Otsuse avalikult teatavaks- 18. september 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
2-21-19465 Zircon Group OÜ hagi SEMVICE Group OÜ vastu põhivõla ja viivise summas 20 258.11 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks ning SEMVICE Group OÜ vastuhagi Zircon Group OÜ vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 18 355.62 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks, alternatiivselt kostja nõude tasaarveldamiseks hageja nõudega summas 18 000 eurot Hagi osas 21 697.86 eurot, vastuhagi osas 19 795.62 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastuhagis kostja Zircon Group OÜ, registrikood esindajad 11694520, asukoht Nulu tn 6, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja/vastuhagis hageja SEMVICE GROUP OÜ, registrikood 14772203, asukoht Vesivärava tn 50, Tallinn, Harju maakond, lepingulised esindajad I P ja A P Kohtuistungi toimumise aeg
18.08.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Zircon Group OÜ hagi. Mõista SEMVICE GROUP OÜ-lt välja lepingust nr 190913 tulenev põhivõlgnevus summas 18 000 eurot ja sellelt seisuga 08.12.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 2258.11 eurot, kokku summas 20 258.11 eurot Zircon Group OÜ kasuks.
2.Välja mõista SEMVICE GROUP OÜ-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 18 000 eurolt) alates 09.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Zircon Group OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata SEMVICE GROUP OÜ vastuhagi Zircon Group OÜ vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 18 355.62 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks, alternatiivselt kostja nõude tasaarveldamiseks hageja nõudega summas 18 000 eurot .
3.Jätta menetluskulud kostja SEMVICE GROUP OÜ kanda.
4.Määrata hageja Zircon Group OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2731.67 eurot ning mõista nimetatud summa SEMVICE GROUP OÜ-lt Zircon Group OÜ kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.1.Vastavalt esitatud hagiavaldusele (dtl 1-7), teistele menetlusdokumentidele (dtl 162-164) ja kohtuistungeil selgitatule (protokollid dtl 153-160 ja 229-233) sõlmisid kostja SEMVICE GROUP OÜ kui tellija ja hageja Zircon Group OÜ kui töövõtja 13.09.2019 töövõtulepingu nr 190913 (dtl 147-150, mõlema poole allkirjadega dtl 193-196, tõlge dtl 198-201), mille kohaselt kohustus kostja ostma hageja valmistatud plastikust täidetavad pressvormid vastavalt 12.09.2019 hageja hinnapakkumisele nr 1909644 (dtl 8, tõlge dtl 9, allkirjastatud dtl 197). Hinnapakkumise kohaselt kohustus kostja maksma vormide eest kokku 30 000 eurot + käibemaks 20% (kokku seega 36 000 EUR) – sealjuures 50% ettemaksuna ja ülejäänud 50% enne pressvormide kätte toimetamist. Kostja tasus hagejale arve nr 15123 (dtl 202) alusel 19.09.2019 ettemaksu summas 18 000 eurot (dtl 11). 18.12.2019 on hageja kostjale üle andnud pressvormi näidise, et kostja saaks aktsepteerida tööd (e-kirjavahetus dtl 12-17). Hageja on nimetatud e-kirjavahetuses korduvalt palunud tagasisidet pressvormide sobivuse kohta, sh 16.03.2020, 18.03.2020, 19.03.2020 ja 15.04.2020.
1.2.15.04.2020 edastas hageja kostjale 14.04.2020 arve 14582 summas 18 000 eurot (dtl 18). 15.06.2020 e-kirjaga (dtl 19) edastas hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arve kohta (dtl 20). Kostja teatas oma 19.06.2020 vastuses (dtl 19), et tasub arve alles pärast pressvormide vastuvõtmist, olles ise tegelikult füüsiliselt vormid kätte saanud, kuid keeldudes neid aktsepteerimast.
1.3.06.11.2020 edastas hageja esindaja vahendusel kostjale nõudekirja (dtl 21-24). 26.11.2020 edastas hageja e-kirjaga kostjale täiendava meeldetuletuse (dtl 25) kohustuste täitmiseks. 28.05-30.08.2021 kirjavahetuses (dtl 26-35) on hageja korduvalt nõudnud võlgnevuse tasumist ja kostja on kahel korral kinnitanud võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole käesoleva ajani oma rahalisi kohustusi hageja ees täitnud.
1.4.Hageja on pressvormi näidised lasknud üle vaadata ning andnud need kostjale üle. Kostja ei ole mingilgi määral põhjendanud ega selgitanud pressvormide mitteaktsepteerimist. Hageja hinnangul saabus kostja jaoks mõistlik tähtaeg pressvormide aktsepteerimise ehk formaalse vastuvõtmise osas hiljemalt 14.04.2020 (s.o ca 4 kuud pärast näidiste üleandmist), mistõttu võis antud kuupäeval hageja esitada arve tasunõude osas.
