nr 2-22-118164 AS Aktiva Portfolio hagi R. M. vastu Inbank AS-ga 16.07.2020 sõlmitud lepingust nr L89006117950 tuleneva põhivõlgnevuse 1591,42 euro, intressi 100,98 euro, haldustasu 6 euro, lepingutasu 25 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 177,99 euro ja viivise alates 5.07.2022 kuni põhinõude (1591,42 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Hagihind
2242,16 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
AS Aktiva Portfolio (registrikood: A.Weizenbergi 20,Tallinn)
3.Välja mõista R. M.lt AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus 1591,42 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 256,57 eurot ja alates 07.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
5.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Selgitused Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.
Kohus on käesolevas lihtmenetluse asjas teinud otsuse lühendatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Kirjeldavas osas märgib kohus kokkuvõtlikult hageja nõuded ning menetluses avaldatust põhilisema ja toob välja olulisimad tõendid (TsMS § 444 lg 1) Samuti piirdub kohus TsMS § 444 lg-le 2 tuginedes kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 nr 3-2-1-23-16, p 16). Edasikaebamise kord
Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas kohtule 04.07.2022 hagi R. M. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1591,42 eurot, intressi 100,98 eurot, haldustasu 6 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 177,99 eurot, lisaks mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 5.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas (dtl 24-28).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Inbank AS-ga 16.07.2020 lepingu nr L89003871383 (dtl 30), mis on väikelaenulepingute nr L89001182058 ja L89001599751 muutmiskokkulepe. Lisaks sõlmiti esialgse võlausaldajaga 16.07.2021 tarbijakrediidileping nr L89006117950 (dtl 36), mis on väikelaenu lepingu nr L89003871383 muutmiskokkulepe, mille alusel sai kostja laenu. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Inbank AS loovutas 30.11.2021 oma nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude, s.o riigilõiv 350 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot, väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja viivis tasumata menetluskuludelt seadusjärgses määras.
4.Kostjale vastates märkis hageja 4.08.2022 täiendavalt (dtl 65-71) mh, et kostja on saanud laenuks raha, kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi nõue põhjendatud. Hageja on nõudnud seaduspäraselt ja õiglaselt võlga ning sellega kaasnevaid kulutusi, seega hageja nõue on igati põhjendatud ja õiglane. Hageja nõue põhiosa, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude, viivise ja muude nõuete osas on põhjendatud. Hagis nõutud viivisemäär (18,9% aastas) ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat
kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuintress.
5.Lähtuvalt 06.07.2023 kohtunõudest selgitada täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenu andmisel on hageja 27.07.2023 kohtule täiendavalt mh avaldanud (dtl 157-159), et esialgne võlausaldaja edastas hagejale järgneva informatsiooni: Lepingu nr-ga L89006117950 oli restrukt (teine muudetud leping). Esmased lepingud olid järgmised: L89001182058 – taotlus oli tehtud veebikeskonna kaudu. Klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud (dtl 190). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehti päringud Maksehäireregistritesse ja Pensionikeskusese. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esmase taotluse puhul maksimaalne summa oli 2000 eurot, mille ta ka sai. L89001599751 – taotlus oli tehtud veebikeskonna kaudu. Klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud (dtl 191). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehti päringud Maksehäireregistritesse ja Pensionikeskusese. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja märgib, viidates Finantsinspektsiooni juhendile, et krediidiandja on kohustatud hindama, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust), krediidiasutusele laenuandmise otsuse kaalumise perioodil teadaolevate asjaolude põhjal võib oletada, et kliendi maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik, kliendi võime laenu teenindada eksisteerib vaatamata tema olemasolevatele finantskohustustele. Hageja leiab, et laenuandja on hinnanud kõiki eeltoodud tingimusi. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 900-850 eurot ning väljaminekuks 112-100 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 97,36 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 652,64 eurot (850-100-97,36). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja selgitab, et esialgne võlausaldaja ei saa otse hagejale kliendi andmeid avaldada, kuivõrd kohtunõue ei ole adresseeritud Inbankile, tulenevalt pangasaladuse regulatsioonist (krediidiasutuse seadus § 88, mis sätestab konkreetsed tingimused pangasaladusena käsitletavate andmete avaldamiseks).
6.Hageja on esitanud kohtule taotluse esialgselt laenuandjalt tõendite kogumiseks, sh nõuda kolmandalt isikult välja tõendid selle kohta, et Inbank AS on enne lepingu nr L89006117950 sõlmimist omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas R. M. on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hinnanud R. M. krediidivõimelisust, sh konto väljavõtet.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja tunnistab 19.07.2022 vastuses (dtl 59) põhinõuet 1591,42 eurot ja selgitab, et ei tulnud 2021.a. sügisest enam toime oma kohustuste maksmisega. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 177,99 eurot oleks lõplik ja sellele ei rakendataks enam alates 05.07.2022 juurde lisanduvat viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja on sõlminud ühe maksegraafiku, mis algas 15. mai, ühe kohtuliku kopromissi ja veel ühe maksegraafiku. Neid summasid tasub kostja riiklikest toetustest, mis ei võimalda kahjuks rohkem kompromisse sõlmida. Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks
kaasaarvatud kulutused menetluses tasutud riigilõivule, sest kogusumma on kostjale liiga ebamõistlik. Kostja palub mitte välja mõista viivist menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
9.Pooled ei vaidle, et hageja omandas nõude Inbank AS-lt ning nõuded tulenesid kostja ja Inbank AS vahel 16.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006117950 (dtl 36), millega refinantseeriti kostja ja esialgse võlausaldaja vahel varasemalt sõlmitud analoogseid lepinguid. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ja Inbank AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Inbank AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
10.Kohus märgib, et peab kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul ka seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Samuti on keskseks küsimuseks ka see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034, mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Finantsinspektsiooni juhendi (soovituslik) (kehtib juba 2016. aastast) p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma esialgse krediidiandja nõuet, mistõttu tuli vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
14.Hageja on taotlenud, et kohus nõuaks vastavad tõendid välja esialgselt võlausaldajalt, kuivõrd väidetavalt keeldub esialgne võlausaldaja neid hagejale krediidiasutuse seaduse (KAS) §-le 88 tuginedes esitamast.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 168 lg 1 sätestab, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lg-s 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja
dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada. Seega tuleb VÕS § 168 alusel uuele võlausaldajale üle anda kõik dokumendid ja teave, mis aitab uuel võlausaldajal nõuet efektiivselt maksma panna. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja peab nimetatud sättest tulenevalt andma hagejale loovutatud nõude kohta vajalikku teavet, kas ja kuidas on lepingu sõlmimisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal tuleb need esialgse võlausaldaja kirjeldatud asjaolud ja vajadusel ka tõendid hagejale edastada. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisele osundamine on kohtupraktikas juba väga sage, on kohtu hinnangul loogiline, et vastava teabe hangib hageja esialgselt võlausaldajalt enne kohtumenetluse algatamist. Seega on kohus seisukohal, et vastavad informatsioon (kas küsiti pangakontode väljavõtteid) ja vajadusel tõendid tuleb kohtule esitada hagejal. Kohtu hinnangul on hageja taotlus kolmandast isikust algselt krediidiandjalt tõendite kogumiseks eeltoodu valguses veenvalt motiveerimata, mistõttu jätab kohus taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Käesolevalt on hageja ka leidnud, et esialgse võlausaldaja tegutsemine kostjale krediidi andmisel oli piisav ning vastutustundlik.
16.Kohus märgib, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2021 otsus nr 2-20-106661, p 55). Kostja pangakonto väljavõttest on eelduslikult nähtav nii kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad ja selle vastavus laenutaotluses avaldatule saavad nähtuda just konto väljavõttelt. Arvutused, mis põhinevad üksnes puudulikul laenutaotlusel, kus on märkimata mh isegi laenaja ees- ja perenimi, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Korduv laenu refinantseerimine võib kohtu arvates samuti viidata laenaja makseraskustele, mis peaks tekitama krediidiandjas kahtluse, kas jätkuv krediidi väljastamine on vastutustundlik.
17.Kuigi hageja väidab, et krediidiandja kontrollis enne laenu väljastamist kostja maksevõimet ning maksehäired kostjal puudusid, ei nähtu, millal on vastav päring teostatud. Seega ei ole laenutaotluste alusel tuvastatav, et krediidiandja väljavõte kostja maksehäirete kohta oli tehtud laenulepingu sõlmimise kuupäeva või sellele vahetult eelnevalt. Samuti ei väära see kohtu järeldust, et krediidiandja ei küsinud ilmselt kostjalt pangakonto väljavõtet, mille alusel saanuks analüüsida laenuandmisele eelnevalt kostja maksevõimekust. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – krediidiandja ei kogunud ega nõudnud kostjalt piisavalt andmeid viimase krediidivõime kohta ega hinnanud neid kohase hoolsusega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 18,90% aastas (tl 5-8). VÕS §-s
sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% (vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid, mistõttu jätab kohus rahuldamata hagis sisalduvad haldustasu 6 euro, lepingutasu 25 euro ja võla sissenõudmiskulu 40 euro nõuded.
18.Sellises olukorras pidanuks krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud
andmed esitamata. Kui krediidiandja täiendavaid andmeid ei nõua, ei saa ka kostjale ette heita, et ta neid ei esita.
19.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlg 1591,42 eurot.
20.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja taotlus jätta viivised täielikult välja mõistmata. Kuna intressi oli hagejal õigus nõuda seadusjärgses määras, mõistab kohus ka viivise tasumata põhinõudelt kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sh perioodi 1.12.2021–06.09.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivised 256,57 eurot (www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 07.09.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni jooksev viivis tasumata põhinõudelt samas määras, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.
21.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.