Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2929.02 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX) Kostja: A.S (IK XXX, elukoht XXX)
Asja lahendamise viis
kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S-i vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista A.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS-i ja kostja vahel 08.11.2020 sõlmitud Inpay makselahenduse lepingust nr xxxx tulenev:
2.1.põhivõlgnevus 571.86 eurot;
2.2.viivis 57.99 eurot;
2.3.viivis põhivõlalt (571.86 eurot) alates 09.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
6.Välja mõista A.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 133.75 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.A.S-il tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole xxxx viitenumbriga xxxx. 1(7)
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.07.2025 Viru Maakohtule hagi A.S-i (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1995.16 eurot, intressi 176.81 eurot, haldustasu 9.57 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 258.54 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja esitas 18.09.2025 vastuses täiendavad selgitused ja vähendatud nõude.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Inbank AS-i (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 08.11.2020 sõlmitud Inpay makselahenduse leping nr xxxx, krediidilimiidiga 2000 eurot, intressiga 22% aastas, krediidikulukuse määraga 28,11% aastas. Kostjal tuli lepingu alusel võetud krediit tagastada 5. kuupäeval minimaalselt 3% kuus kasutusel olevast krediidisummast vastavalt krediidiandja poolt digikanalis esimesel pangapäeval avaldatud arvestusele. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 19.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.12.2024 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 31.01.2024 (hagis ekslikult 2023) kostja vastased nõude hagejale koos õigusega nõude kõrvalnõudeid. Hagejale on tekkinud võlgnevuse sissenõudmisega kulud 50 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas algne krediidiandja kostja maksevõimet taotluses esitatud andmete, maksehäireregistrite taust.ee ja Creditinfo.ee (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud) põhjal. Sissetuleku kontrollimiseks tegi krediidiandja päringu Maksu- ja Tolliametile, mille põhjal kinnitatud igakuise sissetuleku suurusena 1002.13 eurot lepingu sõlmimisele eelneva 11 kuu jooksul. Hageja leiab, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, samuti arvestades antava krediidi suurust. Hageja leiab, et isegi kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei pea hageja esitama ümberarvestust, sest kõikide osamaksete tähtaeg on saabunud 05.09.2025, s.o ühe aasta jooksul alates krediidi viimasest kasutuselevõtust septembris 2024. Kostja on lepingu alusel saanud krediiti kokku 5644.18 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 5072.32 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 571.86 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates 06.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Kostja on menetlusdokumendid kättetoimetamise portaali vahendusel 23.09.2025 kätte saanud. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks ja tema ärakuulamiseks taotluse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 07.10.2025 ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega 2(7)
taotlenud enda ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 2929.025 eurot, s.h põhinõue 1995.16 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga Inpay makselahenduse lepingut (krediidi kokkulepitud limiidi piires kasutamiseks) (dtl 49-56) sõlmides krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Samuti on krediidiandja menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjale kasutada (korduvkasutatavat) krediiti kuni 2000 eurot. Kostjal oli vastavalt Inpay makselahenduse lepingu tingimuste p-le 8.3. (dtl 52) kohustus tagastada tähtajatult sõlmitud lepingu alusel kasutuselevõetud krediit igakuiste maksetega, tasudes vähemalt minimaalse osamakse 3% krediidilimiidi summast.
6.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
7.Kohus tuvastas, et 08.11.2020 sõlmitud lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 28,11% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2020 18,68%, kolmekordne määr seega 56,04%).
