Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. september 2023, Viljandi
Tsiviilasja number
2-23-110236
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
2243,25 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nendeHageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post [email protected]) Kostja R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx x, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post [email protected])
põhivõlgnevus summas 1154,14 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 77,80 eurot, kokku 1231,94 eurot.
01.07.2023 põhinõudelt 1154,14 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 1154,14 eurot).
ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
osaliselt.
mõista kostjalt R. menetluskuludena 248 eurot.
H.ilt
hageja
Aktsiaselts
PlusPlus
Capital
kasuks
menetluskuludelt (248 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
põhivõla 1661,61 eurot, intressid 94,76 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, lepingu hooldustasu summas 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 181,68 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja on hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte saanud e-posti vahendusel 13.07.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
TsMS § 405 lg-le 1.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
nr. L291412 2000 euro saamiseks (dtl 45-51). Reaalselt maksti välja laenu summas 1960 eurot (laenulepingu p 3.2 kohaselt laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu). Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on kostja teinud kuni 10.07.2022 2(4)
maksegraafiku järgse makseni ehk tasutud on 805,86 (18 x 44,77) eurot (dtl 40 ja 50). Krediidiandja saatis 29.09.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 55). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Coop Finants AS lepingu üles 27.10.2022.a (dtl 56). Coop Finants AS loovutas nõude hagejale 27.10.2022 (dtl 56).
on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 66-75). Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja tegelikke kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 15,9% aastas (vt dtl 45). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
kohustusega tasuda iga kuu 10.kuupäevaks laenu põhiosast, haldustasust ja intressist koosnevaid makseid.
ja 50). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1154,14 (1960-805,86) eurot, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Kohus on seisukohal, et tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest on hagejal õigus kostjalt nõuda ainult seadusjärgset viivist.
sätestatud määras, kokku summas 77,80 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda.
3(4)
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
hüvitada hagejale menetluskuludena 400 (350 + 50) * 62% = 248 eurot.
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (248 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.