Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud B2B Capital OÜ on esitanud kohtule hagiavalduse Bariki OÜ ja Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B2B Capital OÜ ja Bariki OÜ 07.05.2021 laenulepingu nr B2B7521, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 5000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus ehk 300 eurot kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 07.05.2021, arvestades laenulepingu põhitingimuste punkti 3.9 ning üldtingimuste punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt laenulepingu üldtingimuste punkti 4.2 kohaselt laenusumma (nii osalise kui ka täieliku tagastamise) korral tuleb laenusaajal esmalt tasuda lepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja laenusummat vähendada. Eeltoodust tulenevalt kohustus laenusaaja laenulepingu kohaseks täitmiseks tasuma igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras Hagiavalduse kohaselt ei ole laenusaaja intressimakseid tasunud. Kuivõrd laenusaaja rikkus laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 14.09.2022. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 6580 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 1170 eurot (13. kuni 17. osamakse intressijääk) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 410 eurot (viivis alates 15.09.2022 kuni 25.10.2022). Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on laekunud 3700 eurot, mille hageja arvestas intressimaksete katteks. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige X sõlmisid 07.05.2021 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr KB2B7521. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Hageja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist 12.08.2022, saates kostjatele hagihoiatuse. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt 2 käenduslepingu alusel laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.2 vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Kostja 2 oli kohustatud täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest. Kostja 2 ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja palub kohtul mõista välja kostjatelt võlgnevus kokku summas 6580 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 1170 eurot ja viivised 410 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista edasiulatuv viivis protsendina põhinõudest hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades siinjuures käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (10 000 eurot). Hageja avaldas, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega. 17.11.2022 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja seisukoha esitamiseks hagiavalduse osas. 27.12.2022 esitas X vastuse hagiavaldusele. Kostja 2 kinnitas seisukohas, et kostja 2 on endiselt huvitatud osamaksete tasumisest saavutamaks kokkulepet hagejaga. Kostja 2 esitas vastuväite selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja 2 selgitas, et ta esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite sooviga saavutada kokkulepe hagejaga. Kostja 2 avaldas, et ta tunnistab maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud vastuväites välja toodud nõudeid ning on valmis saavutama kompromissi võlgnevuse tasumiseks osamaksetena. Kostja tõi seisukohas välja, et kuivõrd hageja ei soovi kompromissi saavutada, siis käesoleva tsiviilasjaga seotud kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja 2 kinnitas, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja 1 ei ole hagiavaldusele seisukohta ei esitanud. 12.01.2023 kirjaga tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada käesolev tsiviilasi kompromissi sõlmimise teel ning teavitada kohut hiljemalt 26.01.2023 kompromissi sõlmimise võimalikkusest. 26.01.2023 teavitas hageja kohut, et hageja on teinud kostjatele kompromissettepaneku 20.01.2023, kuid kostjad hagejale vastanud ei ole. Kostjad ei esitanud seisukohta kohtu poolt tehtud kompromissettepanekule. 15.03.2023 kirjaga andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. 22.03.2023 esitas hageja kohtule lõplikud seisukohad, milles teavitas kohut, et hageja jääb kõikide oma varemesitatud seisukohtade juurde. Hageja tõi välja, et hageja saatis kostjale 2 20.01.2023 kompromisspakkumise, mis hõlmas võlgnevuse tasumist osamaksetega, kuid millele kostja 2 ei vastanud. Hageja märkis lisaks, et hageja on kostjatele edastanud hagihoiatuse, mille saamisel oli kostjatel võimalus hagejaga kokkuleppeid saavutada ja/või võimalikke lahendusi otsida, kuid kostjad seda teinud ei ole. Hageja lisas, et kostja 2 on 27.12.2022 menetlusdokumendi punktis viidanud, et tunnustab nõudeid maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväites toodud ulatuses, kuid ei ole pikemalt oma seisukohta põhjendanud. Vastuväites märkis kostja 2, et eelkõige ei nõustu ta viivisenõudega, kuid kostja 2 ei ole esitanud hagejale ühtegi asjakohast vastuväidet, miks või millele tuginedes on viivis põhjendamata. Hageja lisas, et kui kostja 2 on käesolevalt seisukohal, et mingis ulatuses ei ole hageja nõue põhjendatud, siis peab kostja 2 seda nõuetekohaselt põhistama ja tõendama. Kostja 2 ei ole seda teinud. Hageja hinnangul üksnes kostja 2 majanduslikult kehv olukord ei anna alust kohustuste täitmata jätmiseks. Hageja on kohtule esitanud tõendid ja selgitused nõude suuruse kujunemise osas ja hageja rõhutab, et kostja 2 ei ole hageja esitatud tõenditele või arvutuskäikudele vastu vaielnud. Hageja rõhutas, et hageja on olnud valmis kompromissläbirääkimisteks kostjatega, kuid kostja 2 ei ole hagejale vastanud. Seetõttu puudub hageja hinnangul alus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks, kuivõrd kostja 2 on oma tegevusetusega põhjustanud menetluse jätkumise. Kostjad kohtule lõplikke seisukohti ei esitanud.

25.04.2023 kohtunõudega palus kohus hagejal täpsustada hagiavalduse resolutsiooni ning hageja esitas kohtule hagiavalduse täienduse 02.05.2023. Kohus edastas hagiavalduse täienduse kostjatele seisukoha andmiseks. Kostjad seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lõikele 1. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud. B2B Capital OÜ ja Bariki OÜ sõlmisid 07.05.2021 laenulepingu nr B2B7521. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 5000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus ehk 300 eurot kuus. Laenusaaja ei ole lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Laenuandja ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 14.09.2022. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige X sõlmisid 07.05.2021 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr KB2B7521, mille kohaselt vastutas X laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. X ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingust ei tulene, et kostja 2 vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt. VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud nõuetekohaselt hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja 1 on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu summas 5000 eurot. Samal kuupäeval sõlmis hageja kostjaga 2 käenduslepingu laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. 14.09.2022 ütles hageja laenulepingu üles ning kogu laenulepingust tulenev võlgnevus muutus sissenõutavaks. Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat tasunud. Kostja 2 on toonud seisukohas välja, et kostja 2 on huvitatud sõlmima hagejaga kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osamaksetena. Kostja 2 avaldas vastuses hagile, et ta tunnistab vaid maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud vastuväites välja toodud nõudeid. Kostja 2 lisas, et kohtukulud tuleb kanda osapooltel endil, kuivõrd hageja ei soovi kostjaga sõlmida kokkulepet. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja 2 kinnitanud, et tema vastu esitatud maksekäsu põhinõue on põhjendatud ja kõrvalnõuded on põhjendatud osaliselt, küll aga ei nõustu kostja 2 edasiulatuva viivise nõudega, mis on kostja 2 hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on teinud hagejale ja kostjatele 12.01.2023 kompromissettepaneku, millele kostjad reageerinud ei ole. Hageja teavitas 26.01.2023 kohut, et hageja on teinud 20.01.2023 kostjatele kompromissettepaneku, kuid kostjad hagejale vastanud ei ole. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et kostjate motiiviks ei ole hagejaga kompromissi sõlmimine, kuivõrd kuni käesolevani ei ole kostjad kompromissettepanekutele seisukohta esitanud. Kostja 2 on hagimenetluses avaldanud, et ta tunnistab vaid maksekäsu vastuväites esitatud nõudeid. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja 2 kinnitanud, et ta nõustub põhinõudega ja osaliselt ka kõrvalnõuetega. Kostja 2 ei ole kohtule avaldanud, millises osas ta ei nõustu kõrvalnõuetega ning millest tulenevalt ta ei nõustu edasiulatuva viivisega ega põhjendanud, mis alusel tuleks jätta edasiulatuv viivis kostjatelt välja mõistmata. Kostja 2 ei ole esitanud kohtule ka ühtegi dokumentaalset tõendit ega põhistatud vastuväidet. Küll aga nähtub kostja 2 poolt esitatud seisukohast, et ta nõustub tema vastu esitatud põhinõudega ning soovib sõlmida võlgnevuse osamaksetena tasumiseks kompromissi. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimiseks peab ka kostja 2 näitama üles tahet ja olema motiveeritud hagejaga kokkuleppe sõlmimisest. Käesolevalt kostjad seda teinud ei ole ega ole vastanud hageja ja kohtu poolt tehtud kompromissettepanekutele. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 5000 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingus leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist määraga 0,2% päevas. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt viivist perioodi 15.09.2022 kuni

25.10.2022 eest summas 410 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhinõude jäägilt alates laenulepingu lõppemisele järgnevast päevast 15.09.2022 kuni hagi esitamiseni 25.10.2022 summas 410 eurot. Kostjad ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise perioodi 15.09.2022 kuni 25.10.2022 eest summas 410 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist määras 0,2% põhinõudelt (5000 eurolt) päevas alates hagi esitamisele järgevast päevast, so 26.10.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summas 3420 eurot (so 10 000 – 6580) põhjusel, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 10 000 eurot. Kostja 2 on avaldanud, et ta ei nõustu hageja poolt esitatud edasiulatuva viivise nõudega. Kostja 2 ei ole kohtule selgitanud ega põhjendanud, millest tulenevalt ta ei nõustu hageja poolt esitatud edasiulatuva viivise nõudega. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise määras 0,2% päevas alates 26.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summas 3420 eurot. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu kohustus laenusaaja tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus ehk 300 eurot kuus (põhitingimuste punktid 3.1 ja 3.6). Kostjatel on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 7. kuupäevaks (põhitingimuste punktid 3.4 ja p 3.5). Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Laenulepingust tulenevalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks (üldtingimuse punkt 6.3). Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks on laekunud 3700 eurot, mille hageja on arvestanud intressi katteks. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt intressi summas 1170 eurot, so 13. – 17. osamakse intressijääki. Kostja 2 on avaldanud, et ta nõustub hageja kõrvalnõuetega osaliselt, aga ei ole põhjendanud, millises osas kostja 2 kõrvalnõuetega nõustub ning millises osas ja millest tingituna peab kostja 2 hageja kõrvalnõudeid põhjendamatuks. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 1170 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja 2 on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd kostja väitel ei soovi hageja kostjaga 2 kompromissi sõlmida. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja 2 ise mitmetele kompromissettepanekutele reageerinud ega omapoolset kompromissettepanekut esitanud. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 378 eurot ja riigilõiv summas 770 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 140 eurot. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.