X hagi X vastu mittevaralise ja varalise kahju nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6011,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Silvia Urgas ja advokaat Gerda Grauberg Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taavi Viilol
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2022 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 27.12.2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 5545,18 eurot ja viivis 22,41 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 5545,18 eurot alates 28.12.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ettevõtja, erakonna Isamaa Tallinna piirkonna juht ja Tallinna Linnavolikogu liige. Eesti Päevaleht avaldas 21.12.2020 artikli pealkirjaga „PÄEVA TEEMA. X: anname kapo abiga hoobi Vene propagandale“. Artikli puhul on tegemist hageja arvamuslooga Tallinna Linnavalitsuse lepingu mittesõlmimise otsuse kohta meediaettevõtja BMA Estonia OÜ-ga. Eesti Päevalehe veebis avaldatud kommentaarides väitis kommentaator nimega „XXX“ hageja arvamusloole 21.12.2020 14:12:41 kirjutatud kommnetaaris hageja kohta järgmist: „Kui KAPO oleks siin toimiv asutus, siis Olle sugused tegelased oleks oma kuritegude eest ammu trellide taga ja sellisel kriminaalsel elemendil ei oleks mitte mingit asja riigi- ja linnaametite juurde“. Kommentaator nimega „Y“ väitis 21.12.2020 kell 14:09:34 hageja kohta järgmist: „Miks see kriminaal vangis ei ole kes tal üldse nüüd piiksuma on käskinud hakata? Tea elukas, et su kuritegusid ei ole unustatud ja ei unustata ka. Tuleb ka sinu aeg ...“. Kommentaator nimega „F“ väitis 21.12.2020 kell 14:05:39 hageja kohta järgmist: „Sõna võttis majanduskurjategija, kes kunagi hävitas ettevõtjana oma klientide vara. Hävitas koos BezRuublikutega Eesti inimeste ettevõtteid, kodusid ja elusid. Otsene kriminaal ja reetur, kes ei peaks enam kunagi oma suud lahti tegema ja võiks trellide taga kärvata“. Eeltõendamismenetluses kogutud teabe kohaselt kasutas IP-aadressi, millelt kommentaarid tehti, kostja. Kuigi kostja väidab, et tema ei ole neid kommentaare postitanud, siis ei ole kostja esitanud ka isiku andmeid, kes võis kostja IP-aadressi kasutades postitada kommentaarid. Seega on põhjust eeldada, et kommentaaride autoriks on kostja.
3.Hagejat on 21.12.2020 kommentaarides nimetatud kurjategijaks, kriminaalseks elemendiks, kriminaaliks, elukaks, majanduskurjategijaks, klientide vara hävitajaks, Eesti inimeste, ettevõtete, kodude ja elude hävitajaks, otseseks kriminaaliks ning reeturiks. Hagejat ei ole kriminaalkorras karistatud, tema suhtes ei ole kunagi alustatud ühtegi kriminaalasja ega esitatud kahtlustust ning hagejat ei ole kunagi isegi õiguskaitseorganite poolt sellistes asjade üle kuulatud. Hageja ei ole toime pannud tegusid, mida talle 21.12.2020 kommentaarides ette heidetakse.
4.Hageja kohta avaldatud väited, et hageja on kurjategija, kriminaalne element, (otsene) kriminaal, majanduskurjategija ning klientide vara hävitaja, on ebaõiged. Ebaõigete faktiväidete avaldamine on õigusvastane. Sealjuures tuleb arvestada, et kostjal ei olnud kommentaare kirjutades vähimatki põhjust arvata, et hageja on kriminaalkorras karistatud. Kostjal puudub igasugune õiguslik huvi selliste väljendite avaldamise suhtes.
5.Selliselt on hageja kohta avaldatud väljendite puhul tegemist ka ebakohaste väärtushinnangutega, mille eesmärgiks on hagejat teadlikult solvata, sh kõigi artikli ja kommentaaride lugejate ees. Need väited on hageja mainet kahjustavad ja tema au teotavad. Kõigil eelnevalt toodud väljenditel on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav ja negatiivne tähendus. Sealjuures on kommnetaar sooviga, et hageja trellide taga kärvaks ka vulgaarne ja otseselt viitega soovile kahjustada hageja vabadust ja elu. Selliste kommentaaride tegemine kostja poolt ei ole õigustatud ning on õigusvastane.
