuse p 15).
19.Eeltoodut arvestades tuleb hageja lepingujärgne põhinõue (2400 eurot) rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 619 lg 1 alusel. Vaidlust pole, et ajavahemiku 2017. a veebruarmai eest on lepingujärgne tasu hagejale tasumata. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 alusel (vt Riigikohtu 12. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 15). Kostjal puudub õigus lepingu alusel väljastatud vaidlusaluste arvete tasumisest keeldumiseks VÕS § 111 järgi, sest hageja ei ole jätnud enda lepingust tulenevaid kohustusi täitmata.
20.Isegi juhul, kui lugeda, et kostja ei ole teenust vastu võtnud (tõendamiskoormus ei ole üle läinud) või kui kostja saaks jätkuvalt tugineda puudustele teenuses (puudustest teavitamise mõistlik aeg ei ole möödunud), kuuluks kohtutoimikus esitatu kohaselt hageja põhinõue ikkagi rahuldamisele. Hageja on tõendanud, et osutas vaidlusalusel perioodil kostjale lepingus kokkulepitud teenust.
21.Kohus märgib, et selgitas nii 14. juuli 2021 kui ka 10. juuni 2022 istungil, et kostjal tuleb esile tuua ja tõendada, millised konkreetsed lepingujärgsed tööd hageja vaidlusalusel ajavahemikul tegemata jättis (dtl 157). Kostja tugines menetluses peamiselt sellele, et hageja jättis kogu lepingu perioodi jooksul koostamata määruse nr 80 § 4 lg 1 kohase järelevalveprotseduuride programmi ja kvaliteedi tagamise plaani, jättis täitmata määruse
7(12)
nr 80 § 4 lg 2 p-dest 1-13 tulenevad kohustused ning kohustuse täitmisel ilmnenud puudustest kostja kahe tööpäeva jooksul kirjalikult teavitamata (määruse nr 80 § 5 lg 2 ja OKÜ 2005 p 3.1.3. a). Samuti jättis hageja oma nõuded ehitajale kirjalikult kahe tööpäeva jookusul esitamata (määruse nr 80 § 6 lg 3 ja OKÜ 2005 p 2.1.5.). Kokkuvõtvalt leidis kostja, et tal jäi lepingust loodetu saamata, s.o saamata korterelamu kasutusluba. Veel leidis kostja, et hageja lepinguline töötaja P.E. objektil üldse ei viibinudki ja teda ei olnud võimlaik telefonitsi kätte saada. Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejale esitatud etteheited tõendanud ega veenvalt põhjendanud. Ühtlasi on kostja etteheited üldist laadi ega puuduta konkreetselt vaidlusalust ajavahemikku 2017. a veebruar-mai. Kostja vastuväidetest ei selgu, millised konkreetsed lepingulised kohustused vaidlusalusel perioodil hagejal täitmata jäid. Arvestades, et kostja hagejale teenuse kvaliteedi osas etteheiteid ei teinud ega lepingut temaga ei lõpetanud, ei ole kostja praegu esitatud etteheited eluliselt usutavad. Kostja väited puudustega teenuse osutamisest ei ole usutavad mh seetõttu, et kostja võttis hagejaga ühendust ja arutas võlgnevuse tasumist (dtl 109-114). Kostja vastuväited hagile on ka vastuolulised. Kostja väitis menetluses, et ei saa hagejale teenuse ebakvaliteetsust ette heita, sest teenust pole osutatud, samas möönis, et hageja küll osutas teenust aga ei teinud seda piisavas ulatuses (dtl 245-246, 275 ja 303).
