Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-135610
Kohtuasi
B2B Capital OÜ hagi Bariki OÜ ja X vastu põhivõla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Bariki OÜ ja X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja B2B Capital OÜ (registrikood 14094938), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna Kostja I Bariki OÜ (registrikood 14957003), seaduslik esindaja X Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Bariki OÜ ja X 31.07.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 07.06.2023 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-135610 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt Bariki OÜ ja X kanda. B2B Capital OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-22-135610 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.B2B Capital OÜ (hageja) esitas 14.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Bariki OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu 6170 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjatele makseettepaneku, millele kostjad esitasid vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.10.2022 Harju Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5000 eurot, intressi 1170 eurot ja 25.10.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 410 eurot ning alates 26.10.2022 kuni põhivõla 5000 euro tasumiseni sellelt viivise 0,2% päevas, kuid selliselt, et viivis ei ületaks kokku 3420 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 07.05.2021 laenulepingu nr B2B7521 (laenuleping), mille alusel hageja andis kostjale I laenu 5000 eurot. Kostja I kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus (s.o 300 eurot kuus). Hageja on laenusumma kostjale I üle kandnud. Laenuleping oli oma olemuselt vaba tagasimaksega leping – hageja andis laenusumma tähtajatult kostja I kasutusse ja kostja I kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Laenusumma (nii osalise kui ka täieliku tagastamise) korral tuli kostjal I esmalt tasuda laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu (arvestusperioodi) intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovis kostja I laenusummat vähendada. Kostjal I oli kohustus tasuda iga kuu vähemalt intressimakseid, mida kostja I ei teinud. Hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 14.09.2022. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja I võlgnevus hageja ees kokku 6580 eurot, sh põhinõue 5000 eurot, intress 1170 eurot ja viivised 410 eurot. Hageja ja kostja II sõlmisid 07.05.2021 käenduslepingu nr KB2B7521 (käendusleping), milles kostja II kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 10 000 eurot. Kostja II käendas käenduslepingu p-s 1.2 loetletud kostja I kohustusi, mis tulenesid hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust. Kostja II on kostja I juhatuse liige. Vastuväited hagile
3.Kostja I ei esitanud hagile vastust.
4.Kostja II vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja II tunnistas maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märgitud nõudeid ning oli selles osas valmis sõlmima hagejaga kompromissi võlgnevuse tasumiseks osamaksetena. Kostja II palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest hageja ei soovinud kompromissi sõlmida. Kostja II soovib sõlmida kompromissi, sest tema majanduslik olukord ei võimalda tal korraga suuri summasid tasuda.
2-22-135610 Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 07.06.2023 otsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 5000 eurot, intressi 1170 eurot, viivise 410 eurot ja alates 26.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise 0,2% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 3420 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1148 eurot (riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 378 eurot) koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
hageja ja kostja I sõlmisid 07.05.2021 laenulepingu nr B2B7521, millega hageja andis kostjale I laenu 5000 eurot ning kostja I kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus ehk 300 eurot kuus; kostja I ei ole laenulepingus kokkulepitud intressimakseid tasunud; hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 14.09.2022; hageja ja kostja II sõlmisid 07.05.2021 kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr KB2B7521, mille kohaselt vastutab kostja II kostja I poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest kuni 10 000 euro ulatuses; kostja II ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
5.2.Hageja nõue kostjate vastu solidaarselt põhivõla 5000 euro saamiseks on põhjendatud. Kostjad ei ole nõuetekohaselt täitnud hageja sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja II kinnitanud, et tema vastu esitatud põhinõue on põhjendatud ja kõrvalnõuded on põhjendatud osaliselt. Kostja II ei nõustunud viivisenõudega, sest see oli kostja II hinnangul põhjendamatult kõrge. Kostja II ei ole menetluses esile toonud, millises ulatuses ja miks ta ei nõustu kõrvalnõuetega ega põhjendanud, mis alusel tuleks jätta edasiulatuv viivis kostjatelt välja mõistmata.
5.3.Hageja tegi kostjatele 20.01.2023 kompromissiettepaneku, millele kostjad ei vastanud. Seega ei olnud kostjate motiiviks hagejaga kompromissi sõlmimine.
5.4.Hageja viivisenõue on samuti põhjendatud. Hageja ja kostja I on laenulepingus kokku leppinud, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist määraga 0,2% päevas. Perioodi 15.09.2022–25.10.2022 eest arvestatud viivis on kokku 410 eurot. Kostjad ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Põhjendatud on ka hageja edasiulatuva viivise nõue. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist määras 0,2% põhinõudelt (5000 eurolt) päevas alates hagi esitamisele järgevast päevast, s.o 26.10.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summas 3420 eurot (s.o 10 000 – 6580), kuna käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 10 000 eurot. Kostja II on avaldanud, et ta ei nõustu hageja edasiulatuva viivise nõudega, kuid ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks ta edasiulatuva viivisenõudega ei nõustu.