2-21-20137
6.Kommentaaride kirjutamine on toimunud otsese tahtlusega, arvestades, et kommentaaridega on otseselt tahetud hagejat avalikkuse ees solvata. Kostja avaldatud väited, mh hageja kriminaaliks ja elukaks nimetamine ning soov, et hageja trellide taga kärvaks, on hagejale tekitanud hingelist valu ja kannatusi. Inimlikult on mõistetav, et avalikult kellegi kurjategijaks ja inimeste elude hävitajaks nimetamine ning talle vanglas suremise soovimine on kannatanule emotsionaalselt äärmiselt häiriv. Arvestades, et kostja on hageja kohta avaldanud kolm kommentaari, milles on esitanud hulgaliselt ebakohaseid hinnanguid ja valeväiteid, samuti kostja hilisemat suhtumist hagejasse, on hageja hinnangul rikkumiste korduvust ja raskust ning varasemat kohtupraktikat arvestades põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2000 eurot. Alternatiivselt palub hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrata kohtul kindlaks oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
7.Hageja õiguste rikkumise tõttu kostja isiku kindlakstegemiseks ja kostjale nõudekirja esitamiseks on hagejal tekkinud kahju õigusabikulude näol 3545,18 eurot. Hageja nõudis 01.12.2021 kostjalt kahju summas 5381,98 eurot tasumist hiljemalt 08.12.2021. Arvestades kostjale tasumiseks antud tähtaega, on hageja seadusjärgse viivise nõue summalt 5381,98 eurot perioodil 09.12.2021–27.12.2021 summas 22,41 eurot. Lisaks tuleb kostjal tasuda seadusjärgset viivist põhinõudelt 5545,18 eurot (2000+3545,18) alates 28.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja ei ole kirjutanud hagiavalduses märgitud kommentaare. Kostja viibis kommentaaride kirjutamise ajal tööl ja ta pole vastavate kommentaaride loomiseks ja postitamiseks teinud ühtegi aktiivset tegu, mistõttu puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja poolt väidetud kahju tekkimise vahel. Kostja kasutab oma kodu internetiühendust üksnes tavakasutuse piires ilma muude isikute õigusi rikkumata ning pole tõendatud, et kostja oleks internetiühenduse teenuse lepingu sõlminud kolmandatele isikutele õigusvastase kahju tekitamise võimaldamise eesmärgil või võimaldanud tahtlikult või hooletusest oma internetiühendust kasutada muudel isikutel kolmandate isikute seadusega kaitstud õiguste kahjustamise eesmärgil. Kostja ei mäletanud, kes ta kodus 21.12.2020 külas võisid käia, mistõttu ta ei oska nimetada isikuid, kes võisid tema internetiühendust sel ajal kasutada. Kuna kostja oli tööl, siis tal puudus ka mõistlik võimalus kontrollida, mida tema külalised läbi tema internetiühenduse teevad ja seetõttu puudus tal mõistlik võimalus tagada, et tema internetiühenduse kaudu edastatud andmed oleks enne avaldamist kontrollitud põhjalikkusega, mis vastaks võimaliku rikkumise raskusele. Seega kostja ei vastuta hagejal tekkinud mittevaralise ega varalise kahju hüvitamise eest.
