Võlaõigus › Töövõtulepingud

põhinõudelt (393 588,05 eurot) kuni kohtulahendi tegemiseni (7.11.2022) sissenõutvaks muutunud summas eurot ja alates 8.11.2022 viivis põhinõudelt (393 588,05 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni;

kokkulepped abihoone drenaaži ning vundamenditööde osas. Tellija poolt soovitud muudatuste kooskõlastamine võttis väga palju aega ja ressurssi, millega töövõtulepingu sõlmimisel, sh tähtaegade kokkuleppimisel ei arvestatud. August kuni oktoober 2020 vaidlesid pooled abihoone ehitamise tingimuste üle. 17.11.2020 sõlmiti lõpuks töövõtulepingu järgmine muudatuskokkulepe (muudatuskokkulepe nr 6), milles lepiti kokku töövõtulepingu tingimuste muutmises ning teatud vastastikuste nõuete tasaarveldamises. Muudatuskokkuleppega nr 6 arvati abihoone töövõtulepingu mahust välja ning ülejäänud tööde lõpptähtajaks määrati 17.12.2020, milliseks ajaks töövõtja pidi üle andma lõplikud teostusjoonised, tehnoseadmete kasutus- ja hooldusjuhendid; teostama vajadusel nende kasutamiseks töötajatele vastav väljaõpe; üle andma garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatised jms; kõrvaldama vastuvõtmisel fikseeritud puudused ning; kolmele peremajale tagama kasutusload. Pooled loobusid ka varem 06.08.2020 kokku lepitud nö faktoorimise kokkuleppest. Tellija kinnitas, et akti nr 9 alusel väljastatud seni tasumata arve osa tasub tellija hiljemalt 21.11.2020 ning et ülejäänud arvete tasumine toimub vastavalt lepingus sätestatud korrale (45 päevane maksetähtaeg). Muudatuskokkuleppes nr 6 kinnitas tellija veel, et loobub lepingu p-s 11.1 nimetatud ehitusaegse garantii pikendamisest ja sissenõudmisest; loobub lepingu p-des 12.3 ning 12.4 sätestatud töödega hilinemise leppetrahvi nõudest; loobub kolme peremaja osas vaheseinte kvaliteediprobleemidega seonduvatest nõuetest, mis puudutab vaheseinte ebapiisavat helikindlust; lepingu objekti (kolme peremaja, hooneid teenindavate tehnovõrkude, haljastuse, teede ja platside) põhiline kasutusvalmidus on saavutatud ning tellija võtab vastu muudatuskokkuleppe sõlmimise seisuga teostatud tööd koos vaegtööde nimekirjaga (aktid 10 ja 11, vaegtööde nimekiri). Vaegtööde akteerimine ning aktide alusel arvete esitamine ja tasumine toimub vastavalt töövõtulepingu peatükis 8 sätestatud korrale; tööde lõplik üleandmine-vastuvõtmine toimub vastavalt lepingu peatükis 16 sätestatud korrale; mistahes muid muudatuskokkuleppes nr 6 käsitlemata töövõtulepinguga seonduvaid nõudeid ei tasaarveldata töövõtulepingu alusel töövõtja poolt esitatud arvetega, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Töövõtja kinnitas teatud rahalisi kohustusi tellija ees ning kokku lepiti vastastikuste nõuete tasaarvestamises. Töövõtja täitis omapoolsed töövõtulepingust ning muudatuskokkuleppest nr 6 tulenevad kohustused. Täitedokumentatsioon esitati tellijale 03.12.2020 (Bauhubis, samal kuupäeval saadetud ka vastavasisuline akt) ning koolitused viidi läbi 20.10.2020 (vastavasisuline akt saadetud 03.12.2020). Samuti kõrvaldas töövõtja vastuvõtmisel fikseeritud vaegtööd vastavalt kokkulepitud ajagraafikule. Kasutusload kolmele peremajale väljastati 17.12.2020. Lahtiseks oli selleks ajaks jäänud ainult garantiiaegne tagatis ning lisa- ja muudatustööd. Seega vaatamata olulisele ajasurvele lõpetas töövõtja tööd siiski kokkulepitud tähtajal. Lepingu p-st 11.8 tulenevalt oli töövõtja kohustuseks anda tellijale viimase nimetatud kuupäevaks garantiiaegse tagatisena garantiikiri Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuselt 5% ulatuses lepingu hinnast (arvestatuna summast koos käibemaksuga), millest täidetakse tellija nõuded töövõtjapoolsete, lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Garantiiaegne garantii tuli esitada vastavalt Lepingu lisas 2 sätestatud vormile. Garantiiaegse garantiikirja tähtaeg pidi olema 26 kuud alates ehitamise lõppemise päevast. Kõnealuse kohustuse täitmine ei olnud võimalik erinevatel tellijast tingitud põhjustel. Esiteks ei kinnitanud tellija lisa- ja muudatustööde kalkulatsiooni, mis oleks olnud osaks töövõtulepingu muudatusele nr 7, mistõttu polnud enne lõpliku töövõtulepingu hinna selgumist võimalik garantiitagatise summat arvutada. Teiseks ei nimetanud tellija garantii kuupäeva nagu sätestab töövõtulepingu p 11.8. Kolmas põhjus oli tellijapoolne töövõtulepingu järgne võlgnevus. Töövõtja ei pidanud olukorras, kus tellija hoidis alusetult kinni ca 400 000 eurot töövõtjale tasumisele kuuluvat tasu, võimalikuks ega põhjendatuks anda tellijale veel mingisuguseid lisatagasi. Lisaks leiab töövõtja, et sellel alusel tasu kinnihoidmine ei saa olla ühelgi juhul põhjendatud. Garantiikirja esitamata jätmine ei ole Töövõtulepingu järgi eraldi sanktsioneeritav ega põhjusta tellijale mingit kahju. Garantiikohustuste täitmist on tellijal endiselt võimalik töövõtulepingu kohaselt nõuda.

Muudatuskokkuleppe nr 6 lisaks olevate aktide 10 ja 11 alusel esitatud töövõtja arvete nr 20102 ja 20103 maksetähtaeg saabus 02.01.2021. Arvete tasumine tellija poolt oli muudatuskokkuleppe nr 6 sõlmimise eelduseks. Arvete maksetähtaja saabumisel (so 02.01.2021) sai töövõtja tellijalt aga hoopis segase teate, mis taaskord justkui viitas mingisugustele töös esinevatele puudustele. Tellija etteheited lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kohta olid selgelt otsitud ning ebaõiged. Töövõtja vastas tellijale 07.01.2021 ning põhjendas omapoolseid seisukohti, tuletades tellijale meelde, et tellija võlgneb töövõtjale tehtud tööde eest 176 371,20 eurot (sh km). 12.02.2021 teatas töövõtja tellijale, et enne ta rohkem midagi ei tee, kui tellija maksab ära võla (sisus oli tegemist töövõtulepingu peatamisega). Selleks hetkeks olid jäänud teha veel mõned lisaja muudatustööd. Lepingu põhimaht oli valmis ning tellijale vastuvõtmiseks esitatud kokkulepitud ajal (detsembris 2020). Vahepeal arutleti veel lisa ja muudatustööde maksumuse üle. Töövõtja esitas tellijale 26.02.2021 reaalselt teostatud lisa- ja muudatustööde kohta allkirjastatud akti nr 12 ning sellekohase arve nr 21006 summas 151 530,86 eurot (sh km). 04.03.2021 ütles töövõtja töövõtulepingu erakorraliselt üles töövõtulepingu p-le 18.8 tuginedes. Ühtlasi teatas töövõtja uuesti, et keeldub garantiitagatise esitamisest kuni tellija tasub tekkinud võlgnevuse. Tellija viited mittetähtaegselt ning ebakvaliteetselt teostatud tööde kohta olid otsistud. Töövõtja arved nr 20102, 20103 (summas peale tasaarvestust) ja arve nr 21006 on endiselt tasumata. 13.05.2022 esitasid hageja hagiavalduse täienduse, milles suurendasid hagi nõuet. Hagejad täpsustasid, et kostja võlgnevus hagejate ees on 393 588,05 eurot (arve nr 20102 alusel 166 059,52 eurot, arve nr 20103 alusel 75 997,67 eurot ning arve nr 21006 alusel 151 530,86 eurot). Hagejatel oli ekslikult arvestamata jäänud muudatuskokkuleppe nr 6 p-des E,F ning tasaarvestuse kulu kirjeldavas p-s III on aktide 10 ja 11 summad (vastavalt 330 297,62 eurot ja 145 103,10 eurot) toodud ilma käibemaksuta, kuid tegelikult lisandus nende aktide alusel esitatud arvetele ka käibemaks. Eeltoodut arvestades suurendasid hagejad oma põhinõuet puudu jäänud käibemaksuosaga summas 95 080,14 eurot. Lisaks selgus, et kostjal on hagejatele ka akti nr 8 alusel väljastatud arvest nr 20084 tasumata 4000 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista lepingujärgne võlgnevus summas 393 588,05 eurot, kahjuhüvitis summas 61 264,06 eurot ja viivis põhinõudelt (393 588,05 eurot) 10.08.2021 seisuga summas 35 718,14 eurot ning viivis põhinõudelt (393 588,05 eurot) alates 11.08.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostjal on alus keelduda hagejate poolt väljastatud arvete 20102 ja 20103 tasumisest, sest hagejad ei ole enda töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Isegi kui kostjal tekiks arvete tasumise kohustus, on kostjale tekitatud töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest kahju. Kostja ei nõustu hagejate poolt esitatud arvel nr 21006 toodud tööde maksumusega – esiteks ei ole hagejad kostjaga sõlminud nõuetekohaseid muudatustööde kokkuleppeid, teiseks on hagejad poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut täitnud üksnes valikuliselt ning kolmandaks on mitmed muudatustööd tingitud tööprojektide puudumisest ja seega peaks selliste tööde kõrvaldamisega kaasnevad kulud kandma hagejad ise. Hagejate nõutud arve 21006 on tõendamata. Ka hagejate kahjunõue on täielikult tõendamata ja põhistamata ning hagejad ei ole tõendanud ei nõude suurust ega nõude alust., seetõttu ei ole ka viivise nõue põhjendatud. 24.07.2021 teatas hageja 1, et on otsustanud töövõtulepingu täitmise peatada. Hageja I 02.07.2020