1.5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 636 lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. Vastavalt eelnevale ongi hageja juba alates 16.03.2020 pannud töövõtulepingu eseme kostjale valmis, et võimaldada selle valduse üleandmine, kuid 2(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465 kostja ei ole sellist õigust soovinud teostada. Seega tuleb lugeda pressvormid üleantuks ja hageja põhinõue on seoses arve esitamisega muutnud sissenõutavaks hiljemalt 15.04.2020 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõude summas 18 000 euro tasumist. Juhul kui kostja peaks tuginema asjaolule, et ta pole pressvorme vastu võtnud, siis on kostja võlgnikuna olnud vastuvõtuviivitus VÕS § 110 lg 2 p 2 mõistes.
1.6.Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja:
1.6.1.põhivõlgnevus summas 18 000 eurot;
1.6.2.hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2258.11 eurot;
1.6.3.edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (18 000 eurot) alates 09.12.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kostja seisukohad, tõendid ja vastuhagi
2.1.Kostja oma esitatud kirjalikus vastuses (dtl 55-59), teistes menetlusdokumentides (dtl 7478 ja 225-227) ja kohtueelistungil palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hinnapakkumise nr 1909644 kohaselt kuulub hinna sisse projekteerimine, standardosad (Meusburgerilt ja DME-lt), terasmaterjalid (ORVAR Supreme õõnsuste jaoks (Uddehoolm) HRC 48...52), tootmine, toodete toimivuskatse, näidiste transport (kuni 10 komplekti), koordinaatmõõtemasinaga (CMM) koostatud mõõtearuanne. Välispinna kvaliteet on VDI 24.
2.2.Kostja on seisukohal, et hageja poolt ei ole kokkulepitud töid valmis tehtud, mistõttu ei ole poolte vahel sõlmitud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Nimelt ei ole hageja kostjale edastanud kokkulepitud toodete projektdokumentatsiooni (hageja poolt menetluses esitatut näeb kostja esmakordselt), toimivuskatsete tulemusi ning koordinaatmõõtemasinaga koostatud mõõtearuannet. Maakohtule on edastatud poolte kirjavahetus, kus kostja nõuab hagejalt korduvalt lepinguliste tööde teostamist ning koordinaatmõõtemasinaga (CMM) koostatud mõõtearuannet. Hageja väited, et nimetatud mõõtearuanne koostatakse peale tööde tellijalt (ehk kostjalt) toodete jooniste konkreetsete mõõtude saamist, ei päde, kuivõrd käesoleval juhul oli hageja kohustus teostada toote projekteerimine. Käesoleval juhul puudub kostjal kindlus, kas hageja poolt väidetavalt toodetud pressvormid võimaldavad töötada minimaalselt 3 miljonit tsüklit, mis on poolte vahel kokku lepitud. Hageja väitel edastas kostja hagejale 3D mudeli, mis oli puudulik. Samas ei selgita hageja, mis täpselt oli puudu ning miks hageja vaatamata puudulikule 3D mudelile siiski projekteerimist alustas ning lepingulisse suhtesse asus. Vastavalt hinnapakkumisele kuuluski lepinguliste tööde hulka hageja poolne toote projekteerimine. Seega hageja väide on alusetu ning tõendamata.
2.3.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja poolt on kostjale edastatud 14.04.2020 arve nr 15482, maksetähtajaga 14.05.2020 summas 18 000 eurot. Kostja on arve nr 15482 vaidlustanud, edastades vastava vaidlustuse hagejale e-posti teel 19.06.2020. Enda vastuväites on kostja selgitanud hagejale, et antud arve osas tuleks teha kreeditarve ja arve esitada siis, kui kõik on valmis (e-kiri hagi lisana dtl 19). Hageja ei ole kokkulepitud toodete projektdokumentatsiooni, toimivuskatsete tulemusi ning koordinaatmõõtemasinaga koostatud mõõtearuannet. Eeltoodust tulenevalt ei ole töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuivõrd hageja poolt ei ole kokkulepitud töid valmis tehtud ja neid kostjale üle antud. Kostja ei eita, et on kinnitanud 26.01.2021 saldoteatise ettemaksetega. Kostja on aga seisukohal, et antud asjaolu ei tõenda käesolevas tsiviilasjas hageja nõude olemasolu kostja vastu. Jaanuaris 2021 oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping kehtiv ning hageja alles teostas lepingulisi töid. Hageja poolt ei ole käesolevas asjas tõendatud, et tema poolt on kostjale üle antud vastavad vormid ning selle juurde kuuluv dokumentatsioon. Kuivõrd nimetatud tingimused ei ole 3(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465 täidetud, ei olnud hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal puudus alus arve esitamiseks. Kostja ei loe hageja poolt 05.08.2019 edastatud e-kirja manuseid toote joonisteks, kuivõrd üks fail (esimene manus) on toote spetsifikatsioon ning kolmas fail üheleheküljeline 3D pilt tootest. Jooniseid ning kasutus- ning hooldusjuhiseid ei ole e-kirjale lisatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole edastanud kostjale kokkulepitud dokumentatsiooni (joonised ja juhised), s.t ei ole täitnud enda lepingulisi kohustusi.