10.Hageja ei ole piisavalt põhjendanud ega tõendanud temale mittevaralise kahju tekkimist. Hageja kui avaliku elu tegelase puhul ei saa lähtuda hagejale mittevaralise kahju tekkimise hindamisel tavapärasest eeldusest, et hageja au teotav kommentaar põhjustab temale ka mittevaralist kahju. Arvestades hagiavalduses viidatud kommentaaride konteksti arvamusartikli all, kus hageja käsitles poliitilist teemat, ning kommentaarides esitatud sõna „bezruublik“, mis viitab eelduslikult Res Publica erakonnale, mille liikmeks oli hageja läbi Isamaa Res Publica Liidu erakonna, siis on kommentaaride puhul tegemist eelkõige hageja avaliku elu tegevussfääri puudutava kontekstiga, kuna kommentaarides viidatakse eelkõige hageja väidetavale sobimatusele avalikku sfääri. Kommentaaride sisu tõlgendades võib eeldada, et kuigi grammatiliselt on viidatud korduvalt sõnale kriminaal, siis kommentaari avaldaja ei ole viidanud hageja võimalikule kriminaalsele karistatusele, vaid kommentaari avaldaja teeb hageja kui poliitiku väidetava varasema käitumise osas üksnes etteheiteid. Keskmise mõistliku inimese seisukohast hinnates vastavate kommentaaride sisu puhul pole tegemist faktiväidetega,
2-21-20137 vaid väärtushinnangutega. Tavapärane mõistlik inimene ei pea kommentaarides sedastatut usutavateks faktiväideteks ning mõistab, et tegemist on emotsionaalse liialdusega. Hageja pole tõendanud pikaajalist negatiivset mõju tema isiklikele õigustele. Hageja kohta on avaldatud 20.07.2011 Äripäeva ajalehes ja veebis arvamusartikkel, milles avaldatakse mh järgmiseid väiteid ja väärtushinnanguid: hageja ei sobiks isikuna Eesti Posti kui riigiettevõtte nõukogusse, hagejale kuulunud postifirma vastu oli Konkurentsiamet esitanud 500 000 Eesti krooni suuruse nõude, mida ei tasutud, hageja ettevõte sattus majandusraskustesse ning hageja asus skeemitama ja jättis Konkurentsiameti pika ninaga. Arvestades anonüümses kommentaariumis esitatud kommentaaride piiratud usaldusväärsust võrreldes Äripäeva kui üleriigilise ja usaldusväärse ajalehega ei saanud need kommentaarid olla hageja au eriliselt teotavad ega põhjustada hagejale täiendavat varalist kahju, mida Äripäeva arvamusartikli avaldamisega poleks juba varasemalt kaasnenud.
11.Kostja ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Kostja pole teadlikult ega hooletusest kaasa aidanud hagiavalduses viidatud anonüümsete kommentaaride avaldamisele ega teinud selleks ühtegi aktiivset tegu, mistõttu üksnes kostja poolt heas usus tema internetiühenduse kasutamise võimaldamine kostja külalistele välistab kostja süü mittevaralise kahju tekitamisel. Internetiühenduse andmete säilitamine vähemalt 11 kuud on tehniliselt koormav kohustus kostja jaoks, mille täitmist ei saa kostjalt tavapärase internetikasutamise raames eeldada kostja tehniliste eriteadmiste ja tehniliste võimaluste puudumise tõttu. Kostjal endal pole andmete puudumise tõttu võimalik esitada nõuet isiku vastu, kes tegelikult need kommentaarid kirjutas ja avaldas.
12.Kostja saab täiskohaga töötades töötasu seadusjärgse alammäära suuruses, mistõttu pole põhjendatud kostjalt välja mõista mittevaralist kahju hageja taotletud suuruses 2000 eurot, kuna see oleks hageja varalist seisu ja töötasu arvestades ebamõistlikult koormav. Seetõttu on põhjendatud jätta kostjalt mittevaralise kahju hüvitis välja mõistmata või vähendada seda oluliselt.
13.Hageja eeltõendamismenetlusega seotud õigusabikulud pole põhjendatud ning nende põhjendatust pole käesolevas menetluses võimalik hinnata. Hageja õigusabikulud hõlmasid veel kolme käesoleva kohtuasjaga mitteseotud artiklit ning õigusabikulude vähendamisel üksnes 30% ulatuses ning nende välja mõistmine kostjalt 70% ulatuses ei vasta kuidagi kostjale langevale osale vastava kahju tekkimisel. Ülejäänud õigusabikulud ei saa samuti olla vajalikud, sest need pole seotud eeltõendamismenetlusega ega hagi esitamisega. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 06.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
15.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja kohta hagiavalduses märgitud kommentaarid on avaldatud kostja IP-aadressilt.