teatisest ja hageja 24.07.2021 vastusest nähtus, et hageja I oli valesti arvestanud arvete maksmise tähtaega, viidates, et kostjal oli tasumata arveid nii aprilli kui mai kuus teostatud tööde eest, kuigi tegelikkuses saabus aprillis teostatud ja mais akteeritud tööde tasumise tähtaeg 03.07.2021 ning mais teostatud ja juunis akteeritud tööde tasumise tähtaeg 31.07.2021. Teate esitamise hetkeks oli kostja hilinenud osaliselt arve nr 20007 tasumisega, tasudes arvel märgitud summast 295 243,38 eurot enne maksetähtaja saabumist 138 707,27 eurot, 100 000 eurot 11 päevase hilinemisega, s.o 14.04.2020 ning 56 536,11 eurot 13 päevase hilinemisega, s.o 16.04.2020. Teine kord oli kostja hilinenud arve nr 20036 tasumisega kuus päeva, olles sealjuures taaskord üle poole arvest täitnud ennetähtaegselt. Teate esitamise seisuga kostjal võlgnevusi polnud. Töövõtulepingus on tööde peatamine reguleeritud p-s 18.2 ning viidatud sätte kohaselt võib tööd peatada juhul kui kostja on maksmisega viivituses rohkem kui 30 päeva. 06.08.2021 kohtumise protokollis lepiti kokku, et kostja nõustub tähtaja pikendamisega selliselt, et kolme peremaja osas pikendatakse peamise kasutusvalmiduse tähtaega ühe kuu võrra, kuid kasutuslubade saamise lõppkuupäeva ei muudeta (s.o 17.12.2020) ning abihoone osas pikendatakse tähtaegu kahe kuu võrra, s.o peamine kasutusvalmidus saavutatakse 01.12.2020 ning kasutusluba väljastatakse hiljemalt 01.01.2021. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et kostja tasub arved 50% ulatuses ennetähtaegselt, pidades ennetähtaegselt tasutud arvete eest kinni 1,875%. Ühtlasi lepiti kokku abihoone palkide eest tasutud summa tasaarvestamises. 17.11.2020 sõlmisid pooled muudatuskokkulepe nr 6, millega pikendati veelkord töövõtulepingu alusel teostatavate tööde üleandmise tähtaega, jäeti lepingu objektist välja abihoone ning loobuti faktoorimiskokkuleppest. Täiendava vastutulekuna loobus kostja ehitusaegse garantii pikendamise nõudest. Hagejate antud ehitusaegne garantii aegus 17.11.2020. Hagejad enda 17.11.2020 muudatustööde kokkuleppega võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Muudatuskokkuleppega nr 6 kokku lepitud tähtajaks 17.12.2020 olid tööd osaliselt teostamata, osad tööd olid teostatud vastuvõetamatu kvaliteediga, tegemata olid mitmed koolitused ning üle oli andmata garantiiaegne tagatis, mille üle andmise kohustus tulenes lepingu p-st 11.8. Garantiiaegne tagatis tuleb anda tööde valmimise seisuga, tööd pidid valmima hiljemalt 17.12.2020. Sealjuures ei saanud olla garantiiaegse tagatise tähtaegse üleandmise takistuseks olla kostja poolt tasumata arved, sest kostja poolt tasutavate arvete maksetähtaeg saabus alles 02.01.2021. 02.01.2021 saatis kostja hagejatele e-kirja, milles viitas hagejate poolsetele rikkumistele, muuhulgas tõi kostja välja, et ehitustööd on jätkuvalt lõpetamata, pole esitatud ei kokkulepitud dokumente ega garantiiaegsete kohustuste täitmise tagatist. 2021 aasta jaanuaris jätkasid pooled läbirääkimisi lõplike muudatustööde osas, 20.01.2021 saatis hageja I kostjale ehitusaegse garantiikirja näidise. Kostja vastas 22.01.2021, et tema hinnangul peaks garantii andma AS Megaron-E, mitte Tesron OÜ. Lisaks tõi kostja enda e-kirjas välja nimekirja töödest, mis on jätkuvalt nõuetekohaselt teostamata. Hageja I vastas sellele 22.01.2021 e-kirjaga ning viitas, et on enda poolt kõik teinud ning ähvardas pankrotiavalduse esitamisega. 04.02.2021 saatis omanikujärelevalve esindaja Y kokkuvõtte 02.02.2021 toimunud ehituskoosolekust. Kokkuvõttest nähtuvalt on jätkuvalt osa vajalikke koolitusi tegemata, samuti on vaja mitmed tööd ümber teha. Kirjas viitas omanikujärelevalve, et ehitustööde teostusjoonised puuduvad ning omanikujärelevalve ei ole saanud nendega tutvuda. Kirjas on ka välja toodud, et töövõtulepingu kohaselt peab hageja andma garantiitööde aegse tagatisena krediidiasutuse garantii, kuid esitatud näidisel oli garandiks AS Finora Capital, kes krediidiasutusena registreeritud ei ole. 11.02.2021 saatis kostja järjekordse loetelu töödest, mis olid nõuetekohaselt teostamata ning palus need hagejatel ära teha, viidates, et tööde teostamisest keeldumisel on kostja sunnitud tööd tellima kolmandatelt isikutelt otse. 12.02.2021 saatis hageja I esindaja teate, et töövõtulepingu alusel enam töid ei teostata. Selleks hetkeks oli muudatuskokkuleppes nr 6 kokku lepitud tööde teostamise lõplik tähtaeg ligi kaks kuud ületatud ning tellijal ei olnud jätkuvalt võimalik hooneid sihtotstarbeliselt kasutusse võtta. Pooled kohtusid 23.02.2021 ja hageja I saatis muudatuskokkuleppe tabeli nr 7, kus olid kuluridade kaupa poolte kokkulepped erinevatel aegadel, viimase seisuga 10.02.2021. Tabelist nähtuvalt kuulus hageja I hinnangul kokkuvõttes hagejatele

tasumisele veel 16 107 eurot (+km). Kostja selgitas enda seisukohta 23.02.2021 saadetud e-kirjas ning tegi kompromissettepaneku, millega hagejad ei nõustunud. 26.02.2012 e-kirjas teatas hageja I, et kostja muudatuskalkulatsioon ei ole talle vastuvõetav ning esitas lõpliku tööde akti nr 12 ning selle alusel ka arve nr 21006. Sealjuures nähtus arve selgitusest, et arve on esitatud ehitustööde akti nr 12 tasumiseks summas 126 275, 72 eurot. Aktis nr 12 oli märgitud muudatustööde kokkuleppeks nr 7 real 12 504, 56 eurot. 27.02.2021 esitas töövõtja akti nr 12 uue versiooni, milles oli märgitud muudatustööde kokkuleppe nr 7 reale 38 044,03 eurot. Akt on tänaseni kostja ja omanikujärelevalve poolt aktsepteerimata. 01.03.2021 pöördus kostja lepinguline esindaja hagejate lepingulise esindaja poole, et kokku leppida kohtumine reedeks, 05.03.2021, et jõuda ühisele arusaamale muudatustööde lõppsaldo ning kogu lepingu lõpptulemuse osas. Esindajatel jäi põhimõtteline kokkulepe, et kohtumine võiks toimuda reedel, 05.03.2021 kell 13.00. 04.03.2021 saatsid töövõtjad lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles viitasid, et ütlevad lepingu alates 04.03.2021 erakorraliselt üles tulenevalt asjaolust, et tellija ei ole arvete 20102 ja 20103 alusel tasunud töövõtjatele 146 977,05 eurot, millele lisandub viivis. Lisaks nõudsid töövõtjad muudatustööde eest tasu 126 275,72 eurot ning 17.11.2020 kokkulepepst tulenevalt 61 264,06 euro tasumist. Hagejad on viidanud, et neil on esitatud arvete 20102 ja 20103 alusel sissnõutavaks muutunud tasunõue summas 176 371 eurot (sh käibemaks). Poolte vahel pole vaidlust selles, et muudatuskokkuleppele nr 6 lisati aktid nr 10 ja 11, mis olid aluseks arvete 20102 ja 20103 tasumiseks. Hagejad on hagiavalduse p-s 3.2.2 ise märkinud, et arvete 20102 ja 20103 maksetähtaeg oli 02.01.2021. Enne maksetähtaja saabumist selgus aga, et hagejad enda töövõtulepinguga ja muudatuskokkuleppega nr 6 võetud kohustusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt täita ei suuda. Tööde lõpptähtaja saabumisel, s.o 17.12.2020 ei olnud tööd tegelikkuses valmis. Teostamata olid järgmised tööd, millele kostja juhtis tähelepanu oma 02.01.2021 e-kirjas (tarbevee ja reoveesüsteemil puudus kasutusluba. Esitamata olid ka vee analüüsid. Kinnistu piires olid paigaldamata piirded ja väravad, sh läbipääsu, fono- ja videovalvesüsteem. Tagamata oli kolme peremaja ja ala elektrivarustuse põhitoide. Lõpetamata olid ala haljastustööd. Samuti olid juba ilmnenud mitmed puudused teostatud töödes (praod lagedes, vale pikkusega varikatused jne). Hiljem selgus, et tegemata oli veel märkimisväärses mahus töid, näiteks olid teostamata kõik tööd seoses hooneautomaatikaga. Ka Yi 04.02.2021 saadetud 02.02.2021 toimunud koosoleku kokkuvõttest nähtub, et 02.02.2021 seisuga, s.o peaaegu kaks kuud pärast kokku lepitud lõpptähtaega olid jätkuvalt teostamata mitmed koolitused. Kirja p-st 4 nähtub, et 04.02 pidi toimuma tehnosüsteemide kasutaja koolitus, p-st 10 nähtub, et samal päeval pidi toimuma hoonesisese videovalve/kaamera süsteemi katsetamine ja koolitus. 04.02.2021 e-kirja p 19 juures on omanikujärelevalve esindaja märkus et esialgse info kohaselt puuduvad teostusjoonised. Garantiiaegse tagatisena mõeldud garantiikiri, mis pidi vastavalt töövõtulepingule ja muudatuskokkuleppele nr 6 olema üle antud hiljemalt 17.12.2020 on tänaseni üle andmata. Muudatuskokkuleppe nr 6 preambula p-s C on välja toodud, et töövõtulepingu üldmaksumus muudatuskokkuleppe nr 6 sõlmimisele eelnevat on olnud 2 997 587,58 eurot, millest lahutatakse abihoone-teraapiamaja esialgne maksumus summas 582 574 eurot ehk 2 415 013,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku oli muudatuskokkuleppe nr 6 järgselt lepingu maksumuseks (arvestamata hilisemaid vaidlusi lisa- ja muudatustööde üle) 3 311 029, 80, millest 5 % on 165 551, 49 eurot. Hagejate poolt esitamata jäetud garantiiaegse tagatise väärtus oli eeltoodust tulenevalt samas vääringus, mis arvete nr 20102 ja 20103 alusel tasumisele kuuluvad summad. Hagejad on hagiavalduse p-s 3.2.4 viidanud, et kuna muudatuskokkuleppe nr 6 kohaselt on tasaarveldused keelatud, ei ole kostjal õigust hagejatele tasu maksmisest keelduda. Esiteks rõhutab kostja, et kostja enda poolse kohustuse täitmisest keeldumine ei ole käsitletav tasaarvestusena. Teiseks nägi muudatuskokkuleppe nr 6 viimane lause ette, et „Kokkuleppe p-d 1-3 on lahutamatult seotud“, mille mõte oli väljendada mõlema poole arusaama, et kõikide muudatustööde kokkuleppes sätestatud õiguste ja kohustuste täitmise eelduseks on vastastikuste õiguste ja kohustuste täitmine. Kolmandaks on kostja hinnangul olenemata muudatuskokkuleppes nr 6

sätestatust pooltel vastastikused nõuded, mis reaalsuses tuleks tasaarveldada. Kuna hagejate nõue pole muutunud sissenõutavaks, pole kostjal ka viivise tasumise kohustust. Isegi juhul, kui kostjal tekiks viidatud arvete tasumise kohustus, tuleks see kohustus tasaarvestada kostja nõuetega hagejate vastu. Hagejate nõuetest ei ole aru saada, mida arve nr 21006 ja sellele lisatud akt nr 12 käsitleb, st mille eest hagejad tasu nõuavad. Hagiavalduse p-s 3.2.3 viitavad hagejad, et tegemist on lisa- ja muudatustööde eest esitatud arvega, samas kui muudatustööde rida on hagiavaldusele lisatud akti realt 12 nähtuvalt 12 504, 56 eurot (ning kostjale üks päev hiljem esitatud aktist nähtuvalt 38 044,03 eurot). Kostja oli sunnitud tellima piirete ja väravate paigaldamise Lektar OÜ-st, kuigi piirded ja väravad pidanuks olema esialgse töövõtulepingu esemeks. Kokku tasus kostja Lektar OÜ-le 36 351,60 eurot, RV Elekter OÜ-le 15 629, 33 eurot lõpetamata elektritööde eest, 18 000 eurot Lõuna- Eesti Ehituse OÜ-le projektijuhtimise eest, mille hagejad jätsid tegemata jne. Kokkuvõttes on kostja hinnangul hageja nõue arve nr 21006 tasumiseks asjakohatu ja alusetu ning hagejatel puudub õigus nõuda arve nr 21006 tasumist. Esiteks puudusid kokkulepped muudatustööde teostamiseks vastavalt töövõtulepingus sätestatud regulatsioonile. Kostja on siiski valmis möönma, et mõned teostatud töödest olid kvalifitseeritavad kui vajalikud muudatustööd. Ülejäänud tööde osas on hagejad töövõtulepingu täitmise kestel asunud valima, milliseid töövõtulepinguga kokku lepitud töid nad teevad ja milliseid mitte. Kostja on seisukohal, et tegelikkuses kuulub muudatustööde kalkulatsiooni tulemusel hoopis kostjale tasumisele 109 987,19 eurot, mitte vastupidi. Kuna kostja hinnangul puudub hagejatel nõue, ei ole hagejatel õigus nõuda ka arve tasumata jätmise eest viivist. Kostja hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused antud juhul täidetud ning hagejate vastavasisulist nõuet ei tõenda ka hageja poolt tellitud maksunõustaja arvamus. Hagejad ei ole hagiavalduses enda nõuete kujunemist ja koosseisu põhistanud ning kostjale jääb arusaamatuks, milliste arvutuste tulemusel jõudsid hagejad järeldusele, et tasumisele kuulub just 61 264, 06 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, millist kohustust on kostja hagejate hinnangul rikkunud. Kostja ei nõustu aga sellega, et olukorras, kus hagejad on muudatuskokkuleppes nr 6 endale ebasoodsalt leppinud kokku tasaarvestavatest summades puudutamata käibemaksu teemat, peaks kostja sellise valearvestuse eest ise tasuma. Tegemist ei ole kostjapoolse rikkumisega, vaid hagejate vabatahtlikult sõlmitud kokkuleppega tasaarvestada summad ilma käibemaksuta. Vastuhagi Kostja esitas 08.02.2022 vastuhagi hagejate vastu kahju hüvitise ja saamata jäänud tulu nõudes. Vastuhagi kohaselt oli kostja seetõttu, et hagejad keeldusid oma kohustuste täitmisest, objekti lõpetamiseks sisse ostma projektijuhtimise teenust, ise maksma täiendavalt omanikujärelevalve teenuse eest ning tasuma ehitustööde lõpetamiseks kulunud elektri eest. Kostja hinnangul oli töövõtulepingu esemeks olev objekt tegelikkuses sellises valmidusastmes, mis võimaldaks osutada erihoolekandeteenust, alles 2021 märtsiks. Hagejad teostasid mitmed tööd oluliste puudustega. Hagejad on seni keeldunud garantiitööde teostamisest. Samas ei ole kostjal võimalik erihoolekandeteenust osutada, kui selleks vajalikud hooned ei vasta nõuetele ega pole ohutud. Kostja nõuab hagejatelt kahju hüvitamist. Vastavalt töövõtulepingu p-le 12.9 on juhul, kui töövõtja rikub lepingut ja seab sellega ohtu tööde nõuetekohase, sh tähtaegse valmimise, on tellijal õigus teostada vastavad tööd ise või kasutada tööde teostamiseks kolmandaid isikuid, sealjuures kohustub töövõtja hüvitama tellijale kõik sellega kaasnevad kulud, millele lisandub 7 %

juhtimiskulusid. Poolte vahel 17.12.2019 sõlmitud töövõtulepingu p 7.4 ning muudatuskokkuleppe nr 6 kohaselt pidid tööd olema valmis hiljemalt 17.12.2020. Sealjuures oli hagejate kohustus ehitada valmis reaalselt toimiv ja kasutatav taristu eruhoolekandeteenuse osutamiseks. Vastavalt poolte vahel 17.12.2019 sõlmitud töövõtulepingu p-le 2.1.2 ning riigihanke alusdokumentidele, pidid teostatud tööd vastama kokku lepitud kvaliteedile. Hagejate poolt teostatud tööd ei vastanud mitmeti kokku lepitud kvaliteedile ning olid osaliselt täielikult teostamata. Kostja tellis viidatud ettevõtetelt otsetöövõtu korras mitmeid töid pärast seda, kui hagejad olid keeldunud enda kohustuste täitmisest (sealhulgas juba töövõtulepingu kestusel), eesmärgiga lõpetada tööd esimesel võimalusel. Hagejate kohustus töövõtjatena oli muuhulgas teostada ka projekteerimistööd, st koostada tööprojekt (töövõtulepingu p 4.2). Hagejad rikkusid ka vastavaisulist kohustust. Tööprojektide puudumise tõttu tuli mitmed töövõtu esemesse kuuluvad tööd uuesti teostada. Sealjuures rõhutab kostja, et osade puuduste näol (nt drenaaži, hooneautomaatika ja nõrkvooluga seonduvate tööde osas) ei olnud tegemist garantiipuudustega, vaid esialgsetele lepingutingimustele mittevastavate töödega. Vastavalt töövõtulepingu ptk-le 11 andsid hagejad enda teostatud töödele garantii ning kohustusid kõrvaldama garantiipuudused omal kulul. Kuna hagejad garantiitööde teostamist tagavat tagatist kostjale ei andnud ning on keeldunud garantiitööde teostamisest, pidi kostja tellima garantiitööde teostamise mujalt. Hagejad rikkusid enda kohustust lõpetada tööd kokku lepitud tähtajaks, s.o 17.12.2020. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik alustada erihoolekandeteenuse osutamist kavandatud ajal. Teenuskoha eest makstav tasu kuus on 3876 eurot. Jaanuari seisuga, kui kostja kavatses teenuse osutamist alustada, oli kostjal sõlmitud 20 lepingut. Tegelikkuses sai kostja teenuse osutamisega alustada alles 2021 märtsis, kui tööd olid teostatud rahuldavas ulatuses. Kostjal jäi seega saamata kahe kuu eest 20 teenuskoha tulu summas 155 040 eurot. Kostja hinnangul on saamata jäänud tulu otseses põhjuslikus seoses hagejate poolt töövõtulepingu rikkumisega, mille tulemusel ei olnud töövõtulepingu esemeks olnud hooned teenuse osutamiseks 2021 jaanuari seisuga valmis. Kostja suurendas vastuhagi nõuet 17.08.2022. Kostja suurendas nõuet garantiitööde osas, kuivõrd kostja on olnud sunnitud tellima täiendavalt garantiitöid. Kostja nõue 2020 aastal tehtud kulutuste eest koos käibemaksuga on 219 656 eurot. Kostja nõue 2021 aastal tehtud kulutuste eest koos käibemaksuga on 192 792,02 eurot. Kostja nõue 2022 aastal tehtud kulutuste eest vastuhagi esitamise seisuga koos käibemaksuga on 21 117 eurot. Kokku on kostja varalise kahju nõue 433 565,02 eurot. Kostja palub hagejatelt välja mõista kahju hüvitis 433 565,02 eurot ja saamata jäänud tulu 155 040 eurot. Hagejate vastuväited vastuhagile Hagejad vastuhagi ei tunnistaja ja paluvad selle jätta rahuldamata. Hagejad leiavad, et kahjunõude hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hagejad ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud. Kostja soovib selgelt hagejate arvelt alusetult rikastuda, võrdsustades sisuliselt kõik kostjale aastatel 2020, 2021, 2022 väljastatud ostuarvetel kajastuvad summad väidetavalt tekkinud kahjuga. Selline üldistatud ja lihtsustatud lähenemine ei ole õiguslikult põhjendatud ning on pahatahtlik. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleksid töövõtulepingut rikkunud ning et suvaliste arvete alusel tasutud maksed oleksid mingilgi moel hagejate tegevusega seotud. Kostja nõututud kahju (kokku 562 990,84 eurot) on ebamõistlikult suur ning ülepaisutatud. Kostja tugineb vastuhagis ka sellistele kuludele, mis on tehtud enne lõpptähtaja saabumist perioodil 31.07.2020-31.12.2020. Jääb arusaamatuks kuidas need kulud on seotud väidetavate hagejapoolsete rikkumistega.

Fototapeet ei kuulunud töövõtulepinguga kokkulepitud tööde hulka. Kostja kinnitab erinevates ehituskoosoleku protokollides, et tegemist on tema erisooviga ning ta tellib selle ise. Ribikardinate tellimist ja paigaldamist enda poolt kinnitab kostja erinevates ehituskoosoleku protokollides. Kostja on kinnitanud, et kellatorni ja kiikumise katusealuse püstitamise tellib kostja ise kolmandalt isikult. Õigusabikulude osas on ebaselge, milles antud kulud seisnesid ja kuidas on need seotud hagejatepoolsete kohustuste väidetava rikkumisega. Ehitusaegsel kindlustusel puudub seos hagejatega. Ehitusprojekti valveteenusel puudub seos hagejatega. Kaeve- ja planeerimistööde osas on ebaselge miks ja milliseid kaevetöid teostati ning kuidas on see seotud hagejate tegevusega. Puistematerjali ära kasutamine on ebaselge. Kostja tugineb mh oma 02.01.2021 saadetud teatele, kus esmakordselt üldse viidati kostja poolt mingitele väidetavatele puudustele. Kostja vastuhagi tuleks jätta rahuldamata ka seetõttu, et pooled on kokku leppinud tasaarvestuse keelus. Drenaaži osas jääb hagejatele ebaselgeks, milline on kostja etteheide. Drenaaž ei kuulunud töövõtulepingu mahu hulka ja hankeaegses põhiprojektis ei olnud drenaaži üldse käsitletud. Drenaaži puhul oli tegemist lisatööga, mille teostamises on kokku lepitud töövõtulepingu muudatuskokkuleppes nr 4. Kokkuleppes on selgelt fikseeritud, et projektdokumentatsioonis puudus hoonete ja kinnistusiseste teede drenaaž ning selle rajamise vajadus ilmnes alles tööde teostamise käigus. Hagejad informeerisid kostjat juba enne ehitusega alustamist drenaaži ehituse vajadusest, kuid kostja ei võtnud seda soovitust tõsiselt. Ka ehitusloal oli Põllumajandusministeeriumi nõue kogu kinnistu perimeetrisse rajada drenaaž, mida kostja samuti eiras. Kostja enda juhiste alusel rajati osaline drenaaž kostja poolt nimetatud kohtadesse ehk kõnealune lisatöö teostati vastavalt kostja antud juhistele. Hagejad täpsustavad, et drenaaž rajati kinnistu piirile loode suunaliselt ning drenaaž suubus teisel pool Varsa teed olevasse kirdesuunalisse kogumiskraavi. Drenaaž toimis ja selle tõestuseks oli drenaažitorustikust väljuv pinnasevesi kogumiskraavi. Lisaks rajati drenaaž eluhoonete ette (mitte 7 eluhoonete ümber, mis oleks olnud õigem, kuid mida kostja ei soovinud). Drenaaži ehitustööde teostamise korrektsus ja vastavus lisatööna tellitud ehitusprojektile on kostja esindaja poolt kontrollitud ja selle kohta on koostatud kaetud tööde akt, mille osapooled on allkirjastanud (sh ehitusjärelevalved). Rullmuru ei olnud töövõtulepingu alusel teostavate tööde nimekirjas. Kuivõrd rullmuru oli kostja poolt lisandunud erisoov, siis pidi ta selle soetamise ja paigaldamisega kaasnevad tööd ise tegema. Kostja ei ole oma väiteid seoses tööprojektide puudumise ning seetõttu tekkinud täiendavate kuludega täpsustanud ega tõendanud. Kostjal (kui hankijal) oli hankedokumentatsiooni kohaselt õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi. Pooled pidasid enne töövõtulepingu allkirjastamist läbirääkimisi, mille tulemusena vormistati 17.11.2019 lepingueelse koosoleku protokoll ehk koostöö memorandum. Tööprojektidega seonduvat käsitleb protokolli punkt 23. Lepiti kokku, et põhiprojekt on piisav ning tööprojekti osad koostatakse oluliste sõlmede lahendamiseks vastavalt vajadusele koostöös omanikujärelevalvega. Hagejad koostasid ehitustööde käigus vastavalt omanikujärelevalve suunistele tööprojekti lõigud. Tööprojektid laeti jooksvalt Bauhubi keskkonda ning kostjale ja omanikujärelevalvele tuli tööprojekti osa üleslaadimise korral sellekohane automaatne teavitus. Tööprojektid on olnud kogu ehitusperioodi vältel kostjale kättesaadavad. Kostja ei ole tööprojektide puudumist hagejatele töövõtulepingu täitmise käigus kordagi ette heitnud. Kostja ei täpsusta, milliste konkreetsete elektritöödega on tegemist. Ühtegi elektritöödega puudust ei ole väljatoodud ehitustööde ülevaatusel kostja poolt ega koostatud vaegtööde nimekirjades. Täiendavalt kinnitab kostja poolt esitatud RV-Elekter OÜ esindaja 22.01.2021 pöördumine ning kirjavahetus, et tegemist oli lisatööga, mitte lepinguliste töödega, mille tellis kostja ise. Drenaaži