2.4.08.04.2022 on kostja edastanud hagejale poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 79-82). Lepingu ülesütlemise avalduses teavitas kostja hagejat, et seoses hageja poolse lepingu rikkumisega (rikkumised kirjeldatud ülalpool p 2.2. ja 2.3.) ütleb kostja poolte vahel sõlmitud lepingu üles 08.04.2022 seisuga. Samas avalduses esitas kostja hageja vastu nõude tagastada ettemaks summas 18 000 eurot hiljemalt 15.04.2022. Ülesütlemisavaldusele tuginedes esitas kostja 04.07.2022 käesolevas menetluses vastuhagi (dtl 94-101). Selle kohaselt on kostja hagejaga 12.09.2019 sõlmitud suulise töövõtulepingu üles öelnud ning nõuab 19.09.2019 tasutud ettemaksuarve tagastamist. Ülesütlemisavaldusele vastaspool vastanud ei ole. Vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista põhinõude 18 000 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras (vastuhagi esitamise päeva seisuga 315.62 eurot, arvestus dtl 111). Kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, siis palub kostja alternatiivselt tasaarvestada tema põhinõue hageja nõudega.
2.5.Kirjaliku lepingu olemasolu poolte vahel kostja ei tunnista. Hageja on esitanud seisukoha, mille kohaselt kostja edastas hagejale allkirjastatud lepingu, kuid hageja jätab märkimata, et samas e-kirjas palub kostja hagejat ka lepingusse viia sisse muudatused. Seega hageja on edastanud kohtule küll lepingu, mis on kostja esindaja poolt allkirjastatud, kuid mille osas on toimunud veel läbirääkimised ning millesse viidi ka hilisemalt sisse muudatused, ehk tegu ei ole lepinguga, mis oleks mõlema poole poolt allkirjastatud ning mis oleks lepingu lõplik redaktsioon. Tegemist on pelgalt poolte lepingueelsete läbirääkimistega.
3.Hageja seisukohad kostja vastuväidete ja vastuhagi osas
3.1.Hageja märgib (dtl 62-64), et kostja etteheited pressvormide puuduste või mittevastavuse osas on esmakordsed ja üllatavad. Pressvormid on keerukad tehnilised tööriistad, millise plastosad valmistatakse survevalu teel. Pressvormi tellija esitab plasttoote joonise või 3D mudeli (või mõlemad), mille alusel vorm projekteeritakse ja valmistatakse. Antud juhul valmistati vormid tellija esitatud lähteandmete alusel. Pärast tootmist testitakse vorme survevalu masinatel, et saada vajalikud plasttooted, mis tööde lõpetamise tulemusena kliendile üle antakse. Antud juhul on plastvormidega kostja tutvunud ja vormid olid valmis üleandmise-vastuvõtmise vormistamiseks. Kostja ei ole mistahes pretensioone hageja suhtes esitanud ning on keeldunud vastuvõtmisest, kuigi on pressvormide ja selle näidistega tutvunud ning pressvormide valduse saanud. Kostja väidetest nähtub lauseitamine ning vastuväited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et ta pole midagi saanud ega näinud, kuid teiselt poolt väidab, et pressvormid ei vasta kokkulepitud tingimustele. Kui valuvormidel oleks esinenud puudusi, siis oleks iga teine mõistlik isik kahe aasta esitanud vastavad pretensioonid. Seevastu on kostja kinnitanud haginõude aluseks oleva võlgnevuse olemasolu (saldokinnitus dtl 65-66). Kostja on oma erinevate kirjalike kinnitustega tunnistanud