Zircon Group OÜ hagi SEMVICE GROUP OÜ vastu põhivõla ja viivise summas 20 258.11 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks ning SEMVICE GROUP OÜ vastuhagi Zircon Group OÜ vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 18 355.62 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks, alternatiivselt kostja nõude tasaarveldamiseks hageja nõudega summas 18 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
21 698,11 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SEMVICE GROUP OÜ 19.10.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 16.11.2023. a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Zircon Group OÜ (registrikood 11694520, aadress Nulu tn 6, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (epost:xxx) Kostja/vastuhagis hageja (apellatsioonimenetluses apellant): SEMVICE GROUP OÜ (registrikood 14772203, aadress Vesivärava tn 50, Tallinn, Harju maakond, lepingulised esindajad Indrek Põder (e-post:xxx) ja Aire Põder
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 08.02.2024
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.09.2023 otsus jätta muutmata.
2.SEMVICE GROUP OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta SEMVICE GROUP OÜ kanda.
4.Mõisa välja SEMVICE GROUP OÜ-lt Zircon Group OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 750 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb kostjal hagejale tasuda viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid kostja SEMVICE GROUP OÜ kui tellija ja hageja Zircon Group OÜ kui töövõtja 13.09.2019 töövõtulepingu nr 190913, mille kohaselt kohustus kostja ostma hageja valmistatud plastikust täidetavad pressvormid vastavalt 12.09.2019 hageja hinnapakkumisele nr 1909644. Hinnapakkumise kohaselt kohustus kostja maksma vormide eest kokku 30 000 eurot + käibemaks 20% (kokku seega 36 000 EUR) – sealjuures 50% ettemaksuna ja ülejäänud 50% enne pressvormide kätte toimetamist. Kostja tasus hagejale arve nr 15123 alusel 19.09.2019 ettemaksu summas 18 000 eurot. 18.12.2019 on hageja kostjale üle andnud pressvormi näidise, et kostja saaks aktsepteerida tööd (e-kirjavahetus dtl 12-17). Hageja on nimetatud e-kirjavahetuses korduvalt palunud tagasisidet pressvormide sobivuse kohta, sh 16.03.2020, 18.03.2020, 19.03.2020 ja 15.04.2020.
1.2.15.04.2020 edastas hageja kostjale 14.04.2020 arve 14582 summas 18 000 eurot. 15.06.2020 e-kirjaga edastas hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arve kohta (dtl 20). Kostja teatas oma 19.06.2020 vastuses, et tasub arve alles pärast pressvormide vastuvõtmist, olles ise tegelikult füüsiliselt vormid kätte saanud, kuid keeldudes neid aktsepteerimast.
1.3.06.11.2020 edastas hageja esindaja vahendusel kostjale nõudekirja. 26.11.2020 edastas hageja e-kirjaga kostjale täiendava meeldetuletuse kohustuste täitmiseks. 28.05-30.08.2021 kirjavahetuses on hageja korduvalt nõudnud võlgnevuse tasumist ja kostja on kahel korral kinnitanud võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole käesoleva ajani oma rahalisi kohustusi hageja ees täitnud.
1.4.Hageja on pressvormi näidised lasknud üle vaadata ning andnud need kostjale üle. Kostja ei ole mingilgi määral põhjendanud ega selgitanud pressvormide mitteaktsepteerimist. Hageja hinnangul saabus kostja jaoks mõistlik tähtaeg pressvormide aktsepteerimise ehk formaalse vastuvõtmise osas hiljemalt 14.04.2020 (s.o ca 4 kuud pärast näidiste üleandmist), mistõttu võis antud kuupäeval hageja esitada arve tasunõude osas.
1.5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 636 lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. Vastavalt eelnevale ongi hageja juba alates 16.03.2020
2(9)
pannud töövõtulepingu eseme kostjale valmis, et võimaldada selle valduse üleandmine, kuid kostja ei ole sellist õigust soovinud teostada. Seega tuleb lugeda pressvormid üleantuks ja hageja põhinõue on seoses arve esitamisega muutnud sissenõutavaks hiljemalt 15.04.2020 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõude summas 18 000 euro tasumist. Juhul kui kostja peaks tuginema asjaolule, et ta pole pressvorme vastu võtnud, siis on kostja võlgnikuna olnud vastuvõtuviivitus VÕS § 110 lg 2 p 2 mõistes.
1.6.Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja:
1.6.1.põhivõlgnevus summas 18 000 eurot;
1.6.2.hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2258.11 eurot;
1.6.3.edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (18 000 eurot) alates 09.12.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kostja seisukohad, tõendid ja vastuhagi
2.1.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hinnapakkumise nr 1909644 kohaselt kuulub hinna sisse projekteerimine, standardosad (Meusburgerilt ja DME-lt), terasmaterjalid (ORVAR Supreme õõnsuste jaoks (Uddehoolm) HRC 48...52), tootmine, toodete toimivuskatse, näidiste transport (kuni 10 komplekti), koordinaatmõõtemasinaga (CMM) koostatud mõõtearuanne. Välispinna kvaliteet on VDI 24.
2.2.Kostja on seisukohal, et hageja poolt ei ole kokkulepitud töid valmis tehtud, mistõttu ei ole poolte vahel sõlmitud tasunõue muutunud sissenõutavaks. Nimelt ei ole hageja kostjale edastanud kokkulepitud toodete projektdokumentatsiooni (hageja poolt menetluses esitatut näeb kostja esmakordselt), toimivuskatsete tulemusi ning koordinaatmõõtemasinaga koostatud mõõtearuannet. Maakohtule on edastatud poolte kirjavahetus, kus kostja nõuab hagejalt korduvalt lepinguliste tööde teostamist ning koordinaatmõõtemasinaga (CMM) koostatud mõõtearuannet. Hageja väited, et nimetatud mõõtearuanne koostatakse peale tööde tellijalt (ehk kostjalt) toodete jooniste konkreetsete mõõtude saamist, ei päde, kuivõrd käesoleval juhul oli hageja kohustus teostada toote projekteerimine. Käesoleval juhul puudub kostjal kindlus, kas hageja poolt väidetavalt toodetud pressvormid võimaldavad töötada minimaalselt 3 miljonit tsüklit, mis on poolte vahel kokku lepitud. Hageja väitel edastas kostja hagejale 3D mudeli, mis oli puudulik. Samas ei selgita hageja, mis täpselt oli puudu ning miks hageja vaatamata puudulikule 3D mudelile siiski projekteerimist alustas ning lepingulisse suhtesse asus. Vastavalt hinnapakkumisele kuuluski lepinguliste tööde hulka hageja poolne toote projekteerimine. Seega hageja väide on alusetu ning tõendamata.
2.3.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja poolt on kostjale edastatud 14.04.2020 arve nr 15482, maksetähtajaga 14.05.2020 summas 18 000 eurot. Kostja on arve nr 15482 vaidlustanud, edastades vastava vaidlustuse hagejale e-posti teel 19.06.2020. Enda vastuväites on kostja selgitanud hagejale, et antud arve osas tuleks teha kreeditarve ja arve esitada siis, kui kõik on valmis (e-kiri hagi lisana dtl 19). Hageja ei ole kokkulepitud toodete projektdokumentatsiooni, toimivuskatsete tulemusi ning koordinaatmõõtemasinaga koostatud mõõtearuannet. Eeltoodust tulenevalt ei ole töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuivõrd hageja poolt ei ole kokkulepitud töid valmis tehtud ja neid kostjale üle antud. Kostja ei eita, et on kinnitanud 26.01.2021 saldoteatise ettemaksetega. Kostja on aga seisukohal, et antud asjaolu ei tõenda käesolevas tsiviilasjas hageja nõude olemasolu kostja vastu. Jaanuaris 2021 oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping kehtiv ning hageja alles teostas lepingulisi töid. Hageja poolt ei ole käesolevas asjas tõendatud, et tema poolt on kostjale üle antud vastavad vormid ning selle juurde kuuluv dokumentatsioon. Kuivõrd nimetatud tingimused ei ole
3(9)
täidetud, ei olnud hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal puudus alus arve esitamiseks. Kostja ei loe hageja poolt 05.08.2019 edastatud e-kirja manuseid toote joonisteks, kuivõrd üks fail (esimene manus) on toote spetsifikatsioon ning kolmas fail üheleheküljeline 3D pilt tootest. Jooniseid ning kasutus- ning hooldusjuhiseid ei ole e-kirjale lisatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole edastanud kostjale kokkulepitud dokumentatsiooni (joonised ja juhised), s.t ei ole täitnud enda lepingulisi kohustusi.
2.4.08.04.2022 on kostja edastanud hagejale poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 79-82). Lepingu ülesütlemise avalduses teavitas kostja hagejat, et seoses hageja poolse lepingu rikkumisega (rikkumised kirjeldatud ülalpool p 2.2. ja 2.3.) ütleb kostja poolte vahel sõlmitud lepingu üles 08.04.2022 seisuga. Samas avalduses esitas kostja hageja vastu nõude tagastada ettemaks summas 18 000 eurot hiljemalt 15.04.2022. Ülesütlemisavaldusele tuginedes esitas kostja 04.07.2022 käesolevas menetluses vastuhagi (dtl 94-101). Selle kohaselt on kostja hagejaga 12.09.2019 sõlmitud suulise töövõtulepingu üles öelnud ning nõuab 19.09.2019 tasutud ettemaksuarve tagastamist. Ülesütlemisavaldusele vastaspool vastanud ei ole. Vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista põhinõude 18 000 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras (vastuhagi esitamise päeva seisuga 315.62 eurot, arvestus dtl 111). Kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, siis palub kostja alternatiivselt tasaarvestada tema põhinõue hageja nõudega.
2.5.Kirjaliku lepingu olemasolu poolte vahel kostja ei tunnista. Hageja on esitanud seisukoha, mille kohaselt kostja edastas hagejale allkirjastatud lepingu, kuid hageja jätab märkimata, et samas e-kirjas palub kostja hagejat ka lepingusse viia sisse muudatused. Seega hageja on edastanud kohtule küll lepingu, mis on kostja esindaja poolt allkirjastatud, kuid mille osas on toimunud veel läbirääkimised ning millesse viidi ka hilisemalt sisse muudatused, ehk tegu ei ole lepinguga, mis oleks mõlema poole poolt allkirjastatud ning mis oleks lepingu lõplik redaktsioon. Tegemist on pelgalt poolte lepingueelsete läbirääkimistega.
3.Hageja seisukohad kostja vastuväidete ja vastuhagi osas
3.1.Hageja märgib (dtl 62-64), et kostja etteheited pressvormide puuduste või mittevastavuse osas on esmakordsed ja üllatavad. Pressvormid on keerukad tehnilised tööriistad, millise plastosad valmistatakse survevalu teel. Pressvormi tellija esitab plasttoote joonise või 3D mudeli (või mõlemad), mille alusel vorm projekteeritakse ja valmistatakse. Antud juhul valmistati vormid tellija esitatud lähteandmete alusel. Pärast tootmist testitakse vorme survevalu masinatel, et saada vajalikud plasttooted, mis tööde lõpetamise tulemusena kliendile üle antakse. Antud juhul on plastvormidega kostja tutvunud ja vormid olid valmis üleandmise-vastuvõtmise vormistamiseks. Kostja ei ole mistahes pretensioone hageja suhtes esitanud ning on keeldunud vastuvõtmisest, kuigi on pressvormide ja selle näidistega tutvunud ning pressvormide valduse saanud. Kostja väidetest nähtub lauseitamine ning vastuväited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et ta pole midagi saanud ega näinud, kuid teiselt poolt väidab, et pressvormid ei vasta kokkulepitud tingimustele. Kui valuvormidel oleks esinenud puudusi, siis oleks iga teine mõistlik isik kahe aasta esitanud vastavad pretensioonid. Seevastu on kostja kinnitanud haginõude aluseks oleva võlgnevuse olemasolu (saldokinnitus dtl 65-66). Kostja on oma erinevate kirjalike kinnitustega tunnistanud võlga ja seega kiitnud heaks pressvormide kvaliteedi. Kostja küll palus teha plasttootes muudatusi, kuna kostja esitatud 3Dmudel oli puudulik. Muudetud pressvormid sai kostja oma valdusse. Kostja poolt 2021. a
4(9)
esitatud pressvormi muudatused tingis asjaolu, et plasttoote valmistamiseks ette nähtud 3Dmudel ei sobinud lõpptoote kokkupanekuks. Nende muudatuste eest maksis kostja lisatasu, kuna see oli viimase vastutus ja hageja jaoks lisatöö (dtl 130-136, 145-146). Kostja on venitanud lõpptoote vastuvõtmisega, kuna kostja ootas plasttoodete (mobiiltelefonile ühendatava alkomeetri – dtl 137-139) kasutamise litsentsi. Kostja seda litsentsi ei saanud või kadus tal muul põhjusel majanduslik huvi selle pressvormi (dtl 140) vastu ja soov selle eest maksta tasu. Hageja märgib seoses kostja hinnapakkumises nr 1909644 kokkulepitud tööde vastavuse osas järgmist: a) Projekteerimine on teostatud, dokumentatsioon on hageja poolt esitatud (dtl 67-71). Projektdokumentatsioon on toote üleandmise-vastuvõtmise esemeks. b) Pressvormi standardosad on vastavuses (Meusburgerilt ja DME-lt) nõuetega ning nähtub spetsifikatsioonist. c) Terasmaterjalid (ORVAR Supreme õõnsuste jaoks (Uddehoolm) HRC 48...52) on näha pressvormi spetsifikatsioonist. d) Pressvorm on valmistatud ja plastnäidised on kostjale kui tellijale üleantud, mis on kirjavahetusest näha. e) Toodete toimivuskatsed, näidiste transport üleantud, mis on kirjavahetusest näha. f) Koordinaatmõõtemasinaga (CMM) koostatud mõõtearuanne – need teostatakse praktika järgi siis, kui tellija on esitanud toote joonised konkreetsete mõõtudega, kuid kostja neid ei esitanud, vaid ainult toote 3D mudeli. Mõõteandmed väljastatakse koos seadme endaga lepingu kohaselt ning see eeldab töö eest tasumist. g) Välispinna kvaliteet on VDI 24 ja see nähtub vormimoodustajate joonisest.
3.2.Vastuhagi osas märgib hageja (dtl 123-125), et üllatavalt asus kostja alles pärast hagi esitamist töövõtulepingut üles ütlema. Ülesütlemisavaldus on esitatud ilma õigusliku aluseta ja tingituna hageja nõudest. Ülesütlemine on õigustühine ega oma seetõttu õiguslikku tähendust ega tagajärge poolte võlasuhte osas. Kostja etteheited on otsitud ja sedastatud alles kohtuvaidluse ajal, et hoiduda oma lepingulisest kohustusest. Kostjal puudub rahaline nõue hageja vastu – kostja on hageja poolt oma tegevusega tööde teostamise aktsepteerinud. Samas kostja vastuhagist jääb selgusetuks, mille alusel on kostjal väidetav rahaline nõue hageja vastu. Kuivõrd hageja vaidleb vastu põhinõudele, siis on alusetu ka viivisenõe. Samuti jääb arusaamatuks ja põhjendamata on sissenõudmiskulud. Kuidas seda on arvestatud või kulud sissenõudmisega on tekkinud, seda vastuhagis kirjeldatud ei ole. Arusaamatuks jääb ka kostja tasaarvestusnõue. Menetluslikult on tasaarvestuse avalduse esitamine võimalik, kuid kostja tasaarvestus avaldus on vastuoluline ja ebaloogiline. Antud menetluslikus olukorras, kus kostja nõuab vastuhagis ettemaksu tagastamist, ei saa tasaarvestust toimuda.
3.3.Hageja märgib, et pooltevaheline leping liikus poolte vahel elektrooniliselt taasesitatavas vormis e-posti teel. Kostja edastas enda juhatuse liikme allkirjaga lepingu skaneeritud ärakirja hagejale e-kirjaga 13.09.2019 (dtl 165-171). Alternatiivselt, kui antud juhul ei saa lugeda lepingut sõlmituks kirjalikult, siis arvab hageja, et poolte vahelise kokkuleppe saab kvalifitseerida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepinguna TsÜS § 78 lg 1 mõistes, mille kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku
5(9)
taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Samuti on kostja seaduslik esindaja edastanud 05.08.2019 e-kirjaga 13.09.2019 lepingu lisaks 1 oleva kostja toote spetsifikatsiooni ja joonised (dtl 172-183).
