lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-114653/14

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-114653/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1022
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-114653

Tsiviilasi

Alexey Sinevi hagi ASC Ehitus OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 17. augusti 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alexey Sinevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja:

XXXXXXXXXXX

Alexey

Sinev

(hageja),

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 17. augusti 2023 määrus.
2.Saata hagi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Alexey Sinev (hageja) esitas 4. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ASC Ehitus OÜ (kostja) vastu 1449,40 euro saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja asi anti üle menetlemiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 8. mai 2023 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste

ik

arvule; 2) täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi esitamise viisile ning maksekorralduse esitamiseks; 3) menetluskulude nimekirja esitamiseks.

10.juunil 2023 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 2622 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt 851,27 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Samuti palus hageja jätta menetluskulud poolte kanda ja taotles talle hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 7. veebruaril 2020 sõlmitud töövõtulepingust nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX ridaelamu rekonstrueerimistööde (hoone välisseinte soojustamine, veranda ja trepi juurdeehitus) tegemiseks. Osad tööd tehti ebakvaliteetselt ja lumetõkked tulid lahti. Probleemiks oli lekkiv katus, mõranenud fassaad, purunenud aknad, lahtirebenenud lumetõke, kahjustunud katusekate, ebakvaliteene soojusisolatsioon, garaažikatuse tuulekast, keldriakna aknalaud. Peale katuse lekke kõrvaldamist ei ole muid puudusi likvideeritud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Viru Maakohus jättis 17. augusti 2023 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel, sest hagis esitatud asjaolusid ja nõudeid ning neis endiselt esinevat ebaselgust arvestades ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus selgitas, et hagimenetlus on võistlev menetlus, mis muuhulgas tähendab seda, et asjaolude kohtu ette toomise kohustus on pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemise aluseks olevate asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Kohus ei otsi hagiavaldusele lisatud tõenditest asjaolusid, millega hageja nõuet põhistada. Kohus ei saa ka eeldada, et on olemas asjaolud, millele hageja hagiavalduses ei tugine. Hagiavalduses esitatu põhjal jääb samuti endiselt ebaselgeks, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, s.h kas hageja esitatu põhjal leppisid pooled kokku ka täiendavates töödes, millised tööd kostja tegelikult tegi ja millised kokkulepitud tööd jättis kostja tegemata või tegi puudustega ning kuidas see seondub hagejal tekkinud kahjuga. Hageja on puuduste kõrvaldamisena tasunud kokku riigilõivu summas 385 eurot (tsiviilasja hind jääb vahemikku 2501-3000 eurot). Seega ka muude puuduste mitteesinemisel tuleks hageja viivisenõude menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, s.o hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ja saata see lahendamiseks Jõhvi kohtumajja. Hageja palus taastada täiendava riigilõivu tasumise aeg suurendatud nõudelt. Hageja on nõuded selgelt esitanud, maakohus on neid refereerinud ka määruses. Hagejal ei ole kohustust pöörduda õigusteadmistega isiku poole. Esitatud tõendid tõendavad nõuet. Maakohtu määrus on ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
5.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas maakohus võis jätta hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel põhjusel, et sellelt ei ole riigilõivu tasutud. Täiendatud hagiavalduse taotlusest nähtub, et hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2622 eurot ja seadusjärgse viivise põhinõudelt 851,27 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõla ulatuses. Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (TsMS § 133 lg 1). Põhinõue on 2622 eurot. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kuna hageja ei nõua sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kohtuotsuse jõustumisel, vaid nõuab viivist osaliselt põhinõudest (arvestatuna 851,27 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest, tuleb hagihinna arvestamisel kohaldada TsMS §-i 367. TsMS §-s 367 sätestatud viivis on 95,79 eurot arvestatuna 851,27 eurolt ühe aasta eest. Järelikult on hagihind 2717,79 eurot (2622+95,79), millelt tuleb RLS-i lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 385 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot, ei saa hagi menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.
6.Iseenesest on õige, et hagimenetlus on võistlev menetlus, mis muuhulgas tähendab seda, et asjaolude kohtu ette toomise kohustus on pandud pooltele ning et kohus ei otsi ise tõenditest asjaolusid. Samas on hagist selle alus piisavalt arusaadav – pooled sõlmisid töövõtulepingu ja osad tööd olid hageja väitel puudustega, millest tekkis kahju. Seejuures on hagi ese arusaadav – hageja soovib kahjuhüvitise 2622 euro kostjalt väljamõistmist, samuti soovib hageja viivist alates kohtuotsuse jõustumisest 851,27 eurolt arvestatuna seadusjärgses määras. TsMS § 5 lg 1 alusel ei pea hageja nõudma sissenõutavaks muutunud viivist, samuti viivist kogu põhivõlalt. Eeltoodu väljendab dispositiivsuse põhimõtet hagimenetluses. Hagi menetlusse võtmisel ei hinnata tõendeid. Hageja ei pea hagi esitamisel ka tõendeid hagile lisama, kuivõrd ei ole veel teada, kas kostja vaidleb hagile vastu või võtab selle õigeks. Menetlusse võtmisest keeldumisel ei olnud kohtule teada, millised asjaolud vaidluse alla tulevad ning mida on vaja hagejal tõendada. Kohus peab eelmenetluses (TsMS § 392 lg 1) selgitama välja, mis on vaidluse all ning millega pooled soovivad enda väiteid tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3).
7.TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel võib keelduda hagi menetlemisest üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kuna hageja tugines lepingu rikkumisele, on kahju hüvitamist õiguslikult võimalik nõuda VÕS § 115 lõike 1 alusel. Võttes arvesse eeltoodut, saadab ringkonnakohus hagi maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ise otsustada hagi menetlusse võtmist maakohtus.
8.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja