Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.08.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-12549
Kohtuasi
Tesron Ehitus OÜ ja AS Megaron-E hagi SA Liikva Päikesekodu vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja viivise nõudes SA Liikva Päikesekodu vastuhagi Tesron Ehitus OÜ ja AS Megaron-E vastu kahjuhüvitise ja saamata jäänud tulu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
SA Liikva Päikesekodu apellatsioonkaebus, 1 013 680,11 eurot Tesron Ehitus OÜ ja AS vastuapellatsioonkaebus, 61 264,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Megaron-E
Hageja I (vastuhagis kostja I): Tesron Ehitus OÜ (registrikood 11926901) Hageja II (vastuhagis kostja II): AS Megaron-E (registrikood 10364157) Hagejate lepingulised esindajad Kätlin Hinnov ja Elis Vija Kostja (vastuhagis hageja): SA Liikva Päikesekodu (registrikood 90013489), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandra Sillaots
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SA Liikva Päikesekodu apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Jätta Tesron Ehitus OÜ ja AS Megaron-E vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2022 otsus osaliselt, jättes Tesron Ehitus OÜ ja AS Megaron-E hagiavaldus rahuldamata 327 902,06 eurot ületavas põhinõude
4.3.Mõista kostjalt SA-lt Liikva Päikesekodu hagejate Tesron Ehitus OÜ ja AS Megaron-E kasuks välja lepingujärgne võlgnevus 327 902,06 eurot (põhinõue). Ülejäänud osas (65 685,99 eurot) jätta hagejate lepingujärgse võlgnevuse nõue (põhinõue) rahuldamata.
4.4.Mõista kostjalt SA-lt Liikva Päikesekodu hagejate Tesron Ehitus OÜ ja AS Megaron-E kasuks välja kuni hagiavalduse esitamise päevani 10.08.2021 põhinõudelt (327 902,06 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 28 492,68 eurot. Alates 11.08.2021 mõista kostjalt hagejate kasuks põhinõudelt (327 902,06 eurot) välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni.
4.6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud SA Liikva Päikesekodu kanda.
4.7.Jätta ringkonnakohtus kantud apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja SA Liikva Päikesekodu kanda ning vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud hagejate Tesron Ehitus OÜ ja AS Megaron-E kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue, selle aluseks olevad asjaolud ning vastuväited vastuhagile
1.Tesron Ehitus OÜ (hageja I) ja AS Megaron-E (hageja II) (edaspidi koos hagejad) esitasid 10.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse SA Liikva Päikesekodu (kostja) vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja viivise nõudes. 13.05.2022 suurendasid hagejad oma nõuet.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hagejad (töövõtjad) ning kostja (tellija) 17.12.2019 töövõtulepingu, mille objektiks olid Liikva Päikesekodu erihoolekande hoonete ja rajatiste, sh kahekorruselise abihoone-teraapiamaja ja kolme pereelamu ning kinnistu piires hooneid teenindavate tehnovõrkude, haljastuse, teede ja platside, ehitustööd. Töövõtulepingut
2-21-12549 on erinevate lisadega muudetud. Pooled leppisid kokku tööde etapiviisilises teostamises ja vastavas tasumises.
3.17.11.2020 sõlmiti töövõtulepingu muudatuskokkulepe nr 6, milles lepiti kokku töövõtulepingu tingimuste muutmises ning teatud vastastikuste nõuete tasaarvestamises. Muudatuskokkuleppega nr 6 määrati tööde lõpptähtajaks 17.12.2020. Selleks ajaks pidi töövõtja: 1) üle andma lõplikud teostusjoonised, tehnoseadmete kasutus- ja hooldusjuhendid, 2) tegema vajadusel nende kasutamiseks töötajatele vastava väljaõppe, 3) üle andma garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatised jms, 4) kõrvaldama vastuvõtmisel fikseeritud puudused ning 5) tagama kolmele peremajale kasutusload. Kostja kinnitas muudatuskokkuleppes nr 6, et töövõtulepingu objekti (kolm peremaja, hooneid teenindavad tehnovõrgud, haljastus, teed ja platsid) põhiline kasutusvalmidus on saavutatud ning võttis vastu muudatuskokkuleppe nr 6 sõlmimise seisuga teostatud tööd koos vaegtööde nimekirjaga (teostatud tööde aktid 10 ja 11 ning vaegtööde nimekirjad on muudatuskokkuleppe nr 6 lisad). Kostjale esitati muudatuskokkuleppe nr 6 lisaks olevate teostatud tööde aktide 10 ja 11 alusel arved nr 20102 ja 20103.
4.Hagejad täitsid tähtaegselt omapoolsed töövõtulepingust ning muudatuskokkuleppest nr 6 tulenevad kohustused. Täitedokumentatsioon esitati kostjale 03.12.2020 (Bauhubis, samal kuupäeval saadetud ka vastavasisuline akt) ning koolitused viidi läbi 20.10.2020 (vastavasisuline akt saadetud 03.12.2020). Samuti kõrvaldas töövõtja vastuvõtmisel fikseeritud vaegtööd vastavalt kokkulepitud ajagraafikule. Kostja hakkas hooneid faktiliselt kasutama juba 2020. aasta detsembris. Eluhoonetele väljastati kasutusluba 18.12.2020. Ainuüksi kasutuslubade väljastamine hoonetele kinnitab, et nendes ei saanud 2020. aasta detsembris olla selliseid puudusi, mis oleksid takistanud kostjal hoonete kasutamist. Lahtiseks oli selleks ajaks jäänud ainult garantiiaegne tagatis ning lisa- ja muudatustööd.
5.Lisa- ja muudatustööde fikseerimiseks esitasid hagejad kostjale 15.12.2020 muudatustööde kalkulatsiooni. Kostja on muudatustööde kalkulatsiooni hagejatele 31.12.2020 tagastanud koos omapoolsete märkustega, aktsepteerides enamuse kalkulatsioonis toodud ridadest (lisades „OK“). Kostja „OK“ märkustega akt on dokument, mille hagejad võtsid aluseks lisa- ja muudatustööde eest arve nr 21006 esitamisel. Seega tuleb muudatus- ja lisatööde kalkulatsioon lugeda kostja poolt aktsepteerituks hiljemalt 31.12.2021. Kõik muudatus- ja lisatööde kalkulatsioonis ning selle alusel koostatud aktis nr 12 toodud muudatus- ja lisatööd on faktiliselt kostja poolt tellitud ning hagejate poolt teostatud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seoses piirete ja väravate paigaldamisega selgitasid hagejad, et kõnealune töö on muudatuskalkulatsioonis miinusena kajastatud, st juba maha arvatud. Hagejad selgitasid, et pooled leppisid jooksvad muudatustööd kokku rahalistes aktides (mis on kirjalik kokkulepe), mis tähendab, et töövõtulepingu täitmise käigus kujunes selles osas teatav praktika. Sama tava järgisid hagejad ka muudatus- ja lisatööde puhul. Hagejad esitasid kostjale 26.02.2021 teostatud lisa- ja muudatustööde kohta allkirjastatud akti nr 12 ning sellekohase arve nr 21006.
6.Kostja sai hoolekandetegevusega alustada algselt planeeritud ajal, s.o veebruaris 2021, mida kinnitab asjaolu, et kostjale väljastati 09.02.2021 sellekohane tegevusluba.
7.04.03.2021 ütlesid hagejad töövõtulepingu erakorraliselt üles, tuginedes lepingu p-le 18.8. 21.05.2021 edastas kostja omapoolse töövõtulepingu ülesütlemise teate, millele vastuseks teatasid hagejad 27.05.2021, et töövõtuleping lõppes 04.03.2021 hagejate poolt erakorralise ülesütlemisega ning et kostja 21.05.2021 teatel ei ole õiguslikku sisu ega alust.
2-21-12549
8.Arved nr 20102, 20103 ja 21006 on kostja poolt tasumata. Hagejad on kostjale esitanud: 1) akti nr 10 alusel 31.10.2020 arve nr 20102 summas 396 357,14 eurot (sh km), maksetähtajaga 02.01.2021; 2) akti nr 11 alusel 17.11.2020 arve nr 20103 summas 174 123,72 eurot (sh km), maksetähtajaga 02.01.2021; 3) akti nr 12 alusel on 26.02.2021 arve nr 21006 summas 151 530,86 eurot (sh km), maksetähtajaga 12.04.2021. Muudatuskokkuleppe nr 6 alusel tehtud tasaarvestusest lähtudes nõudsid hagejad 10.08.2021 hagiavalduses kostjalt 327 902,06 eurot (st arve nr 20102 alusel 100 000 eurot ja arve nr 20103 alusel 46 977,05 euro, kokku 146 977,05 eurot, millele lisandus käibemaks, st kokku 176 372,46 eurot, ning lisaks arve nr 21006 alusel 151 530,86). 13.05.2022 suurendasid hagejad haginõuet ning tegid muudatuskokkuleppes nr 6 ette nähtud tasaarvestused esitatud arvete käibemaksuga summadelt. Muudetud arvestuse kohaselt nõudsid hagejad kostjalt arve nr 20102 alusel 166 059,52 eurot, arve nr 20103 alusel 75 997,67 eurot ning arve nr 21006 alusel 151 530,86 eurot, st kokku 393 588,05 eurot.
9.Hagejad selgitasid, et garantiiaegne tagatis jäi kostjale esitamata, kuid see ei anna kostjale õigust jätta hagejatele lepingukohase töö eest tasu maksmata. Hagejad ei esitanud kostjale garantiikirja, kuna kostja oli rikkunud oluliselt omapoolseid töövõtulepingujärgseid kohustusi.
10.Hagejatel on kostja vastu ka kahjunõue 61 264,06 eurot. Muudatuskokkuleppega nr 6 teostasid pooled vastastikuste nõuete tasaarvestuse. Kuna kostja ei ole muudatuskokkuleppes nr 6 nimetatud tasaarvestamise teostamisel järginud käibemaksuseaduses sätestatut ega esitanud hagejatele teenuse kohta korrektseid arveid, siis ei ole hagejad saanud vastavat summat korrektselt oma käibedeklaratsioonis deklareerida ning riigilt enammakstud käibemaksuna tagasi küsida. Seega raamatupidamislikult on hagejatel nõue kostja vastu käibemaksu osas endiselt üleval. Kostja peab hagejatele muudatuskokkuleppe nr 6 alusel enammaksutud käibemaksu arvelt tasuma 61 264,06 eurot.
11.Arvestades eeltoodut, paluvad hagejad kostjalt välja mõista: 1) lepingujärgse võlgnevuse 393 588,05 eurot; 2) kahju hüvitise 61 264,06 eurot; 3) viivise põhinõudelt (393 588,05 eurot) 10.08.2021 seisuga 35 718,14 eurot; 4) jooksva viivise põhinõudelt (393 588,05 eurot) alates 11.08.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni.
12.Hagejad palusid jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millist konkreetset tegevust või tegevusetust ja millisel õiguslikul alusel kostja hagejatele ette heidab. Samuti tulnuks kostjal väidetud kulud siduda töövõtulepingu alusel teostamisele kuulunud tööde ning hagejate rikkumistega. Kostja seda teinud ei ole. Ka saamata jäänud tulu nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud (tööd valmisid tähtaegselt), puudub põhjuslik seos hagejate tegevuse ning kostja väidetud kahju vahel. Tegevusluba erihoolekandeteenuse osutamiseks on kostjale väljastatud 09.02.2021. Teades algusest peale, et ehitustööd kestavad vähemalt kuni detsembri keskpaigani ning teades, et hoolekandeteenusega alustamine nõuab erinevaid korralduslikke tegevusi (sh tegevusluba), ei saanud kostja arvestada ega eeldada, et alustab tegevusega töövõtulepingu objektil varem kui veebruaris 2021, mistõttu on saamata jäänud tulu nõue alusetu. Pärast kasutuslubade väljastamist ei sõltunud tegevusega alustamine enam hagejatest.
2-21-12549 Kostja vastuväited ja vastuhagi
13.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
14.Kostjal on põhjendatud alus keelduda hagejate esitatud arvete nr 20102 ja 20103 tasumisest, sest hagejad ei ole enda töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Tööde lõpptähtaja saabumisel 17.12.2020 ei olnud tööd tegelikkuses valmis. Teostamata olid järgmised tööd, millele kostja juhtis tähelepanu oma 02.01.2021 e-kirjaga saadetud teates. 1) Tarbevee- ja reoveesüsteemil puudus kasutusluba ning esitamata olid veeanalüüsid; 2) kinnistu piires olid paigaldamata piirded ja väravad, sh läbipääsu-, fono- ja videovalvesüsteem; 3) tagamata oli kolme peremaja ja ala elektrivarustuse põhitoide; 4) lõpetamata olid ala haljastustööd; 5) juba olid ilmnenud mitmed puudused teostatud töödes (praod lagedes, vale pikkusega varikatused jne).
15.Hiljem selgus, et tegemata oli veel märkimisväärses mahus töid, näiteks olid teostamata kõik hooneautomaatikaga seotud tööd. 02.02.2021 seisuga, s.o peaaegu kaks kuud pärast kokku lepitud lõpptähtaega, olid jätkuvalt läbi viimata mitmed koolitused. Hagiavaldusele lisatud aktid ehitusobjekti üleandmise, täitedokumentatsiooni üleandmise ja koolituste läbiviimise kohta ei tõenda, et hagejad oleksid vastavasisulised kohustused täitnud. Aktid jäid kostja poolt allkirjastamata seetõttu, et tegelikkuses oli märkimisväärne hulk kohustustest täitmata.
16.Asjaolu, et kolmele peremajale väljastati tähtaegselt kasutusload, ei tõenda seda, et tegemist oleks olnud töövõtulepingu järgi kokku lepitud tööde valmimisega. Kostja soovis võtta ehitatud taristu kasutusele erihoolekandeteenuse osutamiseks, aga 17.12.2020 seisuga puudus alal igasugune haljastus ja piirded, biopuhasti kasutusluba jm. Asjaolu, et rajatud hoonete siseruumides oli võimalik viibida, ei tähenda, et tööd oleksid olnud nõuetekohaselt lõpule viidud – hooned ja neid ümbritsev haljastus ja puuduv piire ei võimaldanud alustada erihoolekandeteenuse osutamisega.
17.Hagejatel on tänaseni täitmata töövõtulepingu ja muudatuskokkuleppe nr 6 alusel võetud kohustus esitada 17.12.2020 garantiiaegne garantii. Kuna 17.12.2020 oli selge, et hagejad tähtaegselt enda lepingulisi kohustusi ei täida, seejuures ei anna garantiiaegset tagatist, samal ajal oli selge ka see, et lisaks on teostamata terve hulk töid, mida tulnuks teostada garantiitööde korras, siis keeldus kostja 02.01.2021 enda kohustuse täitmisest ning arvete maksmisest, tuginedes VÕS § 110 lg-le 1.
18.Kostja ei nõustu ka arvel nr 21006 toodud tööde maksumusega. Esiteks ei ole hagejad sõlminud kostjaga nõuetekohaseid muudatustööde kokkuleppeid, teiseks on hagejad töövõtulepingut täitnud üksnes valikuliselt ning kolmandaks on mitmed muudatustööd tingitud tööprojektide puudumisest ja seega peaks selliste tööde kõrvaldamisega kaasnevad kulud kandma hagejad ise.
19.Hagejate kahjunõue 61 264,06 eurot on täielikult tõendamata ja põhistamata. Hagejad ei ole tõendanud ei nõude suurust ega nõude alust – hagejad ei ole viidanud mis tahes sättele, mida kostja oleks rikkunud. Kostja ei nõustu, et olukorras, kus hagejad on muudatuskokkuleppes nr 6 endale ebasoodsalt leppinud kokku tasaarvestavates (ilma käibemaksuta) summades, peaks kostja sellise valearvestuse eest tasuma. Tegemist ei ole kostjapoolse rikkumisega, vaid hagejate vabatahtlikult sõlmitud kokkuleppega tasaarvestada summad ilma käibemaksuta.
2-21-12549
20.Kostja esitas 08.02.2022 vastuhagi, milles palus hagejatelt kostja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 407 950,84 eurot ja saamata jäänud tuluna 155 040 eurot.
20.1.Vastuhagi kohaselt põhineb kostja kahjunõue hagejate töövõtulepingu rikkumistel, mille kõrvaldamiseks pidi kostja kandma märkimisväärseid kulutusi. Töövõtulepingust tulenevalt pidid töövõtulepingu esemeks olevad tööd ning muud töövõtulepingust tulenevad kohustused olema täidetud hiljemalt 17.12.2020. Sealjuures oli hagejate kohustuseks ehitada valmis erihoolekandeteenuse osutamiseks sobiv ja reaalselt toimiv ja kasutatav hoonetekompleks koos selle juurde kuuluva taristuga hiljemalt 17.12.2020. Hagejad ei lõpetanud töid nimetatud kuupäevaks ning jätsid mitmed tööd sootuks tegemata. Kokku on kostja kandnud töövõtulepingu esemeks olevate hoonete nõuetekohase lõpetamise ja garantiitöödega seonduvalt kahjusid 407 950,84 eurot (käibemaksuta), mille hagejad peavad hüvitama.
20.2.Tulenevalt asjaolust, et hagejad töid töövõtulepingu ja muudatuskokkuleppega nr 6 kokku lepitud tähtajaks valmis ei saanud, ei olnud kostjal võimalik teenuse osutamisega tähtaegselt alustada ning kostjal jäi saamata kahe kuu tulu, mis kostja oleks õigeaegse teenuse osutamise alustamisega saanud. Kostja sai teenuse osutamisega alustada alles 2021. aasta märtsis (kui tööd olid teostatud rahuldavas ulatuses) ning kostjal jäi saamata kahe kuu eest 20 teenuskoha tulu kokku 155 040 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
21.Harju Maakohtu 07.11.2022 otsusega rahuldati hagejate hagi osaliselt ning jäeti kostja vastuhagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja lepingujärgse võlgnevuse 393 588,05 eurot ja viivise põhinõudelt (393 588,05 eurot) kuni kohtulahendi tegemiseni (07.11.2022) sissenõutavaks muutunud summas ja alates 08.11.2022 viivise põhinõudelt (393 588,05 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni. Hagejate kahjuhüvitise nõude (61 264,06 eurot) jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
22.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et nad sõlmisid VÕS § 635 lg 1 mõttes töövõtulepingu erihoolekande teenuse osutamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Pooled sõlmisid 17.12.2019 projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu, mis tugines riigihankel, mille osaks oli pakkumuste hinnatabelid, alternatiivsed pakkumised ning hilisemad lepingu muudatused. 06.08.2020 kohtumise protokollis leppisid pooled kokku kasutuslubade andmise tähtaja 17.12.2020 ning hoonete kasutusvalmiduse tähtaja 17.10.2020 ning dokumentatsiooni esitamise, koolituste korraldamise ja vastuvõtmisel fikseeritud puuduste kõrvaldamise tähtaja 17.11.2020. Kostja kinnitas protokollis, et loobub tööde tähtaegsel teotamisel garantii realiseerimise õigusest ja lepptrahvi õigusest. 17.11.2020 lepingumuudatusega nr 6 lepiti kokku tööde teostamise tähtaeg 17.12.2020. Pooled fikseerisid muudatuskokkuleppes nr 6, et on allkirjastanud akti nr 10, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 10 alusel 330 297,62 euro eest, ja akti nr 11, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 11 alusel 145 103,10 euro eest. Samuti on muudatuskokkuleppe nr 6 lisaks akt nr 001 vaegtööde kohta ning akt 17.11.2020 valminud tööde kohta.
23.Pooled vaidlevad järgmiste küsimuste üle: 1) millistes töödes nad kokku leppisid ja kas need on teostatud kvaliteetselt ning üle antud; 2) kes ja millises ulatuses on olnud vastuvõtuviivituses; 3) kas muudatuskokkuleppes nr 6 kokku lepitud tööd on tehtud.
2-21-12549
24.Kostja oma 02.01.2021 vastuskirjas heitis hagejatele ette järgimisi tegemata töid: 1) puudub tarbe- ja reovee kasutusluba ning esitamata on veeanalüüsid; 2) paigaldamata on piirded ning väravate luksutussüsteemid; 3) puudub elektrivarustuse põhitoide; 4) eluhoonete lagedesse on tekkinud praod; 5) terrassi varikatused on lühemaks lõigatud; 6) haljastustööd on lõpetamata; 7) esitamata on täitedokumentatsioon; 8) tagatis on esitamata.
25.Kohus leidis, et töödes esinenud puudused on kõrvaldatud. Teostatud tööde aktidega nr 10 ja 11 tööde vastuvõtmine tähendab, et kostja on tööd üle kontrollinud ja nende kvaliteediga rahul. Kostja on muudatusettepanekus nr 6 kinnitanud, et võtab tööd vastu ning vaegtööde nimekiri on fikseeritud. 03.11.2020 ehituskoosoleku protokolli kohaselt on puudused kõrvaldatud. 17.11.2020 vaegtööde nimekirja ja kasutusvalmiduse aktist saab järeldada, et vaegtööde nimekiri ei sisaldanud lõpetamata töid. Tunnistaja Y ütlustega on leidnud kinnitust, et vaegtööde nimekirjas esitatud tööd on tehtud, kõik aktides nr 10 ja 11 fikseeritud tööd on teostatud, üle antud ja kvaliteedi minetused kõrvaldatud. 03.12.2020 akt ehitusobjekti üleandmise kohta on hageja poolt allkirjastatud. Hagejad on kostjat teavitanud, et täitedokumentatsioon on saadetud kostjale 03.12.2020. Hagejate 20.10.2020 läbi viidud koolituse akt on kostjale edastatud. Ehitistele on väljastatud kasutusload, mis omakorda toetab järeldust, et tööd olid teostatud. Kuna ka tegevusluba kostjale erihoolekandeteenuse osutamiseks on väljastatud, saab sellest järeldada, et biopuhastiga seotud probleemid on lahendatud.
26.Järelikult on tööd VÕS § 637 lg 5 mõttes valmis ja kostja (omanikujärelevalve esindaja) poolt üle vaadatud ja vastu võetud VÕS § 637 lg 4 mõttes. Asjaolu, et ehitusobjekt tervikuna on formaalselt aktiga vastu võtmata, ei tähenda, et tööd oleksid jäänud teostamata. Hagejate tasunõue on VÕS § 637 lg 3 järgi muutunud sissenõutavaks. Isegi olukorras, kus tööd antakse üle hilinenult, kuid need siiski tehakse, on hagejatel õigus nõuda töö eest tasu.
27.Tööde tähtaegselt tegemata jätmine tähendab eelkõige seda, et kostjal oleks olnud õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda leppetrahvi. Kostja on muudatuskokkuleppes nr 6 leppetrahvi nõudmise õigusest loobunud. Lisaks on kostja esitanud esimest korda leppetrahvi nõude, millest ta küll lepingu muudatuses nr 6 loobus, alles 02.01.2021. Leppetrahvi nõudmine poolteist kuud pärast rikkumisest teadasaamist ei ole nõude esitamine mõistliku aja jooksul.
28.Hagejad täitsid oma projekteerimiskohustuse. Projekteerimistööd käisid paralleelselt ehitustöödega lepingueelse kokkuleppe p 23 järgi. Tunnistaja Y tunnistustest lähtuvalt toimus projekteerimine vastavalt tööde kulgemisele ja ehituseregistri väljavõttest nähtub, et projektid on üles laetud. Tööprojektide esitamine ehitusregistrile on tõendatud ehitusregistri väljavõtetega.
29.Drenaažitööd on tehtud ja üle antud ning tasu selle eest on muutunud sissenõutavaks. Drenaaž ei olnud lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe p 15 järgi projekti ja tööde osa. Lepingumuudatusega nr 4 on pooled 02.09.2020 kokku leppinud, et hagejad teostavad drenaažitööd vastavalt kalkulatsioonile. Kohtule esitatud drenaaži kaetud tööde aktist ja fotodest nähtub, et drenaažitööd on teostatud. Tunnistaja Q selgitas kohtuistungil, et liigveega
2-21-12549 oli probleeme 2020. aasta sügisel ning drenaažitöid teostati veel 2021. aastal. Tunnistaja Y ütlustest nähtub, et drenaažitööd lepiti kokku lepingu täitmise käigus.
30.Hagejad esitasid kostjale 15.12.2020 muudatustööde kalkulatsiooni ning kostja aktsepteeris 31.12.2020 enamuse neist, märkides hagejate esitatud kalkulatsioonitabelisse sõna „OK“. Kostja 02.02.2021 e-kirjaga on kostja taganenud eelnevalt antud nõusolekust. Kostja märget „OK“ tuleb lugeda nõustumuseks VÕS § 20 lg 1 mõttes, st kostja nõustus lepingu muutmisega. Järelikult saab pidada ka neid tabelis märgitud töid teostatuks ning hageja poolt arve esitamine oli õigustatud – kõik teostatud tööd olid üle antud, kostja ei olnud neid põhjendamatult vastu võtnud ning tasunõue oli muutunud sissenõutavaks.
31.Hagejate 22.03.2022 esitatud Terviseameti joogivee keemiline analüüs ja Balti Puurkaevu vee mikrobioloogiline analüüs tõendavad, et vee keemilise koostise analüüsid on tehtud ja esitatud. Tarbe- ja reovee kasutusloa saamine ei olnud hageja ülesanne. Hagejate 18.12.2020 ekirjast nähtub, et hageja on teavitanud kostjat biopuhasti kasutusloa hankimise vajadusest.
32.Kohus nõustus hagejate arvestusega, mille järgi on kostja võlgnevus kokku 393 588,05 eurot (arve nr 20102 alusel 166 059,52 eurot, arve nr 20103 alusel 75 997,67 eurot ning arve nr 21006 alusel 151 530,86 eurot).
33.Arvete nr 20102 ja nr 20103 tasumise tähtaeg oli 02.01.2021 ning arve 21006 tasumise tähtaeg oli 12.04.2021. Viivise suuruseks hagi esitamise seisuga oli 35 718,14 eurot ning viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seega on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivise suuruseks 74 882,85 eurot (35 718,14 + 39164,71). Viivis tuleb välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 393 588,05 eurot kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni.
34.Hagejate kahjunõue 61 264,06 eurot ei ole põhjendatud. Muudatuskokkuleppest nr 6 ei tulene otseselt kostja kohustust esitada kreeditarve, mille alusel saaks hageja nõuda sisendkäibemaksu tagasi. Maksuspetsialisti esitatud arvamus tõendab küll seda, kuidas hagejad saaksid käibemaksu tagasi, kuid kuna kostjal puudub otsesõnu kohustus tasaarvestuse kontekstis toiminguid teha, siis ei ole ta kohustust rikkunud ja kahju tekitamise eeldused ei ole täidetud.
35.Kostja vastuhagi jääb rahuldamata. Kuna hagejad ei ole lepingut rikkunud, siis puudub kahjunõude maksmapanemise esimene eeldus ning kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt teisi kahju elemente. Kohus märgib siiski, et kostja esitatud ostuarvetel olevaid summasid ei ole võimalik seostada konkreetsete tegevustega või tegevusetusega, mida kostja hagejatele ette heidab. Tunnistajad ei ole välja toonud põhjuslikku seost ehitaja poolt lepingu rikkumisega. Kostja seadusliku esindaja ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolulised ja pealiskaudsed.
36.Kostja saamata jäänud tulu nõue on samuti põhjendamata, sest kostja ei ole välja toonud lepingurikkumist ega põhjuslikku seost hagejate tegevuse ja saamata jäänud tulu vahel. Ehitised on üle antud õigeaegselt ja kasutusluba hoonete kasutamiseks oli olemas, seega sai alustada teenuse pakkumist, mida kostja on ka teinud. Liikva Päikesekodu kodulehelt nähtub, et tööpere esimene kohtumine toimus 28.09.2020 ning 2020. aasta novembris ja detsembris on Liikva Päikesekodu hoonetes toimunud tööperele erinevad üritused ja koolitused nagu näiteks esmaabi koolitus. Teenuste alustamise tegevusluba väljastati kostjale 09.02.2021, mis tähendab, et kostjal oli võimalik teenust osutada alates sellest ajast. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et teenuse osutamine venis või tegevusloa andmine venis hagejate tegevuse tõttu.
2-21-12549
37.Menetluskulud jäävad kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 163 lg 1)). Kohus rahuldab hagi 87 % ulatuses ning jätab vastuhagi rahuldamata. Hagi ja vastuhagi on olemuslikult seotud ning seetõttu ei ole ka menetlusdokumentide esitamisel ja õigusteenuse osutamisel võimalik teha vahet haginõudel ja vastuhagil. Seetõttu ei saa otsustada eraldi menetluskulude jaotust hagimenetluses ja vastuhagi menetluses. Hagejad on pööranud enim tähelepanu töövõtulepingust tuleneva kohustuse kohase täitmise ja seega ka põhinõude asjaolude tõendamisele. Hagi esitamine on põhjustatud sellest, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused põhjendamatult täitmata ning ka kohtuväliste kokkulepete sõlmine ei ole olnud võimalik kostja tegevuse tõttu. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
38.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagejate hagi rahuldas, ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagejate hagi rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi. Kostja palus jätta menetluskulud hagejate kanda.
39.Kostja märkis, et maakohtu otsus on pealkirjastatud kui „osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus“, kuigi kostja ei ole hagi õigeks võtnud.
40.Arvete nr 20102 ja 20103 tasumise eeldused ei olnud täidetud. Kohus leidis ebaõigesti, nagu oleks tööd olnud tähtaegselt ja kvaliteetselt täies ulatuses valmis ning hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi muutunud sissenõutavaks. Kohtuotsusest ei nähtu, kas ja millisele seisukohale on kohus asunud kostja osundatud tööde osas, mis pidanuks töövõtulepingu kohaselt olema teostatud, kuid olid töövõtulepingu ja muudatuskokkuleppega nr 6 kokku lepitud tähtajaks 17.12.2020 teostamata. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt, jätnud olulised tõendid (sh tunnistajate ütlused) suures osas arvestamata ning ei ole selgitanud, miks on hagejate esitatud tõendid usaldusväärsemad kui kostja tõendid ning tunnistajate ütlused. Kuna töövõtulepingu lõppkuupäevaks 17.12.2020 olid tööd teostamata, oli kostjal õigus arvete 20102 ja 20103 tasumisest keelduda, sest arvete tasumise eelduseks oli tööde nõuetekohane teostamine ning nõude maksmapanekut välistavate asjaolude puudumine. Kuna enamus teostamata töödest jäigi kostja teha – ning arvestades asjaolu, et hagejad ei ole tänaseni esitanud garantiiaegset tagatist –, ei tähenda ka asjaolu, et tööd lõpuks teostati (enamuses kostja poolt) seda, et hagejate tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. Kohtuotsusest ei ole nähtav, miks on kohus asunud järeldusele, et tööd olid VÕS § 637 lg 5 mõttes valmis, üle vaadatud ja vastu võetud. Kohtuotsusest ei nähtu ka seda, kas kohtu hinnangul olid valmis kõik tööd (sh need, mille tegemata jätmisele viitas kogu maakohtu menetluse vältel kostja) ning millisel hetkel kohtu hinnangul tööd valmisid (mis on määrav mh ka viivisenõude arvestuses), pidades silmas asjaolu, et veeanalüüsid esitati 22.03.2021.
41.Seoses kasutuslubade väljastamisega selgitas kostja, et kasutusload anti üksnes hoonetele, mistõttu ei saa kasutuslubade olemasolu tõendada väljaspool hooneid olevate tööde teostamist (sh piirdeaedade, drenaaži jms seonduvad küsimused). Ka ei teostata kasutusloa menetluses kontrolli selle üle, kas teostatud on kõik töövõtulepingus kokku lepitud tööd (nt hooneautomaatika nõuetekohane paigaldus).
42.Töövõtulepingu lõppkuupäevaks 17.12.2020 olid teostamata järgmised tööd: 1) poolikud ja lõpetamata olid elektritööd ning kostja pidi ise tegelema tugevvoolu paigaldamisega. Elektritööde teostamine oli töövõtulepingu osa, mis nähtub ka töövõtulepingu pakkumuse hinnatabeli realt nr 157;
2-21-12549 2) teostamata olid haljastustööd, mis tulenesid drenaažitööde ebakvaliteetsest teostamisest. Mitmete erinevate üksteisest sõltumatute tunnistajate ütlustega ning hageja enda e-kirjaga on tõendatud, et drenaaž ei olnud tööde lõpetamise kuupäevaks toimivalt valmis. Kohus ei ole haljastustööde kohta esitanud mistahes selgitusi. Kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks on kohus pidanud usaldusväärsemaks hagejate esitatud fotosid ja kaetud tööde akte võrreldes oma ala ekspertidest tunnistajate ütlustega, kes kinnitasid, et drenaaž polnud toimiv ning vajas täiendavat tööd; 3) teostamata olid hooneautomaatikaga seonduvad tööd. Kohtuotsuses ei ole kordagi puuduliku hooneautomaatika küsimusel peatutud ning kõik kostja esitatud tõendid ning tunnistajate ütlused on jäetud analüüsimata; 4) paigaldamata olid piirdeaiad ja väravad. Kohtuotsuses ei ole peatutud piirdeaedade küsimusel ega antud hinnangut kostja väidetele ja tõenditele piirdeaedade puudumise kohta; 5) teostamata olid täiendavad tarbe- ja reoveesüsteemidega seotud toimingud, hankimata oli tarbe- ja reoveesüsteemi kasutusluba ning esitamata olid veeanalüüsid. Kohus leidis, et hageja 22.03.2021 esitatud Terviseameti joogivee keemiline analüüs tõendab, et analüüsid olid tehtud. Kohus ei ole selgitanud, miks on kohtu hinnangul piisav esitada proovid rohkem kui kolm kuud pärast tööde valmimise lõppkuupäeva.
43.Lisaks olid mitmed tööd teostatud oluliste puudustega. Kuna eluhoonete lagedes ilmnesid kohe pärast tööde lõpptähtaega praod, tekkis vajadus puhastada hoone ventilatsioonisüsteemi, vahetada eluhoonete terrasside varikatuste katted, eluhoonete tamburite sisemiste uste sulgurid ning korrastada liiste. Probleeme oli asfaltteedega, mille nurgad vajusid ära ning tekkisid roopad.
44.Ebaõige on kohtu järeldus nagu oleks vaegtööde nimekirjas olnud puuduste kõrvaldamisel kõik töövõtulepingu esemeks olnud töödes puudused kõrvaldatud. Esiteks ilmnesid puudused töödes hiljem kui vaegtööde nimekirjad koostati ning teiseks esinesid puudused töödes, mida vaegtööde nimekirjades üldse ei käsitletud. Aktid nr 10 ja 11 ning nende juurde lisatud vaegtööde nimekiri ei sisaldanud selleks hetkeks lõpetamata töid, vaid üksnes juba teostatud töid, milles esinesid puudused. Muudatuskokkuleppe nr 6 juurde lisatud aktile on samuti lisatud käsikirjaline märkus, et vaegtööde nimekiri ei ole lõplik ega sisalda eriosade vaegtöid ja kinnistu heakorra ja haljastuse vaegtöid abihoonega külgneval alal. Nimekiri ei sisalda lõpetamata töid.
45.Täielikult põhistamata on kohtu järeldus selle kohta, et kuna hagejate esitatud lõplik tööde akt on allkirjastatud 03.12.2020, siis on töödes esitatud puudused kõrvaldatud. Hagejate ühepoolne akti allkirjastamine ei saa olla usaldusväärseks tõendiks puuduste kõrvaldamise kohta. Kohus ei ole kogumis analüüsinud kõiki tõendeid, sh kostja esitatud e-kirju ning tunnistajate ütlusi.
46.Kasutuslubade väljastamine hoonetele ei kinnita töövõtulepingu objektiks olevate tööde nõuetekohast teostamist. Kasutusloa väljastamisel ei teostata kohapealset kontrolli ning seetõttu ei anna see mistahes hinnangut töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta.
47.Lisaks teostamata ja puudustega teostatud töödele olid töövõtulepingu lõppkuupäevaks 17.12.2020 – ning on tänaseni – täitmata mitmed töövõtulepingust tulenevad muud kohustused.
2-21-12549 Sealjuures ei olnud esitatud garantiiaegset tagatist, läbi viidud nõutud koolitusi ega esitatud tööde teostusdokumentatsiooni, mis olid kõik töövõtulepingu p 7.4 ning muudatuskokkuleppe nr 6 p 1.3 kohaselt tööde lõpliku valmimise eelduseks.
47.1.17.12.2020 seisuga ei olnud hagejad kõiki koolitusi nõuetekohaselt läbi viinud ega esitanud tööde teostusdokumentatsiooni. Tehnosüsteemide kasutamise koolitus, biopuhasti ja puurkaevu kasutamise ja hoolduse koolitus, hoonesisese videovalve/kaamerasüsteemi katsetamine ja koolitus ning läbipääsusüsteemide kasutamise koolitus oli planeeritud alles 04.02.2021.
47.2.Ka jättis hageja esitamata garantiiaegse tagatise, mis oli kostja poolt kohustuste täitmisest keeldumise aluseks VÕS § 110 mõttes. Esitamata jäetud garantiiaegse tagatise väärtus oli ligikaudu samas vääringus, mis arvete nr 20102 ja 20103 alusel tasumisele kuuluvad summad. Garantiiaegse tagatise andmine oli seda olulisem, et jooksvalt ilmnes pidevalt kvaliteediprobleeme ning hagejad keeldusid garantiitööde teostamisest. Kohtuotsuses ei ole garantiiaegse tagatise esitamata jätmisel kordagi peatutud ega analüüsitud selle kohustuse kuulumist töövõtulepingu koosseisu ega VÕS § 110 kohaldamise eelduseid.
48.Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud leppetrahvi nõuet, mistõttu jääb arusaamatuks, miks on kohus otsuses sellel peatunud. Kohtuotsus on leppetrahvi puudutavas osas üllatuslik ning pooltel ei ole olnud võimalik ka nimetatud asjaolu osas enda seisukohti väljendada.
49.Hagejatel puudus alus arve nr 21006 tasumist nõuda, sest arve aluseks oleval aktil kajastatud tööd ei kuulu tegelikkuses kostja poolt tasumisele. Pooltel puudus kokkulepe lisatööde teostamiseks ja/või nende hüvitamiseks. Hagejad on valikuliselt käsitlenud osa töövõtulepingu esemesse kuuluvaid töid lisatööna ning nõudnud täiendavat tasu tööde eest, mis tuli nende enda ebakvaliteetse töö tõttu ümber teha. Töövõtulepingu p 15.2 kohaselt loetakse muudatustööd kostja poolt kooskõlatatuks pärast seda, kui lepingu pooled on allkirjastanud kirjaliku kokkuleppe muudatustööde teostamise kohta. Poolte praktikast nähtuvalt on teatud tööde osas sellised kokkulepped ka sõlmitud (nt drenaaži ning abihoone teostamata jätmise kohta vastavalt muudatuskokkuleppele nr 6). Sellest tulenevalt ei saa märkusi Exceli tabelites pidada muudatustööde kokkuleppeks ega nõustumuseks VÕS § 20 mõttes. Kohtuotsusest ei nähtu ka, millest kohus järeldab, et arve nr 21006 alusel väidetavalt teostatud tööd on kõik valminud ja kostjale üle antud. Hagejad ei ole tõendanud, et tööd reaalselt valmisid ja üle anti.
50.Hagejate viivisenõudega seoses märkis kostja, et otsusest ei nähtu mistahes selgitusi selle kohta, millal kohtu hinnangul saab lugeda kõik töövõtulepinguga võetud kohustused täidetuks ning tööd vastuvõetuks. Maakohus oleks pidanud tuvastama aja, millal tööd valmisid ning tasunõue sissenõutavaks muutus. Olukorras, kus kohus möönab, et mingite tööde osas nende teostamisega hilineti (veeanalüüsid esitati 22.03.2021), pidanuks kohus analüüsima ka seda, millisest hetkest hagejate tasunõue sissenõutavaks muutus.
51.Maakohus on jätnud vastuhagi ebaõigesti rahuldamata. Alternatiivselt tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, võimadaldes kostjal esitada vajadusel täiendavaid tõendeid.
51.1.Kohus on ebaõigesti sisustanud vastuhagi nõuete eeldusi ning jätnud analüüsimata asjas tähtsust omavad tõendid. Kohus ei ole selgitanud, kas või miks ei pea kohus usaldusväärseks kostja seadusliku esindaja ütlusi kahju põhjusliku seose kohta. Hagejad on töövõtulepingut rikkunud. Hagejad ei lõpetanud töid nõutud kuupäevaks ning jätsid mitmed tööd sootuks tegemata. Teostamata olid piirete paigalduse, elektri, hooneautomaatika, haljastuse ja teedega seonduvad tööd. Samuti olid mitmed olulised kvaliteediprobleemid: ebaõigesti kinnitatud
2-21-12549 laelaudised elumajades rippusid ning drenaaž ei olnud nõuetekohaselt ehitatud. Mitmete tööde ümbertegemise vajaduse tingis tööprojekti puudumine. Ka omanikujärelevalve esindaja kinnitas, et tööd ei olnud 2020. aasta detsembri seisuga valmis. Asjakohatu on kohtu järeldus, nagu ei ole võimalik seostada kostja esitatud tõendeid konkreetse kahjuga (vt tunnistajate F, Z, Q ning kostja seadusliku esindaja ütlused). Kostja on tõendanud nii seda, et kahjuga seonduvad tööd kuulusid töövõtulepingu esemesse kui ka seda, et tööd olid teostamata või teostatud puudustega. Tunnistajate ja kostja seadusliku esindaja ütlustega ning vastuhagi lisadega on tõendatud tekkinud kahju suurus.
51.2.Lagede kvaliteediprobleemidega seonduvalt ei ole kohus põhistanud, miks peaks kahjunõude esitamise eelduseks olema see, et kostja nõuab esmalt hagejatelt puuduste kõrvaldamist. Vastavalt töövõtulepingu p-le 12.9 on kostjal õigus kohe, kui tööde tähtaegne valmimine satub ohtu, teostada tööd ise. Tööde mittetähtaegne valmimine oli kahju kandmise hetkeks juba selge. Teiseks oli selge, et hagejad oma kohustusi täita ei kavatse, sest olid kostjat ähvardanud pankrotiavalduse esitamisega ning keeldunud tööde, sh garantiitööde teostamisest.
51.3.Saamata jäänud tulu nõude kohta märkis kostja, et ta esitas tõenditena iga teenuskoha eest makstava tasu arvestuse. Samuti kinnitas kostja valmidust esitada tõendina kõik lepingud, millest nähtus, et teenust soovis saada 20 erihoolekande klienti. Mitmed tööd olid detsembri seisuga tegemata, sealjuures ei kuulunud töövõtulepingu esemesse üksnes eluhooned, vaid selle ümber olevad piirdeaiad, haljastus ja taristu. Kohus on jätnud analüüsimata kostja etteheited selle kohta, et ala ei olnud erihoolekandeteenuse osutamiseks sobiv. Ruumides viibimise võimalus ei ole võrdväärne erihoolekandeteenuse osutamise võimalikkusega. Ka tegevusloa väljastamine kostjale alles 09.02.2021 kinnitab kostja väidet, et erihoolekandeteenuse osutamine viibis ning erihoolekandeteenust oli võimalik alustada loale järgnevalt, s.o alates märtsist 2021, sest ruumid vajasid veel täiendavat sisustamist.
52.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, jättes kostja ilma võimalusest esitada vastuhagiga seonduvalt täiendavaid asjas tähtsust omavaid tõendeid. Maakohus lõpetas üllatuslikult vastuhagi osas eelmenetluse kohe, kui oli teinud vastuhagi menetlusse võtmise määruse. Kostja on maakohtu menetluses läbivalt kinnitanud valmisolekut esitada vajadusel täiendavaid tõendeid. Näiteks kuulusid kahjunõude koosseisu mitmed väiksed kulutused, mille osas ei olnud otstarbekas arvete esitajat üle kuulata, küll aga oli kostja valmis esitama täiendavaid tõendeid. Hagejate vastuapellatsioonkaebus
53.Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagejate hagi kahjuhüvitise (61 264, 06 euro) nõudes rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagejate hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
54.Kostja peab muudatuskokkuleppe nr 6 alusel hagejatele (n-ö enammaksutud käibemaksu arvelt) tasuma hüvitise 61 264,06 eurot. Kostja on omapoolsete kohustuste täitmisest keeldunud alusetult ning hagejatele on seeläbi tekkinud kahju. Kui kostja oleks muudatuskokkuleppes nr 6 nimetatud tasaarvestamise teostamisel järginud käibemaksuseaduses sätestatut (mh väljastanud hagejatele korrektsed arved, mida hagejad korduvalt ka nõudsid), oleksid hagejad saanud vastava summa korrektselt käibedeklaratsioonis deklareerida ning riigilt enammakstud käibemaksuna tagasi saada. Kuna kostja korrektseid arveid ei väljastanud, ei saanud hagejad summat käibemaksudeklaratsioonis deklareerida, mistõttu jäi riigilt enammakstud käibemaks
2-21-12549 tagasi saamata. Seega tekkis hagejatele kõnealuse summa ulatuses varaline kahju, mille kompenseerimist nõuavad hagejad kostjalt.
55.Muudatuskokkuleppe nr 6 üheks osaks oli vastastikuste nõuete tasaarvestus. Asjaolu, et pooled ei selgitanud kõnealuses kokkuleppes tasaarvelduse korrektse arveldamise põhimõtteid, ei tähenda, et pooltel ei tulnud neid põhimõtteid järgida. Kostja kohustus oli kokku lepitud tasaarvestus korrektselt lõpule viia (sh esitada selleks vajalikud arved), mida kostja ei teinud. Kohus on eksinud selles, et kostja oleks pidanud mingisuguseid arveid krediteerima. Vastustajate seisukohad
56.Kostja vaidleb hagejate vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ei ole üheselt mõistetav, milliste kohustuste rikkumist hagejad tegelikkuses kostjale ette heidavad – kas summade tasaarveldamist ilma käibemaksuta või arvete väljastamata jätmist. Poolte tahe muudatuskokkuleppes nr 6 on selgelt väljendatud, mh nähtub sealt, et mistahes arvutused tehakse käibemaksuta summadelt. Asjaolu, et hagejatele oleks soodsam olnud tasaarvestusi teha brutosummadelt (mida sisuliselt tõendab ka hagejate maksunõustaja arvamus), ei ole riisiko, mis peaks jääma kostja kanda. Juhul, kui hagejad vajanuks endale soodsama lahenduse puhuks kostjalt täiendavaid samme, pidanuks sellise kohustuse muudatuskokkuleppes nr 6 selgelt sõnastama või alternatiivselt reguleerima muudatuskokkuleppes tasaarvestusi käibemaksuga summadelt. Muudatuskokkuleppest ei nähtu mistahes kokkuleppeid kostja täiendavate kohustuste osas. Isegi kui kostja oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks kahju hüvitatav VÕS § 127 lg 2 alusel. Hagejate esitatud maksuspetsialisti arvamus tõendab üksnes seda, kuidas oleks hagejatel olnud kasulikum muudatuskokkulepet sõlmida.
57.Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
58.Hagejad ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Arved nr 20102 ja 20103 on esitatud aktide nr 10 ja 11 eest, milles sisalduvad tööd on kostja koos omanikujärelevalve tegijaga üle vaadanud ja vastu võtnud. Kostja väited hagejate tehtud töödes esinevate puuduste kohta on tõendamata. Kostja on käesolevas menetluses esitanud vaid enda koostatud tabelid, kus kostja loetleb suvalisi töid ja tellitud teenuseid, sidumata neid töövõtulepingu alusel teostamisele kuulud töödega. Samuti on kostja esitanud maksekorraldused seni teadmata arvete tasumise kohta kostja poolt. Kuni kostja ei ole esitanud tõendeid puuduste kohta ega tõendanud nende seost hagejate tegevusega, ei saa kostja kahjunõuet pidada põhjendatuks. Tunnistajad on küll andnud ütlusi selle kohta, et nad tegid vaidlusalusel objektil ehitustöid, kuid põhjuslikku seost hagejate poolt lepingu rikkumisega ei ole välja toonud. Muid tõendeid kostja väidetavate rikkumiste kohta esitanud ei ole.
59.Enamus kostja välja toodud puudustest olid kas tööd, mis ei olnud töövõtulepinguga hõlmatud, või tööd, mille osas tegi kostja omal soovil olulisi muudatusi. Kostja puuduseid fikseerinud (fotod vmt) ei ole. Seega peale tunnistajate üldsõnaliste ja vastuoluliste väidete ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et töödes puudused esinesid. Tõendatud on, et 2020. aasta novembris tööde ülevaatamisel selliseid puuduseid ei fikseeritud.
60.Lagede kvaliteedi kohta märgivad hagejad, et töövõtulepingu p 11.7 sätestas, et alles siis, kui hagejad ei kõrvalda esinenud puudusi või mittevastavusi õigeaegselt, on kostjal õigus
2-21-12549 kõrvaldada puudused ja mittevastavused ise või tellida vastavad tööd kolmandalt isikult ning sellisel juhul on hagejad kohustatud kostjale hüvitama kõik sellega kaasnevad kulud vastavalt kostja esitatud arvetele. Arvestades, et mingi umbmäärase seisukoha puudustest ning nendega seonduvatest kuludest on kostja esitanud alles vastuhagis (mis on rohkem kui kaks aastat peale tööde valmimist), siis on kostja minetanud õiguse hagejatelt selliste tööde parandamiseks tehtud kulutuste eest hüvitist nõuda (VÕS § 644 lg 1).
61.Garantiiaegse tagatise andmata jätmine ei takistanud kostjal erihoolekandeteenuse osutamist. Samuti ei anna see kostjale õigust jätta hagejatele lepingukohase töö eest tasu maksmata. Hagejad ei esitanud kostjale garantiikirja, kuna kostja rikkus oluliselt omapoolseid töövõtulepingujärgseid kohustusi. Garantiikirja esitamata jätmine ei ole töövõtulepingu järgi eraldi sanktsioneeritav. Hagejad ei ole keeldunud garantii korras tööde parandamisest.
62.Lisa ja muudatustööde kohta kostja poolt tabelisse tehtud märget „OK“ tuleb pidada nõustumuseks VÕS § 20 lg 1 mõttes. Järelikult saab pidada ka neid tabelis märgitud töid teostatuks ning hageja arve esitamine oli selles osas õigustatud.
63.Nii hagejad kui ka kohus arvestavad põhjendatult viivist esitatud arvete järgi. Töövõtulepingu p 8.2 kohaselt pidi kostja tasuma tööde eest vastavalt tööde vastuvõtmisele ning hagejate esitatavate aktide ja arvete alusel.
64.Saamata jäänud tulu nõue on põhjendamata, sest kostja ei ole välja toonud hagejate poolt lepingu rikkumist ega põhjuslikku seost hagejate tegevuse ja saamata jäänud tulu vahel. Ehitised on üle antud õigeaegselt ja kasutusluba hoonete kasutamiseks oli olemas, seega sai alustada teenuse pakkumist, mida kostja on ka teinud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et teenuse osutamine venis või tegevusloa andmine venis hagejate tegevuse tõttu.
65.Tegevusloa väljastamine algselt planeeritud ajal tähendab, et kostjal oli võimalik teenust osutada ning see asjaolu lükkab ümber kostja väited nii tähtaja rikkumise, saamata jäänud tulu kui ka ulatusliku ehituspraagi osas.
66.Hagejad ei nõustu, et kostja oleks jäetud ilma võimalusest esitada vastuhagiga seonduvalt tähtsust omavaid tõendeid. Hagejad juhtisid juba 22.03.2022 menetlusdokumendis tähelepanu asjaolule, et vastuhagi on sedavõrd üldsõnaline ja tõendamata, et hagejatel ei ole võimalik sellele mõistlikult vastata. Hagejad on ka igas järgnevas menetlusdokumendis korranud, et kui kostja soovib hagejatelt kahjuhüvitist, siis tuleb tal oma väiteid tõendada. Ka kohus on eeltoodule viidanud ning palunud kostjal 08.02.2022 kohtuistungil vastuhagi täpsustada ning selgitada. Vaatamata eeltoodule kostja seda teinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
67.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagejate põhinõude 327 902,06 eurot ületavas osas ja sellelt summalt arvutatud 10.08.2021 hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 28 492,68 eurot ületavas osas ning seostas edasiulatuva viivise suurema põhinõudega kui 327 902,06 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab lepingujärgse võlgnevuse nõude 327 902,06 eurot ületavas osas (st summas 65 685,99 eurot) rahuldamata ning arvutab viivise rahuldatud põhinõude summalt (327 902,06 eurot). Hagi osaline täiendav rahuldamata jätmine ei anna alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kostja apellatsioonkaebus
2-21-12549 rahuldatakse osaliselt. Hagejate vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus määrab kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
68.Kõigepealt käsitleb kolleegium maakohtu otsuse kontrollimise ulatust. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagejate hagi osaliselt ning kostja vastuhagi jäi tervikuna rahuldamata. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata, hagejad omakorda esitasid vastuapellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Seega on maakohtu otsus tervikuna vaidlustatud ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust tervikuna.
69.Maakohus on tuvastanud järgmised asjas olulised asjaolud, mida pooled ei ole vaidlustanud. (i)
17.12.2019 sõlmisid hagejatest ühispakkujad töövõtjatena ja kostja tellijana projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu nr 112019 (dtl 22–39), mille objektiks oli Liikva Päikesekodu erihoolekande hoonete ja rajatiste teostamine, sh kahekorruseline abihoone-teraapiamaja, kolm pereelamut, hooneid teenindavad tehnovõrgud, haljastus ning teed ja platsid kinnistu piires (lepingu p 2.1.1).
(ii)
17.11.2020 lepingu muudatusega nr 6 (I kd, tl 74–85) tehti käesolevas vaidluses tähtsust omavad muudatused ja lepiti kokku mh järgmises. -
-
-
-
Abihoone-teraapiamaja arvati töövõtulepingu mahust välja ning ülejäänud tööde lõpptähtajaks määrati 17.12.2020. Selleks ajaks pidid hagejad 1) üle andma lõplikud teostusjoonised, tehnoseadmete kasutus- ja hooldusjuhendid, 2) teostama vajadusel nende kasutamiseks töötajatele vastava väljaõppe 3) üle andma garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatised jms 4) kõrvaldama vastuvõtmisel fikseeritud puudused ning 5) tagama, et kolmele peremajale on väljastatud kasutusload (p 1.1, 1.3). Kostja kinnitas, et lepingu objekti (kolm peremaja, hooneid teenindavad tehnovõrgud, haljastus, teed ja platsid) põhiline kasutusvalmidus on saavutatud ning tellija võtab vastu muudatuskokkuleppe sõlmimise seisuga teostatud tööd koos vaegtööde nimekirjaga (aktid 10 ja 11, vaegtööde nimekiri). Vaegtööde akteerimine ning aktide alusel arvete esitamine ja tasumine toimub vastavalt töövõtulepingu ptk-s 8 sätestatud korrale. Tööde lõplik üleandmine-vastuvõtmine toimub vastavalt lepingu ptk-s 16 sätestatud korrale (p 2.1.4). Muudatuse nr 6 sõlmimisel lähtuti sellest, et pooled on allkirjastanud akti nr 10, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 10 alusel summas 330 297,62 eurot (E), ning et pooled on allkirjastanud akti nr 11, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 11 alusel summas 145 103,10 eurot (F). Samuti kinnitati, et kõik selles kokkuleppes toodud summad on ilma käibemaksuta (G). Pooled leppisid kokku vastastikuste nõuete tasaarvestamise järgmiselt (III osa): o Tellija nõuded töövõtja vastu (339 477,05 eurot) tasaarveldatakse töövõtjale lepingu alusel tasumisele kuuluvate arvetega (p-d 3.1 ja 3.2). o Akti nr 9 alusel väljastatud seni tasumata arve osast summas 235 857,98 tasaarveldatakse faktoorimise tasu summas 11 053,38 eurot (p 3.3). o Akti nr 10 alusel väljastatud arvest summas 330 297,62 tasaarveldatakse 230 297,62 eurot ning akti nr 11 alusel väljastatud arvetest ülejäänud 98 126,05 eurot (p 3.4).
2-21-12549 -
Pooled leppisid kokku, et mis tahes muid muudatuskokkuleppes nr 6 käsitlemata töövõtulepinguga seonduvaid nõudeid ei tasaarveldata töövõtulepingu alusel töövõtja poolt esitatud arvetega, kui pooled ei lepi kokku teisiti (p 2.1.5).
(iii)
Muudatuse nr 6 lisadeks on digitaalallkirjade kinnituslehe (I kd, tl 85 ja pöördel) järgi: foto (I kd, tl 76); teostatud tööde akt nr 10 summas 330 297,62 eurot (396 357,15 koos käibemaksuga) (I kd, tl 77–78 pöördel); 20.10.2020 kuupäevaga vaegtööde nimekiri („Tööde põhilise kasutusvalmiduse üleandmise-vastuvõtmise akt nr 001. Lisa 1“), millele on lisatud märkused 06.11.2020 (tl 79–81) ja 13.11.2020 (I kd, tl 79–82); teostatud tööde akt nr 11 summas 145 103,10 eurot (174 123,71 koos käibemaksuga) (I kd, tl 83 – 84 pöördel).
(iv)
Hagejad esitasid kostjale 31.10.2020 arve nr 20102 (akti nr 10 alusel, 396 357,14 eurot, sh km, I kd, tl 108) ning 17.11.2020 arve nr 20103 (akti nr 11 alusel, 174 123,72 eurot, sh km, I kd, tl 109). Arvete maksetähtaeg oli 17.11.2020 muudatuskokkuleppe nr 6 alusel mõlema arve puhul 02.01.2021 (vt hagejate 26.07.2023 selgitus, V kd, tl 42 pöördel). Arved kuulusid tasaarvestamisele muudatusekokkuleppe nr 6 p-s 3.4 sätestatud tingimustel (ülal p ii). Kostja ei ole arveid tasunud.
(v)
03.12.2020 e-kirjaga edastasid hagejad kostjale täitedokumentatsiooni üleandmisevastuvõtmise akti ning teate, et dokumentatsioon asub Bauhubi veebikeskkonnas (I kd, tl 91–96).
(vi)
03.12.2020 e-kirjaga edastasid hagejad kostjale seadmete ja süsteemide koolituse läbiviimise akti (I kd, tl 97–99).
(vii)
04.12.2020 e-kirjaga edastasid hagejad kostjale 03.12.2020 allkirjastatud ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti (st tööde lõpliku üleandmise akti) (I kd, tl 88–90).
(viii) 15.12.2020 e-kirjaga edastasid hagejad kostjale muudatus- ja lisatööde kalkulatsiooni, st planeeritud töövõtulepingu muudatuse nr 7 (I kd, tl 143, 144–145). Kalkulatsioonile on täiendavad märkused esitanud kostja ja seejärel hagejad (I kd, tl 146–151). (ix)
18.12.2020 e-kirjaga on hagejad kostjale teatanud, et kasutusload on registris. E-kirjas on märgitud „Biopuhasti kasutusloa saamiseks on antud tähtaeg, meie sellega ei tegele. Palume seadustada paigaldatud biopuhastid, et saaksime vallale esitada biopuhastite kasutusloa taotluse“ (I kd, tl 100–101). 18.12.2020 väljastatud kasutuslubadelt nähtuvalt on biopuhastile ehitusloa ja kasutusloa taotlemise viimaseks tähtajaks 01.02.2021 (I kd, tl 102–107).
(x)
02.01.2021 e-kirjaga edastas kostja hagejatele teate puuduste kohta töös (I kd, tl 110– 111). 07.01.2021 vastasid hagejad, et nad ei nõustu etteheidetega, v.a. lagedes olevad praod, mis lubati parandada hiljemalt 31.01.2021 (I kd, tl 113–115).
(xi)
26.02.2021 e-kirjaga teatasid hagejad, et kuna kaks kuud kestnud läbirääkimised ei ole kuhugi viinud, esitavad nad teostatud tööde kohta arve (I kd, tl 121). Hagejad esitasid kostjale arve nr 21006 (akti nr 12 alusel, 151 530,86 eurot (sh km) tähtajaga 12.04.2023; I kd, tl 122). Kostja ei ole arvet tasunud.
70.Käesolevas tsiviilasjas seonduvad nii hagi kui ka vastuhagi nõuded 17.12.2019 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (VÕS § 635) täitmisega. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja pidi
2-21-12549 tasuma hagejatele arvete nr 20102, 20103 ja 21006 alusel nõutud (tasaarvestatud) summad; vaidlus on ka tasaarvestuse arvutuskäigus. Pooled on eriarvamusel selles, kas kõik lepingujärgsed tööd olid valmis ja kostja poolt vastu võetud (või tuleb lugeda vastuvõetuks) ning kas tasunõuded olid muutunud sissenõutavaks. Pooled on erimeelel selles, kas töödes oli pärast tööde tegemise lõpptähtaega jätkuvalt puudusi, ning kui oli, siis kas kostja on neist hagejatele kohaselt teatanud ja kas hagejatel on olnud võimalus puudused ise kõrvaldada või on kostjale tekkinud kahju sellest, et ta pidi tellima tööd kolmandatelt isikutelt. Vaieldakse ka selle üle, kas kostjal jäi hagejate tegevuse tõttu tulu saamata.
71.Ringkonnakohus lahendab esmalt (I) hagejate hagiavaldusega seotud nõuded (lepingujärgse võlgnevuse ja viivise nõue, p 1.1; kahju hüvitise nõue, p 1.2) ning (II) seejärel kostja vastuhagiavaldusega seotud küsimused. I Hagejate hagiavaldus 1.1 Lepingujärgse võlgnevuse nõue ning seonduv viivisenõue
72.Kuna hagejad on esitanud kostja vastu töövõtulepingus kokku lepitud tasu saamise nõude, tuleb esmalt teha kindlaks, kas hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks (vt nt RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p-d 14, 16; samuti RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 16). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p 16). Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et saaks lugeda tellija tööd vastuvõtnuks selle sätte kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 18; vt ka RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 13.1). Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4; RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p-d 22–24). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust, tõendama töövõtja (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18; vt ka RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24).
73.10.08.2021 esitatud hagis taotlesid hagejad lepingujärgset võlgnevust 327 902,06 eurot ning sellega seotud viivist. Nõue põhines hagejate kostjale esitatud arvetel nr 20102, 20103 ja 21006, mis olid väljastatud aktide nr 10, 11 ja 12 alusel (I kd, tl 1–10). Akti nr 12 ei ole kostja vastu võtnud, kuid aktid nr 10 ja 11 võeti vastu muudatuskokkuvõttega nr 6, kus lepiti kokku ka nende aktide alusel esitatud arvete tasaarvestamine. 13.05.2022 suurendasid hagejad haginõuet tulenevalt sellest, et muutsid tasaarvestuse aluseid ja tegid uue tasaarvestuse aktide nr 10 ja 11 alusel esitatud arvetel olevatest käibemaksuga summadest. Hagejad nõudsid 13.05.2022 avalduse kohaselt lepingujärgse võlgnevusena kokku 393 588,02 eurot (III kd, tl 132–134).
74.Ringkonnakohus analüüsib hagejate lepingujärgse võlgnevuse nõuet kahes jaos: (i) esiteks kostja poolt vastu võetud aktide nr 10 ja 11 alusel esitatud arveid, sh nende tasaarvestamise tingimusi, ning (ii) teiseks akti nr 12 alusel esitatud lõpparvet, sh muudatus- ja lisatööde kokkulepet.
2-21-12549
1.1.1.17.11.2020 muudatuskokkuleppega nr 6 vastu võetud aktid nr 10 (arve nr 20102) ja 11 (arve nr 20103) ning seonduv tasaarvestus (i)
Aktidega nr 10 ja 11 tööde vastuvõtmine ja tasunõude sissenõutavaks muutumine
75.Käesoleval juhul pidid hagejad töövõtjatena töö tegema etappide kaupa ehk ositi (töövõtulepingu p 7.4) ning ka maksmine pidi toimuma ositi (ptk 8). Töövõtulepingu kohaselt kuulusid tööd vastuvõtmisele aktide alusel (p 16). Tööde rahalised aktid pidid hagejad esitama igakuiselt (p 8.3) ja arved võis esitada pärast vastava kalendrikuu kohta teostatud rahalise akti kinnitamist kostja poolt (p 8.2). Selliselt esitatud arve pidi kostja tasuma 45 kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamisest (p 8.2).
76.17.11.2020 allkirjastatud muudatuskokkuleppe nr 6 preambuli p-s E on kinnitatud, et pooled on allkirjastanud akti nr 10, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 10 alusel summas 330 297,62 eurot. Preambuli p-s F on kinnitatud, et pooled on allkirjastanud akti nr 11, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 11 alusel summas 145 103,10 eurot. Kokkuleppe p-s 2.1.4 on kostja kinnitanud, et lepingu objekti (kolm peremaja, hooneid teenindavad tehnovõrgud, haljastus, teed, platsid) põhiline kasutusvalmidus on saavutatud ning et ta võtab vastu käesoleva kokkuleppe sõlmimise seisuga teostatud tööd koos vaegtööde nimekirjaga (aktid 10 ja 11, vaegtööde nimekiri).
77.Maakohus nõustus eelneva põhjal hagejatega, et on tõendatud, et 17.11.2020 muudatuskokkuleppega nr 6 on aktid nr 10 ja 11 vastu võetud, samuti, et sellele lisatud 20.10.2020 vaegtööde nimekirjale käsikirjaliselt lisatud 06.11.2020 ja 13.11.2020 märkustest nähtub, et vaegtööde puudused on kõrvaldatud. Maakohus järeldas, et asjaomased tööd on teostatud ning vastu võetud (VÕS § 367 lg 5, § 637 lg 4).
78.Kostja oma apellatsioonkaebuses maakohtu järeldustega ei nõustu ning leiab, et arved nr 20102 ja 20103 ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna tasumise eeldused ei ole täidetud: mitmed tööd olid tähtaegselt tegemata, mitmetes töödes esinesid olulised puudused, mitmed muud hagejate kohustused olid täitmata. Teostamata töödena on kostja loetlenud elektritööd, haljastustööd, hooneautomaatika, piirdeaiad ja väravad, toimingud tarbe- ja reoveega. Lisaks viitab kostja puudustega teostatud töödele, milleks on eluhoonete lagedes olevad probleemid, eluhoone terrasside varikatuste katted jms. Sisuliselt viitab kostja oma 02.01.2021 hagejatele saadetud teates toodud puudustele (I kd, tl 110–112). Kostja ei nõustu, et aktide nr 10 ja 11 allkirjastamine ja vastuvõtmine tõendas, et muid probleeme ei esinenud, kuna ka 20.10.2020 vaegtööde nimekirjal on märkus, et tegemist ei ole ammendava loeteluga. Ringkonnakohtu küsimustele vastuseks selgitas kostja 26.07.2023, et „vaegtööd“ ei hõlma kõiki töödes esinevaid puudusi, vaid 06.10.2020 ja 13.11.2020 nimekirjades on fikseeritud vaegtööd, mis kuulusid aktide nr 10 ja 11 juurde. Lisaks väitis kostja, et ka need vaegtööd ei olnud 17.11.2020 kokkuleppe sõlmimise hetkeks valmis, millele viitavat muudatuskokkuleppe nr 6 p 2.1.4 sõnastus. Kostja kinnitas samas, et ta tellijana aktsepteeris aktides nr 10 ja 11 teostatud töid koos nendes esinenud pisipuudustega (V kd, tl 48–52). Hagejad selgitasid 26.07.2023 ringkonnakohtule, et 20.10.2020 koostatud vaegtööde nimekirjas olid 13.11.2020 alles vaid need vaegtööd, mis ei saanud 06.11.2020 valmis ning 17.11.2020 muudatuskokkuleppe nr 6 allkirjastamise ajaks olid ka need tehtud ning kostja võttis need vastu.
79.Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et kokkuleppe nr 6 sõnastusest ja allkirjastatud aktidest nr 10 ja 11 saab aru nii, et neis aktides nimetatud tööd olid 17.11.2020 tehtud ning kostja võttis need vastu. 17.11.2020 kokkuleppes ei ole viidatud sellele, et mõni 20.10.2020 loetletud vaegtöö oleks 17.11.2020 veel tegemata. 17.11.2020 muudatuskokkuleppe p-s 2.1.4
2-21-12549 on kostja üheselt kinnitanud, et töövõtulepingu objekti põhiline kasutusvalmidus on saavutatud ning et ta võtab kokkuleppe sõlmimise seisuga teostatud tööd koos vaegtööde nimekirjaga vastu. Kõnealune vaegtööde nimekiri sisaldab 06.11.2020 ja 13.11.2020 täpsustusi nendeks kuupäevadeks tehtu kohta. See, et 20.10.2020 vaegtööde nimekirjas olnud tööd olid juba 13.11.2020 peaaegu kõik tehtud, kinnitavad kostja omanikujärelevalvet teinud Y 17.05.2022 istungil tunnistajana antud ütlused. Tunnistaja selgitas aktide nr 10 ja 11 kohta, et „kui nimekirjas on pluss juures, siis probleemi pole. Kui on miinus, siis on endiselt probleem. Osade juures on kommentaarid, kuidas edasi teha“ (III kd, tl 145 pöördel, 01:48:02). Ringkonnakohus tuvastab, et kõnealuse dokumendi 13.11.2020 seisuga „miinused“ puudutavad terrassi õlitamist, samuti on viidatud, et palkseinast on kild väljas ja et veesülitite ümber tuleb väliskrohv üle vaadata (I kd, tl 82). Kohus leiab, et kuna kostja võttis 17.11.2020 kõik aktides nr 10 ja 11 nimetatud tööd koos vaegtööde nimekirjaga vastu, siis saab lugeda tõendatuks, et selleks ajaks olid tehtud ka 13.11.2020 üles jäänud pisitööd. Seda, et puudused said kõrvaldatud, kinnitab asjaolu, et ühtki eelnimetatud puudustest ei ole nimetatud kostja 02.01.2021 koostatud puuduste loetelus (vrd I kd, tl 110–112).
80.Ent isegi kui oleks tõendatud, et 20.10.2020 vaegtööde nimekirjas loetletud töödes oli vaja teha veel pisiparandusi, siis on aktides nr 10 ja 11 loetletud tööd kostja poolt vastu võetud ning hagejatel oli töövõtulepingu p 8.2 alusel õigus esitada arved. Kostja ei ole ka selgitanud ega tõendanud, millised neis aktides nimetatud ja vastu võetud tööd olid jätkuvalt puudustega. Oma 26.07.2023 seisukohas (p 3.2.9) on kostja ise märkinud, et vaidluse esemeks ei ole ilmtingimata aktides nr 10 ja 11 fikseeritud vaegtööde tegemata jätmine, vaid asjaolu, et töövõtulepingu lõpptähtajaks 17.12.2020 olid mitmed tööd üldse tegemata ning paljudes töödes olid puudused. Ringkonnakohus leiab, et kui töövõtulepingu järgne tööde lõpptähtaeg oli 17.12.2020, siis ei pidanudki 17.11.2020 kõik tööd valmis olema. Asjaolu, et mingid tööd olid aktide allkirjastamise seisuga 17.11.2020 lõpetamata, nähtub ka aktidest nr 10 ja 11, kus peaaegu kõigi tööde juures on märgitud teostatud tööde maht alla 100%. Samuti on 20.10.2020 koostatud vaegtööde nimekirjale eraldi käsitsi peale kirjutatud, et see ei ole lõplik. Kirjas on, et „vaegtööde nimekiri ei sisalda eriosade vaegtöid ja kinnistul heakorra ja haljastuse vaegtöid abihoonega külgneval alal. Nimekiri ei sisalda lõpetamata töid“ (I kd, tl 80). Kuna aktid nr 10 ja 11 ei olnud tööde lõppaktid, siis ei pidanudki 17.11.2020 seisuga kõik tööd tehtud olema. Ringkonnakohus leiab, et kuna poolte vahel oli kokku lepitud tööde ositi aktide alusel vastuvõtmine – mitte töö tervikuna vastuvõtmine – ning kostja võttis aktides nr 10 ja 11 kajastatud tööd vastu, siis on hagejate tasunõue selles osas muutunud sissenõutavaks (VÕS 637 lg 4, lg 5; vt ka RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 17-18, 20).
81.Ringkonnakohus lisab, et isegi kui aktides nr 10 ja 11 nimetatud töödes avastati hiljem puudusi, siis igal juhul on kostja tööd vastu võtnud, mistõttu muutub tõendamiskoormis ning kostja tellijana peab tõendama, et töödes on jätkuvalt puudusi, mille kõrvaldamine oli või on töövõtja kohustus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 23 koos edasiste viidetega). Käesoleval juhul ei ole kostja oma 02.01.2021 teates loetletud puuduste hulgas märkinud neid miinusmärgiga toiminguid, mis olid puudustena kirjas veel 13.11.2020 seisuga (vt eesp p 79).
