lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-137298/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-137298/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1155
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.augustil 2023 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-22-137298

Kohtuasi

A R hagi K N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5984,83 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: K N (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx)

Kohtumenetlus

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.A R hagi K N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista K N A R kasuks põhivõlgnevus 4200 eurot, ajavahemiku 21.08.2018 kuni 07.12.2022 viivis 1448,83 eurot ja viivis põhinõudelt 4200 eurot alates 07.12.2022 alates 07.12.2022 kuni lahendi täitmiseni VÕS §113 lg1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Hagimenetluse kulud jätta K N kanda
2.Määrata A R menetluskuluks riigilõiv 595 eurot ja välja mõista K N A R kasuks menetluskulu 595 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue

1.A R (edaspidi hageja) palus kohtule K N (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista põhivõlgnevuse 4200 eurot, ajavahemiku 21.08.2018 kuni 07.12.2022 eest viivise 1448,83 eurot ja viivise põhinõudelt 4200 eurot alates 07.12.2022 kuni lahendi täitmiseni VÕS §113 lg1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu 5000 eurot maksekorraldusega, mille selgitusse märgiti inglise keeles „loan“ ehk „laen“. Laenuleping sõlmiti 20.05.2018 suuliselt ja tähtajaliselt. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 20.08.2018 st laenuleping sõlmiti kolmeks kuuks. Seega muutus laenu põhisumma sissenõutavaks ja kostja kohustus selle tagastama 20.08.2018. 2019. aasta jooksul tagastas kostja laenust 800 eurot Julianus Inkasso OÜ vahendusel. Nimelt 13.05.2019 tasuti 300 eurot, 04.06.2019 300 eurot ning 05.06.2019 200 eurot. Seega on põhivõla summa 4200 eurot. Hageja nõuab põhisummalt viiviste 1448,83 euro, mis muutusid sissenõutavaks alates 21.08.2018 kuni hagi esitamiseni 07.12.2022, väljamõistmist viivisemääraga 0,022% päevas (1568 päeva * 0,022% summast 4200). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudest 4200 eurot alates 07.12.2022 kuni lahendi täitmiseni VÕS §113 lg1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hagiavaldus tegelikkusele, sest suuline laenuleping sõlmiti mitte 5 aastaks vaid 7 aastaks ega ole seega veel lõppenud. Laenuandja alustas laenu väljanõudmist aastaid enne lepingu lõpetamist, kuna kostja tööleping lõpetati ebaseaduslikult. Seetõttu pöördusin kostja Töövaidluskomisjoni, kus saavutas võidu. Lisaks selle on hageja kogu summa 5000 eurot sularahas juba kätte saanud, mida kahjuks ei ole võimalik tõestada ja kostja on kohustatud laenu 2 korda tagasi maksma. Kohtuotsuse põhjendused
4.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja andis kostjale 5000 eurot laenu, millest on tagastatud 800 eurot.
5.Pooled vaidlevad laenulepingu tähtaja ja tagastamisele kuuluva laenusumma üle.
6.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 20.05.2018 maksekorraldusega on tõendatud, et kostja on saanud hagejalt laenu 5000 eurot. Julianus Inkasso OÜ teatega võla saldo kohta on tõendatud, et kostja on tasunud hagejale võlast 800 eurot. Hageja on vaielnud vastu kostja vastuväidetele kogu võla tasumise ja laenulepingu seitsmeaastase kehtivuse kohta, mistõttu vajavad sellekohased vastuväited hagile tõendamist. Kostja vastuväited kogu võla tasumise kohta sularahas on tõendamata, samuti on tõendamata tema vastuväited, et laenuleping sõlmiti seitsmeks aastaks. Asjassepuutuvad ei ole vastuväited poolte vahel toimunud töövaidluse kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud 4200 euro laenu tasumist tõenditega, siis asub kohus seisukohale, et kostjal on laen tagastamata.
7.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastu esitatud hagiavaldus võlgnevuse nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt põhivõlg 4200 eurot väljamõistmisele.

8.Hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
9.Võttes arvesse, et põhivõlg muutus sissenõutavaks 20.08.2018 ning, et kostja tagastas Julianus Inkasso OÜ vahendusel laenust 2019 aasta jooksul kokku 800 eurot selliselt, et 13.05.2019 tasus 300 eurot, 04.06.2019 tasus 300 eurot ning 05.06.2019 tasus 200 eurot, siis moodustavad viivised tasumata põhivõlalt 21.08.2018 kuni 07.12.2022 viivisemääraga 0,022% päevas 1448,83 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 07.12.2022 tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhinõudelt 4200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
12.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 595 eurot ja sularahas tasutud juriidiline abi dokumentide koostamisel 21 tundi summas 1155 eurot, kokku 1750 eurot. Lisatud orderist nähtuvalt on juriidilise abi eest tasutud D V 1155 eurot.
13.Kostja ei ole hageja esitatud menetluskulude nimekirjale ega kuludokumentidele tähtaegselt vastuväiteid esitanud.
14.Kohus on seisukohal, et hageja tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud menetluskuluks. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses ega ka teistes menetlusdokumentides esile toonud, et D

V esindaks teda lepingulise esindajana mõnel TsMS §-s 218 sätestatud alusel ega esitanud esinduse aluseks olevat volikirja, siis asub kohus seisukohale, et juriidilise abi kulu 1155 eurot ei saa TsMS § 144 p 1 järgi pidada menetluskuluks, mis kuuluks kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seega tuleb hageja menetluskuluks määrata riigilõiv 595 eurot ja see kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja