Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-23-120653
Lahendi tegemise aeg ja koht
13. september 2023, Narva kohtumaja
Kohtunik
Andres Hallmägi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S M (M ) vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
1181,92 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, rk: 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinna linn
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja: S M (ik XXX); XXX
2-23-120653 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
AS PlusPlus Capital (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule S M (edaspidi kostja) vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja pank (esialgne võlausaldaja C F AS) sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale ostulimiidi 800,00 euro kasutamist kaupade eest tasumiseks C E kauplustes ja sularaha väljavõtmiseks C E kaupluste kassadest. Kostja kohustus tagastama kasutatud ostulimiidi ja tasuma igakuist intressi 10. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama. Kostja kohustus tingimuste p 6.1 alusel tasuma pangale igakuiseid tagasimakseid panga poolt edastatud e-arve või iseteeninduskeskkonnast võetud väljavõtte alusel. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud igakuiseid tagasimakseid jättes tasumata intressi 52,36 eurot alates 01.06.2022. Samuti jättis kostja tasumata teenustasu 22,50 eurot. Lähtudes kostja poolt lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank 30.08.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 28.09.2022 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel ostulimiit 797,97 eurot. Hageja volitas kostjalt võlgnevust sisse nõudma PlusPlus Baltic OÜ-d. PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX - 12.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 27.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kokku 35 eurot. 28.09.2022 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja talle saadetud loovutusteatisele ei reageerinud ning võlga ei tasunud. 2(4)
2-23-120653 Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevalt: 1) põhivõlgnevuse 797,97 eurot; 2) intressid 52,36 eurot; 3) teenustasu 22,50 eurot; 4) viivised 115,29 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 158,80 1(797,97 * 19,90% aastas * 365 päeva) eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja C F AS ja kostja vahel 04.05.2022 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 797,97 eurot, intressid 52,36 eurot, teenustasu 22,50 eurot, viivised 115,29 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 797,97 eurot alates 20.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Maakohus edastas hagimaterjalid kostja elukoha aadressile. 4.07.2023 kostja keeldus kohtudokumentide vastu võtmast. Kohus edastas kostjale teistkordselt hagimaterjalid 11.07.2023. Kuna kaks katset kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks ebaõnnestusid, toimetati kostjale hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi kätte postikasti jätmisega 11.07.2023. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt, s.o 25.07.2023 ei täitnud. Kostja kohtule vastanud ega esitanud kirjalikke vastuväiteid. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 94, 100, 101, 108, 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 ja TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3(4)
2-23-120653 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (120*3,5 tundi). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 280 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 540 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.