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi, jättis vastuhagi rahuldamata menetluskulud jättis kostja kanda. Maakohus leidis, et lepingu täitmise käigus on hageja 18.12.2019 e-kirjas (tõlge dtl 17) kinnitanud, et vormid (ehk näidised lepingu p 5.2. mõttes) on testitud ja valmis ning nende osas on veel vaja kostjaga asju arutada. Kostja on samal päeval vastanud, et näidised võetakse kostja poolt vastu, misjärel aga mingit tagasisidet kuni järgmise aasta märtsini kostja poolt ei ole. Hageja on 16.03.2020 e-kirjas (tõlge dtl 16) uuesti kinnitanud valmidust vormide üleandmiseks ja tunneb muret, et näidiste osas ei ole kostja midagi avaldanud. 18.03.2020 on kostja soovinud hageja kohaletulekut testide tegemiseks ja vastuvõtmise vormistamiseks, kuid hageja hilisemale nõusolekule ja järelepärimistele (19.03.2020, 15.04.2020 ja 19.05.2020 kirjad, tõlked dtl 15) kostja enam ei vastanud, v.a 15.04.2020 saadetud vabandav kiri pakkumisega tulla toodet vaatama ja arutama. 4.1.Erinevalt kostja väidetud korduvatest nõudmistest hagejalt (mh koordinaatmõõtemasinaga tehtud mõõtearuande esitamiseks) ei nähtu esitatud e-kirjavahetusest midagi sarnast. Kostja 19.06.2020 e-kirjas (dtl 19) on märgitud vastuseks hageja nõudele arve nr 14582 (ehk teine osa lepingujärgsest maksest) järgmist: Antud arve kindlasti maksame ära, aga pärast pressvormide vastu võtmist. Kuna antud arve me ei ole deklaratsioonile esitatud, siis on vaja teha kreeditarve ja esitada siis, kui kõik on valmis. See on sisuliselt ainus vastuväide, mida kostja omavahelises kirjavahetuses esitab ja selles ei ole ühtki kostja poolt käesolevas menetluses esitatud asjaolu, nagu oleks korduvalt nõutud hagejalt projektdokumentatsiooni, jooniseid või mõõtearuannet. Pressvormide näidised on kostjani jõudnud juba detsembris 2019, samas ei ole kostja aga vormistanud lepingu p 5.2. kohast üleandmise-vastuvõtmise akti ega esitanud pretensioone näidiste osas. Kõnealuses aktis saanuks kostja teha lepingu kohaselt märkusi, ja nende põhjal pidanuks hageja vajalikud parandused tegema, paraku ei ole kostja soostunud ei kohtuma ega akti allkirjastama. 4.2.Oluline on siinkohal lisada, et lepingust (p 7.2.) tuleneb hagejale kohustus üksnes üle anda järgmine ingliskeelne tehniline dokumentatsioon: • •
vormide joonised ja üldkoost ja vormide kasutus- ja hooldusjuhised.
Ka lepingu p 2.2. kinnitab, et lepingujärgse hinna sisse kuulub toimimiskatse, pakend ja tehniline dokumentatsioon. Viimased kaks on aga üleantavad juba toote tarnefaasis (p 7.2. paikneb lepingus p 7 all „Tarnest teavitamine ja veodokumendid“). Seega pidanuks kvaliteedi/sobivusküsimused olema lahendatud juba läbi märkuste üleandmise-vastuvõtmise aktil, pealegi on lepingu p 8 all hageja andnud garantii ja kinnituse nii defektse osa väljavahetamiseks kui tehnilistele tingimustele/joonistele vastavuse osas. 4.3.2021.aastal tehtud muudatused tootel olid tingitud kostja enda soovist alkomeetri korpuse osas muudatusi teha ning selle eest tasus ta eraldi 1380 EUR (arve ja makse dtl 135-136 ja tõlge e-kirjast dtl 145-146). Nimetatud tegevus ei ole seotud toote puudustega, mis mingilgi viisil seostuks hagejaga. Hageja viitab ka nimetatud arve esitamisel 31.05.2021 e-kirjas, et kogu protsess on veninud juba alates 2019.aastast.