16.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja põhistanud, et kommentaarid on nii ebaõiged faktiväited (nt „kurjategija“, „kriminaalne element“, „majanduskurjategija ning klientide vara hävitaja“) kui ka ebakohased väärtushinnangud (nt „reetur, kes ei peaks enam kunagi suud lahti tegema ja võiks trellide taga kärvata“). Kostja on leidnud, et kõik kõnealused kommentaarid on emotsionaalsed ja ebaselged, pole usutavad ning tegu on lihtsalt ebaviisakusega. Kohtud on oma senises praktikas ning ka õiguskirjandus leidnud, et mõistlik inimene tõlgendab sõnu „kriminaalne element“ või „kurjategija“ otseselt kuritegevusega
2-21-20137 seonduvalt, kuriteo toimepanemine on aga tõendatav fakt, mistõttu leiab ka kohus, et toodud kommentaaride näol on tegu au teotamise ja maine kahjustamisega ebaõigete faktiväidete avaldamisega. Teisalt on kommentaarides avaldatud ka väärtushinnanguid („limukas“, „võiks trellide taga kärvata“), mis on ilmselgelt isikliku maitse, emotsiooni väljendused ning neil on hinnanguline iseloom. Kostja ei ole tõendanud, et sellised kommentaarid võiksid olla kuidagi avalikkuse või kolmandate isikute huvides, kaitstes mingeid muid seaduses kaitstavaid hüvesid. Seega on kommentaarid käesoleval juhul mõlemasse kategooriasse langevad, nii ebaõiged faktiväited kui ka ebakohased väärtushinnangud.
17.Maakohus nõustus hagejaga, et vaidluse aluseks olevad kommentaarid on hagejale kahjuliku tagajärje põhjustanud nii hingelise üleelamise tõttu kui ka kantud kuludena. Maakohtu arvates ei ole õigustatud isiku kohta valimatult negatiivsete hinnangute avaldamine. Näiteks ei ole kuidagi põhjendatud soov, et hageja vangistuses sureks – see on ilmselge isiku privaatsfääri puutuv küsimus (elu), ega seondu hageja avaliku tegevusega poliitiku ja/või ärimehena. Ka kurjategijaks/kriminaaliks nimetamine kannab eesmärki hagejat solvata, missugune hinnang on põhjendamatu ning seda ei pea taluma ka avaliku elu tegelane.
18.Kohtupraktikas on mitmel korral sedastatud, et õigusvastasuse tuvastamisel on oluline hinnata, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvi pakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või peab silmas eelkõige oma huve. Maakohus nõustus hagejaga, et käesoleval juhul ei saa tuvastada isikliku õiguse rikkumise puhul selle õigustatust, st puudub mõistlik õigustus hageja halvustamisel. Avaliku elu tegelase kohta au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute puhu tuleb hinnata, kas sellise informatsiooni avaldamine oli avalikes huvides oluline. Käesoleval näitel oli tegu põhjendamatute solvangutega, mis ei andnud avalikkusele olulist teavet, vaid väljendasid kommenteerija negatiivset suhtumist hagejasse, kosta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegu oleks õigustatud hinnangutega, ega selle kohta, et selliste hinnangute avaldamine kaitses mingeid muid seaduses kaitstud hüvesid või nende avaldamine on avalikkuse või kolmandate isikute huvides.
19.Kostja on tõendanud nii väljavõttega töötaja logist kui ka tööandja kinnituse esitamisega, et viibis kommentaaride tegemise ajal, s.o 21.12.2020 ajavahemikus kell 10.43–19.41 tööl. Maakohus leidis, et kui ainuke seos kostja avaldatud kommentaaride vahel on tema IP-aadress, siis ei ole teada, mida mõistlik isik sellises olukorras eeldaks ning nentida tuleb, et tavaliselt, infotehnoloogia valdkonnas mittetegutsevalt inimeselt ei saa eeldada, et ta näeks ette, et tema külalised kasutavad tema koduinternetti solvavate veebikommentaaride kirjutamiseks. Maakohus leidis, et ei ole mõistlik nõuda, et kostja keelaks külalistel enda kodust internetti kasutada ja peaks registrit enda külaliste, külastusaegade ning internetikasutuse viisi, aja ja sisu kohta. Seega kostja ei ole süüdi hagejale kahju põhjustamises. Apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja ei ole süüdi hagejale kahju tekitamises. Kostja tegi WIFI parooli jagades võimalikuks kommentaaride avaldamise ning seega on kostja vastutav hagejal tekkinud kahju eest. WIFI võrgu parooli jagamine ja möönmine, et WIFI võrku kasutades võidakse kirjutada kahju põhjustavaid kommentaare, ei nõua eriteadmisi.
