Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Käenduslepingu kohaselt vastutab ta laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20000 eurot. Laenuandja on nõudnud kõigilt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 29.12.2021.a laenusaajale laenulepingus fikseeritud e-posti ja käendajatele käenduslepingutes fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Võlgnevust ei tasunud. 18.01.2022 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas võlgnikku ja käendajaid nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana kõigilt võlgnevuse tasumist, kuid võlga pole tasutud. Hageja palus mõista E-M S hageja kasuks välja võlgnevus 12300 eurot, millest põhinõue moodustab 10000 eurot, intress 2020 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 280 eurot ning täiendav viivis 0,2 % põhinõude (10000 eurot) tasumata osalt päevas alates 29.01.2022.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 7700 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited E-M S vaidles hagile vastu. Teda ei seo Proffroof.ee OÜ-ga midagi. Juhatuse liige oli S J ja kostja ei ole kasu saaja ja pole kunagi Proffroof.ee OÜ-st kasu saanud. Käendajaks sunniti vastu tahtmist. Proffroof.ee OÜ tolleaegne tegevjuht, ja praegune juhatuse liige ja kasusaaja on J V, kes sundis käendajaks. Ta lubas, et kostjal ei teki probleeme ja kostjalt ei nõuta, et ta peab hakkama tasuma Proffroof.ee OÜ võlgu. Kostja sissetulekud ei olnud sellised, et oleks saanud käendada laenu nii suures summas. Laenuandja on teinud vea, ei ole käendaja tausta kontrollinud ja teinud kergekäelise otsuse laenu Proffroof.ee OÜle anda. Kostjal on endal piisavalt kohustusi ja ei oleks saanud käendada. Kõik võlanõuded ja muud kulud palub välja mõista Proffroof.ee OÜ-lt, S Jilt, J Vlt. Taotleb, et tema suhtes menetlus lõpetataks ja et võlgnevus mõistetaks välja solidaarselt praeguselt juhatuse liikmelt ja kasusaajalt J Vlt, kes kasutas kostjat ära. Laenuandja pole selgitanud talle käenduslepingu ja laenulepingu sisu, pole kontrollinud firma tausta, tegemist on vastutustundetu laenamisega. Kohtukulusid ei ole nõus maksma, need peavad jääma hageja, Proffroof.ee OÜ, S Ji ja juhatuse liikme J V kanda. Kohtu põhjendused I Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 8 lg 1, 2 ja 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel ning, lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 järgi on tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 kohaselt vastutab käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema, lg 2 järg ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõele vastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks ning lg 3 järgi võib tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada ning lg 4 järgi, kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki

teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. TsÜS § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Lg 2 järgu on ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Leping tühistatakse TsÜS § 98 lg 1 järgi avaldusega teisele poolele. II Vaidlustamata asjaolud Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Proffroof.ee OÜ (laenusaaja) sõlmisid 30.06.2021 laenulepingu nr Xxxx (laenuleping). Proffroof.ee OÜ sai laenu 10000 eurot (kanti üle 30.06.21). Laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus (põhitingimuste p-d 3.1 ja p 3.6). Laenulepingu järgi pidi laenusaaja tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni (üldtingimuste p 1.1). Laenusaaja pidi laenulepingu kohaseks täitmiseks tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 01. kuupäevaks (põhitingimuste p-d 3.4 ja p 3.5). Laenusaaja ei tasunud lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Laenusaaja ütles lepingust tulenevate eelmärgitud kohustuste rikkumise tõttu laenulepingu erakorraliselt üles alates 13.01.2022. Lepingus on kokku lepitud, et rahaliste kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,2% võlgnetavalt kohustuselt päevas (põhitingimuste p 43.7, üldtingimuste p 7.1). Laenusaaja võlg on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 12300 eurot, millest põhivõlg on 10000 eurot, intress 2020 eurot (4. kuni 7. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 280 eurot (viivis alates 14.01.2022 kuni 28.01.2022). Laenuandja ja E-M S sõlmisid 30.06.2021 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr Xxxx, mille kohaselt vastutab ta laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 20000 eurot. Laenuandja on nõudnud laenusaajalt ja kostjalt ning ka teiselt käendajalt võlgnevuse tasumist, kuid seda pole keegi tasunud. 18.01.2022 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas võlgnikku ja käendajaid, sealjuures kostjat, nõuete loovutamisest samal päeval (hagi lisa 7, tl 18).

