Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Osaühingu Siller Auto hagi Nordangling OÜ vastu 586 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordangling OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
586 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Nordangling OÜ (registrikood 14539853), seaduslik esindaja juhatuse liige Triinu Kaarmäe Vastustaja (hageja): Osaühing Siller Auto (registrikood 10313094), seaduslik esindaja juhatuse liige Ervin Juht
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. detsembri 2022. a otsus hageja viivisenõude rahuldamise osas osaliselt, muuta sellega seoses maakohtu määratud menetluskulude 1(7)
jaotust ning tühistada kindlaksmääramise osas.
maakohtu
otsus
menetluskulude
rahalise
suuruse
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Nordangling OÜ-lt Osaühingu Siller Auto kasuks välja 12. detsembri 2022. a seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 70 eurot 77 senti ning alates 13. detsembrist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (586 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid summaarselt (sissenõutavaks muutunud ja sissenõutavaks muutuv kokku) mitte rohkem kui põhinõude summa 586 eurot. Jätta menetluskulud maakohtu menetluses 56% ulatuses Nordangling OÜ kanda ja 44% ulatuses Osaühingu Siller Auto kanda.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 12. detsembri 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Nordangling OÜ-lt Osaühingu Siller Auto kasuks välja põhivõlg 586 eurot, 12. detsembri 2022. a seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 70 eurot 77 senti ja alates 13. detsembrist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (586 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid summaarselt (sissenõutavaks muutunud ja sissenõutavaks muutuv kokku) mitte rohkem kui põhinõude summa 586 eurot."
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 56% ulatuses Nordangling OÜ kanda ja 44% ulatuses Osaühingu Siller Auto kanda.
5.Mõista Nordangling OÜ-lt Osaühingu Siller Auto kasuks välja menetluskulu 156 eurot 80 senti.
6.Mõista Osaühingult Siller Auto Nordangling OÜ kasuks välja menetluskulu 77 eurot.
7.Tasaarvestada resolutsiooni p-des 5 ja 6 nimetatud summad ning selle tulemusena mõista Nordangling OÜ-lt Osaühingu Siller Auto kasuks välja menetluskulude katteks 79 eurot 80 senti.
8.Välja mõistetud menetluskulude summalt (79 eurot 80 senti) tuleb Nordangling OÜ tasuda Osaühingule Siller Auto viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2(7)
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Siller Auto (hageja) esitas 24. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Nordangling OÜ-lt (kostja) 1384 euro 52 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 7. veebruari 2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse võlgniku vastuväite tõttu ja andis võlausaldaja nõude võlgniku vastu 1384 euro 52 sendi saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 4. aprillil 2022 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 586 eurot, alates 10. juunist 2021 kuni
4.aprillini 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 196 eurot 90 senti ja viivise põhivõlalt alates 5. aprillist 2022 VÕS § 113 lg 1 järgi määras 1,17 eurot päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 586 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 26. mail 2021 kostjale arve nr 5296839 summas 586 eurot sõiduki Toyota Avensis (registreerimismärk 409MHB) varuosade ja remondi eest. Arve aluseks oli töökorraldus nr 215041. Kostja esindajana esitas tellimuse ja võttis töö vastu Toomas Mirka. Töökorraldusel on olemas allkiri. Kostja ei esitanud hagejale tehtud töö osas pretensioone. Arve on tasumata. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
3.Kostja võttis hagi õigeks osaliselt ja tunnustas nõuet põhivõla ulatuses, s.o 586 eurot. Kostja ei nõustunud hageja lisanõuetega, sest kostja tunnustas põhinõuet 586 eurot juba maksekäsu kiirmenetluses ning hagejal puudusid mõistlikud põhjendused lisakulutuste tegemiseks. Kui hageja oleks esitanud maksekäsu põhivõla nõudega 586 eurot, ei oleks kostja vastuväidet esitanud. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 12. detsembri 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 586 eurot ja viivise 586 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 280 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 280 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osutas kostjale teenust, esitas kostjale teenuse eest arve 5296839 summas 586 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 9. juuni 2021 ja kostja jättis teenuse eest tasumata. Kostja tunnistab põhinõuet hageja märgitud suuruses. Kostja vastuväide, et kui hageja oleks esitanud maksekäsu põhivõla nõudega 586 eurot, siis ei oleks kostja vastuväidet esitanud, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest kostja esitas vastuväite viivisenõude osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ning viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 3(7)