võlga ja seega kiitnud heaks pressvormide kvaliteedi. Kostja küll palus teha plasttootes muudatusi, kuna kostja esitatud 3D4(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465 mudel oli puudulik. Muudetud pressvormid sai kostja oma valdusse. Kostja poolt 2021. a esitatud pressvormi muudatused tingis asjaolu, et plasttoote valmistamiseks ette nähtud 3Dmudel ei sobinud lõpptoote kokkupanekuks. Nende muudatuste eest maksis kostja lisatasu, kuna see oli viimase vastutus ja hageja jaoks lisatöö (dtl 130-136, 145-146). Kostja on venitanud lõpptoote vastuvõtmisega, kuna kostja ootas plasttoodete (mobiiltelefonile ühendatava alkomeetri – dtl 137-139) kasutamise litsentsi. Kostja seda litsentsi ei saanud või kadus tal muul põhjusel majanduslik huvi selle pressvormi (dtl 140) vastu ja soov selle eest maksta tasu. Hageja märgib seoses kostja hinnapakkumises nr 1909644 kokkulepitud tööde vastavuse osas järgmist: a) Projekteerimine on teostatud, dokumentatsioon on hageja poolt esitatud (dtl 67-71). Projektdokumentatsioon on toote üleandmise-vastuvõtmise esemeks. b) Pressvormi standardosad on vastavuses (Meusburgerilt ja DME-lt) nõuetega ning nähtub spetsifikatsioonist. c) Terasmaterjalid (ORVAR Supreme õõnsuste jaoks (Uddehoolm) HRC 48...52) on näha pressvormi spetsifikatsioonist. d) Pressvorm on valmistatud ja plastnäidised on kostjale kui tellijale üleantud, mis on kirjavahetusest näha. e) Toodete toimivuskatsed, näidiste transport (kuni 10 komplekti) on teostatud ja kostjale üleantud, mis on kirjavahetusest näha. f) Koordinaatmõõtemasinaga (CMM) koostatud mõõtearuanne – need teostatakse praktika järgi siis, kui tellija on esitanud toote joonised konkreetsete mõõtudega, kuid kostja neid ei esitanud, vaid ainult toote 3D mudeli. Mõõteandmed väljastatakse koos seadme endaga lepingu kohaselt ning see eeldab töö eest tasumist. g) Välispinna kvaliteet on VDI 24 ja see nähtub vormimoodustajate joonisest.
3.2.Vastuhagi osas märgib hageja (dtl 123-125), et üllatavalt asus kostja alles pärast hagi esitamist töövõtulepingut üles ütlema. Ülesütlemisavaldus on esitatud ilma õigusliku aluseta ja tingituna hageja nõudest. Ülesütlemine on õigustühine ega oma seetõttu õiguslikku tähendust ega tagajärge poolte võlasuhte osas. Kostja etteheited on otsitud ja sedastatud alles kohtuvaidluse ajal, et hoiduda oma lepingulisest kohustusest. Kostjal puudub rahaline nõue hageja vastu – kostja on hageja poolt oma tegevusega tööde teostamise aktsepteerinud. Samas kostja vastuhagist jääb selgusetuks, mille alusel on kostjal väidetav rahaline nõue hageja vastu. Kuivõrd hageja vaidleb vastu põhinõudele, siis on alusetu ka viivisenõe. Samuti jääb arusaamatuks ja põhjendamata on sissenõudmiskulud. Kuidas seda on arvestatud või kulud sissenõudmisega on tekkinud, seda vastuhagis kirjeldatud ei ole. Arusaamatuks jääb ka kostja tasaarvestusnõue. Menetluslikult on tasaarvestuse avalduse esitamine võimalik, kuid kostja tasaarvestus avaldus on vastuoluline ja ebaloogiline. Antud menetluslikus olukorras, kus kostja nõuab vastuhagis ettemaksu tagastamist, ei saa tasaarvestust toimuda.