Kuna Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Proffroof.ee OÜ (laenusaaja) sõlmisid 30.06.2021. laenulepingu nr Xxxx (laenuleping), mille kohaselt sai laenusaaja laenu ja ohustus selle tagastama ja tasuma laenult intressi, siis on nende vahel sõlmitud VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 järgi laenuleping krediidilepinguna. Kuna laenuleping on laenusaajale üles öeldud, siis on leping lõppenud ja krediidiandjal on õigus nõuda VÕS § 401 lg 1, 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi võlgnetava intressi ja võlgnetava krediidi tagastamist. Kuna krediidiandja on nõude loovutanud hagejale, siis on hageja uus võlausaldaja, kes on asunud senise laenuandja asemele ja tal on VÕS § 164 lg 1, 2, VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, p 1, 6 § 108 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397, § 65, § 142 lg 1, § 145 lg 1 järgi õigus nõuda käendajalt käenduskohustuse täitmist, mis seisneb laenusaaja võlgnetava kohustuse täitmist. Vaidlustamata asjaolude tõttu ei pea kohus hindama täiendavalt laenulepingut, selle tingimusi, käenduslepingut S. Juksiga, samuti tõendeid selle kohta, et hageja on nõudnud põhivõlgnikult ja käendajatelt, sh kostjalt võla tasumist. III Vaidlus Kostja sõlmis krediidiandjaga käednuslepingu, kostja on füüsiline isik. Seeg on tegemist VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäenduslepinguga. Hageja on tõendanud kohtule esitatud käenduslepinguga nr Xxxx (tl 16, hagi lisa 6), et E-M S on käenduslepingule alla kirjutanud 30.06.2021 (tl 17) digitaalselt. Lepingu p-s 1.2 on kindaks määratud, et tema vastutuse maksimumsumma on 20000 eurot. Seega vastab käendusleping VÕS § 143, § 144 sätestatud nõuetele ehk täidetud on seadusest tulenevad vorminõuded. Kostja väitis, et teda sunniti käendama, teda peteti ja lubati, et talle ei tule kohustusi ja ta ei pea maksma laenusaaja võlgu, kuid sellised tõendeid, et teda oleks sunnitud, teda oleks ähvardatud vägivallaga käenduskohustust võtma, või petetud, ei ole esitatud. Tõendeid, et seejärel oleks käendusleping pettuse, ähvarduse, vägivalla tõttu tühistatud TsÜS § 98, 96, 94 järgi, ei ole. Seega asub kohu järeldusele, et kostja käenduskohustus on kehtiv. Käenduslepingu p 2.1 järgi (tl 16) võib võlausaldaja nõuda laenusaaja kohustuse täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Seega on võlausaldajal ehk laenuandjal õigus nõuda kostjalt laenusaaja kohustuste täitmist VÕS § 65 lg 1, § 145 lg 1 järgi kostjalt, sõltumata, kas ta seda nõuab laenusaajalt. Laenusaajalt on seda nõudnud. Kohus on selle kohta teinud tagaseljaotsuse 21.12.21, millega on laenusaajalt ja teiselt käendajalt võlga välja mõistnud. Märgitud asjaolud ei välista aga nõude esitamist VÕS § 65 lg 1, § 145 lg 1 järgi kostja vastu. Kostja väitis, et laenusaaja pole vastutustundlikku laenamist kontrollinud ja pole selgitanud laenulepingu ja käenduskohustuse sisu. Kostja väide on alusetu, sest vastutustundliku laenamise kohustus ja laenulepingu selgituste andmise kohustus on laenuandjal tarbijast laenusaaja ees kooskõlas VÕS § 403.4. Käesoleval juhul oli laenusaaja Proffroof.ee OÜ, kes on juriidiline isik ja kes pole tarbija. Kostja väide, et pole kontrollitud tema kui käendaja varanduslikku olukorda käenduslepingu sõlmimisel, on alusetu, kuna vastutustundliku laenamise põhimõttest ei

tulene krediidiandja jaoks kohustust hinnata tagatise andjate, sh käendaja maksevõimet ja majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-157-14, p 11, RKTKo 4-3-1-30-16, p 10). Eeltoodu tõttu ole ajas tähtust ka kostja väidetel ja tõenditel tema varandusliku olukorra kohta ja kohus neid ei hinda (tl 82p-84). Seda, et kostja poleks aru saanud käenduskohutuse sisust, ei ole usutav, aga see ei mõjuta ka käenduskohustuse kehtivust, sest kostja pole väitnud, et ta oleks käenduskohustuse võtmisel olnud piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Kostja enda väidetel lootis ja uskus/arvas ta, et ta ei pea hakkama laenusaaja kohustusi täitma. Seega sai ta ja pidi aru saama tegelikult oma käenduskohustuse sisust ehk sellest, et käenduskohustus tähendab laenusaaja kohustuse täitmist, kui viimane võlgu jääb, kuid kostja arvas, et seda ei juhtu. Mis puutub väitesse, et ta pole äriühingu kasusaaja, siis ei mõjuta märgitu käenduskohustuse kehtivust ja ei oma käenduskohustuse võtmise seisukohalt mingit tähtsust. Asjas ei ole väidetud, et laenukohustused oleksid täidetud mingiski ulatuses kas laenusaaja või teise käendaja või kostja poolt. Seega on kostja rikkunud käenduskohustust VÕS § 100 mõttes sellega, et ta pole täitnud laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 76 lg 1, 2, § 401 lg 1, 142 lg 1, § 145 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, p 1, 6 § 108 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, § 397, § 65,§ 142 lg 1, § 145 lg 1 järgi. Viivise arvestuse üle vaidlus puudus, seega on viivis hagi esitamise aja seisuga 280 €. Samuti ei olnud vaidlust põhivõla ja intressivõla suuruse üle, seega on põhivõlg 10000 €, intressivõlg 2020 €. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi on hagejal õigus nõuda ka võlgnetavalt põhikohustuselt viivist 0,2% päevas kuni selle kohase täitmiseni, mida hageja on piiranud selliselt, et väljamõistetav viivis ja edaspidine viivis ei ületaks kokku 7700 eurot. Kokku ei ületa kõik need kohustused 20 000 eurot ehk käenduslepingus märgitud kostja vastutuse maksimumsummat (VÕS § 145 lg 2). Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 10000 €, intressivõlga, viivist 280 € ja alates 29.01.2022 võlgnetavalt põhikohustuselt viivist 0,2% päevas kuni selle kohase täitmiseni, kuid selliselt, et väljamõistetav viivis ja edaspidine viivis ei ületaks kokku 7700 eurot. IV Menetluskulude jaotus Kuna hagi kulub rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Kohus on põhivõlgniku ja teise käendaja suhtes tehtud tagaseljaotsuses otsustanud menetluskulude suuruse kindlaks määrata päras asjas tehtava otsuse jõustumist. Seega on mõistlik kõigi kostjate menetluskulude rahaline kindlaks määrata siis, kui on jõustunud ka käesolevas asjas otsus (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.