82.Ringkonnakohus leiab, et hagejad esitasid aktide nr 10 ja 11 alusel arved vastavuses töövõtulepingu p-ga 8.2, kui andsid kostjale maksmiseks 45 päeva. Arvete nr 20102 ja 20103 tasumise tähtaeg (alates 17.11.2020 kokkuleppe allkirjastamisest) oli 02.01.2021. Ringkonnakohtu hinnangul vastab selline käsitlus muudatuskokkuleppe nr 6 p-s 2.1.4 viidatule, et aktide alusel arvete esitamine ja tasumine toimub vastavalt lepingu ptk-s 8 sätestatud korrale. Muudatuskokkuleppe nr 6 p 2.1.4 viimases lauses viidatu, et tööde lõplik üleandmine19
2-21-12549 vastuvõtmine toimub vastavalt ptk-s 16 sätestatud korrale, saab käia vaid tööde kohta, mida vastu võetud aktid nr 10 ja 11 ei sisalda, kuna nende aktidega ei antud töid lõplikult üle. Ringkonnakohus leiab seega, et hagejate tasunõude aktide nr 10 ja 11 alusel esitatud arvete osas muutus 17.11.2020 sissenõutavaks. (ii)
Muudatuskokkuleppe nr 6 alusel tehtav tasaarvestus
83.Siiski leiab ringkonnakohus, et hagejate nõue, mis seondub aktide nr 10 ja 11 alusel vastu võetud tööde eest esitatud arvete ja nende tasaarvestamisega, kuulub rahuldamisele hagejate 10.08.2021 hagiavalduses tehtud tasaarvestuse kalkulatsiooni kohaselt. Rahuldada ei saa hagejate 13.05.2022 haginõude suurendamise avaldust.
83.1.10.08.2021 hagiavalduse p-s 3.2.2 on hagejad välja toonud, et nad esitasid kostjale aktide nr 10 ja 11 alusel arve nr 20102 summas 396 357,14 eurot ja arve nr 20103 summas 174 123,72 eurot (sh km). Edasi on hagejad selgitanud, et muudatuskokkuleppega nr 6 lepiti kokku vastastikuste nõuete tasaarvestamises, peale mida võlgneb kostja hagejatele arvete nr 20102 ja 20103 alusel 176 371,20 eurot. Arvutuskäigu aluseks on muudatuskokkuleppe nr 6 p 3.4, mille järgi tuli arve nr 20102 käibemaksuta summast 330 297,62 maha arvata 230 297,62 eurot, st maksmisele kuulus 100 000 eurot; arve nr 20103 käibemaksuta summast 145 103,10 tuli maha arvata 98 126,05 eurot, st maksmisele kuulus 46 977,05 euro. Kokku kuulus tasaarvestatud arvete alusel kostja poolt hagejatele maksmisele 146 977,05 eurot, millele hagejad lisasid käibemaksu. Lisaks kuulus arve nr 21006 alusel kostja poolt maksmisele 151 530,86 eurot, st kokku oli võlgnevus 327 902,06 eurot (hagiavalduse p 3.2.3, I kd, tl 6 pöördel – 7).
83.2.13.05.2022 avalduses (III kd, tl 132–134) selgitasid hagejad, et on jätnud ekslikult arvestamata, et kuigi muudatuskokkuleppe nr 6 p-des E ja F ning tasaarvelduse kulgu kirjeldavas p-s III on aktide nr 10 ja 11 summad toodud ilma käibemaksuta, siis lisandus nende aktide alusel esitatud arvetele käibemaks. Hagejad tegid uued arvutused, mille kohaselt lahutasid muudatuskokkuleppega nr 6 tasaarvestatud kostja nõuded maha enda arvete 20102 ja 20103 käibemaksuga summadest ning said kogunõudeks 393 588,05 eurot (st arve nr 20102 alusel 166 059,52 eurot, arve nr 20103 alusel 75 997,67 eurot ning arve nr 21006 alusel 151 530,86 eurot). Hagejate hinnangul ei olnud tegemist muudatusega, mis oleks vajanud kohtu või kostja nõusolekut. Kostja hagejatega ei nõustunud, kuna kokkulepe oli käibemaksuta summade kohta. Samuti jääb kostja hinnangul 13.05.2022 esitatud arvutuskäik täielikult arusaamatuks, kuna hagejad väidavad, et suurendavad oma põhinõuet käibemaksuosaga 95 080,14 eurot, kuigi tegelikult suurendati haginõuet 65 685,99 euro võrra. Samuti väitis kostja, et selliselt käibemaksu küsides on hagejad sama nõude esitanud topelt, kuna nad on ka eraldi nõudnud kahju 61 264,06 eurot just käibemaksuga summade arvestamata jätmise tõttu (IV kd, tl 161 pöördel).
84.Harju Maakohus ei käsitlenud oma otsuses seda, kas tasaarvestus tuleb pooltevahelise kokkuleppe kohaselt teha käibemaksuga või käibemaksuta arve summadelt. Maakohus üksnes sedastas, et nõustub hageja arvestusega teostatud tööde kalkulatsiooni kohta ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja kogu 13.05.2022 avalduses nõutud lepingujärgse võlgnevuse (otsuse lk 15 alt – lk 16 I lõik). Kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tervikuna ning vaidlustanud oma vastuses hagejate vastuapellatsioonile sellele, et tasaarvestus tuli teha käibemaksuga summadelt, palus ringkonnakohus pooltel täiendavalt selgitada, millistest summadest tuleb tasaarvestused teha. Hagejad selgitasid, et muudatuskokkulepe nr 6 sõlmiti kiirustades ning kõike läbi analüüsimata. Hagejate hinnangul nähtub kokkuleppe p-st 3.4, et tasaarvestus soovitakse teha aktide nr 10 ja 11 alusel väljastatud arvetest – arved on aga väljastatud koos käibemaksuga. Hagejad väidavad, et poolte tegelik tahe
2-21-12549 (VÕS § 29) seisnes tasaarvestuse tegemises hageja koos käibemaksuga esitatud summadest, kuid maha tuleb arvestada kostja ilma käibemaksuta nõuded (sest suuremas osas oli tegemist tegevustega, mis käibemaksuseaduse alusel maksustamisele ei kuulunud) (V kd, tl 40 pöördel – 41 pöördel). Kostja, vastupidi, leiab, et muudatuskokkuleppe nr 6 tekst kajastab selgelt poolte ühist tahet, milleks oli lähtuda käibemaksuta summadest. Muudatuskokkuleppe p-s 3.4 on välja toodud ka konkreetsed arvutused, mille kohaselt nii tasaarvestatavad summad kui ka arved, millest tasaarvestus toimub, on esitatud ilma käibemaksuta (V kd, tl 48 pöördel).
85.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigesti hinnanud poolte vahel sõlmitud kokkulepet ning on selliselt rahuldanud hagi ülemäärases ulatuses. Maakohus on rikkunud ka menetlusõiguse norme, kuna ei ole oma otsust selles osas põhistanud (TsMS § 436 lg 1, 442 lg 8). Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väidetega poolte tegeliku tahte kohta. VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingupoolte ühisest tahtest. Käesoleval juhul selgitavad pooled „ühist tahet“ erinevalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et kostja mõistis või pidi kokkuleppe teksti mõistma nii, nagu hagejad seda alates 13.05.2022 tõlgendavad. VÕS § 29 lg 4 alusel, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
86.17.11.2020 muudatuskokkuleppe nr 6 preambuli p G järgi „kõik käesolevas kokkuleppes toodud summad ... toodud ilma käibemaksuta“. Sama kokkuleppe III alajaotise p-des 3.1 – 3.4 on konkreetselt välja toodud vastastikuste nõuete tasaarveldamine. P 3.4 järgi „Akti nr 10 alusel väljastatud arvest summas 330 297,62 tasaarveldatakse 230 297,62 eurot ning Akti nr 11 alusel väljastatud arvetest ülejäänud 98 126,05 eurot“. Akti nr 10 alusel esitatud arvest nr 20102 nähtub, et arve koos käibemaksuga on 396 357,14 eurot ning ilma käibemaksuta 330 297,62 eurot (I kd, tl 108). Arve nr 20102 oli väljastatud 30.10.2020, st enne muudatuskokkuleppe nr 6 koostamist. Seega oli muudatuskokkuleppe nr 6 ajal selle arve käibemaksuta ja käibemaksuga summad üheselt selged. Kuna kokkuleppes kajastati tasaarvestuse alusena konkreetne käibemaksuta summa (330 297,62 eurot), ei ole võimalik kokkulepet tõlgendada nii, et tasaarvestus tuleb teha käibemaksuga arvest. Ringkonnakohtu arvates saab mõistlik inimene muudatuskokkuleppe sõnastusest aru nii, et ka tasaarvestamisel lähtutakse käibemaksuta summadest (G), kuna p-s 3.4 ei ole erinevalt hagejate väidetust viidatud lihtsalt aktide nr 10 ja 11 alusel esitatud arvetele, vaid on konkreetselt välja toodud, et „akti nr 10 alusel väljastatud arvest summas 330 297,62 tasaarvestatakse 230 297,62 eurot ...“. Väide, et kokkulepe sõlmiti kiirustades, ei muuda asjaolu, et kokkuleppes on selgelt viidatud käibemaksuta summadele, sh tasaarvestust käsitlevas osas. Kui akti nr 10 alusel tuli tasaarvestus teha käibemaksuta summalt, siis tuleb samas p-s nimetatud akti nr 11 alusel esitatud arvest nr 20103 samuti teha tasaarvestus selle arve käibemaksuta summalt, eriti arvestades, et kokkuleppe nr 6 p-s F on kajastatud, et pooled on allkirjastanud akti nr 11, mille kohaselt on selle akti alusel akteeritud töid 145 103,10 euro ulatuses (s.o arve nr 20103 ilma käibemaksuta summa).
87.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejate lepingujärgse võlgnevuse nõue aktide nr 10 ja 11 alusel esitatud arvete eest kuulub rahuldamisele 176 371,20 euro ulatuses, st hagejate 10.08.2021 hagiavalduses lähtutud arvutuskäigu alusel, kus tasaarvestus oli tehtud
2-21-12549 hagejate esitatud arvete käibemaksuta summadelt ning saadud summadele oli lisatud käibemaks. Sellisele arvutuskäigule kostja eraldi vastuväiteid esitanud ei ole. 1.1.2 Muudatus- ja lisatööd, akt nr 12 ja arve nr 21006
88.04.12.2020 edastasid hagejad kostjale 03.12.2020 allkirjastatud ehitusobjekti üleandmisevastuvõtmise akti, milles on kinnitatud, et vaegtööde nimekirjades olevate vaegtööde likvideerimine on lõpetatud, täitedokumentatsiooni üleandmise akt on esitatud, koolitused on 20.10.2020 läbi viidud ja akt esitatud ning et garantiiaegse tagatise esitab töövõtja vastavalt lepingu p-le 11.8 (I kd, tl 89). E-kirjas on palutud akt üle vaadata töövõtulepingu p-s 16.5 sätestatud korras (I kd, tl 88). Lepingu selle punkti kohaselt peab tellija 5 tööpäeva jooksul akti ja asjakohaste dokumentide saamisest selle läbi vaatama, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta. Tellijal on õigus nõuda tähtaja pikendamist, kooskõlastades selle töövõtjaga. 03.12.2020 edastati kostjale ka lõplik täitedokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tl 91–96) ning koolituse läbiviimise akt (I kd, tl 97–99). Töövõtulepingus sätestatud tähtaja jooksul kostja hagejatele ei vastanud.
89.15.12.2020 esitasid hagejad kostjale muudatus- ja lisatööde kalkulatsiooni, mis oli planeeritud töövõtulepingu muudatusena nr 7. Hagejad palusid kostjal võimaluse korral vastata 5 tööpäeva jooksul. Hagejate 15.12.2020 e-kirjas on palutud lisada kommentaarid tabelisse märkuste taha, „sedasi nagu akte seni oleme läbi rääkinud“. Lepingu muudatus nr 7 oleks tulnud sõlmida pärast muudatustööde kalkulatsiooni läbiarutamist (I kd, tl 143, 144–145). Kostja vastas 31.12.2020, saates tagasi enda märkustega tabeli, kus osa töid on aktsepteeritud märkega „OK“ ning osade ridade kohta on esitatud selgitused, miks ei nõustuta, et tegemist on lisa- või muudatustööga vm. Kostja on selliselt nõustunud muudatus- ja lisatöödega summas 15 275 eurot (18 330 eurot koos käibemaksuga; I kd, tl 146–148). Seejärel on hagejad täiendanud tabelit veel omakorda, vastates kostja märkustele (I kd, tl 149–151). Eraldi muudatustööde kokkulepet nr 7 ei sõlmitud, kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud.
90.Ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti seisuga (tööd kuni 03.12.2020) saadeti kostjale ka teostatud tööde akt nr 12 (lõplik rahaline akt), mis hõlmas aruandeperioodi 18.11.2020 – 03.12.2020, sh „muudatustööde kokkulepet nr 7“ (I kd, tl 123–124). Lõpliku rahalise akti vastuvõtmine oli töövõtulepingu p 8.3 kohaselt (lõpp)arve esitamise eelduseks. Aktis nr 12 on „Muudatustööde kokkulepe nr 7“ eest kajastatud 12 504,56 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejad on selgitanud, et aluseks võeti tööd, mille kostja oli 31.12.2020 (OK-dega) aktsepteerinud (III kd, tl 9 pöördel). Aktis nr 12 sisalduvad ka tasunõuded kõigi varem täielikult lõpetamata tööde lõpetamise eest: elamute ja valla tee, abihoone-teraapiamaja ala, abihoone-teraapiamaja (miinusmärgiga töö), eluhooned 1, 2 ja 3, muudatustööde kokkulepe nr 1 ja 2 tellija reservi vahe. Tegemist on lõppaktiga, kus kõigi tegemisele kuulunud tööde valmidusastmeks on märgitud 100%. Kostja ei ole akti nr 12 vastu võtnud.
91.02.01.2021 e-kirjaga teatas kostja hagejatele, et jaanuari 2021 alguse seisuga ei ole ehitustööd lõpetatud, sh ei ole esitatud kokku lepitud dokumente ja garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatist (I kd, tl 110–112). Kostja loetles väidetavad puudused (puuduste kohta pikemalt käesoleva otsuse p 107 koos alap-dega), millega hagejad omakorda ei nõustunud (hagejate 07.01.2021 vastus, I kd, tl 113–115). Seejärel on pooled jaanuaris – veebruaris 2021 vahetanud seisukohti puuduste olemasolu ja olemuse kohta, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud. 04.02.2021 koostas kostja omanikujärelevalve teostaja memo 02.02.2021 toimunud ehituskoosoleku kohta (II kd, tl 36 ja pöördel). 11.02.2021 e-kirjaga edastas kostja seaduslik esindaja hagejatele loetelu uutest puudustest siseruumides (I kd, tl 116 pöördel). 12.02.2021
2-21-12549 vastasid hagejad, et tegemist on garantiitöödega. Pidades kostja võlga 176 372 euro suuruseks, peatasid hagejad lepingu täitmise (I kd, tl 116). 23.02.2021 esitasid hagejad kostjale ettepaneku kohustuste täitmiseks (I kd, tl 118–120).
92.26.02.2021 teatasid hagejad kostjale, et kuna kaks kuud kestnud läbirääkimised ei ole kuhugi viinud, kuigi tööd on teostatud ning tellija need kinnitanud, esitavad nad teostatud tööde kohta arve (I kd, tl 121). 26.02.2021 esitasid hagejad kostjale akti nr 12 alusel arve nr 21006 summas 151 530,86 eurot (koos käibemaksuga) maksetähtajaga 12.04.2021 (I kd, 122). Hagejad leidsid, et arve esitamise ajast tuleb kõik tööd lugeda vastuvõetuks ja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Hagejate lepingujärgse võlgnevuse nõude kolmas osis tuginebki akti nr 12 alusel 26.02.2021 väljastatud arvele, mida kostja ei ole tasunud.
93.Maakohus leidis, et hagejate 15.12.2020 muudatustööde kalkulatsioonile „OK“ märkimisega on kostja andnud oma nõusoleku neile töödele ning hiljem nõusolekust loobumine ei ole oluline. Maakohtu hinnangul sai kõik aktis nr 12 märgitud tööd lugeda teostatuks ning arve nr 21006 esitamine oli õigustatud. Kostja ei olnud neid töid põhjendamatult vastu võtnud ning tasunõue muutus seetõttu VÕS § 638 teise lause järgi sissenõutavaks. Maakohus nõustus hagejate esitatud kalkulatsiooniga.
94.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus arvestas kostja „OK-dega“ aktsepteeritud lisatöid, kuigi eraldi kokkulepet ei olnud sõlmitud.
95.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldustega, kuid leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhistanud oma järeldusi ega hinnanud kostja vastuväiteid. Ringkonnakohus hindab järgnevalt esmalt allkirjastamata lisakokkulepet nr 7 (lisa- ja muudatustööde kalkulatsioon) ning seejärel lõppakti nr 12 ja arvet nr 21006 tervikuna. (i)
Muudatus- ja lisatööde kokkulepe
96.Hagejad on 15.12.2020 muudatus- ja lisatööde tabeli kaaskirjas märkinud, et eeldavad, et Y [Y] lisab kommentaarid tabelisse märkuste taha, nagu seni on akte läbi räägitud (I kd, tl 143). Tabel on edastatud nii kostja juhatuse liikmele kui ka kostja omanikujärelevalve tegijale Y-le. Kostja 31.12.2020 tagastatud tabel sisaldab lisatud „Tellija seisukoht ja märkused“ real nii OKsid kui ka kommentaare mittenõustumise kohta, samuti on kostja tabelisse lisanud miinusega ridu ärajäävate tööde kohta. Ringkonnakohtu täpsustavatele küsimustele vastuseks selgitas kostja 26.07.2023, et kõnealune märkustega tabel kajastab läbirääkimisprotsessi ning et selles ei saavutatud kokkulepet seetõttu, et tegelikult olid jätkuvalt töödes puudused või tööd olid tegemata (V kd, tl 51). Hagejad jäid vastuses ringkonnakohtule seisukohale, et 31.12.2020 on suurema osa tööde kohta tabelisse märgitud „OK-d“; muus osas kostja aktidele tähtaegselt vastu ei vaielnud, mistõttu tuleb lugeda, et vastuväiteid ega puudusi ei olnud (V kd, tl 45–46).