juurdeehitust

ei

tinginud

hagejate

valearvestus,

vaid

selle

puudumine

projektdokumentatsioonist. Samas ka nt kostja väide õhukese mullakihi kohta on vale. Fotodel ja geoloogia aruandepõhjal on mullakihipaksus ca 300 mm, mis on tavaline mullakihi paksus Eestis. Mullakihi all paikneb 30-80 cm liivakiht. Seega on keskmiselt mulla ja liivakihi paksus kokku geoloogia aruande järgi 50-90 cm. Kostja väide, et eluhoonete aluse väljakaevel kaevati mullakihi ja moreeni kihi all paiknev savikiht on pahatahtlik vale. Hoonete alt kooriti mullakiht, mille alt paljastus liivakiht. Antud liivakihile rajati hoonete killustikalused. Haljasala aluseks kihiks jäi looduslik mulla kiht või liivapinnalt kooritud mulla täide vertikaalkõrguste saavutamiseks. Muudatuskokkuleppe nr 6 üheks osaks oli muuhulgas kompensatsioon kostjale rullmuru paigaldamiseks summas 40 000 eurot. Piirdeaiad ja avamisautomaatika kuulusid algselt küll töövõtulepingu mahtu, kuid kostja soovis nende osas projektijärgset lahendust olulisel määral muuta. Näiteks kui varem oli 1 värav, siis uue lahenduse järgi oli 3 väravat koos läbipääsusüsteemidega. Kostja otsus aia ehituseks sündis ehitustööde lõppfaasis, mil ei olnud paraku võimalik aia ehitustööd töövõtulepingus kokku lepitud aja raames ja tasu eest teostada. Kostja saatis 30.09.2020, s.o ca 3 nädalat enne ehitustööde põhilise kasutusvalmiduse saavutamist hagejatele uued asendiplaanid, millega muutus välitööde osa märgatavalt. Hagejate projektijuht on eeltoodu kokku võtnud oma 7.10.2020 e-kirjas ning kostjat on sellest teavitatud 8.10.2020. Kostja hankis ja tellis aedade paigalduse iseseisvalt, mistõttu esitasid hagejad aedade kulu ära jätmise miinuskalkulatsiooni lepingu muudatuse nr 7 arvutustes (15.12.20 esitatud kostjale). Hagejad ei ole kõnealuse töö eest kostjalt raha küsinud ning kostja ei saa kahjuna esitada seda, mille ta on kokku hoidnud. Töövõtulepingu mahtu kuulus eluhoonete hooneautomaatika valmiduse tagamine eluhoonete põhiprojekti järgselt. Kostja jätab siinjuures tähelepanuta, et eluhoonete kohta hankedokumentatsioonis hooneautomaatika või selle kaabelduse kohta põhiprojekt puudus, mistõttu ei saanud see ka hagejate kohustus olla. Ehk tegelikult tuli hagejatel igas elumajas tagada seadmete valmidus, millega oleks tulevikus võimalik ühildada automaatika keskseadet, mis pidi asuma abihoone-teraapiamajas (mille ehitamist lõpuks ei toimunud). Kuna põhiprojekt ei käsitlenud eluhoonetes hoone automaatikat sh kaabeldust, kaablite marke, kaabliteid jne, siis ei saa kostja nõuda hagejatelt kõnealuse töö teostamist (ehk sisuliselt nõuab kostja töö, mille kohta puudus hanke ajal põhiprojekt, teostamist ning see on põhjendamatu). Kusjuures kostja ei ole eluhoonete hoone automaatika või selle kaabelduse kohta esitanud ehitustööde ajal ühtegi pretensiooni, kuigi ehitustöösid kontrollisid põhjalikult mitmed ehitusjärelevalved. Kuni ehitustööde üleandmiseni oldi ühesel arusaamal, et tehnosüsteemide väljundid peavad olema automaatikaga ühildatavad ning sellega eluhoonete automaatika tööde kohustus hagejate jaoks lõppeb. Hooneautomaatika kuluread on aktis nr 10 täielikult (100%-liselt) akteeritud. Hooneautomaatika valmiduse on hagejad eluhoonetes taganud ning selles osas rikkumisi ei esine. Pristise 16.02.2021 ülevaatuse kohta koostatud dokument tõendab tegelikult, et kõik süsteemid on paigaldatud vastavalt projektile. Fono- ja videovalvesüsteem on hagejate poolt paigaldatud ning kostja poolt vastu võetud akti nr 11 allkirjastamisega. Elamutele ei oleks väljastatud kasutusluba, kui veeanalüüsid oleksid korrast ära olnud. Samuti ei oleks kostja saanud tegevusluba hoolekandeteenuse pakkumiseks. Niisamuti ei selgu kostja väidetest, milles täpsemalt seisnes kostja kahju seoses veeanalüüsidega. Samas on oluline viidata, et veetrassiga seonduvat probleemi kajastavad ehituskoosolekute protokollid jooksvalt. Kostja korraldas veetrassi ehituslubade protsessi seni kuni omavalitsuselt laekusid märkused. Peale seda soovis kostja seda kohustust hagejatele peale suruda. Tarbevee- ja reoveesüsteemi osas on oluline välja tuua, et kostja muutis ehitustööde käigus kohalikult omavalitsuselt ehitusloa saanud reoveekanalisatsiooni ehitusprojekti. Ehitusprojektis, millele omavalitsus oli väljastanud ehitusloa, oli eluhoonete reovee kogumine lahendatud lokaalsete 12 m3 reoveemahutitega. Hagejad korduvalt soovitasid ehitada vastavalt ehitusloa projektile, kuid kuna sellega oleks kaasnenud kostjale suured reovee utiliseerimise kulud, siis otsustas kostja paigaldada loodesuunalise reoveekanalisatsiooni ning biopuhasti. Omavalistus ei olnud aga biopuhastiga