22.Hageja esitas tõendamaks, et on lepingujärgset teenust osutanud eelkõige järgmised tõendid: 1) fotod Pärnus Kuninga 23 asuva korterelamu ehitusest (dtl 101-104); 2) P.E. kirjalikud ütlused; 3) R.R.i e-kiri hagejale (dtl 98); 4) hageja allkirjastatud ja Swedbank AS-ile saadetud dokumendid (dtl 105, 181); 5) väljavõte P.E. telefoni asukoha positsioneeringust (dtl 123-128); 5) poolte vestluse helisalvestise ja selle stenogrammi (dtl 109-114); 6) e-kirjavahetuse Päästeameti Lääne päästekeskuse Ohutusjärelvalve büroo nõuniku Alari Tõnissooga (dtl 115); 7) e-kirjad ehitusstööde pakkumiste saamiseks objektile (dtl 116-122); 8) 20. juunil 2018 hageja poolt kostjale saadetud nimekirja dokumentidest, mida on vaja kasutusloa saamiseks (eelnevalt antud üle ka A.J.le) (dtl 129-135) ning 9) kutse Pärnu linnas, Kuninga 23 asuva korterelamu avamisele (dtl 136-137). TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
23.Kohtu arvates kinnitavad eelviidatud hageja tõendid veenvalt, et P.E. viibis korterelamu ehituse juures, suhtles ehitajatega, tegi ehitisest fotosid, allkirjastas pangale edastatud dokumendid (u 1000 tk, dtl 175, 181 ja 246) (lepingu p 9 c mõttes), saatis kostjale selgitusi ja andmeid kasutusloa taotlemiseks ning suhtles ehituse teemal Päästeametiga. Lepingust ei nähtu, et hageja pidi mistahes dokumente koostama. Lepingu kohaselt pidi hageja üksnes ehitaja poolt tellijale esitatud dokumente kinnitama. Kostja ei ole nimetanud ühtegi dokumenti, mille hageja põhjendamatult kinnitamata jättis.
8(12)
Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kohtu arvates kostja argumente, et hageja lepingulise esindaja sõiduk võis olla küll pargitud Pärnus Kuninga 23 asuva korterelamu lähedusse kostjale kuuluvale kinnistule, kuid see ei tähenda, et P.E. objektil oma tööülesandeid täitis (dtl 275). Samuti ei ole tõsiseltvõetavad kostja väited, et ta ei ole hageja kirju kätte saanud, sest need on saadetud valel aadressil [email protected] ning pilte ehitisest tegi hageja ilmselt enda jaoks. Eposti aadress on Osaühingu Refeus poolt äriregistrile esitatud ametliku elektronposti aadressiga ning antud ettevõtte juhatuse liikmed on samad, kes kostjal (I. ja A.K.). Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Ei ole mõistlikku põhjendust, miks P.E. parkis sõiduki niisama korterelamu lähedusse ning tegi ehitusest fotosid oma tarbeks. Fotod on saadetud ka A.J.le (dtl 182).
24.Eeltoodut ei muuda see, et kostja esitas äriühingute kirjad, millest kostja arvates nähtub, et P.E. ei olnud objektil kättesaadav ja ei teostanud omanikujärelevalvet. Samuti kostja väited selle kohta, et hageja on jätnud ehitusdokumentide koostamise kontrollimata ja dokumendid nõudmata ning täitmata määruse nr 80 §-des 4-6 sätestatud kohustused. Kohtu arvates ei saa aktsiaseltsi Pärnu EKE Projekt, Marmi Futerno OÜ, Toruvennad OÜ, Alex Pro OÜ ja Kattex Ehitus OÜ kinnitustest tulenevalt tõsikindlalt väita, et P.E. korterelamu ehitusel ei viibinud ja omanikujärelevalvet ei teostanud. Tegemist ei ole sedavõrd kaalukate tõenditega, sest äriühingute nimel kinnitusi andnud isikuid ei ole kohtus üle kuulatud (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Lisaks tuleb kohtul hinnata tõendeid kogumis, s.o koos hageja esitatud tõenditega (vt otsuse p 22). Ühtlasi märgib kohus, et Alex Pro OÜ kinnitusel puudub kuupäev. Arvestades, et selles on märgitud, et „[v]iimase poole aasta jooksul ei mäleta, et oleks viibinud objektil omanikujärelevalvet“, on võimatu tuvastada, millisest perioodist jutt käib. Kattex Ehitus OÜ kinnituse kohaselt nägi viimane P.E.t Pärnus Kuninga 23 asuva korterelamu ehitusel kaks korda. Äriühingute antud kirjalikud kinnitused ei riimu teiste tõenditega ja on kontrollimatud. Vaidlust ei ole, ehitusdokumentide koostamine ja säilitamine on ehitaja ülesanne ning ehitusdokumentide koostamise kontroll ja nõudmine on üks omanikujärelevalve kohustus (dtl 77 ja 88). Kui ehitusel on mitu ehitajat, siis tuleb ehitust dokumenteerida peatöövõtjal (vt ka otsuse p-s 1 viidatud majandus- ja taristuministri määrus). Seega pidi kostja ehitusel nõutud dokumendid koostama Kattex Ehitus OÜ, kes oli kostja kinnitusel peatöövõtja.
