Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on äriühingu Ehitusfirma Brim Tallinn OÜ, keda esindab juhatuse liige R. S., Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale 29.05.2023, 01.06.2023, 05.06.2023, 13.06.2023 ja 19.06.2023 esitatud, ainuisikuliselt tema enda poolt digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavaldused, millega kostja soovib seada keelumärked hagejale kuuluvatele xxxx kinnistul asuvatele korteriomanditele, viidates oma avalduses ka eelseisvale kohtumenetlusele. Vastavad avaldused on registreeritud iga korteriomandi kohta avatud kinnistamispäevikus. Kuivõrd kinnistamispäevikus on registreeritud kostja avaldused, ei ole olnud hagejal võimalik korteriomandite asjaõiguslepinguid sõlmida. Hageja kinnitusel puuduvad hagejal igasugused mistahes lepingulised suhted äriühinguga Ehitusfirma Brim Tallinn OÜ või tema juhatuse liikme R. S. või nimetatud äriühinguga puutumuses olevate isikute L. H. ja E. L.iga. Seega on R. S. läbi Ehitusfirma Brim Tallinn OÜ edastanud registripidajale ebaõigeid andmeid, mis on takistanud omakorda hagejal teostada igapäevast majandustegevust, millest omakorda on tekkinud hagejale kahju eelkõige krediidiasutustele tagastamata jäänud laenu intresside näol. Hageja hinnangul on Ehitusfirma Brim Tallinn OÜ poolt oma avalduste esitamisega tekitatud kahju suurus tänaseks päevaks 27 483,51 eurot. Kahju suureneb aga igapäevaselt, millal tehingute tegemine on takistatud. Hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse esitades 20.06.2023 hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse.

Kohus võttis 21.06.2023 hagi menetlusse. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 11.07.2023 kostja registrikaardile kantud e-posti aadressil xxxx. Vastavalt TsMS § 3111 lg 5 luges kohus menetlusdokumendid kätte toimetatuks 5 tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronposti aadressile saatmisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (31.07.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluskulud 2865 eurot. Hageja menetluskulud käesoleva tsiviilasja menetlemisel õigusabile on 975 eurot. Õigusabi käesolevas asjas on osutatud 6 tundi ja 30 minutit arvestusega 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas menetluskulud käesolevas taotluses ja menetluskulude nimekirjas ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohuslane ning seetõttu on tal õigus lepingulisele esindajale tasutud õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu tagastamist nõuda. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 1890 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2865 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.