N. Z. hagi K. R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 504,68 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja N. Z. (sünniaeg vandeadvokaat Ann Tarkin
XXX),
lepinguline
esindaja
Kostja K. R. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Parind Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 16.08.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta N. Z. hagi K. R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud N. Z.i kanda.
3.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista N. Z.ilt K. R. S. kasuks välja menetluskulud summas 6 975 eurot. Jätta N. Z.i tasutud tagatis 4 692 eurot K. R. S. menetluskulude katteks ja lugeda selles osas K. R. S. menetluskulud kaetus ning lugeda N. Z.ilt K. R. S. kasuks väljamõistetuks menetluskulu 2 283 eurot.
N. Z.i poolt tasutud tagatis 4 692 eurot kanda K. R. S. poolt nimetatavale kontole. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja N. Z. esitas Tartu Maakohtule 16.08.2022 hagi kostja K. R. S. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes. 22.09.2022 määrusega andis Tartu Maakohus tsiviilasja menetluse kohtualluvusel üle Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 12 400 USA dollarit, viivised hagiavalduse esitamise seisuga 16.08.2022 summas 67,95 USA dollarit ja viivis arvestatuna põhinõudelt 12 400 USA dollarit alates 17.08.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni
2-22-11974 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras ning kahju summas 1 730 eurot ja viivis alates hagi esitamisest 16.08.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.
3.Hageja pöördus 2021. aasta juulis kostja poole eesmärgiga uurida, kas kostja võiks olla avatud tegutsemaks hageja treenerina uuel hooajal. Kostja avaldas valmidust ja hagejat sportlasena finantseeriv Hiina Spordiadministratsioon sõlmis kostjaga töölepingu perioodiks 01.11.2021 kuni 31.10.2022. Perioodil august 2021 kuni oktoober 2021, s.o enne kui kostja asus tegutsema hageja treenerina, olid hageja ja kostja virtuaalses suhtluses ja vahetasid jooksvalt treeningutega ja Hiina Spordiadministratsiooniga sõlmitava lepinguga seonduvat infot.
4.Hagiavalduse kohaselt andis kostja hagejale 28.08.2021 teada, et ta on rahaliselt raskes seisus, sest tal ei ole pikemat aega olnud sissetulekut ja kostja on igapäevaselt kasutanud sääste. Hageja andis kostjale teada, et kui hageja võidab Hiina Rahvusmängud 2021. aasta septembris, siis on kostjal võimalus saada Hiina Rahvusmängude korraldajalt treeneri auhinnaraha. Hageja võitis mängud. Kuivõrd auhinnaraha väljamaksmine Hiina Rahvusmängude korraldaja poolt sattus viivitusse, siis pöördus kostja 27.09.2021 hageja poole ettepanekuga, et kuni auhinnaraha ei ole talle laekunud, laenab hageja talle 5 000 eurot, mille kostja saab hiljem auhinnarahade laekudes hagejale tagasi maksta. Poolte kokkuleppel kandis hageja kostjale üle 6 200 USA dollarit (ülekande hetkel kehtinud vahetuskursi kohaselt ligikaudu 5 000 eurot). 26.10.2021 palus kostja hagejal teostada veel üks ülekanne, mille tagajärjel kandis hageja kostjale 01.11.2021 üle täiendavad 6 200 USA dollarit. Eeltoodust tulenevalt kandis hageja kostjale kahes võrdses osas üle 12 400 USA dollarit.
5.Hageja selgitab, et 2022. aasta mai kuuks ei olnud kostja laenu tagastanud, mistõttu esitas hageja 23.05.2022 nõudekirja ja laenulepingu ülesütlemise teate ning nõudis laenu tagastamist hiljemalt 23.07.2022.
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kostja ei eita, et hageja on teinud temale kaks ülekannet, kumbki summas 6 200 USA dollarit vastavalt 04.10.2021 ja 01.11.2021.