2-21-20137 Vastustaja seisukoht
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, siis ringkonnakohus ei ole hageja taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
24.Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsus osutatud nõuetele. Otsusest puuduvad põhjendused, mida oleks võimalik seostada maakohtu järeldustega. Kuna maakohtu otsuse põhjendused ei ole jälgitavad, siis ei ole ka maakohtu seisukoht õiguse kohaldamisel üheselt mõistetav. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, mistõttu on selle tegemisel rikutud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid.
25.Praegusel juhul on võimalik, et ka menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus on ebapiisavalt käsitlenud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14 17.12.2014 tehtud otsuse p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.
26.Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja on avaldanud Eesti Päevalehe 21.12.2020 hageja arvamusloo kommentaarides veebilehtedel www.delfi.ee ja www.epl.delfi.ee hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega on teotanud hageja au. Hageja soovis kostjalt hageja au teotamise tõttu tekkinud kahju rahalist hüvitamist. Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et tema ei ole kommentaaride avaldaja, avaldatud väited on väärtushinnangud, mis arvestades hageja isikut ja tema kohta juba varasemalt avaldatut, ei saanud olla hageja au teotavad. Kostja ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi.
27.Hageja kahju hüvitamise nõue võib rahuldamisele kuuluda VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047 ja § 1050 alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu)
2-21-20137 õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele.
28.Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise kolme elemendi samaaegne olemasolu: 1) objektiivne teokoosseis (kahjutekitaja tegu, kannatanul tekkinud kahju, teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos); 2) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt, s.o õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine; 3) kahju peab olema tekitatud süüliselt. Hageja peab tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1 p-d 2 ja 4). Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis tuleb kostjal kui kahju tekitajal vastutusest vabanemiseks tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või VÕS § 1050 lg 1 järgi oma süü puudumine või seda, et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2).
29.Kohtu järelduse põhjendamiseks, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ei piisa seaduse sätete ja kohtupraktika tsiteerimisest ja valikuliselt kas hageja või kostja väidetega nõustumisest. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, milliseid asjaolusid on maakohus pidanud vajalikuks konkreetse vaidluse lahendamisel tuvastada. Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldaja ja maakohus on vaid lakooniliselt tõdenud, et kostja IP-aadressilt on hageja kohta avaldatud kommentaare, on maakohus jätnud tuvastamata, kas kostja on hageja kohta väiteid avaldanud ning kas avaldatu näol on tegemist ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Hageja nõude läbivaatamisel tuli maakohtul eelkõige tuvastada milliseid andmeid kostja avaldas ja seejärel anda õiguslik hinnang, kas hageja kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Tulenevalt TsMS § 436 lg-test 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd on tegemist ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist. Eeltoodud asjaolusid ja võimalikku kvalifikatsiooni tuleb pooltega eelmenetluses arutada. Maakohus seda teinud ei ole. Alles seejärel on võimalik kujundada põhjendatud seisukoht iga kostjale etteheidetava rikkumise õigusvastasuse ja süü kohta. Maakohtu hinnangulised seisukohad on nõuetekohaselt põhjendamata ja raskesti jälgitavad. Otsuses näidetena toodud erinevate kommentaaride „kurjategija“, „kriminaalne element“, „majanduskurjategija“, „klientide vara hävitaja“ ning „reetur, kes ei peaks enam kunagi oma suud lahti tegema ja võiks trellide taga kärvata“ nimetamine samaaegselt ebaõigeteks
2-21-20137 faktiväideteks kui ka ebakohasteks väärtushinnanguteks, ei ole jälgitav. Miks maakohus leiab, et sõnad „kriminaalne element“ ja „kurjategija“, mis seonduvad kuritegevusega, kus kuriteo toimepanemine on tõendatav, on kommentaaridena ebaõiged ja hageja au teotavad, ei ole samuti jälgitav. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest, milliste poolte väidete ja tõendite alusel on maakohus oma järeldused kujundanud. Seega ei ole võimalik otsusest aru saada, missugused konkreetsete andmete või hinnangute avaldamist ja mille alusel on maakohus silmas pidanud hageja isiklike õiguste rikkumisena. Maakohus on jätnud eristamata ja tuvastamata kostjale etteheidetavad teod, sh kas kostjale etteheidetavad teod seisnevad faktiväidete või väärtushinnangute avaldamises. Alles seejärel on võimalik kontrollida, kas need on hageja au teotavad ehk tema mainet kahjustavad ja kuidas tuvastatud teod õigusvastasuse aspektist kvalifitseerida. Põhjendamatu on kujundada deliktilise vastutuse kindlaks tegemisel seisukoht kostja süü osas, kui tuvastamata on delikti üldkoosseisu ülejäänud elemendid. Vastavalt delikti üldkoosseisu elementide struktuurile on süü kõige viimane, mida kontrollitakse.