lahendusega nõus. Kostja jäi oma otsuse juurde ning lasi hagejatel selle enda soovitud kujul välja ehitada. Hagejad juhtisid korduvalt kostja tähelepanu kõnealuse lahendusega kaasnevatele riskidele (mh sellele, et kui kostja ei taga tööde valmimise ajaks vee-erikasutusluba biopuhastiga välja ehitatud välistrassidele, ei saa hagejad tagada tööde valmimisel kasutusluba. Kostja jäi vaatamata eeltoodule oma valikule kindlaks. Selle tulemusena tagastati kasutusluba algselt kohalikust omavalitsusest vastavate märkusetega. Kostja tegi selles osas ebaõiglaseid etteheiteid hagejatele, kuigi kogu probleem oli tingitud kostja enda tegevusest. Kokkuvõttes väljastas siiski omavalitsus kasutusloa tingimusega, et kinnistu omanik (st kostja) taotleb biopuhastile ehitusloa ja kasutusloa hiljemalt 01.02.2021. Sellest nõudest on hagejad kostjat teavitanud, kuid hagejatele teadaolevalt ei ole kostja nõuet siiani täitnud. Kasutusloa osa oli ka puurkaevu vee keemiline ja bioloogiline uuring, millised omavalistus on kasutusluba väljastades aktsepteerinud. Kuigi see ei olnud hagejate kohustus ega viimaste süül tekkinud olukord, aitasid hagejad lõpuks vastutulekuna kostjal siiski ka tarbevee- ja reoveesüsteemi kasutusload hankida. 15.01.2021 oli kostjal olemas ka reovee uus ehitusluba ja kasutusluba. Kostja ei ole selgitanud, millal ja millised puudused ilmnesid ning ei andnud hagejatele ka aega puuduste kõrvaldamiseks. Tööde vastuvõtmisel nimetatud puudusi ei esinenud, mistõttu saaks heal juhul olla tegemist garantiitöödega. Peale hagejate poolt tööde lõpetamist ja kostjale üleandmist ilmnenud puudused oleks tulnud fikseerida töövõtulepingus sätestatud korras. Kostja ei ole teatanud hagejatele ühestki ülevaatusest ega vajadusest garantiitöid teostama tulla. Kindlasti ei ole hagejad keeldunud garantiitööde teostamisest. Hagejad märgivad, isegi kui mingid garantiipuudused esinevad, tuleb nende puhul samuti tuvastada, kas hagejad vastutavad puuduse eest või mitte. Varialuste katuste kohta selgitavad hagejad, et nende projektijärgne lahendus muutus ning kostja nõudis lahendust oma soovide, mitte paigaldusjuhendi järgi. Hagejad ei saanud kostja nõudmistega ohutuse kaalutlustel nõustuda ning teostasid paigalduse siiski, vastavalt paigaldusjuhendile. Asjaolu, et kostjale lahendus ei meeldinud, et muuda seda ebaõigeks. Samuti on siinkohal oluline hinnata kas kostja ise on kinni pidanud talle esitatud hooldusjuhenditest või mil põhjusel tegelikult väidetud puudused (eeldusel, et need ka tegelikult esinevad) tekkinud on. Abihoone jäi ehitamata, mistõttu selle dokumentatsiooni nõudmine ei ole põhjendatud ega asjakohane. Teostusdokumentatsiooni on edastatud kostjale. Nimetatud dokumentatsioon oli aluseks ka kasutusloa taotlemisel, mistõttu on kostja vastavasisulised väited alusetud. Bauhubis oli ja on dokumentatsioon olemas. Tagatise esitamata jätmise asjaolu ei saa kuidagi kostjale kahju tekitada. Tulenevalt töövõtulepingu p-st 12.9 oleks kostjal tekkinud õigus kasutada kolmandaid isikuid ning nõuda juhtimiskulusid juhul kui hagejad rikuvad lepingut ning seavad sellega ohtu tööde tähtaegse valmimise. Hagejad lõpetasid tööd õigeaegselt, mistõttu viidatud kulude nõudmine kostja poolt ei ole põhjendatud. Kostja jätkas ilmselt millalgi ise abihoone-teraapiamaja ehitusega ning üritab alusetult ka sellega seonduvaid kulusid kohtule oma kahjuna presenteerida. Hagejad on 04.03.2021 töövõtulepingu kostjapoolse olulise lepingurikkumise tulemusena üles öelnud. Hagejad kostja saamata jäänud tulu nõudega ei nõustu, sest hagejad ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud (tööd valmisid tähtaegselt). Samuti puudub põhjuslik seos hagejate tegevuse ning kostja väidetud kahju vahel. Vaidlust ei ole selles, et viimane poolte vahel kokkulepitud tööde lõpptähtaeg oli 17.12.2020. Kasutusluba oli hoonetele väljastatud, mistõttu ei saanud detsembris 2020 olla selliseid puudusi, mis oleksid takistanud kostjal hoonete kasutamist. Tegevusluba erihoolekandeteenuse osutamiseks on kostjale väljastatud 09.02.2021. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid VÕS § 635 lg 1 mõttes töövõtulepingu erihoolekande teenuse osutamiseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, millistes töödes nad kokku leppisid, kas need on teostatud kvaliteetselt ning üle antud. Samuti vaidlevad pooled selle üle kes ja millises ulatuses on olnud vastuvõtuviivituses. Hageja on esitanud töövtulepingu tasu nõude. Tasunõude maksmapaneku eelduseks on tööde teostamine vastavalt kokkulepitule. Seega on vajalik välja selgitada, millised olid lepingus kokku lepitud tööd, kas hageja on teinud lepingus kokku lepitud tööd, kas need vastavad kokkulepitud kvaliteedile ning need on üle antud või tuleb lugeda üleantuks tellijale. Hageja kahjunõue tuleneb asjaolust, et kostja on jätnud täitmata oma avalik õiguslikud kohustused ning seega on jäänud hagejal saamata riigilt tagasi käibemaks. Kostja on esitanud vastuhagi kahjunõudes, mis tuleneb sellest, et kostja on parandanud hageja poolt ebakvaliteetselt tehtud töid ning teinud oma kulu hageja poolt tegemata tööd. Samuti tugineb kostja vastuhagis saamata jäänud tulu nõudes väitele, et ehitustööde hilinemise tõttu ei olnud kostjal võimalik alustada teenuse pakkumisega. Seega tuleb välja selgitad, kas hageja tehtud tööd olid ebakvaliteetsed st hageja on rikkunud lepingut, kas kostja poolt tellitud parandustööd on põhjuslikus seoses hageja rikkumisega ning milline on täpselt kahjusuurus. Töövõtulepingu tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks on lepingus kokku lepitud kvaliteediga tööde teostamine VÕS § 641 lg 1 järgi, töö vastuvõtmine tellija poolt VÕS § 637 lg 3 järgi. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vastuvõtmise erijuhuks on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi, sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel mh tuleb tuvastada, kas lepingu järgi olenes tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638, mille järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtuleping Hageja on esitanud tasu nõude ja tugineb oma arvestuses sellele, et akti nr 10 alusel on 31.10.2020 väljastatud arve nr 20102 summas 396 357,14 eurot (sh km), maksetähtajaga 02.01.2021; akti nr 11 alusel on 17.11.2020 väljastatud arve nr 20103 summas 174 123,72 eurot (sh km) , maksetähtajaga 02.01.2021 ja akti nr 12 alusel on 26.02.2021 väljastatud arve nr 21006 summas 151 530,86 eurot (sh km), maksetähtajaga 12.04.2021. Koguvõlgnevus, arvestades tehtud kostja poolt tasutut ja tehtud tasaarvestusi, on arve nr 20102 alusel 166 059,52 eurot, arve nr 20103 alusel 75 997,67 eurot ning arve nr 21006 alusel 151 530,86 eurot, kokku 393 588,05 eurot (hageja 13.05.2022 haginõude suurendamise avaldus). Kostja on oma 02.01.2021 vastuskirjas hagejatele ette heitnud järgimis tegemata töid:

Pooltevaheline ehitustööde leping koosneb mitmest dokumendist. Esmalt sõlmisid pooled 17.12.2019 projekteerimis – ja ehitustööde töövõtulepingu nr 112019 (edaspidi leping, I kd tl 199208), mis tugines riigihankel, mille osaks oli pakkumuste hinnatabelid (II kd tl 60-76 ja III kd tl 11-28), alternatiivsed pakkumised 31.10.2019 (II kd tl 79) ning hilisematest lepingu muudatustes. Lepingut on muudetud muudatuskokkuleppega nr 3 (I kd tl 63) ja selle lisaks oleva projektdokumentatsiooni ( I kd tl 64) ning lisatööde kokkuleppega (I kd tl 66); lepingumuudatusega nr 4 (I kd tl 67), lepingumuudatusega nr 5 (I kd tl 69) koos hinnapakkumisega (I kd tl 70), lepingumuudatusega nr 6 (I kd tl 74-75). Lepingumuudatusega nr 6 lepiti kokku tööde teostamise tähtaeg 17.12.2020. Samuti sõlmisid pooled lepingueelsete läbirääkimiste portokolli (I kd tl 21-22) ning lepinguliste suhete tõlgendamisel on oluline välja selgitada, kas see on saanud lepingu osaks. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas muudatuskokkuleppes nr 6 kokku lepitud tööd on tehtud. Kohtule esitatud lepingu p 3.3. sätestab, et lepingu jõustudes kaotavad kehtivuse kõik poolte vahel varem sõlmitud lepingud, kokkulepped ja varasem kirjavahetus niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. Sellest järeldab kohus, et iseenesest on lepingueelsete läbirääkimiste protokollis sõlmitud kokkulepped kehtivad, kui need ei ole lepinguga vastuolus. Lepingueelsete läbirääkimiste protokoll on VÕS § 14 lg 1 ja VÕS § 29 lg 1 koosmõjus asjaolu, mille valguses tuleb lepingut tõlgendada. Pooled ei vaidle selle üle, et neil olid erimeelsused tööde teostamise ja tähtaegade osas ning hagejad peatasid ehitustööd 2020. aasta suvel. Kohtule on selle kohta esitatud hagejate 24.07.2020 teade ehitustegevuse peatamise kohta (I kd tl 40-41), 08.08.2020 protokoll (I kd tl 44) ning hagejate 18.08.2020 kiri (I kd tl 60-62). Kohtu hinnangul ei ole asjas oluline, millisel põhjusel tööd peatati ning kas tööde peatamine oli põhjendatud, sest pooled jõudsid kokkuleppele tööde jätkamise osas. Selle tulemusena muudeti lepingut muudatusettepanekuga nr 6. Pooled leppisid 06.08.2020 protokollis kokku kasutuslubade andmise tähtaja 17.12.2020 ning hoonete kasutusvalmiduse tähtaja 17.10.2020. ning dokumentatsiooni esitamise, koolituste korraldamise ja vastuvõtmisel fikseeritud puuduste kõrvaldamise tähtaja 17.11.2020. Kostja kinnitas protokollis, et loobub tööde tähtaegsel teotamisel garantii realiseerimise õigusest ja lepptrahvi õigusest (protokolli p 3 järgi- hoidub töövõtulepingu p-s 11.1 sätestatud garantii realiseerimisest ja töövõtulepingu p-s 12.3 sätestatud leppetrahvi nõudmisest lepingus toodud tähtaegade ületamise tõttu). Pooled fikseerisid 17.11.2020 muudatuskokkuleppes nr 6 kokku, et on allkirjastanud akti nr 10, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 10 alusel summas 330 297, 62 eurot ja akti nr 11, mille kohaselt on akteeritud töid akti nr 11 alusel summas 145 103,10 eurot, samuti on muudatuskokkuleppe nr 6 lisaks akt nr 001 vaegtööde kohta 20.10.2020 (I kd tl 79-82) akt nr 11 17.11.2020 valminud tööde kohta (I kr tl 83). Kostja on muudatuskokkuleppe punktis 2.1 kinnitanud järgmist: 2.1.1 Tellija loobub Lepingu p-s 11.1 nimetatud ehitusaegse garantii pikendamisest ja sissenõudmisest. 2.1.2 Tellija loobub Lepingu p-des 12.3 ning 12.4 sätestatud Töödega hilinemise leppetrahvi nõudest. 2.1.3 Tellija loobub kolme peremaja osas vaheseinte kvaliteediprobleemidega seonduvatest nõuetest, mis puudutab vaheseinte ebapiisavat helikindlust. 2.1.4 Tellija kinnitab, et Lepingu objekti (kolme peremaja, hooneid teenindavate tehnovõrkude, haljastuse, teede ja platside) põhiline kasutusvalmidus on saavutatud ning võtab vastu käesoleva Kokkuleppe sõlmimise seisuga teostatud tööd koos vaegtööde nimekirjaga (Aktid 10 ja 11, vaegtööde nimekiri). Vaegtööde akteerimine ning aktide alusel arvete esitamine ja tasumine toimub vastavalt Lepingu peatükis 8 sätestatud korrale. Tööde lõplik