7.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et perioodil august-oktoober 2021 oli kostja hageja abiline, mitte treener. Kostja käsitluses tegutses kostja hageja treenerina alates augustist 2021. Juba enne eelmainitud Hiina rahvusmänge arutasid hageja ja kostja selle võistlusega seotud rahaasju. Nii näiteks teatas hageja augustis 2021 kostjale, et kui hageja peaks Hiina rahvusmängudel naiste seitsmevõistluse võitma – mida ta ka hiljem tegi –, siis kostja tema treenerina „saab kindlasti“ 15 000 USA dollarit nn treeneriboonust (dtl 57).
8.Pärast hageja võitu Hiina rahvusmängudel kostjale treeneriboonuse maksmine üha viibis ning samuti oli segadus, kellele treeneriboonus kantakse – kas otse treenerile või kõigepealt sportlasele. Pooled pidasid sel teemal sõnumivahetust, mille kohaselt hageja kirjutas 27.09.2021 kostjale „Ma mõtlesin, et ma annan lihtsalt sulle selle auhinnaraha, mis ma võitsin Hispaanias, kuna me ei ole kindlad, millal sa tasu saad“ (dtl 173). Kostja selgitab, et hageja pakkus ise välja, et maksab algul treeneriboonuse kostjale välja enda rahalistest vahenditest.
9.Kostja tugineb samuti 18.10.2021 hageja e-kirjale, milles viimane kirjutab, et treeneriboonuse väljamakse võtab aega, „seega ma maksan sulle praegu omast tasust ära ning me saame minna edasi nii nagu tahame“ (dtl 177).
10.Kostja märgib, et kirjutas veidi hiljem hagejale sõnumi, mille kohaselt kostja maksab treeneriboonuse tagasi, kui see ükskord Hiina riigilt laekub (dtl 178). Kostja käsitluses oli poolte soov korraldada õigussuhted nii, et hageja võtab kostja ees kohustuse maksta viimasele ettenähtud treeneritasu ise ära, et kostja ei peaks ootama Hiina riigi aeglase asjaajamise järele. Seejärel, kui peaks juhtuma, et Hiina riik kannab treeneriboonuse üle ja teeb seda otse kostja kontole, siis selleks, et kostja ei saaks n-ö topelt, maksab viimane hagejale treeneriboonuse jagu raha omakorda
2-22-11974 tagasi. Kostja selgitab, et tema tahe ei olnud sõlmida laenulepingut ning pooltega sarnane mõistlik isik ei käsitleks samuti hageja tehtud makseid laenuna.
11.Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele hüvitada kohtueelne õigusabikulu kui hagejale tekkinud kahju. Kostja on seisukohal, et sellise nõude rahuldamine on võimalik siis, kui hageja põhinõue on põhjendatud, mida see kostja käsitluses aga ei ole.
12.Juhuks, kui kohus peaks hageja nõude rahuldama, esitas kostja tasaarvestuse vastuväite ja palub tasaarvestada oma rahalised nõuded hageja vastu hageja nõuetega ulatuses, milles kohus need rahuldab.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
14.1.hageja kandis 04.10.2021 ja 01.11.2021 kostjale üle kokku 12 400 USA dollarit;
14.2.hageja osales ja võitis Hiina rahvaspordimängud septembris 2021;
14.3.kostjale oli ettenähtud auhinnaraha Hiina Rahvusmängude korraldajalt, kuid vastavat auhinnaraha ei ole saabunud (hagiavalduse p 2.1.4, kostja vastus hagile p 3).
15.Kohus hindab esmalt, millise õigussuhte raames kandis hageja kostjale üle 12 400 USA dollarit, teiseks, kas kostjal on tekkinud kohustus tagastada saadud 12 400 USA dollarit. Kolmandaks lahendab kohus kahju hüvitamise nõude seoses kohtueelsete õigusabikuludega.