Kohus leidis, et arvest nr 5296839 tulenev põhivõlg 586 eurot on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arve tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,2% arve tasumisega viivituses oldud summalt päevas kuni arve tasumiseni. Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja oli hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud. Hageja viivisearvestus on õige. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 350 eurot 40 senti ajavahemiku alates 10. juuni 2021 kuni
4.aprilli 2022 eest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise summalt 586 eurot 0,2% päevas alates 5. aprillist 2022 kuni 12. detsembrini 2022 (s.o 645 eurot 77 senti). Kuivõrd viivisesumma 645 eurot 77 senti ületas põhinõuet, siis mõistis kohus kostjalt välja viivise 586 euro ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja kohtusse pöördumine oli tingitud kostja tegevusest. Kostja ei tasunud hagejale põhivõlga pärast arve saamist ega ka kohtumenetluse jooksul. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot, mis on põhjendatud kulu. Vastavalt hageja esitatud taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada välja mõistetud viivisenõude osas ja teha uue otsuse, millega jätta hageja viivisenõue rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjale jääb arusaamatuks, miks lahendas asja Viljandi kohtumaja kohtunik Kalev Kuningas, kui kohtuasja menetles Võru kohtumaja. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses, tutvumata asjas esitatud dokumentidega. Maakohus jättis asja lahendamisel kõrvale kõik olulised asjaolud, mille kostja kohtule esitas. Kostja juhtis maksekäsu kiirmenetluses tähelepanu sellele, et hageja proovis maksekäsu kiirmenetlusega petta kostjalt välja mitu korda suurema summa, kui oli hageja seaduslik nõue kostja vastu. Nõude üleandmine hagimenetlusse peaks tähendama maksekäsu kiirmenetluses oleva asja põhjalikumat uurimist hagimenetluses, mitte uue ja sisuliselt täiesti erineva hagi menetlemist. Maakohus võttis menetlusse täiesti erineva ja uue hagi. Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele. Maakohus nõustus ekslikult hageja viivisearvestusega, sest maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja teistsuguseid summasid. Viivisearvestuse aluseks saab olla ajavahemik alates 10. juunist 2021 kuni
24.novembrini 2021 (põhinõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni) ja arvestuse aluseks saab olla vaid seadusjärgne viivisemäär.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas on 7. veebruaril 2022 tehtud kohtumäärus, millega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus seoses võlgniku vastuväitega ja anti nõue üle Tartu 4(7)
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Määrus ei olnud edasikaevatav. Hageja arvates ei saa maksekäsu kiirmenetluse asjaolud olla apellatsioonkaebuse nõudeid põhjendatavateks asjaoludeks, sest kaebuse saab esitada hagimenetluses tehtud kohtuotsuse peale. Apellatsioonkaebus ei ole piisavalt põhjendatud TsMS § 633 lg 3 mõttes. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole käesoleva ajani võlga tasunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb hageja viivisenõude rahuldamise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12. detsembri 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 70 eurot 77 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13. detsembrist 2022 kuni põhivõla tasumiseni. Eelmärgituga seoses muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramises osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et temale jääb arusaamatuks, miks lahendas tsiviilasja Viljandi kohtumaja kohtunik Kalev Kuningas, kui kohtuasja menetles esialgu hoopis Võru kohtumaja kohtunik. Kohtute infosüsteemist (KIS) (lahtri "Tegevused" alt) on nähtav, et Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond saatis asja menetlemiseks esialgu Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Võru kohtumaja kohtunik Margit Vutt võttis asja 5. aprillil 2022. a määrusega menetlusse (KIS-i dokumendi nr 7j). Kohtunik Margit Vuti lahkumise tõttu maakohtu teenistusest koostas Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide kohtute seaduse § 12 lg 2, lg 3 p 5 ja Tartu Maakohtu tööjaotusplaani § 12 alusel 12. septembril 2022 käskkirja nr 11-1/22/66 kohtunik Margit Vuti menetluses olnud asjade ümberjagamiseks. Selle alusel määrati 13. septembril 2022 asja menetlevaks kohtunikuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunik Silvi Maiste. Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide tegi 18. septembril 2022 määruse (dokumendi nr 11j), millega taandas Viljandi kohtumaja kohtuniku Silvi Maiste asja menetlemisest ja palus jagada tsiviilasja vastavalt kehtivale tööjaotusplaanile teise Viljandi kohtumaja kohtuniku menetlusse. Tööjaotusplaani alusel määrati asja menetlevaks kohtunikuks Viljandi kohtumaja kohtunik Kalev Kuningas. Eelmärgitut arvestades on kohtukoosseisu kujunemise ja vahetumise alused maakohtus vähemalt KIS-is kajastatud andmete alusel arusaadavad ning kontrollitavad. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et Viljandi kohtumaja kohtunik Kalev Kuningas ei oleks tohtinud asja menetleda või et kohtukoosseisu muutumisel on rikutud oluliselt menetlusõiguse norme, mis võis kaasa tuua asja ebaõige lahendamise.