üleandmine-vastuvõtmine toimub vastavalt Lepingu peatükis 16 sätestatud korrale. 2.1.5 Tellija kinnitab, et mistahes muid käesolevas Kokkuleppes käsitlemata Lepinguga seonduvaid nõudeid ei tasaarveldata Lepingu alusel Töövõtja poolt esitatud arvetest, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja ja kostja on perioodi 01.10.-30.10.2020 kohta allkirjastanud teostatud tööde aktid nr 10 ja perioodi 01.11.-17.11.2020 kohta allkirjastanud teostatud tööde aktid nr 11 (I kd tl 77 ja 83). Aktiga tööde vastuvõtmine tähendab, et kostja on tööd üle kontrollinud ja nende kvaliteediga rahul. Iseenesest ei välista tööde aktiga vastuvõtmine seda, et hilisemalt saab vaidluse tõusetudes välja tuua, et töödes ikkagi esinesid puudused, eriti olukorras, kus need on ilmnenud hiljem, kuid sellisel juhul on see kostja tõendamiskoormus. Samas on kostja muudatusettepanekus nr 6 kinnitanud, et võtab tööd vastu ning vaegtööde nimekiri on fikseeritud. Sellest järeldab kohus, et muus osas kvaliteediminetusi töödes ei olnud. Kohtule on esitatud 20.010.2020 koostatud vaegtööde nimekiri 001 (I kd tl 79-82). Tunnistaja Yi sõnul oli põhiline kasutusvalmidus hoonetel olemas 2020 aasta oktoobris ning töid teostati veel detsembris 2020. Selgituste kohaselt fikseeriti 20.10.2010. vaegtööde nimekiri, mis vaadati uuesti üle 6. ja 13.11.2020 ning nimekirjal tehtud käsikirjalised märkused tähendavad, et tööd on teostatud st vaegtööde puudused on kõrvaldatud. Ka 03.11.2020 ehituskoosoleku protokolli (II kd tl 81-82) kohaselt on puudused kõrvaldatud. Pooled fikseerisid ka 17.11.2020 vaegtööde nimekirja (III kd tl 102) ja kasutusvalmiduse akti 001 (III kd tl 105-106 tabel, 107), millest kohus järeldab, et Vaegtööde nimekiri ei sisaldanud lõpetamata töid. Kohus järeldab sellest, et 20.10.2020 vaegtööde nimekirjas märgitud tööd on teostatud ning seega ka aktides nr 10 ja 11 märgitud tööd. Esitatud tõenditest järeldab kohus, et kuna tunnistaja Yi ütlustega leidis kinnitust, et vaegtööde nimekirjas esitatud tööd on kõik tehtud, kõik aktides nr 10 ja 11 fikseeritud tööd on teostatud, üle antud ja kvaliteedi minetused kõrvaldatud. Hagejate poolt esitatud akt 03.12.2020 (I kd tl 89) ehitusobjekti üleandmise kohta on hageja poolt allkirjastatud. Eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et töödes esinenud puudused on kõrvaldatud. Kostja on esitanud vastuväited selle kohta, et ehituse täitedokumentatsioon ei olnud kostjale kättesaadav. Kohtule esitatud hageja 06.01.2021 kirjast nähtub, et hageja on kostjat teavitanud, et täitedokumentatsioon on saadetud kostjale 03.12.2020 (I kd tl 91-95), hageja poolt läbi viidud 20.10.2020 koolituse akt (I kd tl 39-98) on samuti kostjale edastatud. Kohtule on esitatud, ja pooled ei vaidle ka selleüle, et ehitustele on väljastatud kasutusload, mille kohta on kohtule esitatud registri väljavõte ja Harku valla ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 18.12.2020 otsused (I kd tl 10-101 ja 102-106), mis omakorda toetab kohtu järeldust, et tööd olid teostatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kasutusloa väljastamise menetluses on Haru vald juhtinud tähelepanu biopuhasti kasutamise probleemidele. Kasutusloa puuduste nimekiri on esitatud 04.12.2020 hageja kirjas ja sellel lisatud tabelis (II kd tl 83-84), kirjavahetus tellija poolt tegevusteks (II kd tl87-92) puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kasutusluba on väljastatud ning ka tegevusluba ostjale erihoolekandeteenuse pakkumiseks on väljastatud, järeldab kohus, et biopuhastiga seotud probleemid on lahendatud. Järelikult on tööd VÕS § 637 lg 5 mõttes valmis ja kostja (omanikujärelevalve esindaja) poolt üle vaadatud ja ka vastu võetud VÕS § 637 lg 4 mõttes. Asjaolu, et ehitusobjekt tervikuna on formaalselt aktiga vastu võtmata, ei tähenda, et tööd oleks jäänud teostamata. Järelikult on ka hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi muutunud sissenõutavaks. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et tööde tegemata jätmine tähtaegselt tähendab eelkõige seda, et kostjal oleks olnud õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mis olid lepingus kokku lepitud.

Eelkõige leppetrahvi. Kostja seda teinud ei ole, sest kostja on muudatuskokkuleppes nr 6 leppetrahvi nõudmise õigusest loobunud. Ka tuleb meeles pidada, et leppetrahvi nõue tuleb maksma panna mõistliku aja jooksul. Kostja pidi saama tööde puudustest teada hiljemalt 6.11 või 13.11.2020, sest vaegtööde nimekirjas on märgitud käiskirjaliselt, et tööde ülevaatamine toimus 6.11 ja 13.11. Yi ütluste kohaselt täheavav käiskirjalised märked vaegtööde nimekirjas, et tööd on teostatud. Ka väitis Y oma ütlustes, et lõpuks kõik puudused kõrvaldati. Poolte kirjavahetusest, kostja vastuväited 02.01.2021 (I kd tl 110-11) tasunõudele ja teemal hagejate vastus 07.01.2021 (I kd tl 113-114), nähtub, et kostja on esimest korda esitanud leppetrahvi nõude, milles ta küll on lepingu muudatuses nr 6 loobunud, alles 02.01.2021. Kohtu hinnangul on see, isegi olukorras, kus kostjal oleks olnud leppetrahvi esitamise õigus, igal juhul mõistliku aja ületamine, sest leppetrahvi nõude esitamine poolteist kuud pärast rikkumise teadasaamist, ei ole igal juhul mõistlik. Kohtu hinnangul on kostja tegevus lepinguliste kohustuste täitmisel vastuoluline ning seda ei saa pidada heas usus tegutsemiseks lepingu täitmisel. Isegi olukorras, kus tööd antakse üle hilinenult, kuid siiski need teostatakse, on hagejatel õigus nõuda töö eest tasu. Kostja vastuväidete osas, mis puudutab tööde projekteerimist märgib kohus järgmist. Projekteerimistööd käivad paralleelselt ehitustöödega lepingueelse kokkuleppe p 23 järgi, tunnistaja Yi tunnistustest lähtuvalt toimus projekteerimine vastavalt tööde kulgemisele ja ehituseregistri väljavõttest nähtub, et projektid on üles laetud. Tööprojektide esitamine ehitusregistrile (III kd tl 63-64; 65-66 ja 67-68) on tõendatud ehitusregistri väljavõtetega. Kohus järeldab sellest, et hageja täitis oma projekteerimiskohustuse. Pooled leppisid lepingu täitmise käigus kokku muudatus ja lisatöödes. Drenaaž ei olnud lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe p 15 järgi projekti ja tööde osa. Lepingumuudatusega nr 4 on pooled 2.09.2020 kokku leppind, et hageja teostab drenaažitööd vastavalt kalkulatsioonile. Kohtule esitatud drenaaži kaetud tööde aktist (II kd tl 78) ja fotodest (III kd tl 78 pöördel- 91) nähtub, et drenaažitööd on teostatud. Tunnistaja Q selgitas kohtuistungil, et liigveega oli probleeme 2020.aasta sügisel ning drenaažitöid teostati ka veel 2021.aastal. Tunnistaja Yi ütlustest nähtub, et drenaažitööd lepiti kokku lepingu täitmise käigus. Kohus järeldab, et drenaažitööd on tehtud ja üleantud ning tasu selle eest on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde teostamise käigus lepiti kokku jooksvalt lisa ja muudatustöid. Hageja esitas kostjale 15.12.2020 muudatustööde kalkulatsiooni (hagi lisa 55, dtl 229) ning kostja aktsepteeris 31.12.2020 enamuse neist (hagi lisa 56, dtl 232) märkides hageja poolt esitatud kalkulatsioonitabelisse sõna „OK“. Kostja 02.02.2021 e-kirjaga on kostja taganenud eelnevalt antud nõusolekust. Kohtu hinnangul tuleb kostja poolt tabelisse märgitud märget „OK“ nõustumuseks VÕS § 20 lg 1 mõttes ehk kostja nõustus lepingu muutusega. Järelikult saab pidada ka neid tabelis märgitud töid teostatuks ning hageja poolt arve esitamine oli selles osas õigustatud, sest kohtu hinnangul on kõik teostatud tööd üle antud, kostja ei ole neid põhjendamatult vastu võtnud ning tasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja esitatud väite kohta, et puudus vee keemilise koostise analüüs, leiab kohus, et hageja poolt 22.03.2022 esitatud Terviseameti joogivee keemiline analüüs ja Balti Puurkaev vee mikrobioloogiline analüüs (täienduse lisa 18 ja lisa 19) tõendavad, et vee keemilise koostise analüüsid on tehtud ja esitatud. Tarbe ja reovee kasutusloa saamine ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt hageja ülesanne. Hageja 18.12.2020 e-kirjast (dtl 164) nähtub, et hageja on teavitanud kostjat biopuhasti kasutusloa hankimise vajadusest. Kohus nõustub hageja arvestusega, mis puudutab teostatud tööde kalkulatsiooni. Kostjale väljastatud arvete ning laekumiste võrdlemine näitab, et kõikide teostatud tööde aktide (nr 1-12) kogumaksumus on 2 913 021,76 eurot (sh km). Hagejatele kostja poolt laekunud summa on 2 085

