Aktiva Finance Group OÜ hagi J.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
2689,76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, XXX, 10150, XXX) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post XXX) Kostja J.P. (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX, XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt J.P.-lt (J.P.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 508,75 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 31,53 eurot, kokku 540,28 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates 22.06.2023 põhinõudelt 508,75 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega (31,53 eurot) mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 508,75 eurot).
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses J.P. ja 74% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista J.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 113,10 eurot.
7.Välja mõista J.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (113,10 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 21. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1501,62 eurot, intressid 154,30 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 379,29 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult tähtsaadetisena 06.07.2023. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 2689,76 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 28.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr KK3605396, mille alusel sai kostja krediiti summas 1500 eurot (dtl 29). Kostja kohustus maksma ka intressi 40,26% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidisummat tuli tagastada igakuiste tagasimaksetena vastavalt makseteatistele 2% kasutusele võetud krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot kuus. Kostja on tagasimakseid teinud kokku summas 2665,75 eurot (dtl 54-56). Krediidiandja saatis 20.10.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 40). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul 2(4)
võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 04.11.2022 (dtl 40). Nõue on loovutatud hagejale 08.11.2022 (dtl 41).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,26% aastas (vt dtl 29). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
10.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 1500 eurot, kohustusega tasuda iga kuu 2% kasutusele võetud krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot kuus. Kostja on kokku teinud väljamakseid summas 3174,50 eurot ning tagasimakseid summas 2665,75 eurot (dtl 54-56). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 508,75 eurot (3174,50 – 2665,75), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
11.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
12.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 05.11.2022 – 21.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 31,53 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus mõistab välja ka edasiulatuva viivise. Kuivõrd lepingu kohaselt viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär ning kohus luges kehtivaks intressimääraks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu 0%, siis ei ole võimalik hagejal viivist nõuda enam kui seadusejärgses määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
14.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses kostja ja 74% ulatuses hageja kanda.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3(4)
16.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot ja õigusabikulust summas 527 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
17.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
18.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (385 + 50) * 26% = 113,10 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (113,10 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.