Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
4292,11 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline esindaja Nele Mals Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villemson
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada seoses osalise hagist loobumisega tsiviilasja 2-23-103950 menetlus Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise summas 11,04 eurot väljamõistmiseks.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ -lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitis 3600 eurot, võla sissenõudmiskulud 240 eurot, hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 25.01.2023 kuni 23.08.2023 eest summas 226,5 eurot ning viivis tasumata hüvitise summalt (3600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.08.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
Jätta menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda. Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks välja menetluskulud 1080 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (24.08.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 25.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt (võlgnik/kostja) 3750 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega anti 28.02.2023 määrusega asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 23.03.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 3600 eurot, viivise kuni 23.03.2023 summas 71,11 eurot, sissenõudmiskulud summas 240 eurot, viivise põhisummalt 3600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivise põhisummalt 3600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt reisisid KL, JL, JB, SB, AK, MK 27.12.2022 kostja opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada, lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 27.12.2022 kell 11:00, kuid väljus 27.12.2022 kell 11:38 ning pidi saabuma 27.12.2022 kell 16.15, kuid suunati tagasi Tallinnasse. Seejärel pidi lend uuesti väljuma kell 15:00, kuid väljus 16:48 ning pidi sihtkohta saabuma kell 19:49, kuid saabus kell 21:31. Seega hilines eelnimetatud lend sihtkohta üle 5 tunni (algne saabumise aeg 16:15, tegelik saabumine 21:31) ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik eelnimetatud reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 27.12.2022 lennu MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad hageja hinnangul erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise ja hagejal on kuue loovutatud nõude alusel õigus nõuda hüvitist kokku summas 3600 eurot (600 eurot reisija kohta). Hagi kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 23.03.2023. Hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu hilinemisest tulenevatest nõuetest järgmiselt: KL ja JL nõue summas 1200 eurot esitati kostjale 10.01.2023, millest tulenevalt on viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 11.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.03.2023 summas 24,85 eurot; JB ja SB nõue summas 1200 eurot esitati kostjale 05.01.2023, millest tulenevalt on viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 06.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.03.2023 summas 26,58 eurot; AK ja MK nõue summas 1200 eurot esitati kostjale 25.01.2023, millest tulenevalt on viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.03.2023 summas 19,68 eurot. Lisaks nõuab hageja põhisummalt 3600
eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 240 eurot (6 reisijat x 40 eurot). Hageja märgib, et sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud ei kohtueelselt (nõudekirja saamisel) ega maksekäsu kiirmenetluses. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja leiab, et nõuded on loovutatud reisijate poolt hagejale, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. Hageja esitas 28.04.2023 lisaks hagiavalduse lisas 2 esitatud nõude loovutamise aktidele ka hageja esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise aktid, millega tõendab, et nõuded on loovutatud. Hageja leiab, et käesoleval juhul on oluline, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Hageja leiab, et nõude loovutus oli kehtiv võlgniku suhtes nii hagiavalduse esitamise ajal kui 28.04.2023 vastuse edastamise ajal. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Käesoleval juhul ei sisalda nõude loovutamise lepingud endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale. Seega ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170) ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja ja hageja poolt allkirjastatud leping nõude loovutamise kohta (VÕS § 172). 28.04.2023 menetlusdokumendis muudab hageja oma nõuet ning palub kohtul arvestada viivist põhisummalt 3600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023, hageja viivisenõue alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 23.03.2023 on summas 60,07 eurot. 20.06.2023 menetlusdokumendis teatas hageja kohtule, et loobub osaliselt (viivisenõude summas 11,04 eurot osas) oma nõudest.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid ja seetõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Lisaks ei ole esitatud ühtegi volitust, et hagejal on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Hageja on seega esitanud lennuhüvitiste nõuded alusetult. Kostja vaidleb vastu kõikide reisijate osas esitatud viivisenõude suurusele juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud. Kostja leiab, et kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu
11.veebruari 2004. a määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega lennuhüvitiste tasumiseks, tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist esitanud. Seega ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o 25.01.2023. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb osaliselt lõpetada. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 3600 eurot, viivise kuni 23.03.2023 summas 71,11 eurot, sissenõudmiskulud summas 240 eurot, viivise põhisummalt 3600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivise põhisummalt 3600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja poolt 23.03.2023 esitatud hagi resolutsiooni p-s 3 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 71,11 eurot. 28.04.2023 menetlusdokumendis muutis hageja viivisenõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni 23.03.2023 summas 60,07 eurot. 20.06.2023 teatas hageja kohtule, et loobub osaliselt (viivisenõude summas 11,04 eurot osas) oma nõudest.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta ja asja menetlus osaliselt lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohus lõpetab käesolevas tsiviilasjas osaliselt menetluse. Kohus lõpetab menetluse hageja hagis kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise summas 11,04 eurot väljamõistmiseks.
6.Kohus leiab, et ülejäänud hageja nõuete osas tuleb hagiavaldus rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel.
8.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − KL, JL, JB, SB, AK ja MK reisisid 27.12.2022 opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Lend pidi väljuma 27.12.2022 kell 11:00, kuid väljus 27.12.2022 kell 11:38 ning pidi saabuma 27.12.2022 kell 16.15, kuid suunati tagasi Tallinnasse. Seejärel pidi lend uuesti väljuma kell 15:00, kuid väljus 16:48 ning pidi sihtkohta saabuma kell 19:49, kuid saabus kell 21:31 (dtl 26); − KL, JL, JB, SB, AK ja MK sõlmisid seoses 27.12.2022 lennuga nr MYX585 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. a määrusest nr 261/2004 tulenevad hüvitisnõuete ja sellega kaasnevate nõuete hagejale loovutamise lepingud (dtl 27-38, 64-76).
9.Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et KL, JL, JB, SB, AK ja MK reisisid 27.12.2022 opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Vaidlust ei ole ka selles, et lend pidi väljuma 27.12.2022 kell 11:00, kuid väljus 27.12.2022 kell 11:38 ning pidi saabuma 27.12.2022 kell 16.15, kuid suunati tagasi Tallinnasse. Seejärel pidi lend uuesti väljuma kell 15:00, kuid väljus 16:48 ning pidi sihtkohta saabuma kell 19:49, kuid saabus kell 21:31. Vaidlust ei ole ka selle üle,
et lennu vahemaa oli 3647 kilomeetrit, lend hilines sihtkohta üle 5 tunni ning seoses lennu hilinemisega tekkis reisijatel õigus nõuda kostjalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) artikli 7 punkt 1 c kohaselt hüvitist 600 eurot reisija kohta.
10.Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole nõudeid hagejale loovutatud. Kostja hinnangul tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid ja seetõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Lisaks ei ole esitatud ühtegi volitust, et hagejal on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Kostja leiab, et hageja poolt käesolevas asjas esitatud lennuhüvitiste nõuded on esitatud alusetult. Hageja kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja leiab, et nõuded on reisijate poolt hagejale loovutatud, kuivõrd nõuete loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. Hageja esitas hageja esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise aktid, millega soovib tõendada, et nõuded on loovutatud. Hageja leiab, et käesoleval juhul on oluline, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Hageja leiab, et nõude loovutus oli kehtiv võlgniku suhtes nii hagiavalduse esitamise ajal kui 28.04.2023 vastuse edastamise ajal. Hageja viitab, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Hageja toob välja, et käesoleval juhul ei sisalda nõuete loovutamise lepingud endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõuete loovutamiseks hagejale. Hageja hinnangul ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja ja hageja poolt allkirjastatud leping nõude loovutamise kohta.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule (VÕS § 170). Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12).
12.VÕS § 171 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal ning võlgnik ei või uue võlausaldaja vastu esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu rikkumisest, millega välistati või piirati võlausaldaja õigust nõuet loovutada, samuti ei või ta sel alusel nõuet tasaarvestada. VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka
need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.
13.Hageja esitas kohtule reisijate nõuete loovutamise tõendamiseks reisijate poolt allkirjastatud nõuete loovutamise lepingud (dtl 27-38). Täiendavalt esitas hageja menetluse kestel reisijate nõuete loovutamise lepingud, millele on lisatud hageja seadusliku esindaja allkirjad (dtl 64-76).