6(9)
4.4.Eelneva põhjal nõustub kohus hagejaga, et kostja oli sisuliselt alates näidiste üleandmisest ja kindlasti juba vähemalt märtsis 2020 vastuvõtuviivituses VÕS § 110 lg 2 p 2 mõttes – ta ei esitanud pretensioone näidiste osas, ei allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti, ei ilmunud kohtumistele. Hageja oli teinud endast sõltuva, et lepingu lõpliku täitmisega edasi minna ning esitas seetõttu kohtu hinnangul õigustatult 15.04.2020 arve lepingu teise osamakse tasumiseks (mida ei saanuks enne üleandmise vormistamist lepingu p 3.2. b) järgi teha), andes selleks ka kuuajalise tähtaja. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Antud juhul on kostja kui tellija alusetult keeldunud pressvormide aktsepteerimisest ehk eeltoodud sätte mõistes vastu võtmast. 4.5.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vastuhagi aluseks oleval ülesütlemisavaldusel puudub sisu, sest eelpool tuvastatuna oli töövõtja/hageja selleks ajaks oma lepingulised kohustused täitnud (valmistanud kokkulepitud eseme, mida tellija keeldus vastu võtmast) ja seega ei saa kostja ka nõuda tasutud ettemaksu tagastamist. Tellija poolt töövõtulepingu ülesütlemisel on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu (VÕS § 655 lg 1 teine lause). Hageja viivisenõue on arvutatud seaduse (VÕS § 113 lg 1) alusel ning õiguspäraselt, kuivõrd VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. 4.6.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamise (ja vastuhagi rahuldamata jätmise) korral jätta kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus 5.Kostja palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, vastuhagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
6.Apellant on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud enda nõuet. Apellant ei eita, et Zircon Group OÜ ja Semvice Group OÜ vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja ostma hageja valmistatud plastikust täidetavad pressvormid vastavalt 12.09.2019 hageja hinnapakkumisele nr 1909644. Hinnapakkumise nr 1909644 kohaselt kuulub hinna sisse projekteerimine, standardosad (Meusburgerilt ja DME-lt), terasmaterjalid (ORVAR Supreme õõnsuste jaoks (Uddehoolm) HRC 48...52), tootmine, toodete toimivuskatse, näidiste transport (kuni 10 komplekti), koordinaatmõõtemasinaga (CMM) koostatud mõõtearuanne. Välispinna kvaliteet on VDI 24. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt ei ole kokkulepitud töid lõpuni teostanud ja üle andnud, mistõttu ei ole poolte vahel sõlmitud tasunõue muutunud sissenõutavaks. 7.Apellant selgitab ringkonnakohtule, et käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus hageja nõuab tasu lepinguliste tööde eest, mida ta ei ole tegelikkuses lõpuni teostanud, s.t hageja lepingujärgne kohustus oli teostada kostjale toote projekteerimine, standardosade tootmine, näidiste transport ja koordinaatmõõtemasinaga (CMM) mõõtearuande koostamine. Samuti ei ole hageja kokkulepitud töid ja dokumentatsiooni apellandile üle andnud. Hageja poolt on teostatud osaliselt lepingulised tööd, hageja on projekteerinud toote, näidise tootnud, kuid on jätnud teostamata koordinaatmõõtemasinaga (CMM) mõõtetööd ja aruande esitamise. Samuti ei ole hageja kostjale edastanud toote projektdokumentatsiooni. Nimetatud dokumente ei ole ka esitanud hageja käesolevasse kohtumenetlusse. Seetõttu ei ole võimalik antud juhul heita ette ka apellandile töö vastuvõtu kohustuse viivtust. Apellant on seisukohal, et ta ei ole sattunud viivitusse tööde vastuvõtmisel.
