2-23-260/18 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Nimetada kohustustest vabastamise menetluses E. M. usaldusisikuks Svetlana Pilden. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Taotlus ja selle põhjendused 27.03.2023 määrusega kuulutati välja E. M. pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati E. M. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden. 26.07.2023 esitatud taotluses palub haldur lõpetada E. M. pankrotimenetluse raugemise tõttu, vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot, anda menetlusabi ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. E. M. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on kohtule teatanud, et pankrotimenetluses puudus realiseeritav vara. Võlgniku sissetulekust pankrotipessa laekumisi pole toimunud. Seega puuduvad pankrotipesas piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse kulud moodustavad hetkeseisuga ca 1 550.40 eurot. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 21.06.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli võlgniku pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk null eurot. Võlgnikul puudus arestitav sissetulek. Realiseeritav pankrotivara puudus. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Välja maksmata pankrotimenetluse kulud - usaldusisiku tasu hüvitamata osa summas 614.40 eurot (sh käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele pankrotivarast. Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud – arvestuslik halduri tasu. Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130.00 eurot, millest tulenevalt palub haldur määrata tasuks 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot. Väljamaksmata, sh prognoositavad, pankrotimenetluse kulud kokku 1 550.40 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha puudub. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ning juhul kui deposiidiraha ei laeku, palub haldur hüvitada halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest summas 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitas neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Tunnustatud ja saamata RahlJ Jaotis, nõue (EUR) ärk %

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Kohus algatas 27.03.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Seega tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on nii ettevõtlustegevuse ebaõnnestumine kui ka hooletu finantskäitumine, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 19.04.2023 vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, koostanud võlausaldajate nimekirja ning aruandeid: võlausaldaja esimese üldkoosoleku läbiviimine - 1 tund; nõudeavalduste analüüs – 2 tundi; võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine - 1 tund; võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine - 1 tund, taotluse ja lõpparuande koostamine - 1 tund. Töötasu arvutamisel lähtub

haldur tunnitasu määrast 130.00 eurot, millest tulenevalt palub määrata tema tasuks 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu koos käibemaksuga summas 936.00 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab seaduse nõuetele. Haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd käesolevas menetluses on juba usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 27.03.2023 määrusega eelnevalt määratud menetlusabi summas 528.00 eurot (lisandub käibemaks), palub haldur hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks, mis kogumis ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära (s.o üks kuutasu maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku ning üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri tehtavate toimingute katteks). Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 15.08.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 780.00 eurot (lisandub käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus algatas 27.03.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 27.03.2023, tuleb menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need