Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

haldur tegutseb, s.o Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (arveldusarve xxxx, Xxxx ASis). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata avaldajale, ajutisele haldurile ning Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Narva linna avaldus O. K. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur Andrei Krek. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 29.05.2023 määrusega nimetas kohus O. K. pärandvara ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande 29.06.2023. Aruandest nähtub, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu tuleks määrata deposiit pankrotimenetluse kulude katteks, deposiidi suurus võiks olla 2 500.00 eurot. Juhul, kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. 15.08.2023 määrusega kohus määras O. K. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks esitatud pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500.00 eurot, maksmise tähtajaga 25.08.2023. Kohtu määratud ajaks deposiiti ei tasutud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et O. K. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pärandaja varaks on raha 0.19 eurot AS-i Xxxx arvelduskontol ja 34.212 Xxxx osakut väärtusega 42.09 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt summas 1 540.86 eurot. Lisaks on avaldaja pankrotiavalduses välja toonud, et pärija kulud pärandvara valitsemisel ja inventuuri tegemisel on summas 195.36 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu taotluse summas 1 000.00 eurot, millele lisandub käibemaks 200.00 eurot, s.o kokku 1 200.00 eurot. Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud vähemalt summas 1 395.36 eurot, samas kui pärandaja pärandvara suurus on 42.28 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihaldur tagasivõitmise võimalusi ei tuvastanud. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (PankrS § 22 lg 5). Pärandaja makseraskused on põhjustanud eelkõige tema puudulik seaduskuulekus, mistõttu teda karistati korduvalt kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest ning mille tulemusena on temalt täiendavalt välja mõistetud kahjuhüvitised, kohtukulud ja rahatrahvid. Tekkinud kohustusi pärandaja enamjaolt tähtaegselt ei tasunud, mis omakorda tõi kaasa hulgaliselt pärandaja vastu alustatud täitemenetlusi koos nendega kaasnevate täiendavate kohustuste lisandumisega (täituritasud ja menetlustasud). Lisaks puudus pärandajal viimasel viiel eluaastal ka suuremal osal ajast pidev ametlik sissetulek ja kui see ka oli, siis oli see väga madal. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 10 tundi, tunnitasuga 100.00 eurot, kokku summas 1000.00 eurot (lisandub käibemaks 200.00 eurot), s.o kokku 1 200.00 eurot. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 000.00 eurot (lisandub käibemaks 200.00 eurot), s.o kokku 1 200.00 eurot. Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt. PankrS § 29 lg 81 kohaselt, kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Haldur taotleb ajutise halduri tasu osalist väljamaksmist pensioniosakute tagasivõtmisest laekuva raha arvelt. Kohus on seisukohal, halduri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 660.00 eurot, millele lisandub käibemaks 132.00 eurot, s.o kokku 792.00 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pärandvarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 660.00 eurot, millele lisandub käibemaks 132.00 eurot, s.o kokku 792.00 eurot, riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.