14.VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingute kehtivust asjaolu, et loovutamislepingutes (p-s 11) lepiti kokku, et lepingud jõustuvad allkirjastamisel mõlema poole poolt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul loovutamislepingute vorminõuete eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lisaks on hageja esitanud 28.04.2023 kohtule hageja esindaja poolt 06.04.2023 allkirjastatud lepingud. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist ja nii VÕS § 29 lg 1 kui ka TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel esmajoones poolte ühisest tegelikust tahtest (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. TsÜS § 75 lg kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesoleval juhul ei sisalda nõuete loovutamise lepingud endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid kohtu hinnangul nähtub lepingutest reisijate selge tahe loovutada oma nõuded hagejale. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei oma asja lahendamisel tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping mõlema poole poolt allkirjastatud. Kostjal oleks õigus keelduda nõuete täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel, st põhjusel, et talle ei ole antud senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Käesoleval juhul nimetatud asjaolu ei esine, sest nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega. Lisaks on kohtule esitatud reisijate poolt allkirjastatud (hilisemalt ka hageja poolt) lepingud nõuete loovutamise kohta (VÕS § 172). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas on seoses 27.12.2022 lennuga nr MYX585 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. a määrusest nr 261/2004 tulenevad reisijate KL, JL, JB, SB, AK ja MK hüvitisnõuete ja sellega kaasnevate nõuete hagejale loovutamise lepingud kehtivad.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise summas 3600 eurot.
Euroopa Parlamendi- ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 261/2004 kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr 261/2004). Määruse 261/2004 artikkel 7 kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul (punkt 1 a); 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500– 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul (punkt 1 b); 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul (punkt 1 c). Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud ja poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 27.12.2022 kostja poolt opereeritav lend MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada pidi väljuma 27.12.2022 kell 11:00, kuid väljus 27.12.2022 kell 11:38 ning pidi saabuma 27.12.2022 kell 16.15, kuid suunati tagasi Tallinnasse. Seejärel pidi lend uuesti väljuma kell 15:00, kuid väljus 16:48 ning pidi sihtkohta saabuma kell 19:49, kuid saabus kell 21:31. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud lennu pikkus oli 3647 km ning lend hilines sihtkohta üle 5 tunni. Kostja ei ole lennuhüvitiste nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 lõige 1 c ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 600 eurot iga seisja kohta, seega hüvitise kogusummas 3 600 eurot (6 x 600).
16.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõudeid mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni 23.03.2023 summas 60,07 eurot, viivis põhisummalt 3600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivis põhisummalt 3600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
17.Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitiselt (3600 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivise perioodi 25.01.2023 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kuupäev) kuni 23.03.2023 (Harju Maakohtule hagi esitamise kuupäev) eest summas 60,07 eurot.
18.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole lennuhüvitisi tasunud. Kostja on vastuses hagile ise avaldanud, et hagejal ei ole lennuhüvitise täitmise nõudeid kostjale enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist esitanud ja seega on hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o 25.01.2023. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on kohtu hinnangul VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud kostjalt välja mõista viivis. Hageja on 28.04.2023 menetlusdokumendis vähendanud viivise nõuet (lühendades viivise perioodi) ning nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 23.03.2023 summas 60,07 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja
sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 3600 eurot seadusjärgses määras perioodi 25.01.2023-23.03.2023 eest summas 60,07 eurot ning vastavalt hageja taotlusele alates 24.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemisele eelnenud päevani (23.08.2023) summas 226,5 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu). Lisaks eeltoodule nõuab hageja TsMS § 367 alusel kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist lennuhüvitise summalt 3600 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et ka nimetatud hageja nõue kuulub rahuldamisele.
19.Viimasena käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud summas 240 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 240 euro väljamõistmist. Kostja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik. Kostja ei ole hüvitanud hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus leiab, et täidetud on eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõudmiskuluna 240 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3600 eurot, võla sissenõudmiskulud 240 eurot, hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 25.01.2023 kuni 23.08.2023 eest summas 226,50 eurot ning viivise tasumata hüvitiselt (3 600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.08.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
21.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et menetluskulud, mis on seotud hagis osalise loobumisega ja menetluse lõpetamisega, jääksid TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda. Samas, ülejäänud hageja nõuete osas rahuldas kohus hageja nõuded ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Arvestades, et hageja on loobunud oma nõudest vaid summas 11,04 eurot ning asjaolu, et käesoleva kohtuotsusega rahuldab kohus ca 99,7% hageja nõuetest (vaid 0,03% osas lõpetab kohus seoses hagist osalise loobumisega menetluse), asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
22.Kostja tõi 18.04.2023 menetlusdokumendis välja, et hageja lepingulise esindaja kulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd hageja ei esitanud temale 04.04.2023 menetlusse võtmise määrusega antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei ole tõendanud kohtumenetluse kulude olemasolu ega selle suurust, tuleb hageja nõue menetluskulude kostja kanda jätmiseks jätta rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtu hinnangul ei anna hageja poolt väljatoodu alust jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse otsustamisel ei ole tähtsust, kas ja millal hageja oma menetluskulude nimekirja esitas.
23.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
24.Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirjad 28.04.2023 ja 23.07.2023. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 560 eurot ning õigusabikulud summas 975 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 9h ja 45 minuti ulatuses. Hageja kinnitas,
et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
25.Kostja esitas hageja menetluskulude suuruse osas vastuväited. Kostja märgib, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Tegemist on tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ja kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Kostja leiab, et ka kompromisslepingu koostamise ajakulu 3 h ja 5 minutit ei ole põhjendatud. kostja hinnangul ei saa pidada põhjendatuks hagiavalduse koostamisele jm toimingutele kulunud ajakulu ligi 9 tundi. Kokkuvõttes on hageja hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumenetluses osaliselt ebavajalik ja põhjendamatu.
26.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 560 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
29.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 975 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ja menetlustoiminguid on tehtud kokku 9 h ja 45 minutit.
30.Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada lepingulise esindaja tunnitasumäära 100 eurot (käibemaksuta).
31.Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 9h ja 45 minuti ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
32.28.04.2023 menetluskulude nimekirjast nähtub, et perioodil 25.01.2023 kuni 28.04.2023 on hageja lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid kokku mahus 5h ja 45 minutit. Kohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja lepingulise esindaja poolt perioodil 25.01.2023 kuni 28.02.2023 tehtud menetlustoimingutega seoses kantud õigusabikulusid. TsMS § 4842
kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 25.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 28.02.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle Harju Maakohtule. Tulenevalt TsMS §-s 4842 sätestatust on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hagiavalduse koostamisega seotud menetlustoiminguid mahus kokku 2 tundi. Kohus möönab, et hagiavalduse esitamiseks on esindajal olnud vajalik suhelda kliendiga, teha vastavaid päringuid, vajadusel ka suhelda vastaspoolega võimaliku kompromissi saavutamiseks, kuid arvestades mh asjaolu, et kohtul ei ole võimalik kõiki menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega kontrollida, tuleb kohtul lähtuda tsiviilasja keerukusest ning kohtule esitatud hagiavalduse sisust ja mahust. Hageja on esitanud kohtule 5-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas Kohus selgitab, et nõustub seejuures ka kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatu näol on tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid. 28.04.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal perioodil 30.03.2023 kuni 28.04.2023 menetlustoimingutele kokku 1 h ja 55 minutit. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja 18.04.2023 menetlusdokumendi ning hageja 28.04.2023 menetlusdokumentide (hageja seisukoht, hageja menetluskulude nimekiri) sisu ja mahtu, samuti mõistlikku aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kliendiga suhtluseks, tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid perioodil 30.03.2023 kuni 28.04.2023 kokku mahus 1,5h.
33.Hageja 23.07.2023 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindaja perioodil 08.05.2023 kuni 23.07.2023 teinud menetlustoiminguid mahus 4 h. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetega kompromisslepingu koostamisega seotud ajakulu 3 h ja 5 minuti osas. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu 3 h ja 5 minutit kompromisslepingu koostamiseks on ülepaisutatud. Kohus leiab, et eelnimetatud perioodi osas tuleb hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 1,5 h. Kohus selgitab, et arvestas seejuures mõistlikku aega kompromissläbirääkimisteks (sh kompromisslepingu koostamiseks), kohtu 03.07.2023 kirja sisu ja mahuga ning hageja poolt 23.07.2023 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahuga.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 5 h.
35.Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot. Seega tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 500 eurot (5h x 100).
36.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 080 eurot (riigilõiv 560 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 500 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
37.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.