3.3.Hageja märgib, et pooltevaheline leping liikus poolte vahel elektrooniliselt taasesitatavas vormis e-posti teel. Kostja edastas enda juhatuse liikme allkirjaga lepingu skaneeritud ärakirja hagejale e-kirjaga 13.09.2019 (dtl 165-171). Hageja seisukohast on tegemist lepingule kui tehingule lubatava vormiga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 mõistes, mille kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, 5(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465 kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Hageja leiab, et pooled sõlmisid lepingu kirjalikult TsÜS § 78 lg 1 mõistes, sest kostja on allkirjastanud lepingu eksemplari omakäeliselt ning edastanud selle ärakirja hagejale ning avaldanud tahet sõlmida kokkulepe lepingu tekstis toodud tingimustel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Alternatiivselt, kui antud juhul ei saa lugeda lepingut sõlmituks kirjalikult, siis arvab hageja, et poolte vahelise kokkuleppe saab kvalifitseerida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepinguna TsÜS § 78 lg 1 mõistes, mille kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Samuti on kostja seaduslik esindaja edastanud 05.08.2019 e-kirjaga 13.09.2019 lepingu lisaks 1 oleva kostja toote spetsifikatsiooni ja joonised (dtl 172-183). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
5.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel sõlmiti töövõtuleping, küll aga on vaidlus küsimuses, kas see oli suuline ja tugines vaid 12.09.2019 hinnapakkumises märgitule (kostja seisukoht) või see oli sõlmitud kirjalikult lepinguga nr 190913 (hageja seisukoht). Selle küsimuse lahendamine on oluline lepingutingimuste seisukohast. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei näe töövõtulepingule ette kohustuslikku vormi, seega võib see olla sõlmitud ka suulisel. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul aga leidnud tõendamist, et pooled sõlmisid kirjaliku lepingu (nr 190913, originaal inglisekeelne), eelnevalt selleks läbirääkimisi pidades. Kohus järeldus põhineb järgneval:
5.1.Hagejat on lepingut puudutavas suhtluses enamasti esindanud A K, kostjat A B, kõnealused isikud on märgitud ka lepingu sõlmijatena. Kostja esindaja on vastavalt hageja 21.09.2022 esitatud menetlusdokumendi lisaks olevale e-kirjale saatnud 18.09.2019 (hageja väidab ekslikult 13.09.2019) kell 10:34 aadressilt xxx hageja esindajale (e-post: xxx) e-kirja, mille lisaks on fail nimega scan.pdf. Nimetatud failis on skaneering A. Bi poolt omakäeliselt allkirjastatud (allkirjad nii lepingu lõpus kui igal neljast leheküljest) inglisekeelsest lepingust nr 190913 ning sama isiku poolt allkirjastatud hinnapakkumine nr 1909644 kuupäevaga 12.09.2019. E-kirjas on ära toodud poolte suhtlus 13.09.2019 ehk 5 päeva enne A. Bi poolt skaneeringute saatmist, mille järgi on A. B palunud kell 15.43 saadetus palunud teha muudatused lepingus/hinnapakkumises seoses ettevõtte nimega ja maksetingimustega ning A. Ki vastus kell 15.58, et muudatused on tehtud (tõlge dtl 171). Kohus ei leia erinevusi A. Bi allkirjastatud hinnapakkumise ja lepingu maksetingimustes või ebatäpsusi poolte nimedes, mistõttu saab asuda seisukohale, et parandused hageja poolt ajavahemikus 13.09.2019 kell 6(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465 15.43 – 15.58 ka tehti. Seetõttu ei ole asjakohased ka kostja väited, nagu oleks lepingut hiljem (pärast 18.09.2019 e-kirja) muudetud.
5.2.TsÜS § 78 lg 3 sätestab, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Sellest lähtuvalt ei oma kohtu arvates tähtsust, et hageja on omalt poolt lepingu allkirjastanud hiljem teadmata ajal (skaneeritud versioon mõlema poole allkirjadega nii lepingul kui hinnapakkumisel esitatud 19.06.2023, dtl 193-197). Lepingu p 12.4. kohaselt jõustub leping küll pärast mõlema poole allkirjastamist, ent
5.3.kirjalikust lepingust lähtub ka poolte käitumine vahetult pärast lepingu allkirjastamist kostja poolt. Samal päeval ehk 18.09.2019 koostas hageja ettemaksuarve nr 15123 (dtl 202) ning kostja tasus selle järgmisel päeval (dtl 11). Ettemaksuarvel on viide lepingu numbrile, mitte hinnapakkumisele. Arve selline tasumine on käsitletav VÕS § 20 lg 1 kohase nõustumusega lepingu sõlmimiseks.