16.Pooled ei vaidle, et nende kokkulepe sisaldub sõnumivahetuses ning eraldi mistahes lepingdokumenti ei ole vormistatud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
17.Kohus tuvastab, et poolte sõnumivahetusest tuleneb, et 27.09.2021 (vahetult pärast Hiina rahvaspordimängude võitmist) tegi hageja tahteavalduse, mille kohaselt annab hageja kostjale ise auhinnaraha oma rahaliste vahendite arvelt, sest pooled ei ole kindlad, millal kostja treeneriboonuse tasu saab. Sealjuures vastab hageja kostja selgele küsimusele auhinnaraha kohta (dtl 173). 18.10.2021 märgib hageja, et võtab aega enne kui raha üle kantakse, mistõttu maksab hageja kostjale omast taskust. Vastavalt tegi hageja mõlema sõnumivahetuse järgselt ülekanded 04.10.2021 ja 01.11.2021 kogusummas 12 400 USA dollarit.
18.Hageja käsitlus laenulepingust rajaneb muuhulgas kostja 27.09.2021 sõnumis kasutatud sõnastusel „laenama või midagi“ (borrowing or something) (dtl 174), millest hageja teeb järelduse, et poolte tahe oli suunatud laenulepingu sõlmimisele. Kohus ei nõustu hagejaga, et vastaval ühel sõnakasutusel on poolte õigussuhte sisustamisel otsustav kaal, vaid nimetatud sõnakasutust tuleb hinnata kogu sõnumite kontekstis.
19.Kohus arvestab lepingu tõlgendamisel samuti hageja vastuolulisi lepingule antud tõlgendusi. Esiteks märgib hageja hagis, et poolte vahel on tähtajatu laenuleping, seejärel, et kostja sõnumite valguses võib olla tegemist tingimusliku laenulepinguga (06.04.2023 kohtuistung, ajatempel 00:22:14) ning seejärel oma hilisemas 28.04.2023 menetlusdokumendis taaskord, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga, sest pooled laenu tagastamise täpses tähtajas kokku ei leppinud (28.04.2023 menetlusdokumendi p 2.1.2). Viimaks avaldas hageja isiklikult 16.08.2023 kohtuistungil, et ta sai aru, et „kostja tahab oodata kuni saab boonusraha palka ja siis maksab tagasi.“.
20.Hageja 16.08.2022 hagiavalduses toodud väide, mille kohaselt ei leppinud pooled kunagi kokku, et kostja ei peaks laenu tagastama, kui kostja auhinnarahasid kätte ei saa, on otseses vastuolus hageja poolt isiklikult 16.08.2023 kohtu küsimusele „kas tagasimaksmisele oli mingi
2-22-11974 tingimus?“ antud vastusega, mille kohaselt hageja sai aru, et „kostja tahab oodata kuni saab boonusraha palka ja siis maksab tagasi“.
21.Hageja ebakindel ja korduvalt muutuv positsioon puutuvalt väidetavalt kokku lepitud tingimustesse, mis ühes käsitluses erineb kostja tõlgendusest kokkuleppele ja teises tõlgenduses ühtib sellega põhitingimuses (12 400 USA dollarit tagastab kostja juhul, kui kostja saab Hiina rahvaspordimängude korraldaja käest kätte treeneriboonuse) koostoimes tõendina esitatud kirjavahetusega, annab kohtule kogumis piisava aluse asumaks seisukohale, et leping sõlmiti tingimustel, mille suhtes mõlema poole käsitlused ühtivad.
22.VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Nii hageja kui kostja avaldustest menetluses tuleneb, et mõlemad pooled mõistsid nendevahelist lepingut viisil, et hageja võtab sisesuhtes kostjaga üle Hiina rahvaspordimängude korraldaja kohustuse tasuda kostjale treeneriboonus, kuid juhul, kui vastav boonus korraldajalt kostjale laekub, tekib kostjal kohustus seni treeneriboonuse katteks saadud 12 400 USA dollarit hagejale tagastada.