25.P.E. kinnitas kirjalikult ja suuliselt, et kohtus kostja juhatuse liikmete A. ja I. K.iga Kuninga 23 objektil kummagagi umbes kümnel korral ning suhtles objektil peamiselt A.J.ga. Samuti kohtus ta objektil töömeestega. P.E. kinnitusel pakkus ta projekti eriosade teostamiseks välja ka omapoolsed lahendused ja kooskõlastas need Päästeametiga (sh käis korduvalt Päästeametis kohapeal konsultatsioonil) (dtl 174-176). P.E. väitel nõudis ta korduvalt A.J.lt, et peatöövõtja peab tegema ehitustööde päevikuid ja kaetud tööde akte. P.E. kinnitusel kontrollis ta tööde vastavust projektile ning pakkus kostjale, et võib allkirjastada ehitajate koostatud dokumente tagantjärele, sest tal olid olemas katmata tööde fotod. Praeguseni ei ole P.E. sõnul talle ühtegi ehituspäevikut ega kaetud tööde akti allkirjastamiseks esitatud. Ehitatava ehitise puudustest teavitas P.E. kostja juhatuse liikmeid ja A.J.i, sh kirjalikult (dtl 183). Vaidlust ei ole, et ehitusel juhtis töid A.J. (dtl 251). P.E. kirjalikud ja suulised ütlused riimuvad kohtu hinnangul teiste hageja esitatud tõenditega (vt ka otsuse p-d 22 ja 23). Ühtlasi lükkavad need ümber kostja väited ja tõendid selle kohta, et hageja ei teostanud omanikujärelevalvet ja jättis ehitajalt dokumendid nõudmata ja need kontrollimata.
9(12)
26.Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune leping ega õigusaktid ei näe omanikujärelevalve tegijale ette efektiivset võimalust selleks, et ehitaja dokumenteeriks ehitust. Mõistlikult võttes on võimalus ehitajat mõjutada üksnes tellijal (kostjal). Seetõttu on ette nähtud OKÜ 2005 tellija kohustus omanikujärelevalve abistamiseks (OKÜ 2005 p 4.1.1. a). Omanikujärelevalve teostaja saab lepingu järgi üksnes teavitada tellijat puudustest ehitaja töös. Kostja leidis, et hageja rikkus lepingut, sest ei teavitanud kostjat kirjalikult ehitatava ehitise puudustest (määrus nr 80 § 5 lg 2 ja OKÜ 2005). Iseenesest on P.E. istungil möönnud, et teavitas osadest puudustest kostjalt suuliselt (dtl 256). Siiski ei ole kostja esile toonud, millisest ehitatava ehitise puudusest on hageja jätnud kostjat kirjalikult teavitamata perioodil 2017. a veebruar-mai. Kohus ei saa kontrollida abstraktset väidet. Arvestades, et hageja on kostjat teavitanud puudustest nii kirjalikult kui ka suuliselt, ei ole esile toodud asjaoludel võimalik kontrollida, kas vaidlusalusel perioodil teavitati kostjat puudustest suuliselt või kirjalikult (dtl 256 ja 257). Ühtlasi märgib kohus, et kostja kirjalikult teavitamata jätmine ei tähendaks automaatselt seda, et hagejal puuduks seetõttu tasunõue. Kostja ei ole selgitanud, kuidas kohustuse rikkumine mõjutaks tasunõuet. Lepingus on rikkumise puhuks ettenähtud leppetrahvid (p 8.1.).
27.Kostja heitis hagejale konkreetselt ette, et tal jäi omanikuga koostamata oma ülesannete täitmiseks järelevalveprotseduuride programm või kvaliteedi tagamise plaan (määruse nr 80 § 4 lg 1, dlt 272). P.E. selgitas istungil, et oli A.J.ga just lõpetanud ühe eelmise projekti ning nad leppisid kokku, et teostavad kostja ehitataval ehitisel täpselt samad toimingud – P.E. allkirjastab kaetud tööde aktid ja vaatab tööd üle ja allkirjastab objektipäevikud (dtl 255). Seega on kostja etteheide põhjendamatu. Määruse nr 80 § 4 lg-st 1 ei tulene, et eelviidatud plaan peab olema koostatud kirjalikult. Kohus ei nõustu, et sõna „koostama“ tähendab üksnes midagi kirjalikult tegema. Veel leidis kostja, et hageja lepinguline esindaja pole allkirjastanud määruse 80 § 6 lg-s 3 nimetatud dokumente. Selle väite lükkas P.E. istungil ümber (dtl 256). Kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud pole. Viimaks leidis kostja, et hageja pole täinud määruse nr 80 § 4 lg 2 p-des 1-13 sätestatud ülesandeid. Esmalt märgib kohus, et OKÜ 2005 sätestatust ega määrusest nr 80 ei tulene, et omanikujärelevalvel on kohustus koostada dokumente (vt ka otsuse p 24, dlt 226 ja 227). Ehitusdokumentide koostamine on ehitaja ülesanne. Kostja on ise möönnud, et ehitaja jättis kasutusloaks vajalikud dokumendid koostamata (dtl 109-114). Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, millise kohustuse hageja tema hinnangul täitmata jättis. Kohus ei saa kontrollida kostja väiteid abstraktselt kõikide kohustuste täitmise suhtes, mis õigusaktides sätestatud on.
28.Kohus jätab tähelepanuta kostja majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Ehituse omanikujärelevalve kord“ (vastu võetud 11. detsember 2002) tehtud viited, loetlemaks hageja poolt väidetavalt tegemata jäetud töid, sest nimetatud määrus on
30.jaanuarist 2011 kehtetu (dtl 188). Kohus ei käsitle ka pooltevahelise lepingu lõppemist, sest see ei mõjuta praeguse asja lahendamist. Pooled ei ole väitnud, et ajavahemikul 2017. a veebruar-mai oli leping lõppenud.
29.Ülaltoodud põhjendustel tuleb hageja lepinguline põhinõue (2400 eurot) rahuldada.
10(12)
30.Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista veel hagi esitamise ajaks (20. oktoober 2020) sissenõutavaks muutunud viivise 1528,80 eurot ja edasiulatuva viivise määras 0,05% päevas (lepingu p-s 8.2. c kokkulepitud määras). Kostja vaidles hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõudele osaliselt vastu. Kostja leidis, et kuna vaidlusalused arved esitati kostjale 19. jaanuaril 2018, ei saa pidada õigeks viivise nõuet, mida hageja nõuab alates
10.märtsist 2017. Kostja arvates saab hageja nõuda viivist alates 19. jaanuarist 2018. Kohtutoimiku kohaselt esitati vaidlusalused arved kostjale mitte varem kui 19. jaanuaril 2018 (dtl 47 ja 54). Lepingu p 7.3. kohaselt kuuluvad omanikujärelevalve poolt esitatud arved tasumisele hiljemalt 10 päeva jooksul pärast arve esitamist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda lepingujärgset viivisemäära. Kohus kohaldab õigust ise ega ole õiguse kohaldamisel seotud poolte väidetega. Eeltoodut arvestades on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue vaidlusalustelt arvetelt põhjendatud alates 30. jaanaurist 2018 määras 0,05% päevas. Vaidlusaluste arvete nr 170203, 170307, 170406 ja 170507 summa on kokku 2400 eurot. Viivis nimetatud summalt ajavahemiku 30. jaanaur 2018 kuni 20. oktoobri 2020 eest määras 0,05% päevas on 1194 eurot (1,2 eurot x 995 päeva).
31.Eeltoodut arvestades tuleb hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldada osaliselt, s.o 1194 euro ulatuses. Hageja edasiulatuv viivisenõue kuulub rahuldamisele täielikult VÕS § 367 alusel.
32.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238). Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda, sest lahend tehti kostja kahjuks. Hagi ei jäänud rahuldamata märkimisväärses ulatuses.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
11(12)
Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2023 otsuse RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus mõistis Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise protsendina põhinõudelt välja alates 20. oktoobrist 2020. Teha selles osas uus otsus, millega mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis protsendina põhinõudelt välja alates
21.oktoobrist 2020.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 19. augusti 2022 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 19. augusti 2022 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada hagi osaliselt. 4.2 Mõista Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks välja põhivõlgnevus 2400 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1194 eurot. 4.3 Mõista Embrace OÜ-lt osaühingu Küri kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt (2400 eurolt) 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest alates 21. oktoobrist 2020 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 4.4 Jätta maakohtus kantud menetluskulud 8 % ulatuses osaühingu Küri kanda ja 92 % ulatuses Embrace OÜ kanda.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 5 % ulatuses osaühingu Küri kanda ja 95 % ulatuses Embrace OÜ kanda.
6.Asja sisuliselt lahendanud maakohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.