97.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja hagejatega, et muudatus- ja lisatööde tabeli read, millele kostja on lisanud OK, saab lugeda kostja nõustumiseks VÕS § 20 lg 1 mõttes. Seega kinnitavad „OK-d“ kostja nõusolekut tehtud muudatus- ja lisatöödega (positsioonidel 1.1–1.63 olevad OK-d), samuti sellega, milliste veel teostamata tööde eest ollakse nõus tasuma (positsioonid 2.1–2.5). Tööde loetelule, mis jäävad ära, on kostja ise lisanud mitu rida ning teinud kahele hagejate reale parandused (positsioonid 3.1 – 3.24 ja lisatud read) (I kd, tl 146– 148). Arvestada tuleb ka seda, et suur osa muudatus- ja lisatöid oli juba varem kokku lepitud ning need nähtuvad ehituskoosolekute protokollidest (vt nt 03.11.2020 ehituskoosoleku protokoll nr 27, II kd, tl 81 – 82 pöördel). Eeltoodust tulenevalt, kuigi tabeli alusel ei ole
2-21-12549 sõlmitud eraldi kirjalikku kokkulepet (nr 7), tuleb lugeda kostja „OK“-dega muudatus- ja lisatööd, samuti ärajäävad tööd kostja poolt aktsepteerituks.
98.Hindamisel, kas kõik muudatus- ja lisatööd, mida kostja 31.12.2020 seisuga ei vaidlustanud, olid ka valmis, võtab ringkonnakohus arvesse, et tabelis on eraldi jaotis „Veel teostamata tööd“. Kuna tegemata tööd on välja toodud eraldi ridadel (tabeli positsioonid 2.1– 2.5), siis pidid muud lisanduvad tööd tabeli aktsepteerimise ajaks tehtud olema. Seega oli kostjal kohustus need üle vaadata ja puuduste olemasolu korral hagejaid puudustest teavitada.
99.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 643 järgi, kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohustab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijat selleks, et ta peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega töö üle vaatamata jätnud või selle hooletult üle vaadanud tellija riskib seega eelkõige sellega, et ta ei saa § 644 lg-s 3 sätestatu tõttu enam hiljem töövõtja vastu nõudeid esitades tugineda sellistele puudustele, mis tulnuks avastada töö ülevaatamise käigus, ning millest ei ole töövõtjale seetõttu õigeaegselt (s.o §-s 644 sätestatud tähtaja jooksul) teatatud (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, § 644, p 3.4; vt ka RKTKo 27.03.2020, 2-17-3860, p 17; RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644, p 18).
100.Käesoleval juhul esitas kostja hagejatele 02.01.2021 e-kirjaga teate, milles loetles töödes olevaid puudusi (I kd, tl 110–112). Kostja ei ole eraldi välja toonud, kas mõni nendest puudustest puudutas ka tehtud muudatus- või lisatöid. Mis puudutab 15.12.2020/31.12.2020 tabeli positsioone 2.1–2.5, st veel teostamata lisatöid, siis neid kostja 02.01.2021 koostatud puuduste nimekirjas ei ole. Samuti ei ole neid 11.02.2021 e-kirjas esitatud etteheidete hulgas selgelt välja toodud (I kd, tl 116 pöördel).
101.Seega tuleb pöördunud tõendamiskoormise kohaselt 31.12.2020 „OK“-dega aktsepteeritud tööd lugeda vastuvõetuks, sest neile ei ole mõistliku aja jooksul selgeid etteheiteid esitatud. Asjaolu, et kostja on muudatus- ja lisatöödele antud nõusoleku hiljem tagasi võtnud põhjendusega, et muudes töödes on puudusi ja mingid tööd on veel tegemata, ei ole piisavaks õiguslikuks aluseks 31.12.2020 aktsepteeritud tööde vastuvõtmata jätmisele.
102.Ringkonnakohus lisab, et kuna muudatus- ja lisatööd sisalduvad alles 26.02.2021 esitatud arves nr 21006, siis isegi, kui mingid puudused esinesid ka muudatus- ja lisatööde loetelus, tuli 26.02.2021 seisuga tööd igal juhul VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks lugeda (vt järgmine alajaotus ii). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hagejad on lõppaktis nr 12, st ka selle alusel esitatud arves nr 21006, kajastanud muudatuse nr 7 eest väiksema summa (12 504,56 eurot ilma käibemaksuta), kui oli kostja poolt 31.12.2020 aktsepteeritud (kostja aktsepteeris 15 275 eurot ilma käibemaksuta). Seega ei ole hagejad lugenud muudatustöid vastuvõetuks suuremas mahus, kui kostja on nendega nõustunud.
2-21-12549 (ii)
Lõppakt nr 12 ja 26.02.2021 arve nr 21006
103.Mis puudutab seda, kas kõik muud lõppaktis nr 12 nimetatud tööd olid 100% ulatuses tehtud ja kas need olid tehtud nõuetekohaselt, leiab ringkonnakohus, et hoolimata oma vastuväidetest ei ole kostja tõendanud, et töövõtulepingujärgsed tööd ei olnud valmis või et neis olid sellised puudused, mis õigustasid tööde vastuvõtmata jätmist (VÕS § 641 lg 1, § 643, 644).
104.Töövõtulepingu p 16.2 järgi tuli koostada tööde üleandmiseks „ehitusobjekti üleandmisevastuvõtmise akt“ ning tööde üleandmisest pidi töövõtja tellijale teatama e-postiga vähemal 10 kalendripäeva ette. Tööde lõplik vastuvõtmine pidi toimuma pärast kasutusloa saamist ning pärast tööde vastuvõtmisel fikseeritud kõigi puuduste ja mittevastavuste kõrvaldamist, täitedokumentsiooni ja lepingus nõutud tagatiste esitamist ja vastavate koolituste korraldamist. Muudatuskokkuleppe nr 6 p-s 1.3 on täpsustatud, et tööde lõpptähtaeg on 17.12.2020 ning selleks ajaks peab töövõtja andma üle lõplikud teostusjoonised, tehnoseadmete kasutus- ja hooldusjuhendid, samuti peab vajadusel olema selleks ajaks teostatud nende kasutamiseks töötajatele vastav väljaõpe, üle antud garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatised jms, kõrvaldatud vastuvõtmisel fikseeritud puudused ning väljastatud kolmele peremajale kasutusload. Töövõtulepingu järgi pidi tellija kõik tööde vastuvõtmisega seotud aktid läbi vaatama 5 tööpäeva jooksul akti ja dokumentide saamisest, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta (p 16.5). Rahalise tööde akti pidi kostja läbi vaatama 10 tööpäeva jooksul, kooskõlastades akti või esitades põhjendused kooskõlastamisest keeldumise kohta (p 8.3). Tasuma pidi kostja hagejatele vastavalt tööde vastuvõtmisele ning hagejate esitatavate aktide ja arvete alusel, maksetähtajaga 45 kalendripäeva alates arve kättesaamisest. Hagejatel oli õigus esitada arve pärast seda, kui tellija on kinnitanud vastava kalendrikuu kohta teostatud tööde rahalise akti (p 8.2).
105.Hagejad esitasid tööd kostjale lõplikuks vastuvõtmiseks 03.12.2020. Samuti esitati detsembris 2020 kostjale teostatud tööde akt nr 12, st lõplik rahaline akt. Nende vastuvõtmine pidi olema hagejatele arve esitamise aluseks. Käesoleva juhul teatas kostja hagejale puudustest 02.01.2021 e-kirjaga. Samal ajal otsustas kostja jätta maksmata 02.01.2021 maksetähtajaga arved nr 20102 ja 20103 ning jätta vastu võtmata detsembris 2020 esitatud lõppaktid. Ringkonnakohus on juba leidnud, et arvete nr 20102 ja 20103 maksmata jätmiseks ei olnud alust, kuid tuleb hinnata, kas välja toodud puudused olid sellised, mis takistasid tööde lõplikku vastuvõtmist ning lõpliku tasunõude sissenõutavaks muutumist.
106.Olukorras, kus tellija ei ole töid vastu võtnud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust, tõendama töövõtja, st käesoleval juhul hagejad (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18; vt ka RKTKo 28.10.2008, 32-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui kostja ei ole töid vastu võtnud, võib hagejate tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, st kui hagejad tõendavad, et nad on töö nõuetekohaselt teinud ja andnud kostjale võimaluse see vastu võtta või puudustest teatada. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija tööde lepingule mittevastavusest teatamisel puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Käesoleval juhul, nagu juba märgitud, teatas kostja hagejale (lõpptööde) puudustest esmakordselt 02.01.2021. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega selles, et 02.01.2021 oleks iseenesest olnud ebamõistlikult hiline lõpptööde puudustest teavitamise aega, arvestades, et viimased dokumendid esitati detsembri esimeses pooles ning detsembri lõpus on pikemad pühad.
2-21-12549
107.02.01.2021 teates on viidatud sellele, mis kostja arvates on puudus, ilma mis tahes tõendeid (nt fotod) lisamata. Ühiselt ei ole pooled puudusi fikseerinud. Ringkonnakohus küsis pooltelt täiendavaid selgitusi 02.01.2021 teates välja toodud puuduste kohta ning käsitleb neid alljärgnevalt ükshaaval.
107.1.Kostja on 02.01.2021 e-kirjaga saadetud teates märkinud esimese tegemata tööna, et puudub tarbevee- ja reoveesüsteemi kasutusluba ning esitamata on veeanalüüsid. Kostja viitas töövõtulepingu p-le 4.5, mille kohaselt kohustub töövõtja (hagejad) hankima kõik tööde alustamiseks ja tegemiseks ning ehitise kasutuselevõtmiseks vajalikud kooskõlastused ja load. Hagejad väidavad, et biopuhastite seadustamine ei olnud hagejate kohustus, kuna vald oli andnud ehitusloa kogumismahutiga lahendusele, kuid kostja muutis tööde käigus selles osas ehitusprojekti. Hagejad viitasid mh 17.11.2019 hagejate kui (ühiste) töövõtjate ja kostja kui tellija lepingueelse koosoleku protokollile riigihankeasjas nr 209487 (SA Liikva Päikesekodu hoonete ja rajatiste projekteerimis- ja ehitustööd) (I kd, tl 21 – 22 pöördel). Protokolli p 11 järgi peavad kasutusloa dokumendid olema ehitusloa dokumentidega vastavuses ning töövõtja ei vastuta kasutusloa saamisel tellija nõutud muudatustest tingitud muudatuste mõju eest. 17.12.2019 töövõtulepingu p 3.3 kohaselt kaotasid lepingu jõustudes kehtivuse varem sõlmitud lepingud, kokkulepped ja varasem kirjavahetus üksnes niivõrd, kuivõrd need olid vastuolus lepinguga. Kõnealune tingimus ei ole lepinguga vastuolus ning on seega lepingu dokumendiks. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et kuna kostja ise muutis tarbe- ja reoveesüsteemi lahendust võrreldes sellega, milleks oli antud ehitusluba, siis ei vastutanud hagejad selle eest, et asjaomase loa saamine viibis ning et seda ei olnud 17.12.2020 ega 02.01.2021 seisuga väljastatud. See, et biopuhasti paigaldus oli muudatustöö, nähtub ka muudatus- ja lisatööde tabelist (I kd, tl 146 pöördel, positsioon 1.18). Ka on hagejad korduvalt viidanud pooltevahelises kirjavahetuses ja ehituskoosoleku protokollides sellele, et nemad ei vastuta asjaomase uue ehitusloa ega kasutusloa saamise eest ning kui tellija, st kostja, ei taga tööde valmimise ajaks vee-erikasutusluba biopuhastiga välja ehitatud trassidele, siis ei saa hagejad tagada tööde valmimisel kasutusluba (vt nt ehituskoosoleku protokoll nr 27, II kd, tl 81; kasutuslubade kohta 18.11.20218 info edastamine, I kd, tl 101). 18.12.2020 väljastatud ehitiste kasutuslubadel ongi märge, et kinnistu omaniku ülesanne on taotleda biopuhastile nii ehitusluba kui ka kasutusluba hiljemalt 01.02.2021 (I kd, tl 102–107). Ringkonnakohus loeb eelnevaga tõendatuks, et kuna tarbe- ja reoveesüsteemi muudeti kostja soovil võrreldes sellega, milleks oli saadud ehitusluba, siis ei saa hagejatele ette heita, et asjaomast kasutusluba ei saadud kasutuslubade saamise (üld)tähtajaks (17.12.2020). Seega ei olnud tarbevee- ja reoveesüsteemi kasutusloa puudumine 02.01.2021 puudus hagejate töös. Sellele, et tarbe- ja reoveesüsteemi valmimine oleks hilinenud, kostja tuginenud ei ole. Mis puudutab oktoobris 2020 tehtud puurkaevu vee keemilist ja bioloogilist uuringut (III kd, tl 123–124), siis on kohalik omavalitsus seda kasutusloa väljastamisel aktsepteerinud, kuna kasutusload on 18.12.2020 väljastatud ning nende ainsaks märkuseks on märkus biopuhasti ehitus- ja kasutusloa saamise kohustuse kohta. Kostja omanikujärelevalve teostaja Y 04.02.2021 e-kirjast („02.02.2021 ehituskoosoleku memo“) nähtub, et 09.12.2020 on siiski olnud probleeme joogivee kvaliteediga eluhoonetes, kuid Y kinnitab selles kirjas, et töövõtja kõrvaldas puudused ning uute proovide tulemused vastavad nõuetele (II kd, tl 36). Seega on tõendatud, et igal juhul oli hiljemalt 02.02.2021 see puudus kõrvaldatud. Kuna biopuhasti kasutusluba saadi hilinemisega tulenevalt kostjast, siis on põhjendatud ka 02.02.2021 ehituskoosoleku memo p-s 4 kajastatu, et hagejad organiseerivad biopuhasti ja puurkaevu hooldamise ja kasutamise koolituse 04.02.2021. Kohus peab põhjendatuks, et see
2-21-12549 koolitus viidi läbi pärast süsteemile kasutusloa saamist, mitte algseks tähtajaks 17.12.2020 (vt allpool p 110.3).
107.2.Edasi on kostja ette heitnud, et paigaldamata on piirded ja väravad, sh läbipääsu-, fonoja videovalve süsteem. Kostja väitis, et need tööd kuulusid töövõtulepingu esemesse (vt töövõtulepingu pakkumuse hinnatabeli rida 181 „Piirded. Metallist võrkaed, väravatega; väravate automaatika, III kd, tl 12). Hagejad nõustusid, et need tööd kuulusid algselt töövõtulepingu mahtu, kuid kuna kostja soovis projektijärgset lahendust oluliselt muuta, jäid need tööd hagejate poolt tegemata ning kostja tellis need ise. Ringkonnakohus leiab, et hagejate väited selle kohta, et tegemist oli kokkulepitult ära jääva tööga, on tõendatud, mistõttu ei saa piirete ja väravate, samuti seonduvate süsteemide hagejate poolt paigaldamata jätmine 02.01.2021 seisuga olla puuduseks töös, mis annaks aluse töid mitte vastu võtta. Nimelt on nähtuvalt 03.11.2020 koostatud ehituskoosoleku protokollist nr 27 esitanud kostja hagejatele uue muudatustega asendiplaani 04.10.2020 – muudatused puudutavad elektrit, vett, kanalisatsiooni, aeda, kergliiklusteid. Aia ehituse kohta on edasi märgitud (protokolli lk 3, p 3), et kostja (tellija) avaldas soovi aeda hetkel mitte ehitada ning et lõplik otsus tuleb oktoobris. Hiljem on lisatud, et kostja siiski soovib aeda ehitada. Märgitud on, et kuna haljastustööd juba käivad, siis tekitavad aia ehitamisega haljastuse taastamiseks lisakulud (II kd, tl 82). 07.10. – 08.10.2020 on hagejate esindaja teatanud kostjale e-kirjadega uuest asendiplaanist tulenevate muudatustega seotud takistustest (III kd, tl 69–70). Kostja seaduslik esindaja JK on 17.05.2022 istungil vande all antud ütlustes möönnud, et piirdeaedadega seonduvat muudeti. Tema sõnul oli mahtude vahe 6000 eurot (III kd, tl 151 pöördel). Hageja Tesron Ehitus OÜ seaduslik esindaja KV on istungil selgitanud, et kuna muudatused esitati nii hilja, siis nemad ei olnud valmis seda enam tegema ning kostja tellis aiaehituse ise (III kd, tl 148 pöördel, 02:50:22). Ka eelnevalt viidatud muudatus- ja lisatööde 15.12.2020 nimekirjas on „metallist võrkaed, väravatega“ ning „väravate avamisautomaatika“ miinuskalkulatsiooniga kuluks („Ärajäävad tööd“, positsioonid 3.15, 3.16) ning kostja on seda aktsepteerinud (st kostja ei ole selle kohta märkusi ega vastuväiteid esitanud, I kd, tl 147 pöördel). Samuti on kostja ise lisanud ärajäävate (st miinusmärgiga) töödena samasse tabelisse läbipääsusüsteemi ja videojälgimissüsteemi (lisatud read kollasega, I kd, tl 147 pöördel). Kuna piirete ja väravatega seotud tööd jäeti – kostja poolt 31.12.2020 aktsepteerituna – hagejate tööde hulgast välja ning hagejad ei ole nende eest tasu nõudnud ega saanud, siis ei saanud need tööd olla 02.01.2021 puudusteks. Lisaks on 02.02.2021 ehituskoosoleku memo p-s 9 kajastatud, et läbipääsusüsteemide koolitus toimub 04.02.2021, ning nimetatud, et koolituse viib läbi kolmas isik (II kd, tl 36). Eeltoodust nähtub, et hagejatele, kes neid töid ei teinud, ei jäänud ka asjaomase koolituse läbiviimise kohustust (vt allpool p 110.3).