7(9)
Vastus apellatsioonkaebusele 8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
10.Asja materjalidest nähtub, et: -SEMVICE GROUP OÜ kui tellija ja Zircon Group OÜ kui töövõtja sõlmisid 13.09.2019 töövõtulepingu nr 190913, mille kohaselt kohustus hageja projekteerima ja valmistama plastikust täidetavad pressvormid ning kostja selle eest tasuma vastavalt 12.09.2019 hageja hinnapakkumisele nr 1909644. -Hinnapakkumise kohaselt kohustus kostja maksma vormide eest kokku 30 000 eurot + käibemaks 20% (kokku seega 36 000 EUR) – sealjuures 50% ettemaksuna ja ülejäänud 50% enne pressvormide kätte toimetamist. -Kostja tasus hagejale arve nr 15123 alusel 19.09.2019 ettemaksu summas 18 000 eurot. -12.2019 on hageja kostjale üle andnud pressvormi näidise, et kostja saaks aktsepteerida tööd (e-kirjavahetus dtl 12-17). -Hageja on e-kirjavahetuses korduvalt palunud tagasisidet pressvormide sobivuse kohta, sh 16.03.2020, 18.03.2020, 19.03.2020 ja 15.04.2020. -15.04.2020 edastas hageja kostjale 14.04.2020 arve 14582 summas 18 000 eurot. 15.06.2020 e-kirjaga edastas hageja kostjale meeldetuletuse tasumata arve kohta (dtl 20). -2021.a palus kostja teha tootes muudatusi. Muudatuste tegemise eest tasus kostja hagejale 1 380 eurot, kuna muutatused alkomeetri korpuses olid käsitletavad lisatöödena. -06.11.2020 edastas hageja esindaja vahendusel kostjale nõudekirja. 26.11.2020 edastas hageja e-kirjaga kostjale täiendava meeldetuletuse kohustuste täitmiseks. 28.05-30.08.2021 kirjavahetuses on hageja korduvalt nõudnud võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole käesoleva ajani hageja nõutud summat tasunud. -08.04.2022.a esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 79-82).
11.Apellatsioonkaebuses tõi kostja esile, et hageja poolt on teostatud osaliselt lepingulised tööd - hageja on projekteerinud toote, tootnud näidise, kuid hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna hageja on jätnud teostamata koordinaatmõõtemasinaga (CMM) mõõtetööd ja jätnud esitamata aruande. Samuti ei ole hageja kostjale edastanud toote projektdokumentatsiooni.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja poolt lepingu ülesütlemine ei omanud õiguslikku toimet, sest kostja oli juba enne lepingu ülesütlemise avalduse esitamist tellitud toote näidise kätte saanud, tal oli olnud mõistlik aeg toote näidisega tutvumiseks. Seda tõendab ka see, et kostja tellis lisatööd tootele. Asjas on tõendatud, et kostja sai kätte toote osalise projektdokumentatsiooni, st lõpptoote 3D mudeli joonised (dtl 172-182, tõlge dtl 183). Kuna hageja andis kostjale täiendava tähtaja tehtud töö vastuvõtmiseks, kostja hagejale
8(9)
lõpliku toote näidise kohta pretensioone ei esitanud, saab lugeda kostja poolt töö vastuvõetuks selliselt, et toode vastab lepingu tingimustele, kuigi poolte vahel lepingus oli kokku lepitud, et toote üleandmiseks vormistatakse akt. 13.Nõustuda ei saa kostja väitega, et kuna hageja ei ole kostjale üle andnud lepingus kokkulepitud dokumentatsiooni, sh koordinaatmõõtmise tulemusi, siis puudub hagejal õigus lepingujärgse teise osamakse tasumist nõuda. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tuli teine osamakse tasuda peale tellitud toote vastuvõtmist, kuid enne tarnimist (lepingu p 3.2). Toote vastuvõetuks lugemine on tõendatud, seega on kostja olnud osamakse tasumisega viivituses. Õige on kostja väide, et lepingu p 7.2 järgi on tal õigus saada vormide joonised ja üldkoostu, samuti vormide kasutus- ja hooldusjuhised, kuid neid dokumente on kostjal õigus saada peale lepingus kokkulepitud teise osamakse tasumist. 14.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus 15.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja poolt osutatud teenustest 5 tunni ulatuses + istungi ajakulu. Teenuse tunnihind on 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, arvestades asja liiki, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja muid lepingulise esindaja poolt hagejale osutatud põhjendatuks peetavaid teenuseid, et hageja nõue menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt, st 5 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja teenuse tunnihind on valitsevat kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 750 eurot ning vastavalt hageja taotlusele ka viivis menetluskulude tasumisega viivitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.