Avaldajate I-VI lepinguline esindaja: Marina SimhesKazakova (e-post:XXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (registrikood 80153717, epost:XXX), seaduslikud esindajad: VM (isikukood XXXXXXXXXXX), IV (isikukood XXXXXXXXXXX) ja IK (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-21-18340
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2022. a määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
2.Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NZ (avaldaja I), SL (avaldaja II), VL (avaldaja III), EL (avaldaja IV), SK (avaldaja V) ja TH (avaldaja VI) (koos avaldajad) esitasid 22.11.2021. a Harju Maakohtule avalduse, milles palusid: tuvastada Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (puudutatud isik) 21.09.2021. a otsuste päevakorra p. 1-11 tühisus; alternatiivselt, kui esimest taotlust ei rahuldata, tunnistada samad otsused kehtetuks ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt toimus 21.09.2021. a puudutatud isiku üldkoosolek. Üldkoosoleku sama päevakorraga, st. maja säilitamiseks ning ajakohastamiseks samade renoveerimistööde teostamise ning selleks pangalaenu võtmise otsustamiseks kutsus puudutatud isiku juhatus kokku mitte esimest korda, vaid korduvalt. Seda põhjusel et korteriomanikud ei kiitnud neid otsuseid varasemalt heaks. Eelmine koosolek sama päevakorraga oli kokku kutsutud 27.04.2021. a selle erinevusega, et aprillikuus oli ettepanek hoone säilitamiseks ning ajakohastamiseks renoveerimistööde teostamiseks väidetavalt vajaliku laenu võtmine suuruses 450 000 eurot. 21.09.2021. a koosolekule kinnitamiseks esitatud laenu summa suurenes mistahes selgitusteta 50 000 euro võrra, st hääletusele pandi 500 000 euro suuruse laenu võtmine.
3.Hääletamine toimus, sh ka 21.09.2021. a koosolekul, bülletäänidega päevakorra kõikide küsimuste osas korraga (tööde teostamine, laenu võtmine ning laenuga seotud küsimuste otsustamine, kokku 11 küsimust). Bülletääni vormid väljastatakse koosolekule ilmunutele registreerimisel, täidetakse kohe kohapeal ja antakse üle koosoleku juhatajale või hiljem, koosolekult lahkudes. Täiendavalt on avaldajatel teavet, et juhatuse liige IV käib pärast koosolekut trepikodades ringi, pakkudes korteriomanikele bülletääne täitmiseks päevakorras hääletamiseks pandud küsimustele kasuks.
4.Vaidlustatud üldkoosolekul võeti lihthäälteenamusega vastu otsuseid maja säilitamiseks ning ajakohastamiseks renoveerimistööde teostamiseks ning selleks vajaliku pangalaenu võtmiseks suuruses 500 000 eurot. Laenu suurust põhistavaid hinnapakkumisi korteriomanikele ei esitatud. Puudutatud isiku poolt tsiviilasja nr 2-21-10024 esitatud hinnapakkumiste kohaselt tuleneb laenu suurus kolmest hinnapakkumisest. Neist kaks on tehtud 2019 juunikuus ja vaid üks 2021 aprillikuus, summale 408 326,71 eurot. Nende alusel jääb täiesti ebaselgeks, miks on vajalik võtta laenu 500 000 eurot, st 100 000 eurot rohkem kui algsetes hinnapakkumistes kirjas.
2-21-18340
5.Päevakorra küsimusi koosolekul ei arutatud, mistõttu puudus korteriomanikel võimalus jagada oma arvamust ning nende käsutuses olevat teavet koosoleku teiste osalejatega. Veelgi enam, juhatus oma liikme hr IV isikus takistas mis iganes teabe levitamist päevakorda puutuvatel küsimustel, otsides läbi korteriomanike postkaste ja võttes neist välja korteriomanike poolt teistele korteriomanikele kirjalikus vormis esitatud teavet. Rõdude remondi vajaduse osas on ühistu esitanud samuti vastuolulist teavet, sh tööde maksumuse osas (on olnud juttu ka vaid 40 000 euro investeerimise vajadusest).
6.Varem toimunud koosolekutel (nt 27.04.2021. a) ei õnnestunud otsustada laenu võtmist selleks vajaliku häälteenamuse puudumise tõttu, mis moodustab, puudutatud isiku põhikirja p.
6.7.kohaselt 2/3 kõikide ühistu liikmete häältest. Vaidlusaluse 21.09.2021. a üldkoosoleku korraldajad jõudsid järeldusele, et laenu võtmise otsustamiseks on piisav häälte lihtenamus ja otsus on loetud vastuvõetuks 42 korteriomaniku poolthäälega. Ehitisregistri andmetest nähtuvalt on hoones 72 korteriomandit. See tähendab, et laenu võtmise otsustamiseks peaks selle otsuse poolt olema antud vähemalt 48 häält. 42 häält ei olnud piisav laenu võtmise otsustamiseks. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avalduse rahuldamata. 11.06.2021. a valmis ehitise audit (ekspertiis), kus märgiti, et lodžade metallosad on tugevalt korrodeerunud ja amortiseerunud ning rõdude piirdepaneelidest on avariilised 75-85%. Eksperdi hinnangul on alla kukkumise ohus 6 rõdu paneelid. Ekspertiisi otsus ja koosolekuks vajalikud materjalid postitati elanikele postkastidesse ning ehitusprojektiga sai tutvuda juhatuse liikmete kaudu. Tavapärase remondi hääletuse puhul lähtutakse põhikirja p-st 6.7, mille järgi laenuotsuse vastuvõtmiseks on vaja koguda 2/3 liikmete poolthääl. Avariiremondi ja laenuhääletuse puhul lähtutakse KrtS § 36 lg-st 1 ning § 39 ja otsus võetakse vastu sama seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. Ehitusprojektile oli lisatud maksumus mis tulenes hinnapakkumistest.
8.21.09.2021. a üldkoosolek algas kell 18.00 ja juhatus kehtestas hääletamiseks hääletussedelid. Peale hääletamist registreeriti hääletustulemus registreerimislehel ja kinnitati oma allkirjaga. Korterelamus on 58 omanikku, 15 kaasomanikku ja 10 ühisomanikku. Korterite kaasomanikud ja ühisomanikud saavad koosolekul ka hääletada, kuid vastavalt põhikirjale loetakse iga korteriomandi nimel antud hääled üheks hääleks. Seetõttu on avaldajate tehtud arvutused häälte lugemise kohta ebatäpsed.
9.Kapitaalremonti puudutavate küsimuste kooshääletamist nõudis oma laenutingimustes Swedbank, kes soovis saada digitaalselt allkirjastatud “otsuste protokolli”, milles märgitakse poolt hääletanud korteriomandid ruutmeetrite kaupa. Elamu ajakohastamise ja laenuvõtmise otsuste kohta oli võimalik hääletada kas poolt või vastu ja võis jääda ka erapooletuks, nagu seda tegi korter 41 SS. Eriarvamusele jäänud korteriomanikud on protokollis märgitud ja protokoll on koostatud kõigi protokolli reeglite kohaselt. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid ning ükski vastuvõetud otsus pole põhikirjaga ega seadustega vastuolus. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 01.11.2022. a määrusega avalduse ja tuvastas Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu 21.09.2021.a üldkoosolekul vastu võetud otsuste 1-11 tühisuse; jättis
2-21-18340 menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu kanda ja mõistis Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistult välja solidaarselt NZ, SL, VL, EL, SK ja TH kasuks menetluskulu 1275 eurot.
11.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 613 lg 1 p-le 4 ja § 477 lgle 1 ning KrtS § 29 lg-le 2, mis sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise alused on sätestatud KrtS § 29 lg-s 1, mille kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Lisaks võib korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
12.Korteriomanike üldkoosolek tuleb kokku kutsuda vastavalt seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatule. Seega tuleb lisaks KrtS § 20 lg-s 1 ja selles viidatud sätetes sätetatule juhinduda korteriühistu põhikirjas sedastatust. Vastavalt puudutatud isiku põhikirja (kd I, tlk 24) p-le 6.4 informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Kutse pannakse välja trepikodades. Pooled ei vaidle selle üle, et koosoleku kutse oli pandud õigeaegselt korterelamus asuvatele infostendidele.