5.5.Põhjendatud on ka hageja intressinõue. Laenulepinguga kohustus kostja I tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus ehk 300 eurot kuus. Kostjatel on intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1). Laenulepingu kohaselt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude,
2-22-135610 seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse punkt 6.3). Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on laekunud 3700 eurot, mille hageja on arvestanud intressi katteks. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt intressi 1170 eurot, s.o 13.–17. osamakse intressijääki. Kostja II on avaldanud, et ta nõustub hageja kõrvalnõuetega osaliselt, aga ei ole põhjendanud, millises osas kostja II kõrvalnõuetega nõustub, ning millises osas ja millest tingituna peab kostja II hageja kõrvalnõudeid põhjendamatuks.
5.6.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1148 eurot (riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulud 378 eurot) ning vastavalt hageja taotlusele viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
6.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, mille kohaselt ei ole neil võimalik hageja nõuet tasuda. Nõue on liiga suur, arvestades kui palju kostjad on hagejale tasunud. Lisaks on kohtutäitur arestinud kostja I pangakonto. Kostja I ei saa seetõttu tulu teenida ega võlgnevust tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.
9.Praegusel juhul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada, sest kostjad ei ole kaebuses heitnud maakohtule ette vaidluse lahendamisel õigusnormi rikkumist ning ringkonnakohtul ei oleks seetõttu alust maakohtu otsust tühistada ega teha maakohtust erinevat otsust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS 630 lg 1 I lause ja § 651 lg 1). Seejuures peab apellatsioonkaebus sisaldama mh apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles on märgitud, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb, samuti apellatsioonkaebuse põhjendust (TsMS § 633 lg 2 p-d 2 ja 3 ning lg 3).
9.1.Kostjad esitasid kohtule 31.07.2023 apellatsioonina pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles toovad esile, et neil ei ole võimalik hageja nõuet tasuda. Lisaks on kostja I pangakonto arestitud ja seetõttu ei saa kostja I ka tulu teenida, et hagejale võlgnevust tasuda. Kostjad ei ole
2-22-135610 palunud maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada ega toonud esile, et maakohus oleks vaidlust lahendades eksinud menetlusõiguse normide vastu või kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Samuti ei nähtu kaebuse väidetest, et kostjad ei nõustuks maakohtu väljamõistetud võlgnevuse suurusega, kuigi kostjad on üldsõnaliselt väitnud, et nõue on liiga suur, arvestades kui palju nad on hagejale tasunud. Samas on kostjad selle väite seostanud asjaoluga, et neil ei ole võimalik hageja nõuet täita.
9.2.Hageja tõi maakohtu menetluses esile, et talle on laenulepingust tulenevate kohustuste katteks laekunud 3700 eurot, mille hageja arvestas laenulepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt intressi katteks. Kostjad ei ole maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi vastuväidet hageja nõude arvestusele ega väitnud, et nad on osa nõutavast summast juba tagasi maksnud. Arvestades seda, et nii hageja kui ka maakohus lähtusid intressi ja viivist arvutades põhivõla suurusest vastaval ajavahemikul, võttes intressi arvutades arvesse ka põhivõla katteks tasutud summasid, ning juhindusid laenulepingus kokku lepitud intressi- ja viivisemäärast, ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et intressi ja/või viivist oleks valesti arvutatud. Seda, et maakohtu otsuses oleks mõni arvutusviga, ei ole kostjad samuti esile toonud.
9.3.Samuti ei ole kostjad väitnud, et intressi ja/või viivisemäär oleks liiga kõrge ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et intressi- või viivisemäära kokkulepe võiks olla vastuolus heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 tähenduses või kostjaid ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu VÕS § 42 järgi tühine.
9.4.See, et kostjatel ei ole võimalik hageja nõudeid täita, ei tähenda, et maakohus oleks otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme või eksinud menetlusõiguse normide vastu. Kostjate võimekus hageja nõudeid täita (sh kostja I pangakonto arestimine ja kostja I võimalused oma majandustegevuse kaudu tulu teenida) seondub nende majandusliku olukorraga ega tingi maakohtu otsuse tühistamist.
10.Kuna ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust tühistada, ei oleks ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude hüvitise suuruse kohta ei ole kostjad apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.
11.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kostjate apellatsioonkaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi solidaarselt kostjate kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjatel hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Kuigi kostjad ei ole apellatsioonkaebuselt seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjatel täiendavalt riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt
2-22-135610 tasutud riigilõiv tagasi. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei palu ringkonnakohus kostjatel ka täpsustada kaebuse taotlust (TsMS § 633 lg 2 p 2).
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.