23.Kohus nõustub kostjaga, et pooltevaheline õigussuhe ei ole kitsalt kvalifitseeritav üksnes laenulepinguks või üksnes kolmanda isiku kohustuse ülevõtmise lepinguks. Tegemist on privaatautonoomiast tulenevalt poolte kujundatud õigussuhtega, millel on mitme lepingu elemente. VÕS § 1 lg 2 kohaselt, kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline võlasuhe muutub laenulepinguks VÕS § 396 lg 1 tähenduses üksnes juhul, kui kostjale laekub treeneriboonus Hiina rahvaspordimängude korraldajatelt. Tegemist on edasilükkava tingimusega laenulepinguga Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 tähenduses.
24.Hageja positsiooni ei muudaks ka nõustumine hageja tõlgendusega osas, kus kohus loeks lepingu koheselt laenulepinguks (kohus ei tuvasta aga mõlema poole tahet laenulepingu koheseks sõlmimiseks), sest sellisel juhul ei oleks tegemist mitte tähtajatu laenulepinguga, vaid tähtajalise laenulepinguga ja laenu tagastamise tähtaeg oleks kostjale treeneriboonuse laekumine Hiina rahvaspordimängude korraldajalt. TsÜS § 134 lg 2 lubab määrata tähtaega kindlalt saabuva sündmusega.
25.Seega tuvastab kohus, et poolte kokkuleppe kohaselt tekib kostjal kohustus tagastada hagejale 12 400 USA dollarit üksnes juhul, kui Hiina rahvaspordimängude korraldaja maksab kostjale ära treeneriboonuse. Pooled ei vaidle, et vastav tingimus ei ole saabunud ning auhinnaraha välja makstud ei ole.
26.Kohus hindab järgmiselt, kas arvestades kohtu poolt tuvastatud pooltevahelist kokkulepet on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt 12 400 USA dollari tagastamist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
27.Kohus tuvastas, et lepingus sätestatud tingimus ei ole saabunud, mistõttu ei ole kostja kohustus muutunud sissenõutavaks ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
28.Hagejal ei ole nõuet kostja vastu ka alternatiivsetel õiguslikel ehk lepinguvälistel alustel. VÕS § 1044 välistab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude, sest poolte vahel on lepinguline suhe, VÕS § 1028 alusetu rikastumise nõude eeldused ei ole samuti täidetud, kuivõrd hageja andis 12 400 USA dollarit kostjale üle õiguslikul alusel – kehtiva kokkuleppe alusel.
2-22-11974
29.Seega ei ole hageja nõude eeldused täidetud ja kohus jätab hageja nõude 12 400 USA dollari tagastamiseks rahuldamata.
30.Hageja on samuti esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude seoses kohtueelsete õigusabikuludega summas 1 730 eurot. VÕS § 115 kohaselt võib isik nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostja käitumises kohustuste rikkumist, ei ole hageja kahju hüvitamise nõude esitamis eeldused VÕS § 115 ja § 127 alusel täidetud ning kohus jätab hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata.
31.Hageja esitas koos põhinõudega ka viivisenõude. Kuivõrd kohus hageja põhinõudeid ei rahulda, ei ole täidetud ka VÕS § 113 eeldused viivisenõude rahuldamiseks. Kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata.
32.Kuivõrd kohus ei rahulda hageja nõudeid, ei ole kostja tasaarvestuse vastuväide asjakohane, mistõttu kohus kostja tasaarvestuse vastuväiteks olevaid asjaolusid otsuses ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ning jätab menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Kostja menetluskulude nimekirja ja 16.08.2023 istungil esitatud taotluse kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 38 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnitasuga 150 eurot (arvestamata käibemaksu) kogusummas 6 975 eurot.
36.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
37.Kostja on kokku kandnud menetluskulu summas 6 975 eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
38.Hageja on andnud kostja menetluskulude katteks tagatise summas 4 692 eurot. Vastavas ulatuses kuuluvad kostja menetluskulud hüvitamisele tagatise arvelt. Vastavalt eeltoodule lugeda hagejalt kostja kasuks väljamõistetuks menetluskulu summas 2 283 eurot.
39.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.