956,65 eurot (sh km)ehk teostatud tööde aktide (nr 1-12) kogusumma ja laekumiste vahe on 827 065,11 eurot (sh km), millest tuleb maha arvata ka tasaarvestatud summad. Muudatuskokkuleppega nr 3 on tasaarvestatud summa 90 000 eurot, peale mida on hagejatele laekumata summa 737 065,11 eurot. Muudatuskokkuleppega nr 6 tasaarvestatud kostja nõuete summa kokku 339 477,05 eurot (200 000 + 40 000 + 11 053,38 + 88 423,67) ehk lõppsaldo on 737 065,11 eurot (töövõtja nõue) - 339 477,05 eurot (tellija nõue) = 397 588,05 eurot. Seega võlgnevus on 393 588,05 eurot (arve nr 20102 alusel 166 059,52 eurot, arve nr 20103 alusel 75 997,67 eurot ning arve nr 21006 alusel 151 530,86 eurot) Hageja kahjunõue Hageja on esitanud kostjale kahjunõude, mille aluseks on muudatuskokkuleppe nr 6 järgi korrektse arve esitamata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kahjunõue põhjendatud, sest muudatuskokkuleppest nr 6 ei tulene otseselt kostja kohustus esitada kreeditarve, mille alusel saaks hageja nõuda sisendkäibemaksu tagasi. Kohtu hinnangul tõendab maksuspetsialisti poolt esitatud arvamuses (dtl240) küll seda, kuidas hageja saaks käibemaksu tagasi, kuid kuna kostjal puudub otsesõnu kohustus tasaarvestuse kontekstis toiminguid teha, siis ei ole ta kohustust rikkunud ja kahju tekitamise eeldused ei ole täidetud. Kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt teisi kahju eelduseid. Viivis VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda viivist kohustuse täitmata jätmise eest. Arvete nr 2012 ja nr 20103 tasumise tähtaeg summas 242 057,19 eurot oli 02.01.2021 ning arve 21006 tasumise tähtaeg summas 151 530,86 oli 12.04.2021. Viivise suuruseks hagi esitamise seisuga oli oli 35 718,14 eurot ning viivise määraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Seega on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivise suuruseks 35 718,14 + 39164.71= 74882,85 eurot. Viivis tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 393 588,05 eurot kuni rahaliste kohustuste kohase täitmiseni. Vastuhagi Kostja tugineb oma vastuhagis asjaolul, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused täitmata ning sellega põhjustanud kahju. Kohus on hageja tasunõude juures analüüsinud hageja poolt lepingu täitmise kohustust ning jõudnud järeldusele, et hageja ei ole lepingut rikkunud, Seega puudub kahjunõude maksmapanemise esimene eeldus ning kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt teisi kahju elemente. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ostuarved (ostuarved 2020 (II kd tl132-174), ostuarved 2021 (II kd tl 175-246) ja ostuarved 2022 (II kd tl 247-254) iseenesest ei tõenda, et need on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Esteks ei ole kohus tuvastanud lepingu rikkumist, seega ei kuulu kahju hüvitamisele. Teiseks ei ole võimlaiks seostada ostuarvetel olevaid summasid konkreetsete tegevustega või tegevusetusega, mida kostja hagejale ette heidab. Tunnistajad on küll andnud ütluseid selle kohta, et nad tegid vaidlusalusel objektil ehitustöid, kuid põhjuslikku seost ehitaja poolt lepingu rikkumisega ei ole välja toonud. Kohus peab vajalikuks välja tuua lagede kvaliteedi osas, et kostja osutas samal ajal, kui väidetavalt laed olid ohtlikud, juba erihoolekande teenust. Lagede paigaldamine oli hageja kohustus, seega oli lagede kvaliteedi probleemide korral ka hageja kohustuseks need ära parandada. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja poole pöördunud lagede kvaliteedi parandamise osas. Kostja seadusliku esindaja ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, sest need on vastuolulised ja pealiskaudsed. Ta ei osanud küsitlemisel vastata millal ja kelle poole konkreetselt ning milliste pretensioonidega ta pöördus. Kostja seaduslike esindaja väitis kohtule, et hageja poole ei olnud mõtet pöörduda, sest nad ei ole ka nagunii midagi lagede kvaliteedi parandamiseks teinud. Kohus järeldab sellest, et kostja seaduslik esindaja ei nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ega andnud hagejale võimalust garantiitööna teostatut parandada.

Saamata jäänud tulu nõue on samuti põhjendamata, sest kostja ei ole väljatoonud hageja lepingu rikkumist ega põhjuslikku seost hageja tegevuse ja saamata jäänud tulu vahel. Ehitis on üle antud õigeaegselt ja kasutusluba hoonete kasutamiseks oli olemas, seega sai alustada teenuse pakkumist, mida kostja on ka teinud. Liikva Päikesekodu kodulehelt, millele viitab hageja juba oma hagiavalduse leheküljel 13, allmärkusena nr 51 ( https://www.liikvapaikesekodu.ee/blog) on võimalik välja lugeda, et Liikva Päikesekodu tööpere esimene kohtumine toimus 28.09.2020 ning novembris ja detsembris 2020 on Liikva Päikesekodu hoonetes toimunud tööperele erinevad üritused ja koolitused nagu näiteks esmaabi koolitus. Teenuste alustamine tegevusluba väljastati kostjale 09.02.2021 (III kd tl 77), mis tähendab, et kostjal oli võimalik teenust osutada alates sellest ajast. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et teenuse osutamine venis või tegevusloa andmine venis hagejate tegevuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamise seisukohast oluline, kas ja millistel põhjustel ehitustööd peatati 2020. aasta suvel, sest pärast ehitustööde peatamist jõudsid pooled kokkuleppele tööde jätkamise osas. Ka muud analüüsimata tõendid ei ole kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast olulised. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 järgi on rahalise nõude puhul hagi hinnaks õude suurus. TsMS § 133 lg 1 järgi arvestatakse kõrvalnõudeid hagi hinna määramisel. Hagihinna arvutamisel liidetakse TsMS § 133 lg 2 alusel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, kui taotletakse TsMS § 367 kohaselt viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi hind on seega 522 057,29 eurot ja vastuhagi hind 588 605,02 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi on kohtul hagi osalise rahuldamise korral kaalutlusõigus menetluskulude kindlaksmääramisel. Kohus rahuldab hagi 87 % ulatuses ning jätab vastuhagi rahuldamata. Kohtu hinnangul tuleb jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagi ja vastuhagi on olemuslikult seotud ning seetõttu ei ole ka menetlusdokumentide esitamisel ja õigusteenuse osutamisel võimalik vahetegu haginõudel ja vastuhagil. Seetõttu ei saa otsustada ka eraldi menetluskulude jaotuse hagimenetluses ja vastuhagi menetluses. Kohus jätab hagi rahuldamata märkimisväärselt väiksemas osas, kui hagi rahuldab ning õigusteenuse osutamisel on hageja pööranud enam tähelepanu just töövõtulepingust tuleneva kohase täitmise ja seega ka põhinõude asjaolude tõendamisele. Hagi esitamine on põhjustatud sellest, et kostja on jätnud oma lepingust tulenevad kohustused põhjendamatult täitmata ning ka kohtuväliste kokkulepete sõlmine ei ole olnud võimalik just kostja tegevuse tõttu. Seetõtutu leiab, kohus, et on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 järgi määrab kohus kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotuse ning . TsMS § 177 lg 1 p 2 ning lg 2 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse pärast kohtulahendi jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2023. a otsusega nr 2-2112549.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.