OÜ GS Core hagi L.M.i vastu võlgnevuse nõudes 4655 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core, registrikood 16183586 Hageja lepinguline [email protected]
esindaja
Riho
Siil,
e-post
Kostja L.M., isikukood xxxxxxxxxxx Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagi L.M.i vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista L.M.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ GS Core (registrikood 16183586) kasuks L.M.i ja Mogo OÜ (registrikood 12401448) vahel 01.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr IL1112019/0247 tulenev põhivõlgnevus 2310 eurot, intress 227,98 eurot, viivis 2082,02 eurot (seisuga 17.07.2023) ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Jätta menetluskulud L.M.i kana.
4.Määrata L.M.i poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 580 eurot ning mõista nimetatud summa L.M.ilt OÜ GS Core kasuks välja.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.22.09.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 4093,66 euro saamiseks. Kohus tegi 26.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.07.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2310 euro, intressi 227,98 euro, sissenõudekulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2082,02 euro nõudes. Mogo OÜ ja kostja sõlmisid 01.11.2019 laenulepingu nr IL01112019/0247, mille alusel kostja sai 2200 eurot laenu intressimääraga 3,23% kuus, s.o 38,76% aastas. Krediidi kogukulu oli 3144,44 eurot, lepingutasu 110 eurot, krediidikulukuse määr 53,51% aastas. Laenu periood oli 01.11.2019 – 20.06.2021. Pooled on leppinud kokku viivisemääras, mis vastab intressimäärale. Kostja ei asunud laenulepingust tulenevaid makseid täitma. Mogo OÜ ütles lepingu üles 06.02.2020, kuna kostja oli võlgnevuses eelneva kolme kuu maksed. Kostjal on tasumata intressivõlg 227,98 eurot. Mogo OÜ loovutas oma nõuded, mis tulenevad eelnimetatud 2 (6)
laenulepingust hagejale. Hageja saatis kostjale 25.07.2022, 23.08.2022 ja 15.09.2022 tasulised meeldetuletuskirjad, millest esimese maksumus oli 25 eurot, ja kummagi järgneva kirja maksumus 35 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist arvestatuna põhivõla summalt intressiga võrdses määras laenulepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise päevani kokku summas 3081,01 eurot.
3.Kostja esitas laenutaotluse 24.10.2019. Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 2800 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 55 eurot. Igakuiste majapidamiskulude suuruseks märkis kostja 100 eurot. Koos laenutaotlusega esitas kostja 5 pangakonto väljavõtet juuni 2019 – oktoober 2019 kohta. Mogo OÜ kontrollis kostja krediidivõimelisust ja järeldas, et kostja igakuine netotöötasu oli 1862 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kohustused 329 eurot. Kostjal maksehäired puudusid. Ülalpeetavaid ei olnud. Pärast laenulepingu sõlmimist oli kostja lepingust tuleneva kohustuse igakuine suurus 158,59 eurot.
4.19.07.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu 19.07.2023, kuna kostja elukoht ei ole teada. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
6.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid 01.11.2019 Mogo Oüga laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2310 eurot laenu. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetega ja tasuma Mogo OÜ-le laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandusja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Mogo OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
7.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati 3 (6)
avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 01.11.2019, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37%. Seega kolmekordne määr oli 58,11%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 53,51% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
8.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas Mogo OÜ kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv.
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Mogo OÜ ütles lepingu üles 06.02.2020. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud novembrist 2019 – lepingu ülesütlemiseni ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv.
10.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hagiavalduse asjaolude kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma igakuiseks 4 (6)
sissetulekuks 2800 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 55 eurot. Igakuiste majapidamiskulude suuruseks märkis kostja 100 eurot. Koos laenutaotlusega esitas kostja 5 pangakonto väljavõtet juuni 2019 – oktoober 2019 kohta. Mogo OÜ kontrollis kostja krediidivõimelisust ja järeldas, et kostja igakuine netotöötasu oli 1862 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kohustused 329 eurot. Kostjal maksehäired puudusid. Ülalpeetavaid ei olnud. Pärast laenulepingu sõlmimist oli kostja lepingust tuleneva kohustuse igakuine suurus 158,59 eurot. Kohus on seisukohal, et Mogo OÜ kontrollis piisavalt kostja maksevõimelisust ega ole rikkunud vastutustundetu laenamise põhimõtet.
11.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei ole teinud lepingu alusel mitte ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 2310 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mogo OÜ ja kostja on 01.11.2019 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 38,76% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 227,98 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates laenu andmisest (novembris 2019) kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Kostja ei ole intressi suurust vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja taotluse intressi 227,98 euro väljamõistmiseks kostjalt.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 2310 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 07.02.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.07.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 38,76% aastas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 3081,01 eurot. Hageja taotles mõista viivis kostjalt välja vähendatud ulatuses, s.o 2082,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus taotletud viivise summa kostjalt hageja kasuks välja.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 25.07.2022, 23.08.2022 ja 15.09.2022 tasulised meeldetuletuskirjad, millest esimese 5 (6)
maksumus oli 25 eurot, ja kummagi järgneva kirja maksumus 35 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot ja esindaja tasu 20 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb lisaks esindaja tasu 20 euro väljamõistmist. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Eeltoodust tuleealt on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu 580 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
18.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.