13.KrtS § 20 lg-s 4 on sätestatud, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Avaldajate sõnul kutset meili korteriomanikele täiendavalt e-posti teel ei edastatud. Puudutatud isik ei vaielnud sellele väitele vastu. Samas ei ole kutse elektronpostiga saatmata jätmise näol kohtu hinnangul tegu koosoleku kokku kutsumise korra olulise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Nimelt on ringkonnakohtu väljakujunenud praktikas leitud, et rikkumise olulisuse määramisel on esmatähtis hinnata, kas puudutatud isik sai üldkoosolekust õigeaegselt tegelikult teada ja kas tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused võivad olla täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu määrusi tsiviilasjades nr 2-19-9699, p 10 ja 2-20-15513, p 11.5 ning Tallinna Ringkonnakohtu määrusi tsiviilasjades nr 2-18-17922, p 10.4.6 ja 2-20-11750, p 8). Kuivõrd avaldajad ei vaidle, et nad olid üldkoosolekust stendile pandud info alusel õigeaegselt teadlikud, leidis kohus, et kutse elektronposti teel edastamata jätmine ei ole käesoleval juhul rikkumine, mis tooks kaasa otsuste tühisuse.
14.Pooled ei vaidle, et koosoleku kutsest nähtus selge koosoleku päevakord. See on ka tõendatud kohtule esitatud koosoleku kutse koopiaga (kd I, tlk 87). Koosoleku kutse kohaselt olid päevakorras järgnevad teemad: elamu renoveerimistööd (fassaadide rekonstrueerimine ja soojustamine, rõdude remont, katusele lisakihi SBS-ruberoidi paigaldus), Swedbank AS-lt renoveerimistöödeks laenu võtmine 500 000 eurot, varaliste õiguste pandilepingu sõlmimine, KredEx käenduse taotlemine, remondifondi suuruse kinnitamine (0,73eurot/m2), korteriühistu reservkapitali suuruse kinnitamine (7684,35 eurot), laenu tagasimaksete suuruse proportsiooni kinnitamine korteriomandite osas, korteriühistu 2021 majanduskava kinnitamine, KÜ juhatuse volitamine ehituse omanikujärelevalve teostaja valimiseks ja kaasomandi kindlustuslepingu sõlmimiseks.
2-21-18340
15.KrtS § 20 lg-s 3 on sätestatud, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Koosoleku kutsel on märgitud, et majanduskavaga on võimalik tutvuda Järveotsa 9. Kohtu hinnangul ei vasta selline üldsõnaline määratlus KrtS § 30 lg-s 3 sätestatud nõuetele – ei ole selge, kelle poole tuleb majanduskavaga tutvumiseks pöörduda või kus seda näha saab. Ainuüksi suure kortermaja aadressi lisamine kutsele ei ole kohtu arvates piisav. Sealjuures ei edastatud nimetatud materjale korteriomanikele ka e-postiaadressile ning ei pandud ka tutvumiseks trepikodadesse. Kohtu hinnangul puudus korteriomanikel (ühistu liikmetel) seega mõistlik võimalus majanduskavaga enne koosolekut tutvuda. Kohus leidis, et otsus majanduskava kinnitamise kohta (otsus nr 8) on seega koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine.
16.Nagu eelnevalt märgitud, on otsus tühine muu hulgas ka TsÜS § 38 lg 2 alusel, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Tulenevalt KrtS ja MTÜS-s sätestatust ning tavapärasest praktikast korteriühistu üldkoosoleku läbiviimisel toimub koosolekul iga punkti juures arutelu ning iga otsuse poolt hääletatakse eraldi (hääletatakse otsuse poolt, vastu või jäädes erapooletuks). Hääletamisel on tavapärane selle teostamine, tõstes kätt (poolt hääletuse, vastu hääletuse või erapooletuse väljendamiseks). Käesoleval juhul on puudutatud isik korraldanud hääletuse selliselt, et koosolekul osalevatele ühistu liikmetele on jagatud bülletäänid, kus saab märkida, kas liige on kõigi 12 otsuse poolt või vastu (vt kd I, tlk 13).
