Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-134126
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A K vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 45 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Berit Asuküla (EFTA Legal OÜ, Sõbra tn 61, 50106 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: A K (isikukood xxxx, xxxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Päivi Margna (Advokaadibüroo LMP, Tartu mnt 25, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt A Klt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 45 (nelikümmend viis) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt A Klt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 485 (nelisada kaheksakümmend viis) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 385 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt A Klt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 485 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja vähemalt alates 27.02.2020. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mistõttu koostati kostjale leppetrahv, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kostja parkis sõiduki 27.02.2020 xxxx parklasse. Kostjale koostati leppetrahv numbriga xxxx summas 30 eurot. Sõidukil ei olnud armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja saatis kostjale kohtueelse meeldetuletuse, millele kostja ei vastanud.
2.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Hageja esitas oma väidete kohta fotod.
3.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
4.Kohtueelselt saatis hageja kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Võla sissenõudmise kulu 15 eurot hõlmab Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringuid ja nõudekirja saatmise kulu.
5.Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile tunnitasuga 110 eurot tunnis. Õigusabi osutati 2 tundi ja kulu on 220 eurot. Hageja palus ka TsMS § 4842 alusel mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja esitas täiendava pildi parkimistingimustest, kust on fotot suurendades võimalik välja lugeda kõik parkimistingimused, mh leppetrahvikokkulepe ja parkimislepingu sõlmimise korra. Samad tingimused on esitatud koos hagiavaldusega. Vastutusest vabanemiseks ei piisa üksnes selle tõendamisest, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja sõidukit ei kasutanud, vaid ta peab tõendama selgelt ja üheselt arusaadavalt, et sõidukit kasutas keegi teine. Kui sõiduki omanik seda ei tee, vastutab parkimislepingu täitmise eest tema. Kehtib eeldus, et leping sõlmiti sõiduki omanikuga. Kostja pole esitanud konkreetseid asjaolusid, kes peale tema sõiduki parkis ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise kasutuses parkimislepingu kehtivuse ajal.
7.Omaniku vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui 6 kuu jooksul ning seetõttu on omanikul õigus oma õiguste kaitseks säilitada andmeid vähemasti võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni. Kui sõidukiomanik seda ei tee, on tegemist tema enda riskiga. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, ei saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud.
8.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei olnud ja/või sõidukit ei kasutanud. Kostja viitab vaid sellele, et tema hinnangul ei ole hageja esitatud tõendid usaldusväärsed. Päring Transpordiametisse tehakse LS § 184 lg 4 alusel, mis sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele. Transpordiamet ei väljasta kogu sõiduki ajalugu, vaid väljastab leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmed. Samuti peab hageja ära näitama oma õigustatud huvi andmete saamiseks. Seega edastab hageja Transpordiametile päringu sellises vormis, kus toob välja leppetrahvinumbri, leppetrahvi väljastamise kuupäeva ja tasumise tähtaja ning Transpordiamet väljastab vastavalt sõiduki omaniku/vastutava kasutaja isiku- või registrikoodi. Kui kostja on seisukohal, et tema ei olnud leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki omanik/vastutav kasutaja, tuleb kostjal seda tõendada.
9.Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat korduvalt teavitada tekkinud leppetrahvist, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 1 ja 7), kui see on jäänud tasumata. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja lootuses, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud ning pooltel ei tekiks täiendavaid menetluskulusid. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõidukite kojamehe vahele. Seega on hagejat leppetrahvist nõuetekohaselt teavitatud, kuid kostja ei tasunud võlgnevust maksetähtaja jooksul.