6.Lepingu sisu ja täitmine. Lepingu nr 190913 p 1 kohaselt Müüja toodab ja ostja ostab hinnapakkumuse nr 1909644 alusel plasti survevaluvormi, edaspidi tooted, mis on toodetud vastavalt ostja spetsifikatsioonile ja osade joonistele (Lisa nr 1), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Lepingu p 2.2. sätestab, et Lepingu kogusumma on 30 000 eurot, mis hõlmab toimimiskatse, pakendi ja tehnilise dokumentatsiooni maksumust. Lepingujärgsed hinnad peaksid olema fikseeritud ja ei muutu lepingu kehtivusaja vältel. Edasi on oluline lepingu p 3.2., mille kohaselt Ostja tasub toodete eest, tehes müüja kontole rahaülekande vastavalt järgmistele põhimõtetele: a. 50% tasutakse ettemaksena; b. 50% tasutakse pärast vormi ja osade vastu võtmist, kuid enne tarnimist. Lepingu p 5 (Toimimiskatse) kõlab: 5.1.Kõikide survevaluvormide toimimiskatse tehakse müüja hoonetes. Käikulaskmise juures võib viibida ostja esindaja. 5.2.Ostja kinnitab näidiste kvaliteeti, allkirjastades enne toodete tarnimist üleandmisevastuvõtmise akti. Märkuste korral teeb müüja kokkulepitud ajavahemiku vältel vajalikud parandused. Lepingu lisaks nr 1 tuleb kohtu hinnangul lugeda kostja poolt 05.08.2019 hagejale edastatud e-kirja ja selle lisasid (tegemist on OÜ-lt xxx saaduga), sest need on saadetud enne lepingu sõlmimist ja hinnapakkumise tegemist ning vastavad kirjelduselt just ostja spetsifikatsiooni ja osade jooniste mõistele tegemaks survevaluvormi. Arusaamatu on kostja positsioon nimetatu osas, kuivõrd vaidlust ei saa olla selles, et tegemist ei ole hageja koostatud dokumentatsiooniga ning see on edastatud enne lepingu sõlmimist. Hageja ei ole väitnud, et tegemist on toote projektdokumentatsiooniga hinnapakkumise mõistes või vormide joonistega lepingu p 7.2. mõttes.
6.1.Lepingu täitmise käigus on hageja 18.12.2019 e-kirjas (tõlge dtl 17) kinnitanud, et vormid (ehk näidised lepingu p 5.2. mõttes) on testitud ja valmis ning nende osas on veel vaja kostjaga asju arutada. Kostja on samal päeval vastanud, et näidised võetakse kostja poolt vastu, misjärel aga mingit tagasisidet kuni järgmise aasta märtsini kostja poolt ei ole. Hageja 7(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465 on 16.03.2020 e-kirjas (tõlge dtl 16) uuesti kinnitanud valmidust vormide üleandmiseks ja tunneb muret, et näidiste osas ei ole kostja midagi avaldanud. 18.03.2020 on kostja soovinud hageja kohaletulekut testide tegemiseks ja vastuvõtmise vormistamiseks, kuid hageja hilisemale nõusolekule ja järelepärimistele (19.03.2020, 15.04.2020 ja 19.05.2020 kirjad, tõlked dtl 15) kostja enam ei vasta, v.a 15.04.2020 saadetud vabandav kiri pakkumisega tulla toodet vaatama ja arutama.
6.2.Erinevalt kostja väidetud korduvatest nõudmistest hagejalt (mh koordinaatmõõtemasinaga tehtud mõõtearuande esitamiseks) ei nähtu esitatud ekirjavahetusest midagi sarnast. Kostja 19.06.2020 e-kirjas (dtl 19) on märgitud vastuseks hageja nõudele arve nr 14582 (ehk teine osa lepingujärgsest maksest) järgmist: Antud arve kindlasti maksame ära, aga pärast pressvormide vastu võtmist. Kuna antud arve me ei ole deklaratsioonile esitatud, siis on vaja teha kreeditarve ja esitada siis, kui kõik on valmis. See on sisuliselt ainus vastuväide, mida kostja omavahelises kirjavahetuses esitab ja selles ei ole ühtki kostja poolt käesolevas menetluses esitatud asjaolu, nagu oleks korduvalt nõutud hagejalt projektdokumentatsiooni, jooniseid või mõõtearuannet. Pressvormide näidised on otsuse eelmises punktis tuvastatuna kostjani jõudnud juba detsembris 2019, samas ei ole kostja aga vormistanud lepingu p 5.2. kohast üleandmise-vastuvõtmise akti ega esitanud pretensioone näidiste osas. Kõnealuses aktis saanuks kostja teha lepingu kohaselt märkusi, ja nende põhjal pidanuks hageja vajalikud parandused tegema, paraku ei ole kostja soostunud ei kohtuma ega akti allkirjastama. Kohus viitab siinkohal VÕS § 644 lõikele 2, mille kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Selliseks teavituseks kostja äsjamärgitud kirja kindlasti lugeda ei saa. Oluline on siinkohal lisada, et lepingust (p 7.2.) tuleneb hagejale kohustus üksnes üle anda järgmine ingliskeelne tehniline dokumentatsioon: • vormide joonised ja üldkoost ja • vormide kasutus- ja hooldusjuhised. Ka lepingu p 2.2. kinnitab, et lepingujärgse hinna sisse kuulub toimimiskatse, pakend ja tehniline dokumentatsioon. Viimased kaks on aga üleantavad juba toote tarnefaasis (p 7.2. paikneb lepingus p 7 all „Tarnest teavitamine ja