17.Puudutatud isiku põhikirja p 6.7 kohaselt määrab hääletamise korra üldkoosolek. Koosoleku protokollist ei nähtu ja puudutatud isik ei esitanud ka väidet, et üldkoosolek oleks sellise bülletäänidel hääletamise (kui ebahariliku hääletusviisi) heaks kiitnud, mistõttu kohus leidis, et hääletamine toimus vastuolus puudutatud isiku põhikirjaga (mis on otsuste kehtetuks tunnistamise alus). Kohus oli seisukohal, et otsuste kehtetust ei saa tuvastada, kuivõrd otsuste vastuvõtmisel on nende vastuvõtmise korda sedavõrd oluliselt rikutud, et otsused on tühised. Nimelt on kõik otsused pandud hääletusele ühe tervikuna (bülletäänil all servas tekst: “mina hääletan üheaegselt päevakorrapunktide 1-12 poolt“ ning on kastikesed „jah“ ning „ei“). Selline hääletamise kord võttis üldkoosolekul osalejatelt võimaluse langetada iga päevakorrapunkti osas iseseisev otsustus. Selline küsimuste omavaheline sidumine (eriti arvestades, et otsustati väga erinevaid küsimusi alates elamu remondist, lõpetades laenu võtmise ja majanduskava kinnitamisega) ei ole lubatud. Kohus leidis, et eeltoodu näol on tegu otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa kõigi otsuste tühisuse. Kohtu hinnangut eelnevale ei väära asjaolu, et korterite 5, 41 ja 57 omanikud on esitanud eriarvamused, millest nähtuvalt nad on osade otsustega nõus ja teistele vastu (kd I, tlk 7 pöördel). See ei muuda asjaolu, et küsimused pandi hääletusele ühe tervikuna, võimaldamata reaalselt iga küsimuse osas eraldi hääletada. Asjaolu, et mõni korteriomanik lasi enda vastuväite protokollida, ei muuda hääletuse läbiviimist korrektseks ja seadusele ning põhikirjale vastavaks.
18.Kuivõrd kohus leidis, et kõik vaidlustatud otsused on koosoleku läbiviimise korra rikkumise tõttu tühised, ei hinnanud kohus avaldajate väiteid ning puudutatud isiku vastuväiteid selle osas, kas osade küsimuste vastuvõtmiseks oli vajalik 2/3 ühistu liikmete poolt hääled või piisas lihthäälteenamusest.
19.Kuna kohus avalduse rahuldas, jättis kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohus määras kindlaks ka menetluskulud. Avaldajad esitasid kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud riigilõivu kokku 50 eurot. RLS § 59 lg 5 kohaselt pidas kohus avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot põhjendatuks. Avaldajaid esindas lepinguline esindaja, kelle tunnihinnaks on 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks.
2-21-18340 Kohus leidis, et avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Avaldajate lepingulise esindaja kulu enne istungit on 1075 eurot (10,75 tunni eest) ja sellele lisandub istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestusele 1,5 tunni eest ehk 150 eurot. Kohus, kontrollinud avaldajate menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, pidas kohus kogumis avaldajate õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 12,25 tundi. Seega hindas kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 12,25 * 100 = 1225 eurot. Määruskaebus
20.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda.
21.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt viisid uurimispõhimõtte rikkumine ja puudutatud isiku tõendamisvõimalusest ilmajätmine ebaõige kohtulahendini.