10.Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Hagejale jäävad selgusetuks kostja väited, et rahvastikuregistrisse päringu tegemine ja kostja elukoha aadressile kahe meeldetuletuskirja saamine ei ole piisav pingutus kostjale võlgnevuse meeldetuletuse edastamiseks. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, mis on hagejale tagastatud põhjusel, et hoiutähtaeg on möödud. Kui hageja on saatnud tähitud kirja kostjale, mida kostjale ei ole õnnestunud kätte toimetada, sest kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele, ei saa kostja väita, et leppetrahviteate edastamine on tõendatav vaid kostja kirjaliku kinnitusega või et meeldetuletuskirja pole saadetud. Lisaks esitas hageja väljavõtte Omniva e-keskkonnast, millega tõendab, et saatis 28.05.2021 tähitud kirja (xxxx) kostjale, seda on postitöötaja soovinud kostjale üle anda 01.06.2021, kuid saaja ei olnud kättesaadav. Omniva kinnitusel on seejärel klienti kirjast teavitatud (selle hoiustamisest postkontoris), kuid kiri on 22.06.2021 tagastatud hoiutähtaja möödumisel hagejale, kuna kostja ei ole sellele postkontorisse järele läinud. Lihtkirjaga saadeti kostjale meeldetuletus 08.08.2022.
11.Hageja on teinud erinevaid toiminguid, mis annavad aluse sissenõudmiskuludele. Hageja on teinud päringud nii Transpordiametisse, rahvastikuregistrisse ning seejärel saatnud kostjale füüsiliselt tähitud kirjad. Kõik eeltoodu on kulu, mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks leppetrahvi tasunud õigeaegselt. Nendes kuludes ei ole vaja eraldi kokku leppida ning tulenevalt kehtivast kohtupraktikast peaks hageja tõendama sissenõudmiskulude suurust üksnes olukorras, kui sissenõudmiskulude suurus ületab seaduses ettenähtud piirmäärasid.
12.Leppetrahv summas 30 eurot ei ebamõistlikult suur. Näiteks on Tallinna Linnavolikogu 01.01.2013 kehtestatud määrusega „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“3 § 13 lg 7 p 1 alusel õigus nõuda avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal viivistasu 31 eurot. Kuigi Tallinna linna tasulisel parkimisalal väljastatakse viivistasu otsuseid, mille leppetrahve ja viivistasu suurus on kehtestatud liiklusseaduses (vt LS § 188 lg 8), täidab ta oma olemuselt sama eesmärki. Samuti kehtivate parkimistingimuste alusel väljastab AS Ühisteenused leppetrahve kuni 57 eurot. Seega leppetrahv 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid arvesse võttes tavapärane.
13.Täiendavalt palus hageja menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot ja täiendava kulu õigusabile 1,5 tunni ulatuses seoses kostja vastusele vastamisega. Kostja vastuväited
14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada hageja viivisenõuet nullini. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja faktiväiteid. Kostja ei ole sõidukit parkinud ega hagejaga parkimislepingut sõlminud. Fotol olev parkimistingimuste tekst ei ole lisas loetav. Hagiavalduse tekstist ei selgu, millised on need väidetava lepingu tingimused, mida hageja arvates kostja on rikkunud. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi kokkulepet kostjaga.
15.Hageja esitatud tekstifail ei ole kindlasti Transpordiameti väljastatud dokument, nagu hageja üritab kohut eksitavalt väita. Sellel ei ole ühtegi dokumendi tunnust ega teavet selle väljastaja või väljastamise aja kohta. Tõend on võltsitud. Ühtegi muud tõendit, miks hagejal on nõue kostja vastu, hageja esitanud ei ole. Seega on hageja nõue täielikult tõendamata.
16.Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja üritab kostjalt raha saada kui sõiduauto omanikult või sõiduauto vastutavalt kasutajalt. Hageja peaks tõendama, et kostja on sõiduki kasutaja või vastutav kasutaja. Hageja seda tõendanud ei ole. Kostja ei teadnud ega saanudki teada, et hageja arvates on ta hagejaga lepingu sõlminud. Kostja viitas LS §-le 72. Hagiavalduse kohaselt leidis parkimisjuhtum aset 27.02.2020 ehk ligemale kolm aastat tagasi. Vastavalt seadusele oli seega sõiduki omaniku kohustus säilitada andmed sõiduki tegeliku kasutaja kohta kuue kuu jooksul kuni 27.08.2020. Seega on käesoleval ajal otseselt seadusevastane väita, et kostja (või kellegi teise) kohustus on tõendada hageja väidet sõiduki kasutamise kohta.
17.Hagejal ei olnud ühtegi takistust, miks mitte seaduspärasel viisil temale vajalikku teavet parkimislepingu poole kohta hankida. Hageja majandustegevust arvestades tuleb pidada mõistlikuks, et hoolas parkimisteenuse pakkuja kasutab talle seadusega antud võimalust, et tuvastada parkimislepingu pool. Hageja otsustas neid samme mitte astuda ning jättis oma majandustegevuses tavapärase hoolsuse ilmutamata.
18.On iseenesest mõistetav, et sõiduki omanikul on põhimõtteliselt võimatu tuvastada, kes tema autot aastaid tagasi konkreetsel päeval ja kellaajal kasutas. Seadusest tulenevalt on sõiduki omanikul selline kohustus vaid viimase kuue kuu kohta. Kuivõrd hageja väited selle kohta, et sõidukit kasutas kostja, on tõendamata, jääb arusaamatuks, kuidas hageja arvates pidi kostja saama kätte auto kojamehe vahele pandud trahviteate, kui kostja autot ei kasutanud.
19.Hagiavaldusest ei selgu, mis on need tegevused, mida hageja kohtueelse menetluse raames tegi. Hageja väited kohtueelse menetluse toimumise kohta on esitatud vaid sooviga nõuet kunstlikult suurendada. Seaduse mõte sissenõudmiskulude hüvitamisega seoses ei saa olla soodustada võlausaldaja kuritarvitusi. Hageja ei ole tõendanud kohtueelse menetluse toimimist, kostjale teadete edastamist, sissenõudmiskulude kandmist päringute tegemisel jms. Internetis avalikult saada olevate kostja andmete kaudu oleks hagejal olnud seda äärmiselt lihtne soovi korral teha. Kostja pidas põhjendamatuks nii põhivõlgnevuse kui ka viivise nõuet. Kostja taotles viivisenõude vähendamist.
20.Täiendavates seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja pidas ebausutavaks, et Transpordiamet peab oma andmebaasis arvestust hageja leppetrahvi teadete üle. Dokumendis endas ei ole ühtegi viidet sellele, et selle on koostanud Transpordiamet või see on pärit Transpordiameti andmebaasist. Samuti puudub teave, kust kohast ja mis ajal Transpordiamet selle tõendi hagejale edastas. Kostja sai leppetrahvi nõudest teada kohtumenetluse ajal. Kostja viitas VÕS §-le 159.
21.Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta pidas vajalikuks leppetrahvi nõudmisega aastaid viivitada. Hageja ei ole tuginenud sellele, et varem ja mõistliku aja jooksul ei olnud tal võimalik nõuet esitada, sest see oli tema jaoks kuidagi takistatud või muudel põhjustel võimatu. Hageja viivitamine nõude esitamisega ebamõistlikult pikalt on vastuolus heade kommetega.
22.Kostja sai sõiduki tegelikult kasutajalt teada, et tema sõiduki kasutamise ajal üheski eraparklas ei parkinud ning parkimistingimustega liiklusmärke nähtaval ei olnud. Vastupidist, et kostja parkis hageja tasulises eraparklas ning parklas olid nähtaval kohal parimikse ajal hageja parkimistingimused, ei ole hageja menetluses tõendanud. Ükski liiklusmärkidest ja parkimislepingu tingimustest tehtud foto ei tõenda, et kostja parkis lauluväljaku xxxx parklas või seal parkimise ajal 20.02.2020 olid nähtaval parkimistingimused. Parkimise asukoht fotodelt ei nähtu. Parkimine toimus talvel, liiklusmärkidest on tehtud fotod suvel.
23.Lauluväljaku xxxx parklasse on mitu sissesõiduteed. Teave parkimistingimuste kohta tuleb nähtavalt ja loetavalt paigutada kõikide sissesõiduteede juurde, et sõiduki juhil oleks võimalik selle olemasolust teada. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks seda teinud.
24.Hagejal ei olnud ühtegi takistust, et esitada kostjale leppetrahvinõue mõistliku aja jooksul arvestades kuue kuulist tähtaega tulenevalt LS § 72 lg 2. Soovi korral oli hagejal võimalus kostja tuvastamiseks teha päringuid andmebaasidesse igal ajahetkel. Antud juhul on põhjendatud pidada seadusest tulenevat kuuekuulist tähtaega sõiduki kasutaja andmete säilitamiseks mõistlikuks ajaks, mil hageja oleks pidanud soovitud samme astuma ning kostjale leppetrahvi nõude esitama. Hageja võttis kostjalt võimaluse oma õigusi kaitsta.
25.Vaatamata sellele õnnestus kostjal meenutada, kes kasutas sõidukit 20.02.2020. Sõidukit kasutas S F, kes kinnitab, et tema eraparklates ei parkinud ning üheski parklas hageja parkimistingimusi parkimise ajal nähtaval ei olnud. Seega on tõendatud, et kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning hagi on esitatud vale kostja vastu.
26.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1872 eurot ja viivise. Õigusabi osutati 9 h 45 min. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtuotsuse põhjendused
27.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444
lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
28.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, kes opereerib xxxx juures asuvat xxxx parklat. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja parkis oma sõiduki hageja viidatud ajal xxxx parklas parkimistingimusi rikkudes ning kas kostja peab seetõttu tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu 15 eurot.
29.Hageja leidis, et kostja oli numbrimärgiga xxxx sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude koostamise ajal 27.02.2020. Kostja parkis sõiduki xxxx parklasse, kuid jättis parkimisteenuse eest tasumata. Kohtueelselt tähituna ja lihtkirjaga saadetud meeldetuletustele kostja ei vastanud. Iga parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel ja parkimisteenusest teavitav liiklusmärk. Kuna Transpordiameti andmete kohaselt oli kostja sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kehtib eeldus, et leping sõlmiti kostjaga ning vastupidist peab tõendama kostja.
30.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või vähendada viivist nullini. Kostja ei ole hagejaga parkimislepingut sõlminud ning hageja väited on tõendamata. Kostja ei pidanud sõiduki andmeid säilitama enam kui kuus kuud ja seadusevastane on väita, et kostja peab tõendama hageja väiteid sõiduki kohta. Vastupidiselt eelnevaga asus kostja menetluse käigus väitma, et andis sõiduki 27.02.2020 kasutada kolmandale isikule, kes xxxx parklas ei parkinud. Ükski foto ei tõenda, et sõiduk hageja opereeritud parklas parkis. Hageja ei ole tõendanud kohtueelse menetluse toimumist.
31.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Esmalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et vaidlusalune sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud 27.02.2020 kell 18.17 xxxx xxxx parklasse. Sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata (dtl 3039). Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja esitatud fotod ei tõenda sõiduki parkimist xxxx parklas. Kohtu hinnangul asub sõiduk äratuntavalt xxxx parklas, millele viitavad teisel pool tänavat asuvad hooned. Samad hooned on muuhulgas nähtavad osadelt fotodelt, kus on pildistatud parkla sissesõite koos liiklusmärkidega, mis teavitavad parkimistingimustest.
33.Hageja esitas ka fotod, mis olid tehtud parkla sissesõitude juurest. Fotodest nähtuvalt asub iga parkla sissesõidu juures infotahvel, mis teavitab, et tegu on hageja opereeritava parklaga (dtl 40-47, dtl 84). Infotahvlitelt nähtuvad parkimistingimused. Tähtsust ei oma asjaolu, et need fotod on tehtud suvel, kuigi sõiduk oli pargitud talvel. Kohtupraktikast ega seadusest ei tulene parkimisteenuse osutajale pildistada kogu parkimise ala koos kõigi tingimustega siis, kui mõni sõidukiomanik parkimislepingut rikub ning talle tuleb koostada leppetrahv.
34.Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et sõiduki parkimise ajal oleksid olnud parklas teistsugused liiklusmärgid või infotahvlid. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et parklas oli mõni selline sissesõit, kus puudus tähistus tasulise parkimisala kohta. Tegu on kostja paljasõnalise ja põhistamata vastuväitega. Parkimistingimuste punkt 5 nägi ette leppetrahvi tasumise kohustuse lepingu rikkumise korral. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks parkimistingimusi järginud ehk parkimise eest tasunud.
