Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol 08. detsember 2025 kell 14.00 2-25-17483 K.G avaldus A.G pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kirjalikus menetluses Avaldaja: K.G (isikukood XXX); seaduslik esindaja A.A (isikukood XXX; e-post XXX) Võlgnik: A.G (isikukood XXX, suri xxxx) pärandvara
Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtule on esitatud K.G avaldus A.G pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur R K. Vaatamata sellele, et pärandvara inventuuri kohaselt ületab võlgniku vara väärtus tema kohustuste mahtu, leib avaldaja, et tegelik vara väärtus on oluliselt madalam (sõidukid) ning et pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Kohus võttis 24.10.2025 määrusega avalduse menetlusse ning nimetas A.G pärandvara ajutiseks halduriks J.G. Ajutine haldur esitas 24.11.2025 kohtule aruande, millest nähtub, et on põhjendatud kuulutada välja A.G pärandvara pankrot. Avaldaja kohtu määratud ajaks seisukohta ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A.G pärandvara pankrot. A.G pärandvara pankrotihalduriks tuleb nimetada J.G. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku pärija võlgniku surma korral esitada pankrotiavalduse tema vara suhtes. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku varaks on: 1) Swedbank AS-i konto jääk 6.26 eurot; 2) pensionikonto saldo 3 993.04 eurot (II samba pensioniosakud); 3) alates 04.04.2005 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta xxxx, võimalik väärtus 4 000.00 – 6 900.00 eurot; 4) alates 04.06.2024 xxxx, reg. märgiga xxxx, esm. reg. aasta xxxx, tehnoülevaatus puudub, võimalik väärtus 1 400.00 – 3 900.00 eurot; alates xxxx Elamuhaagis xxxx, esm. reg. aasta xxxx; 5) alates 22.05.2018 xxxx, reg. 2
märk xxxx, esm.reg. aasta xxxx, kehtiv tehnoülevaatus puudub. Pärandaja ema hinnangul ei ole xxxx ega haagis xxxx sõidukõlblikud, kuna nad on pikemat aega lihtsalt hoovis seisnud, võimalik vanametallihind 200.00 – 400.00 eurot. Muu vara ei ole tuvastatud. Vara hinnanguline väärtus on ajutise halduri hinnangul ca 7 900.00 eurot, võlgniku teadaolevad kohustused on kokku summas 10 155.93 eurot. Eelnevast nähtub, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. On tuvastatud, et pärandvara kohustused ületavad vara. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur ei tuvastanud pankrotialase kuriteo tunnuseid. Maksejõuetuse põhjuseks on pärandaja surm, mis kvalifitseerub pankrotiseaduse tähenduses muu asjaoluna. Tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur J.G on esitanud tasunõude 5 töötunni eest, tunnitasuga 130.00 eurot, s.o summas 650.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab seega halduri tasuks 806.00 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.