22.Kohus lõpetas kohtuistungil asja eelmenetluse kaldudes kõrvale TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdse kohtlemise põhimõttest ning rikkudes puudutatud isiku menetlusõigusi. Kohtu tegevus ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik. Avaldaja IV esitas kohtuistungil uusi väiteid seoses Valentina Vinogradova hääletamisega, mida menetluses ei olnud varem esitatud ning mille osas puudutatud isik ei saanud varasemalt seisukohta kujundada ega vastuväiteid esitada. Kohus lõpetas eelmenetluse võimaldamata puudutatud isikul uute väidete osas seisukoht kujundada ning tõendeid esitada. Kohus jättis puudutatud isiku taotluse tunnistaja ülekuulamiseks TsMS § 229 lg 2 alusel rahuldamata ning luges piisavaks avaldaja IV selgituse, mida avaldaja IV ei andnud vande all. Kohus jättis puudutatud isiku vastuväite TsMS § 229 lg 2 alusel rahuldamata. Eeltoodust tuleneb, et kohus kaldus kohtuistungil kõrvale poolte võrdse kohtlemise põhimõttest. Kohus lõpetas vaatamata puudutatud isiku vastuväitele eelmenetluse olukorras, kus puudutatud isik ei olnud veel saanud võimalust kujundada seisukoht kohtuistungil esmakordselt esitatud väidete osas ega oma seisukohta tõendada. Täiendavalt arvestas kohus tõendina avaldaja IV selgitust (mida ei antud vande all).
23.Kohtu seisukoht p-s 22 on üllatuslik. Antud juhul oleks puudutatud isik saanud tõendada, et avaldajatel oli võimalik tutvuda kõikide asjakohaste materjalidega. Kohus ei võimaldanud puudutatud isikul vastavat asjaolu tõendada, lõpetades üllatuslikult eelmenetluse. Tegelikult vastas „Järveotsa 9“ määratlus pikaajaliselt väljakujunenud praktikale ja avaldajad teadsid, kus ja kuidas vastavate materjalidega tutvuda.
24.Vaidlustatud kohtulahendi punktis 23 on kohus üllatuslikult leidnud, et käesoleval juhul on puudutatud isik korraldanud hääletuse selliselt, et koosolekul osalevatele ühistu liikmetele on jagatud bülletäänid, kus saab märkida, kas liige on kõigi 12 otsuse poolt või vastu (vt kd I, tlk 13). See ei ole korrektne. Kohtuistungi protokollist nähtub: Puud. isiku esindaja Luik: Hääletustulemused on kõik hääletajad sellele ise pannud. Probleem oleks siis, kui need oleks kõik ühe inimese poolt kirjutatud. Kohus: Kuidas hääletamine toimus – kas igaüks kirjutas bülletäänile jah või ei, anti lehele poolt- ja vastuhääled või anti käega märku? Puud. isiku esindaja L: On näha, et see on dubleeruvalt toimunud või mõlemad üheaegselt. Tähtsust omab see, et vaidlustatud otsuse osas on olemas iga korteriomaniku enda poolt antud kinnitus, kas ta on poolt või vastu. Kohus: Teie väide on see, et kõigepealt hääletati kõik küsimused koos, andes
2-21-18340 bülletäänile oma vastuse ja seejärel konkreetse laenu võtmise otsuse osas veel eraldi? Puud. isiku esindaja L: Või oli see vastupidi või kõik koos. Järjekorda ma ei tea. Selge on see, et need on dubleeruvalt tehtud. Et osad inimesed liiguvad vahepeal ringi, on ka tavaline. Tähtsust omab see, et konkreetse vaidluspunktiga seoses on iga omanik ise kirjutanud, kas ta on poolt või vastu. Paraku jättis maakohus nimetatud puudutatud isiku seisukoha tähelepanuta. Samuti ei võimaldanud maakohus puudutatud isikul vastavat seisukohta tõendada, rikkudes oluliselt menetlusõigust. Antud juhul hääletasid kõik korteriomanikud eraldi, kas nad on poolt või vastu. Menetlusosaliste seisukohad
25.Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja IV seletusi, millele vastuväidete esitamise õigusest jättis kohus puudutatud isiku justkui ilma, ei ole lahendis isegi mainitud. Asja arutamist kohtuistungil soovis puudutatud isik. Avaldajad olid nõus kirjaliku menetlusega. 12.09.2022. a olid puudutatud isiku kõik seaduslikud esindajad kutsutud 04.10.2022. a avalikule kohtuistungile. Puudutatud isiku seaduslikud esindajad, kes olid istungile kutsutud, sellele ei ilmunud, piirdudes oma lepingulise esindaja saatmisega, kes ei suutnud vastata kohtu küsimustele koosoleku läbiviimise asjaolude kohta. Protokoll näitab istungil osalenud puudutatud isiku lepingulise esindaja teadmatust asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Puudutatud isiku seletused ei lükka ümber kohtu poolt tuvastatud asjaolu koosoleku päevakorra kõigis 12 küsimustes otsuste võtmist korraga, ühe hääletamisega. Sisuliselt puudutatud isik ei vaidlustanud menetluses seda asjaolu, pidades kirjeldatud hääletamise korda õiguspäraseks. Menetluse edasine käik
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
28.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette uurimisprintsiibi rikkumist. Ringkonnakohus nõustub sellega ning on seisukohal, et lisaks eelnevale on maakohtule etteheidetavad ka põhjendamiskohustuse oluline rikkumine ning eelmenetluse ülesannete ebapiisav täitmine.
29.Käesolevas asjas pöördusid avaldajad maakohtu poole korteriühistu organi otsuste kehtivuse vaidlustamisega seoses. TsMS § 613 lg 1 p-st 4, § 614 lg-st ning § 615 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtul neid asju lahendada hagita menetluses, arutades avaldaja ja korteriühistuga asja suuliselt ning püüdes neid suunata kokkuleppele. Hagita menetlust reguleerivate TsMS § 477 lg-te 1 ja 7 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, nõudes vajadusel avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2-21-18340 Hagita menetluses kohalduvad mh ka TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sisalduvad eelmenetluse läbiviimise üldpõhimõtted, mille kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 463 lg 2 ja § 465 lg 2 p 8 kohaselt kohaldatakse määrusele üldjuhul otsuse kohta sätestatut ning kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
30.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pöördusid avaldajad maakohtu poole avaldusega tuvastada puudutatud isiku 21.09.2021. a üldkoosoleku otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Maakohus lähtus asja menetlusse võtmisel esimesena nimetatud nõudest (I kd, tlk 149 pöördel). Avalduses tugineti mh väitele, et vaidlusaluse üldkoosoleku protokollis ei ole kajastatud osalejate otsustust päevakorra kõikidel küsimustel hääletamise kohta ühe hääletamisega, mis on koos teiste avalduses toodud asjaoludega aluseks vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Avaldajate väitel toimus hääletamine tegelikult kirjalikuks hääletamiseks ettenähtud protseduuril ehk bülletäänidega ning ühe hääletamisega kõikidel küsimustel, kuid ilma sellist korda koosolekul otsustamata (I kd, tlk 2 ja 2 pöördel).
31.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et 21.09.2021. a üldkoosolekul on otsuste vastu võtmisel rikutud nende vastuvõtmise korda sedavõrd oluliselt, et need on TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised. Maakohus leidis, et kuna kõik otsused on bülletääni kohaselt pandud hääletusele ühe tervikuna ning selline küsimuste omavaheline sidumine ei ole lubatud, kuna võttis üldkoosolekul osalejatelt võimaluse langetada iga päevakorrapunkti osas iseseisev otsustus, on tegemist otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa otsuste tühisuse. Maakohtu järeldus tugines sellele, et käesoleval juhul on puudutatud isik korraldanud hääletuse selliselt, et koosolekul osalevatele ühistu liikmetele on jagatud bülletäänid (I kd, tlk 13), kus saab märkida, kas liige on kõigi 12 otsuse poolt või vastu.
32.Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, millest tulenevalt kohus järeldas, et hääletamine 21.09.2021. a üldkoosolekul oli korraldatud (ainult) bülletäänidega. Maakohus ei ole põhjendanud ka seda, millest tulenevalt kohus leidis, et üldkoosoleku päevakorras märgitud küsimuste 1-12 ühe tervikuna hääletusele panek ning omavahelise sidumine ei olnud lubatav. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus ei saa seda maakohtu eksimust määruskaebemenetluses ise kõrvaldada, kuna maakohus on jätnud asjas eelmenetlust läbi viies olulised asjaolud välja selgitamata, mis võisid mõjutada asja lõpptulemust.
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda tsiviilasja materjalid vaatamata asjas läbiviidud ärakuulamisele mõista, kuidas viidi 21.09.2021. a üldkoosolek ikkagi läbi ja milline oli vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise protseduur. Nimelt nähtub asja materjalidest, et puudutatud isiku lepinguline esindaja on jäänud võlgu vastuse osas, kuidas hääletamise protsess reaalselt käis, kuigi teab, et hääletamine toimus dubleerivalt ja ka eraldi, üldkoosoleku otsuse protokolli p 4 otsuse kohaselt on hääletusele pandud päevakorra p-d 1-12 koos (II kd, tlk 9-10, 11 pöördel) ning olemas on ka registreerimisleht, kus inimesed on kirjutanud, kuidas nad hääletasid (II kd, tlk 9 pöördel). Puudutatud isiku lepinguline esindaja on öelnud, et võib need asjaolud välja selgitada ning eelmenetluse lõpetamine ei ole olukorda arvestades põhjendatud (II kd, tlk 10 ja 11).
2-21-18340
34.Lisaks eelnevalt nähtub seegi, et kuigi avalduses väidetakse, et otsustust hääletada kõik küsimusi koos ei tehtud, on avaldajaid ise esitanud maakohtule 21.09.2021. a üldkoosoleku protokolli, mille p 4 kohaselt pandi päevakorrapunktid 1-12 hääletusele koos (I kd, tlk 7 pöördel). Puudutatud isiku esitatud protokollist selline otsustus seevastu leitav ei ole (I kd, tlk 41 ja 41 pöördel). Tsiviilasjas avaldajate ja puudutatud isiku poolt esitatud protokollid (I kd, tlk 7 ja 41-42) erinevad nii sisuliselt kui vormiliselt, kuigi sisaldavad kõiki päevakorras olnud otsuseid. Maakohus ei ole seda vastuolulisust ilmselt märganud. Vaidlustatud määrusest ei ole ka arusaadav, kummast protokollist kohus asja lahendades lähtus.
35.Kuivõrd maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata ning asjas esineb vajadus oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu eksimusi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia seaduse nõuetele vastav eelmenetlus ning välja selgitada nii see, milline protokollidest omab õigusjõudu, kui ka see, kuidas toimus 21.09.2021. a üldkoosolekul hääletamine ning otsuste vastuvõtmine tegelikult. Maakohtul tuleb sealjuures järgida ka poolte võrdsuse põhimõtet, andes puudutatud isiku seaduslikele esindajatele võimaluse selgitada üldkoosoleku läbiviimisega seotud asjaolusid, mis on asja lahendamiseks vajalik, kuna lepinguline esindaja ei ole kõigi asjaoludega ilmselgelt kursis olnud ja sellest on nõnda aru saanud ka avaldajad. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi üldreeglite kohaselt saab tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus või eksperdiarvamus, on seadusandja hagita menetlusega seoses kehtestanud erandi. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise selgituse, mis ei ole antud vande all. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul, olenemata sellest, kas maakohus jääb oma esialgse otsustuse juurde või mitte, määruse tegemisel täita ka seaduses sätestatud põhjendamiskohustust.
36.Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuste väidetele. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
37.Kuna ringkonnakohus maakohtu määruse tühistab ja asja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saadab, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
38.Tulenevalt TsMS § 696 lg 3 ja § 617 lg 2 koosmõjust ei ole käesolev määrus edasikaevatav, kuna ringkonnakohus ei tee menetlust lõpetavat lahendit (vt ka RKTKm, 28.05.2014. a, 3-2-146-14, p 11).