veodokumendid“). Seega pidanuks kvaliteedi/sobivusküsimused olema lahendatud juba läbi märkuste üleandmise-vastuvõtmise aktil, pealegi on lepingu p 8 all hageja andnud garantii ja kinnituse nii defektse osa väljavahetamiseks kui tehnilistele tingimustele/joonistele vastavuse osas. 2021.aastal tehtud muudatused tootel olid tingitud kostja enda soovist alkomeetri korpuse osas muudatusi teha ning selle eest tasus ta eraldi 1380 EUR (arve ja makse dtl 135-136 ja tõlge e-kirjast dtl 145-146). Nimetatud tegevus ei ole seotud toote puudustega, mis mingilgi viisil seostuks hagejaga. Hageja viitab ka nimetatud arve esitamisel 31.05.2021 e-kirjas, et kogu protsess on veninud juba alates 2019.aastast. Eelneva põhjal nõustub kohus hagejaga, et kostja oli sisuliselt alates näidiste üleandmisest ja kindlasti juba vähemalt märtsis 2020 vastuvõtuviivituses VÕS § 110 lg 2 p 2 mõttes – ta ei esitanud pretensioone näidiste osas, ei allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti, ei ilmunud kohtumistele. Hageja oli teinud endast sõltuva, et lepingu lõpliku täitmisega edasi minna ning esitas seetõttu kohtu hinnangul õigustatult 15.04.2020 arve lepingu teise osamakse tasumiseks (mida ei saanuks enne üleandmise vormistamist lepingu p 3.2. b) järgi teha), andes selleks ka kuuajalise tähtaja. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks
8(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465 töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Antud juhul on kostja kui tellija alusetult keeldunud pressvormide aktsepteerimisest ehk eeltoodud sätte mõistes vastu võtmast.
7.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi aluseks oleval ülesütlemisavaldusel puudub sisu, sest eelpool tuvastatuna oli töövõtja/hageja selleks ajaks oma lepingulised kohustused täitnud (valmistanud kokkulepitud eseme, mida tellija keeldus vastu võtmast) ja seega ei saa kostja ka nõuda tasutud ettemaksu tagastamist. Tellija poolt töövõtulepingu ülesütlemisel on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu (VÕS § 655 lg 1 teine lause). Hageja viivisenõue on arvutatud seaduse (VÕS § 113 lg 1) alusel ning õiguspäraselt, kuivõrd VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral.
8.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamise (ja vastuhagi rahuldamata jätmise) korral jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 32-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
8.1.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
8.2.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 234-235) kohaselt on menetluskulud kokku 3501.66 eurot, millest 2601.66 eurot moodustab õigusabi kulu (18 tundi 35 minutit tunnihinnaga 140 EUR, detailne nimekiri toodud) ning 900 eurot tasutud riigilõiv. Hageja küll märgib, et õigusabikuludele lisandub käibemaks, kuid lõppsummana seda ei esita ning kuivõrd puudub ka TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus, ei arvesta ega lisa kohus hageja nendele kuludele käibemaksu (selles osas ei käsitle kohus ka kostja vastuväiteid).
8.3.Kostja esitas vastuväiteid (dtl 248-251) hageja menetluskulude nimekirjale ning leiab, et
8.3.1.Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et 1 (ühe) lehekülje menetlusdokumendi koostamisele kulub professionaalsete õigusteadmistega isikul ca 40 minutit, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele.
9(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465
8.3.2.Hagejal on kulunud aega hagiavalduse koostamisele ning algdokumentatsiooniga tutvumisele ajaperioodil 11.11.2021-08.12.2021 kokku 7 tundi (ehk 420 minutit), s.o summas 980,00 eurot. Hageja hagiavalduses on sisulist teksti kokku 5 lehekülge, mistõttu leiab kostja, et hageja kulud tuleb vähendada vähemalt 140 minutit, s.o 2 tundi ja 20 minutit.
8.3.3.Hageja on märkinud enda ajakuluks ajaperioodil 28.03.2022-31.03.2022 andmete kogumiseks, suhtluseks kliendiga, vastuse koostamine jne kokku 2 tundi ja 30 minutit. Võttes arvesse, et menetlusdokument, mille hageja maakohtule edastas on vaid 1 (üks) lehekülg pikk, siis palub kostja maakohtul hageja ajakulu vähendada vähemalt 90 minuti võrra ehk 1 tundi ja 30 minutit.
8.3.4.Hageja on märkinud enda ajakuluks ajaperioodil 03.05.2022-13.06.2022 kokku 2 tundi ja 25 minutit. Nimetatud ajaperioodil on hageja esitanud maakohtule vaid ühe vastuse, millised kohtuistungi ajad on temale sobivad. Eeltoodust tulenevalt palub kostja maakohtul vähendada hageja ajakulu vähemalt 1,5 tundi ehk 90 minutit.
