Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-23-1756 III. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe kalendripäeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates.

Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on E I hagi AS Enefit Power vastu kahju hüvitamise nõudes. NSVL Kivisöe tööstuse ministeerium Tootmise ühendus „Eesti Põlevkivi“ „Estonia“ kaevandus andis 27.12.1976 välja käskkirja, mille kohaselt juhtus hagejaga 07.08.1968.a. tööga seotud õnnetusjuhtum kaevanduses nr 2. Kaevanduse „Estonia“ administratsioon otsustas 18.03.1975.a. hagejale välja maksta kahju hüvitise 106 rubla 86 kopikat kuus kuni 09.12.1975, arvestades tema keskmist töötasu 333,72 rubla kuus. Töövõimekaotuseks määrati hagejale 40% üldisest ning 50% professionaalsest töövõimest ja talle määrati kolmanda grupi pension summas 60 rubla kuus 30.11.1977.a. anti välja uus käskkiri nr 808a. Selles tuvastati samad asjaolud ning otsustati tõsta kahju hüvitise määra. Eesti Põlevkivi otsustas määrata kahju hüvitise suuruseks kuus 136,86 rubla perioodil 01.09.1977 kuni 13.12.1978. 19.12.1978 anti välja käskkiri nr 317, millega määrati eelmises käskkirjas määratud kahju hüvitise summa (136,86 rubla kuus) väljamaksmisele eluaegselt. Eesti Põlevkivi andis 29.04.2009 välja käskkirja „Hüvitise suuruse ümberarvestamisest“ kohaldades Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrust nr 172. Käskkirjaga määrati tervisekahju hüvitise suuruseks alates 01.04.2009 igakuiselt 5288 krooni (s.o. 337,96 eurot). Sama käskkirja järgi tuli teostada igakuulist hüvitise suurendamist seotuna tarbijahinnaindeksiga, pensioni suuruse ja seadusandluse muutumisega. Vaatamata lubadustele ja kinnistustele ei ole hagejale makstavat tervisekahju suurust suurendatud alates 2009. aastast ja sellest tulenevalt ei ole ka mingit vähemmakstud summa ühekordset ülekannet hagejale toimunud. 16.05.2023 seisukohas kinnitas kostja, et on vastutava isiku õigusjärglane ning tunnistas, et alates 2009 aastast on hagejale makstud tervisekahju hüvitist muutumatus suuruses summas 337,96 eurot. Hageja on palunud kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks tervisekahju hüvitis igakuises summas 850 eurot alates 22.05.2023, hüvitise iga-aastase indekseerimise kohustusega. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest 01.01.2020 kuni 22.05.2023 summas 10773 eurot, mis on kostja poolt täitmata kohustuseks. Lisaks mõista kostjalt välja viivis alates 22.05.2023 kuni summa 10 773 kohase välja maksmiseni. 15.09.2023 esitasid pooled kohtule kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430

2-23-1756 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja vähendada edasikaebamise tähtaeg kuni ühe kalendripäevani vastavalt menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.