lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-109278/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-109278/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1974
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Päring
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-06-13
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-09-11
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-19
Taotlus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-08-09
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-08-14
Päring
Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-01-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 333 lg 2Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 403 lg 1, 3Kirjalik menetlus poolte nõusolekulVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 341 lg 1Asja lahendamine kohtuistungilTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 404 lg 1Kirjalik menetlus kohtu määramisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-109278/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.04.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OMEGA INVEST OÜ10866568

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-23-109278

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. september 2023

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi Inndor Pärna vastu 4838 euro 32 sendi ning intressi, lepingu muutmise tasu ja sissenõudmiskulu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. augusti 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1929 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja (kostja):

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Inndor

Pärn

(isikukood

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus

17.augusti 2023. a otsuse peale menetlusse.

Tartu

Maakohtu

1(6)

Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

Tühistada Tartu Maakohtu 17. augusti 2023. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 435 lg 1Otsuse tegemine
TsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamine
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4034 lg 7
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule Inndor Pärna (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4838 eurot 32 senti, intressi 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 293 eurot 88 senti ning viivise tasumata põhivõlalt alates
20.juunist 2023 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 4. mail 2022 väikelaenulepingu nr XXXXXXX (laenuleping). AS LHV Finance väljastas laenulepingu alusel kostjale laenu 5000 eurot intressiga 25,90% aastas. Kostja kohustus laenuandjale laenu tagastama ja tasuma intresse igakuiste maksetena iga kuu 20. kuupäeval vastavalt maksegraafikule. Laen tuli tagasi maksta hiljemalt 20. septembriks 2025. Laenusumma, millest arvestati maha lepingutasu 100 eurot, kanti 4. mail 2022 kostja pangakontole. Laenuandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja rikkus laenulepingut. Kostja jättis tasumata kolm graafikujärgset makset. Kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga. Laenuandja ütles
8.novembril 2022 laenulepingu üles. Laenuandja loovutas 17. jaanuaril 2023 laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded kostja vastu hagejale. Laenulepingust tulenev kostja võlg on kokku 5528 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa 4838 eurot 32 senti, intress 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot ja viivised 19. juuni 2023. a seisuga 293 eurot 88 senti. Hageja edastas pärast laenulepingu ülesütlemist kostjale viiel korral meeldetuletuskirju. Hagejal tekkis sellega seoses kulu 45 eurot.

2(6)

2.Hagiavaldus, hageja menetluskulude nimekiri ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale politsei kaasabil isiklikult allkirja vastu kätte 27. juulil 2023. Kostja ei esitanud menetluses seisukohti.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 17. augusti 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3561 eurot 68 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 216 eurot 34 senti ning viivise põhivõlalt alates 20. juunist 2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõlg. Maakohus jättis menetluskulud 68% ulatuses kostja ja 32% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 462 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt. AS LHV Finance ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. AS LHV Finance ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse intressimääraks VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Laenulepingu järgi oli intress 25,90% aastas. Laenulepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. See on kokkulepitud intressist madalam. AS-il LHV Finance ei olnud õigust kostjalt intressi nõuda. Kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 järgi ka muid tasusid. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtule ei esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatust ei ole seega võimalik kõrvale kalduda. Kuna krediidiandja rikkus laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostjal kohustus tasuda hagejale üksnes põhivõlg. Hageja kinnitas, et kostja tegi tagasimakseid kokku 438 eurot 32 senti. Kostja tagasimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3561 eurot 68 senti. Hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist, kuna kostja rikkus rahalist kohustust (VÕS § 113 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab hageja nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Viivis ajavahemiku 8. november 2022 kuni 19. juuni 2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 216 eurot 34 senti. Maakohus jättis hagi rahuldamise ulatusest tulenevalt 68% menetluskuludest kostja ja 32% hageja kanda. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu ja esindajatasu 50 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, menetluskulud 32% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4838 eurot 32 senti, intress 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 293 eurot 88 senti ning viivis tasumata põhivõlalt alates 20. juunist 2023 kuni 3(6)