8.3.5.Hageja on märkinud enda ajakuluks ajaperioodil 13.09.2022 avalduse koostamisele 1 tunni. Nimetatud menetlusdokumendis on sisulist teksti 2 rida, mistõttu palub kostja maakohtul hageja ajakulu vähendada vähemalt 45 minutit.
8.3.6.Hageja on märkinud enda ajakuluks 19.06.2023 avalduse koostamisele 3 tundi. Võttes arvesse, et hageja esitatud avalduse pikkus on kokku 1 lehekülg ning dokumentidega tutvumine ei saanud kuluda hageja lepingulise esindajal rohkem kui 1 tund, siis on kostja seisukohal, et hageja ajakulu on ülepaisutatud, mistõttu palub kostja maakohtul vähendada hageja ajakulu vähemalt 1,5 tunni võrra, so 90 minutit. Kokkuvõtvalt palub kostja maakohtul vähendada hageja õigusabikulusid vähemalt 7 tundi ja 35 minuti võrra.
8.4.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt.
8.4.1.Kohus ei jaga kostja arvamust ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamise aja osas (40 minutit, sh analüüs, tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine). Sellist väidetavat väljakujunenud seisukohta ei ole kohtule teada, pigem tuleb ikkagi konkreetsel juhul vaadata menetluse ja tehtud töö sisusse.
8.4.2.Hagi ettevalmistamisele, koostamisele, lisade selekteerimisele ja kliendiga suhtlusele on hageja väitel kulunud 7 tundi. Kohus nõustub kostjaga, et selline ajakulu on mõnevõrra liialdatud. Hagi asjaolude ehk sisuline osa on vaevalt lehekülje pikkune, selles sisalduvad ka viited lisadele. Enamiku hagiavaldusest moodustavad seaduse tsitaadid, menetlusosaliste andmed, lisade nimekiri ja taotlused ning kompromissettepanek. Arvestades lisade komplekteerimisvajadust ja asjaga kurssi viimise aega on kohtu hinnangul põhjendatud 5 tundi nimetatud tegevusteks. Seega vähendab kohus hageja ajakulu selles osas 2 tunni võrra.
8.4.3.Hageja 28.03. ja 31.03.2022 tegevuse ajakulu (koondina väljendub 31.03.2022 esitatud menetlusdokumendis ja lisades) on kohtu hinnangul mõistlik ega ole ülepaisutatud. Menetlusdokumendi sisu on küll 1 lehekülg, kuid sellel on 7 lk erineva spetsiifilise sisuga lisad, mille sisu on menetlusdokumendis kompaktselt avatud. Hageja on hankinud lisad, selgitanud välja selle tehnilise dokumentatsiooni sisu, milleks võis ajakulu olla 2 h 30 min.
8.4.4.03.05. – 13.06.2022 on hageja esitanud kahel korral oma istungiaja eelistusi e-kirja teel, sisulisi menetlusdokumente aga mitte. Milles seisneb sel ajal tõendite kogumine ja analüüs, ei ole kohtule mõistetav, kusjuures asjaga on tegeletud kolmel erineval päeval kokku 2 tundi ja 25 minutit. Kohus nõustub kostjaga, et selle ajaperioodi osas tuleb vähendada hagejale osutatud õigusabi ajakulu 90 minuti võrra.
10(11)
Tsiviilasi nr 2-21-19465
8.4.5.Hageja poolt 13.09.2022 avalduse koostamisele (ühelauseline), lisade selekteerimisele ja edastamisele kulutatud 1 tund on kohtu hinnangul ülepaisutatud kulu. Maksimaalselt võis tõlgitud e-kirjavahetuse ja inglisekeelse lepingu esitamisele koos avalduse esitamisega kuluda 30 minutit. Seega vähendab kohus selles osas õigusabi osutamise ajakulu 30 minuti võrra.
8.4.6.19.06.2023 avalduse koostamise ajakulu on hageja märgituna 3 tundi, mille osas kohus leiab, et see on mõnevõrra ülepaisutatud. Sisu koos viidetega lisadele (3 lisa) on 1 lk, mille koostamiseks/hankimiseks võis kuluda 2 tundi, seega vähendab kohus selles osas õigusabi osutamise ajakulu 1 tunni võrra.
8.5.Kokku vähendab kohus hageja õigusabi ajakulu seega 5 h 30 min võrra, pidades põhjendatuks seega hageja kulutusi õigusabile summas 1831.67 EUR (13 h 5 min). Kogu hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu on seega 1831.67 + 900 (riigilõiv, milleta hagi poleks menetletud) = 2731.67 EUR. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.