35.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ega esile toonud asjaolusid, millistest võiks järeldada, et ta leppetrahvinõuet vahetult pärast selle koostamist kätte ei saanud. Järelikult loeb kohus tõendatuks, et kostja sai leppetrahvinõude kätte koheselt selle koostamisel, kuid jättis leppetrahvi tasumata.
36.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist.
37.Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Hagejal ei olnud kohustust kostjale kohtueelselt täiendavat meeldetuletust kätte toimetada. Seesuguse kohustuse seadmine ei ole leppetrahvi summa suurust arvestades kohtu hinnangul vajalik ega mõistlik. Samas nähtub hageja esitatud tõenditest, et saatis kostjale kohtueelselt kaks meeldetuletuskirja (dtl 49-55). Ühe kirja saatis hageja tähituna ja teise lihtkirjana. Mõlemad kirjad on saadetud kostja rahvastikujärgsele aadressile, kuid tähitud kirjale kostja järgi ei läinud. Sama aadressi on kostja enda elukoha aadressiks märkinud kohtumenetluses. Seega on meeldetuletused saadetud kostja õigele elukoha aadressile. Kostja ei ole põhistanud, miks pidi hageja talle saatma teavituskirja kuhugi mujale. Kostja ei ole tõendanud, millised on need ülejäänud Interneti vahendusel kergesti kostja kohta leitavad andmed, mida hageja oleks pidanud elukoha aadressile eelistama. Kostja väited on paljasõnalised.
38.Menetluse kestel on kostja esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, kas leppetrahvi koostamise päeval 27.02.2020 kasutas ta sõidukit ise ja oli selle omanik või kasutas sõidukit tema asemel keegi teine. Kostja asus viitama LS § 72 lõikele 2, mis seab mootorsõiduki omanikule kohustuse säilitada andmeid teise kasutaja kohta kuue kuu jooksul alates kasutamise lõppemisest. Kohus leiab, et antud sättest tegi kostja eksliku järelduse, et kui parkimistrahvi koostamise ajast on möödunud enam kui kuus kuud, siis ta ühelgi juhul sõiduki parkimise eest ei vastuta ega pea tõendama, kes sõidukit kasutas. Tegemist ei ole sättega, mis kohaldub parkimisteenuse lepingutele, vaid tegu on andmetega, mida tuleb sõiduki omanikul säilitada ja esitada liiklusjärelevalve korras. Kui parkimisteenuse operaator esitab tõendi sõiduki kuuluvuse kohta ja sõiduki omanik ei tõenda, et ta parkimistrahvi koostamise päeval ise parkimislepingut ei sõlminud, vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik. Parkimisteenuse osutaja ega kohus ei pea kuue kuu möödumisel parkimistrahvi koostamisest eeldama vastupidist ehk seda, et sõiduki omanik ise oma sõiduki ei parkinud.
39.Kostja on jätnud ka tähelepanuta asjaolu, et LS § 72 lg 2 ei seo andmete säilitamise kohustuse algust mitte leppetrahvi koostamise ajaga, vaid selle aja lõppemisega, millal kolmas isik sõidukit kasutas. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal väidetavad kolmandad isikud talle kuuluva sõiduki kasutamise lõpetasid. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et temal kui eraisikul ei olegi võimalik hiljem teada või meenutada, kas keegi teine võis tema sõidukit kasutada või millal see toimus. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et leppetrahvi koostamise ajal talle sõiduk ei kuulunud või et ta tegutses sellise majandustegevusega, mille puhul talle kuulus hulgaliselt sõidukeid, mida kasutasid kolmandad isikud. Tegu on kostja paljasõnaliste ja otsitud vastuväidetega. Kohus leiab, et tavapäraselt igapäevaselt sõidukit kasutav eraisik teab, kes ja millal on ta endale kuuluvat sõidukit on kellelegi kasutada andnud. Erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid, ei ole kostja välja toonud.
40.Hageja esitas kohtule väljavõtte Transpordiameti elektroonilisest tõendist selle kohta, et sõiduk kuulus või selle vastutav kasutaja oli parkimistrahvi koostamise ajal kostja (dtl 48). Kostja ei ole tõendanud ega isegi väitnud vastupidist ehk seda, et talle sõiduk leppetrahvi koostamise ajal ei kuulunud. Kostja leidis, et tõend on võltsitud, sest sellel ei ole ühtegi dokumendi tunnust. Millised tunnused tõendil puudusid, ei ole kostja samas põhistanud. Kostja pidas ebausutavaks, et Transpordiamet peab arvestust hageja leppetrahvide üle.
41.Ainuüksi kostja soov, et kohus tõendit ei arvestaks, ei ole hagimenetluses piisav, et põhistada tõendi võltsitust. Hageja on selgitanud, et päring Transpordiametisse tehakse elektrooniliselt LS § 184 lg 4 alusel. Tegu on elektroonilise päringuga liiklusregistri andmetesse ning ligipääsu andmetele annab Transpordiamet hagejale siis, kui viimane viitab leppetrahvi nõudele. Ekslik on kostja arusaam, et kuna elektrooniline väljavõte sisaldab leppetrahvi nõuet, on automaatselt tegu võltsitud tõendiga. TsMS § 274 sätestab, et elektrooniline dokument esitatakse kohtule väljatrükina või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis. Seega ei pea andmebaasi elektrooniline väljavõte olema allkirjastatud või sisaldama muid kostja soovitud andmeid. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud tõendi võltsitust, mistõttu ei saa kohus tõendit jätta arvestamata. Kostja ei ole ka tõendanud, et sõiduk talle leppetrahvi koostamise ajal ei kuulunud. 08.06.2023 menetlusdokumendis möönis kostja, et sõiduk kuulus talle leppetrahvi koostamise ajal.
42.Kohus selgitas (dtl 86-87) kostjale 10.05.2023 saadetud pöördumises, et viimase väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et väited Transpordiameti tõendi võltsituse kohta ei ole sisuliselt põhistatud. Täiendavalt esitas kostja kohtule S Fi allkirjastatud selgituse (dtl 95), mille kohaselt antud isik küll kasutas kostja sõidukit 27.02.2020, kuid ei parkinud eraparklas ja parkimistingimusi väljas ei olnud. Kohtule esitatud dokumendi on selle faili andmete kohaselt koostanud kostja ise.
43.Kohus leiab, et esitatud tõend ei võimalda jätta nõuet kostja vastu rahuldamata. Hageja on tõendanud, et kostja sõiduk pargiti leppetrahvi koostamise päeval xxxx parklasse. Kui seda ei teinud S Fi nimeline isik, tegi seda järelikult kostja ise. Kohus ei saa lugeda ainuüksi kostja enda koostatud ja S Fi nimelise isiku allkirjastatud dokumendi alusel tõendatuks, et 27.02.2020 kostja ise oma sõidukit üldse ei kasutanud ega parkinud seda xxxx parklasse. Kohus kordab, et sõiduki parkimine sellele päeval parkimistingimusi rikkudes on hageja poolt usaldusväärselt ja kahtlusteta tõendatud.
44.Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. 06.12.2022 menetlusdokumendis on kostja taotlenud ka viivise vähendamist nullini, kuid esitatud taotlus on sisuliselt jäänud põhistusteta. Kostja taotlusest ka ei selgu, millise viivise vähendamist kostja silmas pidas, sest viivisenõuet ei ole hageja esitanud. Kuna kostja ei ole ka esile toonud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu võiks kohus leppetrahvinõuet vähendada, ei pea kohus võimalikuks kostja taotlust rahuldada.
45.Kostjalt tuleb hageja kasuks kogumina välja mõista 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on võla sissenõudmise kulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Kohus osundab, et võla sissenõudmiseks vajalike toimingute tegemist ja sellega seotud kulutuste suurust ei pea hageja iseenesest tõendama, vaid sellise nõude esitamise õigus tuleneb seadusest, kui põhinõue on tõendatud ja sissenõutavaks muutunud.
46.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
47.Menetluskuludena palus hageja kostjalt kulu õigusabile hinnaga 110 eurot tunnis kokku 3,5 tunni eest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile ja riigilõivule on põhjendatud, arvestades menetluse keerukust ja kostja esitatud vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks kogumina välja mõista 485 eurot, millest 100 eurot on kulu riigilõivule ja 385 kulud õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 485 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
48.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.