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et
teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja 3(7)
omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Krediidiandja ei saa laenutaotluse rahuldamisel lähtuda üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
9.Hageja selgituste põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksevõime hindamisel kostja esitatud avaldatud teabest (sissetulek 1002 eurot, kohustused 200 eurot). Samuti on teostatud päringud maksehäirete olemasolu kontrollimiseks (maksehäired puudusid; dtl 4) ning Maksuja Tolliametile sissetuleku kontrollimiseks. Hageja ei ole Maksu- ja Tolliameti päringu vastust kohtule esitanud. Kohus selgitas 01.09.2025 määruses hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist. Kohus selgitas muuhulgas, et hagist peab nähtuma, milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Samuti kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet küsinud, siis peab hageja tõendama, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel tulenevalt laenusumma suurusest (nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet vähemalt kohustuste kohta (s.o isegi kui lugeda piisavaks sissetuleku kontrollimine Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal) piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi maksehäire andmebaasist ega Maksu- ja Tolliameti päringuvastusest saadavad andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Samuti seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või laenuperioodi pikkusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine oli ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt 4(7)
see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohtu selgituse kohaselt sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole vaid juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Lepingu sõlmimise ajal 08.11.2020 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%, seega kostja ei pea tasuma hagejale intressi. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Hageja ei ole kohtule puuduste kõrvaldamisena esitanud selgitusi selle kohta, et milliste osamaksetega kostja võlgnevusse jäi, mis tõid kaasa lepingu ülesütlemise. Hageja esitatu põhjal sai kostja kokku krediiti 5644.18 eurot ja tagastas 5072.32 eurot, kuid ei ole välja toonud, mille katteks (s.o põhiosa, intress jms) kostja tehtud maksed on arvestatud, mille alusel saaks hinnata, kas kostja on teinud krediidiandjale igakuiselt kokkulepitud makseid nõutavas suuruses. Ümberarvestuse esitamise osas kohus märgib, et hageja tuginemine VÕS § 4061 lg-s 4 sätestatud eeldustele ei ole asjakohane, kuivõrd siit ei tulene tähtajatu tarbijakrediidilepingu kestus, vaid nähakse ette krediidikulukuse määra arvutamisel aluseks võetavad kriteeriumid selliste lepingute puhuks. Samas kohus leiab, et olukorras, kus pooled on kokku leppinud igakuises makses vähemalt miinimumsuuruses, kuid ei ole määratud tagastatavate osamaksete maksimaalset suurust, erinevalt maksegraafiku alusel tagastatavatest krediidilepingutest, ei teki VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubamatu intressi ja kõrvalnõuete tõttu ettemakset, mille arvel saaks lugeda kaetuks osamaksed põhivõla katteks järgnevatel kuudel, millest omakorda sõltub aeg, millest alates saab kostja lugeda kolme järjestikuse osamaksega viivituses olevaks. Seega saab sellise arvelduskrediidi puhul ka VÕS § 403 4 lg 7 olukorras lugeda kõik maksed tasutuks põhivõla katteks ajal kui nad tasuti, mitte pidada neid ettemaksuks, mis lükkaks kolme järjestikuse osamaksega viivituses olemise aja alguse edasi. Hageja esitatud ülevaate põhjal ja kokkulepitud maksetähtaega arvestades jäi kostja kolme osamaksega viivitusse alates 05.10.2024 osamaksest. Krediidiandjal esines seega alus öelda leping VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles 27.12.2024. Hageja on tõendanud, et krediidiandja on kooskõlas VÕS § 416 lg-s1 sätestatuga esitanud kostjale 05.12.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 57) ja 27.12.2024 ülesütlemisavalduse (dtl 58). Hageja on teavitanud kostjat ka nõude loovutamisest (dtl 60). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlg 571.86 eurot (5644.18 - 5072.32).
11.Hageja on taotlenud algses nõudes kostjalt viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.12.2024 lepingus kokkulepitud määras 22% aastas väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast (22% aastas) lähtudes, vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgses määras. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oli tühine krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingus sisalduv intressikokkulepe, ei kohaldu ka VÕS § 113 lg 1 kolmas lause, mis näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus mõistab kostjalt seega hageja kasuks välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (kasutatud viivisekalkulaatorit) põhinõudelt 571.86 eurot perioodi 28.12.2024- 08.12.2025 eest 57.99 eurot ja lisanduva viivise alates 09.12.2025 VÕS 5(7)
§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
12.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulusid 50 eurot kolme tasulise kirja saatmise (02.01.2025 (dtl 5), 04.03.2025 (dtl 12), 26.07.2025 (dtl 18)) ja muud makseviivitusega tekkinud kulude kulude katteks. Kohus selgitab, et seadusest tulenev võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole käsitatav „muu tasuna“ VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks (nt TlnRnKo 28.08.2024, 2-22-142669/28, p 21). Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
13.Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 571.86 eurot, viivise 57.99 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 09.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 571.86 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 737.89 eurot (põhinõue 571.86 + viivis 57.99 + sissenõudmiskulud 50 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 10,15% aastas 58.04 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 2929.02 eurot umbes 25%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 385 eurot ja hageja esindaja kulud 676 eurot (4 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv 385 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 676 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 535 eurot (385 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 133.75 eurot (25% 535 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
17.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja 6(7)
hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.