9.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 586 eurot. Ülejäänud osas, st osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 586 eurot, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Maakohtu otsus on selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Jõustunud kohtuotsus seob pooli osas, milles lahendatakse hagi selle aluseks olevatel asjaoludel (TsMS § 457 lg 1). 5(7)
10.Kostja vaidleb vastu maakohtu poolt välja mõistetud viivisele märkides, et viivisenõue tuleb jätta rahuldamata või saab viivise arvestamise aluseks olla vaid seadusjärgne viivisemäär. Kostja väited, et viivis tuleb jätta välja tervikuna mõistmata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga ebaõigesti leidnud, et praegusel juhul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis määraga 0,2% päevas. Hageja on hagiavaldusele lisanud kostjale esitatud arve nr 5296839 (dtl 42), millel on märgitud viivisemääraks 0,2% päevas. Senise kohtupraktika järgi ei tähenda arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel märgitud tingimustega, milles ei ole varem kokku lepitud. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks arvel olema selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine või sellele alla kirjutamine võib arvel märgitud tingimustega nõustumist tähendada vaid erandjuhul, nt siis, kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise (vt nt Riigikohus on 17. detsembri 2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 p 11). Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud arvest kostjale, kus on märgitud viivisemääraks 0,2% päevas, ei saa teha järeldust, et pooled on sellises viivisemääras kokku leppinud. Üksnes arve esitamine seda ei tõenda. Poolte esitatud tõenditest ei saa järeldada ka seda, et kostja oleks oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud viivisemäära, tasudes nt varasemal arvel näidatud viivise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid sellise viivisemäära kokku leppinud. Eeltoodu kokkuvõttes on hageja viivisenõue põhjendatud ulatuses, mis ei ületa VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Hageja on arvestanud viivist alates 10. juunist 2021. Ringkonnakohtu hinnangul on see õiguslikult põhjendatud, apellatsioonkaebuses kostja ka möönab, et hageja saaks viivist arvestada alates nimetatud kuupäevast (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast). Kostja seisukoht, et viivist tuleb arvestada ainult kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, s.o kuni 24. novembrini 2021, ei ole õige. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 järgi on võimalik viivisenõue esitada hagis ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kostja ei ole siiani võlga tasunud. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt 586 eurot on viivisekalkulaatori (viivisekalkulaator.ee) järgi alates 10. juunist 2021 kuni maakohtu otsuse tegemiseni, s.o 12. detsembrini 2022, 70 eurot 77 senti. Maakohtu otsus tuleb tühistada seega osas, milles kohus rahuldas sissenõutavaks muutunud viivise nõude 70 eurot 77 senti ületavas osas. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 10. juunist 2021 kuni 12. detsembrini 2022 summas 70 eurot 77 senti ja alates 13. detsembrist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni selliselt, et viivis kokku ei ületaks summaarselt hageja põhinõuet 586 eurot. 6(7)
Viivise suuruse muutumise tõttu muutub ka hagi rahuldamise ulatust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et hageja ei ole hagimenetluses esitanud võrreldes maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgituga sisuliselt täiesti erinevat nõuet. Hageja on mõlemas avalduses esitanud tasunõude sama sõiduki (registreerimismärk 409MHB) varuosade ja remondi eest ning lisaks viivisenõude. Maksekäsu kiirmenetluses märgitud tasunõue on küll suurem hagiavalduses märgitust, kuid see ole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks selle apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna käesoleva otsusega muudab ringkonnakohus hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtus jaotada TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind maakohtus oli TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 1364 eurot 21 senti (põhivõlg 586 eurot + viivis 778 eurot 21 senti). Kuna hageja soovis hagis põhivõla 586 euro ja viivise (kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg) 586 euro väljamõistmist, siis leiab ringkonnakohus, et menetluskulude proportsiooni arvestamisel tuleb lähtuda hageja tegelikust nõudest, milleks on kokku 1172 eurot. Hagi rahuldatakse 656 euro 77 sendi (586+70,77) ulatuses. Seega tuleb menetluskuludest ümardatult 56% jätta kostja kanda ja 44% hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot. Järelikult jääb hageja maakohtus kantud menetluskuludest 156 eurot 80 senti kostja kanda ja ülejäänud 123 eurot 20 senti hageja enda kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtu menetluses kandnud menetluskulusid, järelikult puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud.
13.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks apellatsioonimenetluses kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutud riigilõiv TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik kulu. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb menetluskulust kostja enda kanda 98 eurot ja hageja kanda 77 eurot. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks ringkonnakohtu menetluses kandnud menetluskulusid, järelikult puuduvad hagejal hüvitatavad menetluskulud.
14.Eeltoodut arvestades mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 156 eurot 80 senti ning hagejalt kostja kasuks menetluskulu 77 eurot, tasaarvestab nimetatud poolte vastastikused nõuded otsuse resolutsioonis (TsMS § 445 lg 1 teine lause) ning selle tulemusena mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 79 eurot 80 senti. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskulude summalt (79 eurot 80 senti) hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.