107.3.Kostja väitel puudus 02.01.2021 peremajade ja muu ala elektrivarustuse põhitoide. Kostja tugineb töövõtulepingu pakkumuse hinnatabeli reale 157 „Kaabelliinid“, mille kohaselt oli tegu hagejate tööga (III kd, tl 11 pöördel). Hagejad on korduvalt selgitanud, et neile jääb etteheide arusaamatuks ning nende hinnangul sellist puudust ei esinenud. Hagejad tegid elektritöid ning ühtegi seonduvat puudust ehitustööde ülevaatustel välja ei toodud. Ka üheski vaegtööde nimekirjas ei ole neid puudusi kirjas. Hagejate väitel on kostja RV-Elekter OÜ-lt tellitud tööd hoopis lisatööd, mis ei olnud hagejate teha. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et kuna 18.12.2020 anti ehitistele kasutusload, siis ei ole usutav, et elektrivarustuse põhitoide puudus. Lisaks nähtub juba 03.11.2020 ehituskoosoleku protokolli nr 17 p-st 1.24, et „RV elekter koostab pakkumise väliskaabelduse lisamahule ja
2-21-12549 alustab töödega esimesel võimalusel“. Selle põhjal on usutav hagejate väide, et RV Elekter OÜ teostatud tööd olid lisatööd. Seda väidet kinnitavad RV Elekter OÜ ja kostja vahel 25.01.2021 ja 22.02.2021 vahetatud e-kirjad, kus RV Elekter OÜ teatab kostjale hagejate esindaja vastusest, et nemad RV Elekter OÜ arve eest ei tasu, kuna töö on tellitud otse kolmandalt isikult ning nemad sellega kursis ei ole (II kd, tl 123–124). Lisaks tuleb märkida, et kostja on tellinud asjaomased elektritööd kolmandalt isikult 12.10.2020 tööjooniste alusel juba oktoobri 2020 lõpus – novembri 2020 alguses (vastav hinnapakkumine on tehtud 04.11.2020, II kd, tl 124), st ajal, mil hagejad alles töid tegid. Seega ei saa hagejatele ette heita asjaomaste tööde tegemata jätmist – kui kostja tellis töö sel ajal kolmandalt isikult, siis järelikult ei olnud tegemist hagejate lepingujärgse tööga. Kostja seadusliku esindaja JK 17.05.2022 istungil antud ütlused selle kohta, et elektrikaabel vedeleb siiani maas, ei kinnita seda, et hagejad oleksid jätnud töövõtulepingujärgsed elektritööd tegemata (III kd, tl 151 pöördel). Asjaolu, et mingi kaabel vedeleb siiani maas, ei saa olla piisav argument selleks, et jätta kõik töövõtulepingujärgsed tööd puuduste tõttu vastu võtmata. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks esitanud hagejatele teate konkreetsete puuduste kohta, mida hagejad oleksid pidanud tegema või parandama (VÕS § 643, § 644).
107.4.Edasi väitis kostja 02.01.2021 teates, et eluhoonete lagedesse on tekkinud praod. Hagejad möönsid puudust oma 07.01.2021 vastuskirjas (I kd, tl 113–115), märkides, et laed saavad korda hiljemalt 31.01.2021. Hagejad leidsid, et lagedes olevaid puudusi tuleb parandada garantiikorras ja et nad on seda teinud. Hagejad väidavad lisaks, et kui töödes oli selliseid puudusi, mida tulnuks veel garantiikorras kõrvaldada, oleks kostja pidanud puudused fikseerima ning andma nende kõrvaldamiseks hagejatele tähtaja. Käesolevas asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit konkreetsel ajal puuduste fikseerimise kohta (nt fotod) ega hagejatele tähtaja andmise kohta. 17.05.2022 istungil on tunnistaja F andnud ütlusi lagede parandamise kohta. Tema väitel käis ta 2021. aastal lagesid ümber ehitamas ning teeb seda siiani. Samas kinnitas ta, et olukorda ta fikseerinud ei ole ning ka tööde üleandmise kohta tal mingeid fotosid ei ole (III kd, tl 141 pöördel – 142). Kohus leiab, et kui väited lagedes olevate puuduste kohta vastavad tõele, siis tuleb neid puudusi pidada puudusteks, mis on kõrvaldatavad garantii korras. Pärast hagejate 07.01.2021 lubadust kõrvaldada puudused 2021. a jaanuari lõpuks, ei ole kostja hagejatele lagedega seotud puudusi ette heitnud – lagesid ei ole mainitud kostja seadusliku esindaja JKa 22.01.2021 e-kirjas (II kd, tl 37) ega kostja omanikujärelevalve teostaja Y koostatud 02.02.2021 ehituskoosoleku memos (II kd, tl 36). Y on 17.05.2022 istungil lagede kohta üksnes märkinud, et nendes oli vaja midagi ümber teha, kuid tema ei tea, kelle vahenditest neid probleeme likvideeriti (III kd, tl 145 pöördel). Seega ei ole kostja pärast hagejate poolt väidetavalt puuduste kõrvaldamist 2021. a jaanuari lõpuks lagedes olevaid puudusi enam esile toonud ega andnud hagejatele tähtaega nende kõrvaldamiseks. Seega saab asuda seisukohale, et need tööd tuleb veebruari 2021 alguse seisuga lugeda vastuvõetuks (VÕS § 638 teine lause).
107.5.Kostja on järgmise puudusena välja toonud, et terrassi varikatused on lühemaks lõigatud. Hagejad väidavad, et varikatused on paigaldatud vastavalt toote kasutusjuhendile ning et nad ei saanud lähtuda kostja juhistest, mis ei vastanud toote paigaldamise juhendile. Kostja väidab, et hankis varikatuste katted ise ning andis hagejatele nende paigaldamiseks konkreetse juhise. Hagejad keeldusid varikatuste paigaldust muutmast, st neid väidetavaid puudusi parandamast, kuna kostja nõutu ei vastaks katusekatte tootja paigaldusjuhistele. Ringkonnakohus tuvastab, et pooled ei vaidle selle üle, et terrassi varikatused on paigaldatud teisiti kui kostja soovis, kuid küsimus on selles, kas hagejatel oli õigus ja/või kohustus
2-21-12549 paigaldada varikatused nii, nagu need paigaldati, või oleks ta pidanud varikatused paigaldama nii, nagu soovis kostja. Kuna kostja ei ole neid töid vastu võtnud, siis oli lepingurikkumise puudumise tõendamise koormis hagejatel. Hagejad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et varikatused tuli paigaldada juhendi järgi just nii, nagu nemad seda tegid. Samas on varikatuste teemat arutatud 02.02.2021 ehituskoosolekul ning kostja omanikujärelevalve teostaja Y on selle kohta selgitanud järgmist (memo p 16): „ehitustöid tuleb teostada lepinguga kokkulepitu kohaselt, seejuures ohutusnõudeid, kehtivat seadusandlust ja normatiivdokumente, s.h. paigaldusjuhiseid järgides. Lepingu üks osa on ehitusprojekt, milles varikatuse viilu pikkuseks on näidatud ca 3500 mm. Kui muud kokkulepped puuduvad, siis tuleb lähtuda lepinguga kokkulepitud mõõtudest. Katusekatte aluskonstruktsioon tuleb projekteerida ja rajada selliselt, et oleks tagatud katusekatte koht- ja kujupüsivus tema kasutusea jooksul, muuhulgas piirkonna tuule ja sademete tingimusi arvesse võttes. Juhised projekteerimiseks ja paigaldamiseks annab materjali tootja oma vastavasisulistes juhendites“ (II kd, tl 36 ja pöördel). Eelnevast nähtub, et omanikujärelevalve teostaja on ühelt poolt selgitanud, et lähtuda tuleb lepingus kokkulepitust, teisalt aga tuleb järgida materjali tootja juhendeid. Kostja on väitnud, et ta hankis varikatuste katted ise, andes hagejatele nende paigaldamise kohta juhised. Ka kostja ei ole esitanud kohtule asjaomaseid juhiseid, mis kinnitaksid, et tema antud juhised vastasid materjali tootja juhistele. Samas tuleb arvestada, et selles küsimuses on toote õige paigaldamise tõendamise koormis hagejatel, kes ei ole seda teinud. Siiski saab asuda seisukohale, et kogu tööde mahtu arvestades oli tegemist suhteliselt väikese probleemiga (muudatus- ja lisatööde tabeli positsioonis 1.17 on kostja aktsepteerinud, et selle muudatustöö maksumus on 3878,86 eurot, I kd, tl 146 pöördel) ning nende puuduste esinemine ei saanud olla aluseks kõigi tööde vastuvõtmata jätmisele ja arvete tervikuna tasumata jätmisele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa tööde mittekohane täitmine tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks (vt nt RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p-d 18-19 edasiste viidetega). Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et võimalikud puudused terrassi varikatuste paigaldamisel ei ole puuduseks, mis takistaks lugeda töö vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause alusel, kui muid suuremaid puudusi ei esinenud.
107.6.Kostja heidab hagejatele 02.01.2021 ette ka seda, et haljastustööd on lõpetamata. Hagejad on sellele etteheitele 07.01.2021 vastanud, et haljasala pinnas on liigniiske ja vaja on oodata tahenemist. 22.01.2021 e-kirjas ei ole kostja seaduslik esindaja JK enam haljastusega seotud probleemidele viidanud (II kd, tl 37). Seda ei ole tehtud ka 02.02.2021 ehituskoosoleku memos (II kd, tl 36 ja pöördel). Kohtumenetluses on kostja tuginenud hoopis sellele, et probleem tulenes drenaažitööde ebakvaliteetsest teostamisest. Drenaažitööd ei olnud algse töövõtulepinguga kaetud, kuid nende teostamiseks sõlmiti 02.09.2020 lisakokkulepe nr 4 (I kd, tl 66-68), kus lepiti kokku drenaažitööde maksumus (20 000 eurot, millele lisandub käibemaks) ning see, et drenaaži lahendus tehakse vastavalt poolte kokkuleppele. Toimikus oleva 05.10.2020 kaetud tööde akti nr 3 kohaselt on drenaažitööd 05.10.2020 lõpetatud ja vastu võetud (märkega, et „tööd on teostatud nõutud kvaliteediga“) (III kd, tl 78–91). Lisaks nähtub, et aktis nr 10 on drenaaži eest perioodil 01.10. – 30.10.2020 arvestatud 2000 eurot ning märgitud eelneval perioodi kohta kokku 18 000 eurot. Seega olid drenaažitööd tervikuna lõpetatud oktoobris 2020, kuna need on siis vastu võetud. Kui neis töödes ilmnes hiljem puudusi, siis oli puuduste tõendamise kohustus kostjal. Kostja ei ole selliseid puudusi kohaselt tõendanud.
2-21-12549 Eelkõige on käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast oluline, et kostja ei viidanud drenaažitööde puudustele ka jaanuaris – veebruaris 2021, kui vaieldi tööde lõpliku valmimise ja vastuvõtmise üle. Kui hiljem on ilmnenud puudusi või probleeme, siis kuuluvad need lahendamisele garantii korras. Seetõttu ei ole tõenduslikku kaalu 17.05.2022 istungil tunnistusi andnud Q ütlustel. Q, kes tegi eelkõige aiatöid (tema põhitöö oli õunapuuaia rajamine), kinnitas küll istungil, et alates 2020. detsembrist – 2021. aastast oli kogu aeg probleem liigveega, kuid need ütlused ei kinnita puudusi hagejate tehtud drenaažitöödes (III kd, tl 142 pöördel – 144). Drenaažiprobleeme kinnitas samal istungil ka Y (III kd, tl 145 – 147), kuid ka tema ütlused jäid üldsõnalisteks. Kuna kostja ei esitanud hagejatele konkreetseid pretensioone puuduste kõrvaldamiseks drenaažitöödes ajal, mil toimus tööde lõplik vastuvõtmine, siis ei oma hilisemalt ilmnenud probleemid käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
108.Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et kuigi kostja teavitas hagejaid 02.01.2021 puudustest ning on täiendavate puuduste kohta e-kirju saatnud ka veebruaris 2021, siis valdavalt oli tegemist etteheidetega, mille eest ei vastutanud hagejad, kuna tegemist ei olnud nende lepingujärgsete töödega, või ei olnud puuduste olemasolu kostja poolt tõendatud. Kohtumenetluses on kostja viidanud ka puudustele, millest ta ei ole hagejaid õigeaegselt teavitanud. Samas ei ole kostja tuginenud VÕS § 645 lg-le 1, mille kohaselt ei saa töövõtja puudusest hilinemisega teatamise korral tugineda vastutusest vabanemisele § 644 lg 3 alusel, kui lepingutingimustele mittevastavus oli tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma töö lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ega avaldanud seda tellijale. Riigikohus on selgitanud, et seda sätet kohaldatakse ainult juhul, kui pooled on selle sätte kohaldamist taotlenud või tuginenud asjaoludele, mis annavad VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks aluse (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1112-16, p 16). Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja VÕS § 645 lg-le 1 tuginenud ega selle eelduseks olevaid asjaolusid välja toonud.
109.Arvestades tööde kogumahtu ning seda, et poolte kirjavahetusest nähtuvalt on hagejad 2021. jaanuaris ja veebruari alguses veel parandusi teinud, ei olnud kostja jätkuv keeldumine ehitustööde vastuvõtmisest põhjendatud. Arvestada tuleb, et lisaks sellele, et valminud ehitistele saadi kasutusload 18.12.2020, on kostja saanud erihoolekandeteenuse tegevusloa 09.02.2021. Seega on ilmne, et töödes said selleks ajaks olla vaid pisipuudused. Ka hagejad on kostjale 12.02.2021 saadetud e-kirjas selgitanud, et kostja nõuab hagejatelt jooksvalt garantiitööde hulka kuuluvate tööde teostamist, mis ei ole aktsepteeritav, kuna garantiiülevaatuste kohta on töövõtulepingus eraldi regulatsioon (I kd, tl 116). Käesolevas menetluses on küsitavaks jäänud küll see, kas hagejad olid paigaldanud terrasside varikatused korrektselt, kuid nende ümbertegemata jätmine hagejate poolt ei ole piisav alus kõigi ehitustööde vastuvõtmata jätmisele.
110.Ringkonnakohus leiab, et ka muud lepingu rikkumise etteheited, mis kostjal hagejatele on, ei olnud piisavaks aluseks keelduda ehitustööde lõplikust vastuvõtmisest ning seeläbi lõpparve nr 21006 tasumisest. Muudatuskokkuleppe nr 6 p-s 1.3 on kokku lepitud, et ehitustööde lõpptähtajaks 17.12.2020 annavad hagejad üle ka lõplikud teostusjoonised, tehnoseadmete kasutus- ja hooldusjuhendid, teostavad vajadusel nende kasutamiseks töötajatele vastava väljaõppe ning annavad üle garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatised (I kd, tl 74 pöördel).
110.1.Hagejad on tõendanud, et on 03.12.2020 e-kirjaga edastanud kostjale täitedokumentatsiooni üleandmise vastuvõtmise akti ning selgitanud, et dokumentatsioon asub Bauhubi veebikeskkonnas (I kd, tl 91–96). 03.12.2020 edastasid hagejad kostjale ka seadmete ja süsteemide koolituse läbiviimise akti, millest nähtub, et koolitatavaks oli kostja seaduslik
2-21-12549 esindaja JK (I kd, tl 97–99). Maakohus luges nende tõendite põhjal tõendatuks, et asjaomased hagejate kohustused olid täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, täiendades maakohtu põhjendusi järgnevalt.
110.2.Kuigi kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole võtnud arvesse tema vastuväiteid, siis ei ole kostja selgitanud, miks ta leiab, et tööde teostusdokumentatsioon ei olnud kohaselt üle antud. Kui küsimus oli selles, et kostja ei osanud veebikeskkonnas dokumente üles leida, siis oleks tulnud hagejatelt selle kohta küsida või paluda saata dokumendid muul moel. Kostja ei ole tõendanud, et märgitud dokumente nimetatud keskkonnas ei olnud või et hagejad keeldusid kostjat aitamast dokumentatsioonile juurdepääsu saamisel.
110.3.Mis puudutab koolitusi, siis heidab kostja ette, et kuigi üks koolitus oli 20.10.2020 tehtud, siis muud koolitused olid läbi viimata. Ringkonnakohus viitab käesoleva otsuse p-dele 107.1 ja 107.2, kus on selgitatud, miks biopuhasti ja puurkaevu hooldamise ja kasutamise koolitus viidi läbi alles 04.02.2021 (sest vastav kasutusluba saadi kostja enda tegevuse tõttu hiljem) ning miks läbipääsusüsteemide koolitus ei kuulunud enam hagejate poolt läbiviimisele (kuna kõiki läbipääsusüsteeme ei ehitanud hagejad). Kuna eelnimetatud koolitused pidid kostja omanikujärelevalve teostaja Y memo kohaselt toimuma 04.02.2021, siis järelikult hagejate 26.02.2021 arve nr 21006 esitamise ajaks (hagejad lugesid tööd vastuvõetuks selle kuupäeva seisuga) olid need kohustused igal juhul täidetud.
110.4.Kõige olulisemaks n-ö ehitustööde väliseks rikkumiseks peab kostja hagejate poolt garantiiaegse tagatise andmata jätmist. Hagejad ei eita, et nad seda töövõtulepingujärgset kohustust ei täitnud, vaid põhjendavad oma kohustuse täitmata jätmist kostja kohustuste täitmata jätmisega. Hagejad on selgitanud, et esiteks ei saanud nad tagatist anda enne, kui kostja oli 15.12.2020 saadetud muudatus- ja lisatööde mahu kinnitanud, kuna tagatise suurus sõltub ehitustööde lõplikust maksumusest. Samuti on tagatise tähtaeg seotud töövõtulepingus tööde lõpliku vastuvõtmise kuupäevaga (p 11.3), mida kostja siiani teatavaks teinud ei ole. Samuti tugines hagejate otsus mitte kostjale garantiiaegset tagatist anda sellel, et kostja jättis 02.01.2021 tähtajaga arved tasumata, esitades selle asemel teate puuduste kohta. Kostja käitumine tõendas, et kostja ei kavatse oma tasumaksmise kohustust kohaselt täita. Hagejad selgitasid lisaks, et garantiikirja esitamata jätmine ei ole töövõtulepingu järgi eraldi sanktsioneeritav; samuti ei võta selle andmata jätmine hagejatelt kohustust puudustega töid parandada. Kostja väitis, et tema omakorda jättis tööd vastu võtmata ja arved tasumata mh seetõttu, et hagejad ei andnud garantiiaegset tagatist. Muudeks tööde vastuvõtmata jätmise põhjusteks olid puudused töös, tegemata tööd ja eelnimetatud dokumentatsiooni ja koolitustega seotud etteheited (VÕS § 110 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et arvestades eelnevalt nimetatud muude kostja põhjenduste alusetust, ei saanud garantiiaegse tagatise andmata jätmine hagejate poolt olla VÕS § 110 lg 1 järgi aluseks kostja poolt ehitustööde vastu võtmata jätmisele ja tööde tegemise eest sissenõutavaks muutunud tasu maksmatajätmisele. Nimelt on ringkonnakohus juba tuvastanud, et: aktide nr 10 ja 11 alusel tehtud tööd olid vastu võetud; akti nr 12 alusel tehtud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks; eelnimetatud tööde eest tekkinud tasunõue oli muutnud sissenõutavaks; dokumentatsioon oli üle antud ja vajalikud koolitused tehtud. Isegi kui töödes oli garantii korras parandamisele kuuluvaid puudusi, siis ei ole kostja hagejaid neist kohaselt teavitanud ning need ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
111.Mis puudutab maakohtu otsuse viidet töövõtulepingu järgsele leppetrahvile (maakohtu otsuse lk 14 all ja lk 15 esimene lõik), siis nõustub ringkonnakohus kostjaga, et kuna ei hagejate ega kostja nõuded ei seondu leppetrahvi nõudmisega, on see lõik asjassepuutumatu. Eelnev ei
2-21-12549 anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus jätab oma otsusega selle osa maakohtu otsusest välja.
112.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ka teostatud tööde aktis nr 12 loetletud aruandeperioodi 18.11.2020 – 03.12.2020 tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja tasunõue sissenõutavaks muutnuks alates 26.02.2021 arve esitamisest. Seega kuulub 26.02.2021 arve nr 21006 kogusummas 151 530,86 eurot kostjalt väljamõistmisele.
113.Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt käesoleva otsuse p-des 87 ja 112 tehtud järeldustest tuleb jätta muutmata maakohtu otsus osas, millega lepingujärgse võlgnevuse nõue rahuldati 327 902,06 euro ulatuses (176 371,20 + 151 530,86). (iii)
Hagejate lepingujärgse võlgnevusega seotud viivisenõue
114.Töövõtulepingu p 12.2 järgi on hagejatel õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summadelt 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest. Kokku lepitud viivisemäär on märgitud ka hagejate arvetele nr 20102, 20103 ja 21006, mida kostja arvete tähtajaks tasunud ei ole.
115.Kuna maakohus rahuldas hagejate viivisenõude arvutatuna põhinõudelt 393 588,05 eurot, kuid ringkonnakohus mõistab hagejate kasuks välja 327 902,06 eurot, tuleb ümber arvestada ka kostjalt hagejate kasuks mõistetav viivis. Hagejad on esitanud viivisenõude hagiavalduse esitamise seisuga 10.08.2021. Maakohus arvutas viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 07.11.2022. Ringkonnakohus lähtub hagejate hagiavalduse taotlusest ning arvutab sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga 10.08.2021.
116.Arvete nr 20102 ja 20103 maksetähtaeg oli 02.01.2021 ning muudatuskokkuleppe nr 6 alusel tasaarvestuse tegemise järgselt kuulus kostja poolt tasumisele 176 371,20 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 10.08.2021 oli seega sissenõutavaks muutunud viivis 19 400,83 eurot (I kd, tl 154). Arve nr 21006 summas 151 530,86 eurot maksetähtaeg oli 12.04.2021, seega hagiavalduse esitamise seisuga 10.08.2021 oli sissenõutavaks muutunud viivise suurus 9091,85 eurot (I kd, tl 154). Seega kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (327 902,06 eurot) kuni 10.08.2021 kokku 28 492,68 eurot.
117.Lisaks tuleb kostjalt hagejate kasuks mõista välja põhivõlalt (327 902,06 eurot) alates 11.08.2021 kuni põhivõla (327 902,06 eurot) tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1.2 Hagejate kahjuhüvitise nõue 61 264,06 eurot
118.Hagejad esitasid eraldi kahjuhüvitise nõude 61 264,06 eurot VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel, kuna väidetavalt jättis kostja kohaselt täitmata muudatuskokkuleppest nr 6 tuleneva kohustuse tasaarvestuse korrektseks läbiviimiseks. Kuna kostja ei väljastanud korrektseid arveid, ei saanud hagejad vaidlusalust summat riigilt käibemaksuna tagasi. Kostja vaidles nõudele vastu, leides, et puudub arvutuskäik, kust see summa tuleneb, samuti ei ole kostja oma kohustusi rikkunud, kuna on lähtunud muudatuskokkuleppest nr 6, kus on kokku lepitud, et summad tasaarvestatakse ilma käibemaksuta.
119.Maakohus jättis kahjuhüvitise nõude rahuldamata, kuna hagejad ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Hagejad vaidlustasid vastuapellatsioonkaebuses maakohtu
2-21-12549 järelduse, tuginedes eelkõige sellele, et see, kui muudatuskokkuleppes nr 6 ei ole selgitatud tasaarvestuse kontekstis korrektse arveldamise põhimõtteid, ei tähenda, et neid ei peaks järgima. Hagejad tuginesid käibemaksuseaduse regulatsioonile käibemaksukohustuslase kohustuste kohta.
120.Ringkonnakohus on juba eelnevalt leidnud, et 17.11.2020 muudatuskokkulepet nr 6 ei ole võimalik tõlgendada hagejate soovitud viisil, kuna selles on selgelt kokku lepitud lähtumises käibemaksuta summadest (vt käesoleva otsuse p 85–86). Kuna kostjad ei ole muudatuskokkulepet rikkunud, ei saa hagejate kahjunõude ja kostja tegevuse vahel olla põhjuslikku seost. Hagejate tuginemine käibemaksuseaduse nõuetele ei anna alust väita, et kostja on rikkunud 17.11.2020 võlaõiguslikku kokkulepet.
121.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna hagejad ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud muudatuskokkuleppest nr 6 tulenevat lepingulist kohustust, siis ei tule analüüsida muid kahjunõude eeldusi ning kahjuhüvitise nõue 61 264,06 eurot jääb rahuldamata. II
Kostja vastuhagi
122.08.02.2022 esitas kostja vastuhagi. Kuna kostja on vastuhagi rahuldamatajätmise vaidlustamisel viidanud maakohtu menetluslikele minetustele, kajastab ringkonnakohus esmalt vastuhagi menetlemise käiku maakohtus.
122.1.08.02.2022 esitas kostja vastuhagi kahju hüvitise 407 950,84 eurot ja saamata jäänud tulu 155 040 eurot nõudes (II kd, tl 128–131). Tekkinud kahjuks pidas kostja seda, et pidi seetõttu, et hagejad ei täitnud tähtajaliselt oma lepingulisi kohustusi, tellima töid kolmandatelt isikutelt. Kostja esitas tõenditena 2020–2022 aastate ostuarvete tabelid ja maksekorraldused (II kd, tl 132–251). Saamata jäänud tuluks pidas kostja seda, et ta sai tööde hilisema valmimise tõttu erihoolekandeteenuse pakkumisega alustada kaks kuud planeeritust hiljem, st 2021. a jaanuari asemel 2021. a märtsis. Kostjal väitel oli tal sõlmitud 20 lepingut (lepinguid kostja ei esitanud, viidates neis sisalduvatele delikaatsetele isikuandmetele) ning tema arvutuste kohaselt jäi iga koha eest saamata 3876 eurot kuus.
122.2.08.02.2022 toimunud korraldaval kohtuistungil märkis kohus, et ei saa aru, milles konkreetne vastuhagis nõutav kahju seisneb. Kohus palus nii hagejatel kui ka kostjal oma nõudeid selgitada, sh kostjal täpsustada, millest konkreetne kahjunõue on tekkinud ja kuidas see on põhjuslikus seoses, siis saavad hagejad sellele vastata (III kd, tl 1, ajamärge 00:00:22).
122.3.08.03.2022 esitas kostja vastuhagi täiendavad selgitused (III kd, tl 37–38) ning esitas täiendatud tabelid kuluridade kohta. Kostja grupeeris kahjunõuded neljaks: (i) haljastuse, mullatööde ja drenaažiga seonduv; (ii) tööjooniste puudumisest tulenevad kahjud, samuti ebakvaliteetse töö ümbertegemine ja garantiitööd; (iii) töövõtulepingujärgsed tööd, mille tegemisest hagejad keeldusid; (iv) tähtaegade muutmisega seotud kulud.
122.4.22.03.2022 vastasid hagejad kostja vastuhagile ning esitasid omapoolsed tõendid (III kd, tl 48–59).
122.5.17.05.2022 toimus asjas kohtuistung, kus kuulati üle neli tunnistajat ja nii hageja Tesron Ehitus OÜ kui ka kostja seaduslikud esindajad (III kd, tl 141 – 153 pöördel). Kohus määras 23.08.2022 istungi dokumentaalsete tõendite uurimiseks, arvestusega, et seal sisulist arutamist ei lõpetata (04:13:21). Kostja esindaja märkis, et neil on vastuhagis arvutusviga, mida soovivad
2-21-12549 parandada. Kohus märkis, et arvestab sellega, et pärast augustit saaksid kõik oma täielikud seisukohad öelda, kuid rõhutas, et kohus ei taha menetlust üle koormata (04:14:24 – 04:14:35).
122.6.11.08.2022 tegi maakohus määruse kostja vastuhagi menetlusse võtmise kohta ning teatas sellest menetlusosalistele. Tähtaegu kohus vastuhagiga seoses pooltele ei andnud (IV kd, tl 7–8). 17.08.2022 esitas kostja taotluse võtta vastuhagi juurde täiendavad tõendid ning määrata tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks (IV kd, tl 10–135). 18.08.2022 teatas maakohus, et jätab hagejate 27.07.2022 taotlused (lisatõendite kogumiseks) rahuldamata. Kostja 17.08.2022 tõendid võttis kohus vastu eeldusel, et tegemist on varem esitatud tõendite süstematiseerimisega, mitte uute tõenditega. Kohus märkis, et on lõpetanud asjas eelmenetluse ja alustanud sisulist arutamist, seega ei ole uute tõendite esitamine üldjuhul lubatud. Vastuhagi menetlusse võtmise kohta märkis kohus, et kostja esitas vastuhagi 08.02.2022, hagejad vastasid sellele 22.03.2022 ning kohus uuris vastuhagiga seotud tõendeid 17.05.2022 kohtuistungil. Kohus möönis, et vastuhagi oli jäänud formaalselt menetlusse võtmata, kuid selgitas, et see menetluslik minetus on nüüd kõrvaldatud (IV kd, tl 136 ja pöördel). Nii hagejad kui ka kostja esitasid kohtu tegevusele vastuväite, leides, et neil peaks olema võimalus esitada täiendavalt uusi tõendeid. 23.08.2022 kohtuistungil (protokollis ekslikult 23.06.2022; IV kd, tl 143–144) jättis kohus vastuväited rahuldamata (00:01:23, 00:04:29).
122.7.07.11.2022 otsuses jättis maakohus vastuhagi rahuldamata, kuna oli juba tuvastanud, et hagejad ei ole töövõtulepingut rikkunud, seega puudub kahjunõude maksmapanemise esimene eeldus. Siiski lisas maakohus, et igal juhul ei tõendaks kostja esitatud ostuarved, et väidetav kahju oleks kuidagi põhjuslikus seoses hagejate tegevusega. Ostuarvetel olevaid summasid ei ole võimalik seostada konkreetsete tegevuste või tegevusetusega, mida kostja hagejatele ette heidab. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks hagejate poole pöördunud väidetavate puuduste parandamiseks. Väide, et hagejate poole ei olnud mõtet pöörduda, kinnitab, et kostja hagejate poole tegelikult puuduste kõrvaldamiseks ei pöördunud ega andnud võimalust garantiitöid teha. Saamata jäänud tulu nõude kohta märkis maakohus lisaks, et kuna tegevusluba väljastati 09.02.2021 (III kd, tl 77), siis sai kostja sellest ajast teenusega alustada, kostja ei ole tõendanud, et teenuse osutamisega alustamine venis hagejate tõttu.
123.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et vastuhagi on ebaõigesti jäänud rahuldamata, viidates seejuures ka maakohtu menetluslike rikkumistele, kuna vastuhagi menetlusse võtmise järgselt ei antud pooltele võimalust sellega seoses tõendeid ega täpsustusi esitada.
124.Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus rikkus menetlusnorme, kui ei võtnud vastuhagi korrektselt menetlusse, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ülal p 122 alap-des kajastatust nähtub, et sisuliselt võttis maakohus vastuhagi kohe menetlusse ning juba 08.02.2022 toimunud korraldaval kohtuistungil andis kohus kostjale märku, et kostja peab täpsemalt selgitama, milles konkreetne vastuhagis nõutav kahju seisneb ning kuidas see on põhjuslikus seoses hagejate tegevusega. Sellest, et vastuhagi menetletakse, said aru ka hagejad, kes esitasid juba märtsis 2022 põhjaliku vastuse koos omapoolsete tõenditega. 17.05.2022 istungil üle kuulatud tunnistajad ja poolte seaduslikud esindajad andsid ütlusi ka vastuhagi väidetega seoses. Lisaks võttis maakohus vastu ka augustis kostja esitatud uuendatud tõendid. Arvestades, et pooltel olid professionaalsed õigusteadmistega esindajad, sh kostjal vandeadvokaadist lepinguline esindaja, ei ole põhjendatud kostja väide, et ta ei ole saanud esitada kõiki vastuhagi edukaks lahendamiseks vajalikke tõendeid. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu menetluslikud minetused vastuhagi formaalsel menetlusse võtmisel ei anna alust maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks.
2-21-12549
125.Mis puudutab vastuhagi sisulist rahuldamata jätmist, siis ringkonnakohus meenutab, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peaksid VÕS §de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nr RKTKo 20.03.2012, 3-2-1-5-12, p 27): -
-
hagejad on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hagejad vastutavad lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejatele on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); kostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejatele lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
126.Käesoleval juhul on kostja esitanud kohtule Exceli tabelina teabe 2020, 2021 ja 2022. a ostuarvete kohta ning maksekorraldused viidatud tööde eest maksmise kohta (II kd, tl 132 – 251; IV kd, tl 14–135). Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milliseid konkreetseid kohustusi hagejad rikkusid, et kostjal oli vajadus tellida tööd kolmandatelt isikutelt. Pelgalt ühepoolsed Exceli tabeli ülevaatesse kantud põhjendused ei tõenda hagejate rikkumisi. Ringkonnakohus on eelnevalt juba hagejate hagi läbivaatamisel tuvastanud, et hagejate lepingujärgsed tööd said tehtud, samuti tuvastas ringkonnakohus, et hagejad ja kostja leppisid kokku teatud tööde ärajäämises (vt p 97 viited). Kostja, keda esindas vandeadvokaadist esindaja, pidi aru saama, et pelgalt kuluridadega tabelite ja maksekorralduste esitamine ei saa tõendada hagejate rikkumist, kostjal tekkinud kahju ja põhjuslikku seost nende vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kostja ei ole tõendanud hagejate poolseid rikkumisi, siis puudub vajadus kahjunõude teiste eelduste tuvastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka seda järeldust ümber ka 17.05.2022 istungil ära kuulatud tunnistajate ega poolte seaduslike esindajate ütlused.
127.Samuti märgib ringkonnakohus, et töövõtulepingu p 11.7 nägi ette, et alles siis, kui töövõtja (hagejad) ei kõrvalda esinenud puudusi või mittevastavusi õigeaegselt, on tellijal (kostja) õigus kõrvaldada need ise või tellida vastavad tööd kolmandalt isikult. Puuduste kõrvaldamine on võimalik vaid siis, kui tellija on neist töövõtjale eelnevalt teatanud. Kostja ei ole tõendanud, et nende tööde puhul, mis on tellitud kolmandatelt isikutele, oleks hagejatele antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või oleks olnud selge, et tähtaja määramisel ei ole tulemust (VÕS § 644).
128.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kostja saamata jäänud tulu nõue on samuti tõendamata. Kuna kostja ei ole tõendanud, et nende erihoolekandeteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa saamine viibis hagejatest tulenevalt, siis puudub hagejate poolne rikkumine ning põhjuslikku seost kostjal väidetavalt saamata jäänud tuluga olla ei saa.
129.Eeltoodust tulenevalt ei anna ringkonnakohtu hinnangul kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Vastuhagi jääb rahuldamata.
2-21-12549
130.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus vastuseks kostja apellatsioonkaebuse p-s 1.2 viidatud asjaolule, et kohtute infosüsteemis (KIS) on 07.11.2022 lahendi pealkiri „Kohtuotsus. Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus“, et maakohtu otsuses endas ei ole viidet omaksvõtule ning selle tegemisel ei ole tuginetud kostja omaksvõtule. Kuna KIS-s olevate dokumentide nimetustel ei ole õiguslikult siduvat tähendust, siis oma ka KIS-s olev ekslik otsuse pealkiri mingit tähendust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
131.Maakohus jättis kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda, kuigi hagejate hagiavaldus jäi 61 264,06 euro suuruse kahjuhüvitise nõudes, st 87% ulatuses, rahuldamata. Maakohus leidis, et hagi esitamine oli põhjustatud sellest, et kostja jättis oma töövõtulepingust tulenevad kohustused põhjendamatult täitmata ning ka kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ei olnud võimalik kostjast tulenevalt. Samuti leidis maakohus, et kuna hagi ja vastuhagi nõuded olid täielikult seotud, ei ole võimalik eristada hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulusid.
132.Esiteks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagiavalduse ja vastuhagiavaldusega seotud kulusid ei ole käesolevas asjas võimalik selgelt eristada. Kuigi ringkonnakohus jätab hagiavalduse rahuldamata täiendavalt 65 685,99 euro võrra (s.o hagejate hagiavalduse suurendatud nõude osas), võtab ka ringkonnakohus arvesse, et asjas on tuvastatud, et kostja on rikkunud töövõtulepingujärgset tasu maksmise kohustust, st hagejate põhinõue on sisuliselt rahuldatud ning jäetud ringkonnakohtu poolt rahuldamata üksnes lepingujärgse võlgnevuse väära arvutuskäigu ulatuses. Samuti jääb ka ringkonnakohtus vastuhagi rahuldamata. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et õiglane on jätta maakohtu menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
133.Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes valest tasaarvestuse arvutuskäigust tulenevas osas, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebusega seotud kulud tuleb jätta tervikuna kostja kanda. Hagejate vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud, mis puudutavad konkreetselt käibemaksuga seotud kahjuhüvitise nõuet (61 264,06 eurot), tuleb jätta hagejate kanda, kuna vastuapellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata. Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusega seoses ringkonnakohtus kantud menetluskulusid võimalik eristada (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.