30.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-161-05, p 11; 19.02.2008, 3-2-1-145-07, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-161-05, p 11; 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27). Juhul kui faktiväide on ka isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 ja § 1046 järgi. Kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1047 ja § 1046 järgi siiski õigusvastaseks (vt RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 10). Kui kostja on avaldanud hageja kohta hageja mainet kahjustava faktiväite, siis tuleb tuvastada, kas see faktiväide vastas tõele (VÕS § 1047 lg 2), samuti, kas kostja oli tõele mittevastava faktiväite avaldamise korral seda teinud tahtlikult (VÕS § 1047 lg 1) või kas ta avaldas tõele mittevastava faktiväite hooletusest (VÕS § 1047 lg 3). Alles pärast seda, kui kostja tegu on eeltoodud sätete järgi eelduslikult õigusvastane, saab kaalutlusotsusena võtta seisukoha, kas kostja teo õigusvastasus võiks siiski olla välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi (vt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 13).
31.Kolleegium kordab, et vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitaja tõendama omal valikul kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist ja vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist. Eeldades, et kahju tekitaja on jätnud oma käibekohustuse täitmata, mistõttu ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, ei piisa hoolika käitumise tõendamiseks vaid järeldusest, et isik justkui ei peakski midagi tegema. Süü tehakse kindlaks kahes etapis: kõigepealt peab olema kindlaks tehtud, et kahju põhjustati tahtlikult (vrd VÕS § 1045 lg 1 p 8) või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), ning seejärel hinnatakse (mittetahtliku delikti puhul), kas esineb sisemine hooletus, mille käigus kontrollitakse, ega väline hooletus ei ole subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse üksnes tavalist hooletust. Juhul, kui kahju õigusvastaselt põhjustanud isik ei suuda hoolikat käitumist tõendada või kui ta võtab hooletu käitumise omaks, võib ta vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg 2 alusel (VÕS IV komm/Tampuu, Käerdi (2020), § 1050, p 3.1).
2-21-20137 Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste aspektist iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 18.2).
32.Eelnevalt nimetud rikkumiste tõttu on maakohus jätnud välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Seega on maakohus jätnud hageja nõude rahuldamata, seda sisuliselt analüüsimata. Otsuses peab maakohus analüüsima kõiki esitatud tõendeid, mida pooled on esitanud oma väidete kinnitamiseks või teise poole väidete ümberlükkamiseks. Oma järeldusi tuleb maakohtul nõuetekohaselt põhjendada. Samuti peab kohus põhjendama, kui ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.
33.Kokkuvõtvalt rikkus maakohus TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtulahendi põhjendamise kohustust, mis on oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses. Poolte väited ja esitatud tõendid on olulises ulatuses hindamata ja asjaolud jäänud tuvastamata. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, s.t kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu rikkumised tingivad apellatsioonkaebuste osalise rahuldamise. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
34.Maakohtu otsuse tühistamise tõttu kaebusest mitteolenevatel põhjustel ei pea kolleegium vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse väidetele. Apellatsioonimenetluses esitatud uued asjaolud ja tõend on võimalik esitada maakohtule. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2). Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.