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu maakohtu menetluses 1385 eurot. Hagi aluseks olevate asjaolude üle ei ole vaidlust. Kostja ei esitanud hagile vastuväiteid. Hagi aluseks olevad asjaolud tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks, need ei vaja tõendamist. AS LHV Finance täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna pooled ei vaidle vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise üle, ei ole kohtul õigust nõuda hagejalt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta tõendeid. Samas on hageja siiski tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Ükski õigusakt ei näe ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist saaks tõendada üksnes krediidisaaja panagakonto väljavõttega. VÕS § 4034 lg 7 esimene ja teine lause ei kohaldu, kuna kostja esitas laenu taotlemisel valeandmeid. Kohus hindas hageja esindajakulu vajalikust ja põhjendatust valesti. Hagejal ei olnud võimalik maakohtu menetluses tehtud toiminguid teha kaheteistkümne minutiga, nagu maakohus on otsuses järeldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 1, § 656 lg 2 teise lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt nt Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825/57, p 11). Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.
7.Tsiviilasi vaadatakse TsMS § 341 lg 1 järgi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadus võimaldab kohtuistungi korraldamisest maakohtu menetluses loobuda eelkõige siis, kui on täidetud asja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1 ja 2) või kirjalikus menetluses menetlemise eeldused (TsMS § 403 ja 404).
8.Maakohus menetles 20. juuni 2023. a määruse kohaselt asja lihtmenetluses, kuigi lihtmenetluse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus ei ole asjas kohtuistungit korraldatud.

4(6)

Kohus saab TsMS § 405 lg 1 järgi menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi lihtmenetluses menetlemiseks ja TsMS §-s 405 sätestatud lihtsustuste kohaldamiseks, sh kohtuistungi korraldamisest loobumiseks, ei tohi hagis esitatud põhinõuete hind olla seega suurem kui 3500 eurot ja hagi hind koos kõrvalnõuetega kokku suurem kui 7000 eurot. Hageja esitas maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4838 eurot 32 senti, intressi 370 eurot 80 senti, lepingu muutmise tasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 293 eurot 88 senti ning viivise tasumata põhivõlalt alates 20. juunist 2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja põhinõue on seega suurem kui 3500 eurot. Maakohtul ei olnud seega TsMS § 405 lg-st 1 tulenevat õigust menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ega rakendada TsMS § 405 lg-tes 1 ja 2 sätestatud lihtsustusi.

9.Maakohus menetles hagi üksnes kirjalikus menetluses. Asja materjalidest ei nähtu samas, et kostja oleks andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Maakohus pidi TsMS § 403 lg 3 järgi eeldama, et kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja ei saanud TsMS § 403 lg 1 alusel asja kohtuistungil arutamata lahendada. Maakohtul ei olnud ka TsMS § 404 lg 1 alusel võimalik asja kohtuistungil arutamata lahendada. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 4838 eurot 32 senti, s.o suurem kui 4500 eurot. Isegi, kui asja kirjalikuks menetluses läbivaatamise eeldused oleksid olnud täidetud, oleks maakohus pidanud TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 2 kohaselt andma kostjale enne kohtuotsuse tegemist võimaluse esitada avaldusi ja dokumente ning määrama otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Maakohus tegi pärast 27. juulil 2023 kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamist järgmise menetlustoiminguna üksnes kohtuotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt.
10.Maakohus rikkus TsMS § 341 lõiget 1, kui tegi asjas otsuse seda kohtuistungil arutamata. Tegemist on õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega, seda isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (vt Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391/43, p-d 16 jj). Kostja ei ole kaotanud menetluses õigust kõnealusele rikkumisele tugineda (TsMS § 333 lg 2).
11.Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel seega tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul asi lahendada käesolevas otsuses esitatud seisukohti arvestades. Maakohus peab täitma eelmenetluse ülesanded (TsMS §-s 392), mh selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustuse (TsMS § 392 lg 1, § 351 lg-d 1 ja 2). Kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Eeldusel, et kostja ei avalda 5(6)

ka edasises menetluses maakohtule nõusolekut kirjaliku menetlusega, tuleb maakohtul asja lahendamiseks korraldada kohtuistung.

12.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja