O. A. ja J. A. avaldus AS LHV Pank vastu täitemenetluse ajatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: 1) O. A. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel nr xxxx; e-e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Aleksandr Jefimov (e-post [email protected]); 2) J. A. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: O. A.; Puudutatud isik: AS LHV Pank (registrikood: 10539549, asukoht: Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post: [email protected], lepinguline esindaja: Indrek Eiche e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
16. august 2023 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta O. A. ja J. A. avaldus AS-i LHV Pank vastu täiteasjades nr 197/2022/2141 ja 197/2022/2143 täitemenetluste ajatamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Saata kohtumäärus menetlusosaliste teadmiseks.
3.Jätta menetluskulud avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. 1 (7)
1.01. augustil 2023 esitasid avaldajad O. A. ja J. A. avalduse AS LHV Pank vastu Narva kohtutäitur T. A. juures toimuvates täiteasjades 197/2022/2141 ja 197/2022/2143 võlgnevuse tasumise ajatamiseks, so võlgnevuse igakuiste võrdsete osamaksetena kuni 10.11.2033 tasumise lubamiseks. Koos avaldusega esitasid avaldajad ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada täiteasja 197/2022/2141 menetlus kohtuliku arutamise ajaks ja peatada xxxx korteri väljakuulutatud avalik enampakkumine.
2.Avalduse kohaselt A. A., A. K. ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel 05.11.2003 sõlmitud laenulepinguga võimaldati laen 10 066.06 eurot korteriomandi xxxx, ostuhinna tasumiseks. Laenu tagavad pant korterile xxxx, A. K. käendus käenduslepingu nr. xxxx alusel ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx käendus, käenduslepingu nr xxxx alusel.
3.05.04.2006 sõlmiti laenulepingu muudatus xxxx, millega suurendati laenusummat 16 617.03 euro võrra ja pikendati laenu tagasimakse tähtaeg kuni 10.11.2033. Kohustuste täitmise tagamiseks seati panga kasuks hüpoteek korteriomandile (registriosa nr. xxxx), asukohaga Xxxx, summas 620 000 EEK. Lisaks tagab laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist A. A. (endine perekonnanimi K.) käendus.
4.Xxxx.a lahutasid A. A. ja A. A. abielu ja sõlmisid 05.01.2009 ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille punkti 3.1.3. kohaselt laenukohustus, jääb nende ühiskohustuseks.
5.Xxxx sõlmiti abiellu A. A.’i ja O. A. (käesolevas menetluses avaldaja 1). Abielust on sündinud tütar J. A. (käesolevas menetluses avaldaja 2).
6.Xxxx A. A. suri pärast pärandaja A. A.i surma tekkisid seaduse alusel pärimisõigused pärijatel: avaldaja 1 - pärandaja abikaasa O. A., avaldaja 2 – pärandaja alaealine tütar J. A. ja samuti pärandaja poeg esimesest abielust M. A. võrdsetes osades 1/3 suuruses mõttelises osas. Lisaks kolmele pärijale jääb laenulepingu järgi võlgnikuks ka A. A.. Veelgi enam, arvestades VÕS § 69 lg 1, on A. A. osa laenukohustustest LHV ees on 1⁄2 ning kolme pärija – avaldajate 1 ja 2 ning M. A.i osad kumbki 1/6. Avaldajal 2 on aga alaealine laps ja tal puuduvad vahendid laenu tagasimaksmiseks ning M. A. ja A. A. ilma selgitusteta, rikkudes seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi, ei täitnud oma võlakohustusi LHV panga ees.
7.Avaldaja 1 oli sunnitud üksi tasuma võlgnevuse kolme pärija ja A. A. eest ning asus pärandisse astumise hetkest täitma laenulepingist tulenevaid kohustusi. LHV pank ei esitanud talle maksegraafikut. Avaldaja 1 teadis surnud abikaasa käest ja ülejäänud lepingutest, et tal on kohustusi LHV pank ees, kuid ei teadnud võla jääki ja maksegraafikut. Sellest hoolimata täitis avaldaja 1 oma surnud abikaasa pärandi vastuvõtmisega võetud kohustused. Avaldaja 1 kavatses ning oli võimeline täitma kõiki kohustusi LHV ees osamaksetena kuni 10.11.2033.a, nagu on märgitud laenulepingu nr. xxxx Muudatuses nr. 1. Võimalik, et mõnikord esines maksetega väiksemaid viivitusi või maksegraafikus ettenähtust oluliselt väiksema summa tasumist, kuid selle põhjuseks oli avaldajal 1 maksegraafiku puudumine.
8.12.09.2022 avaldajad on saanud LHV pangalt lepingu ülesütlemise teade ja 05.10.2022 Lepingu täitmise nõue. Pank lõpetas laenulepingu mitte võlgade tasumata jätmise tõttu, vaid kohtutäitur K. J. 2 (7)
2-23-10850 poolt xxxx korteri arestimise tõttu. Samas ei ole avaldajad 1 ja 2 kohtutäitur K. J. algatatud täitemenetluse osalised.
9.Avaldajatel ei olnud võimalik tasuda kogu LHV panga võlgnevuse jääki ühe maksega, mille tulemusena algatas kohtutäitur T. A. täitemenetlusi 197/2022/2141, 197/2022/2142, 197/2022/2143. 03.03.2023 pöördusid avaldajad LHV panga ja kohtutäituri poole ettepanekuga sõlmida täitemenetluses kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Avaldaja 1 jaoks on esmatähtis säilitada korteri, sest see on tema ja tema alaealise tütre ainus elukoht. LHV pank ei nõustunud avaldaja 1 ettepanekuga.
10.Käesoleval juhul laen oli välja antud juba 2006.a ja väljastati perioodiks kuni 10.11.2033.a ja laenulepinguga on ette nähtud selle tagasimaksmise graafik igakuiste osamaksetena. Avaldaja 1 täitis laenulepingut kuni selle lõpetamiseni LHV poolt ja kavatses täitma kogu kohustuse täies ulatuses, kõikide võlgnike eest. Laenulepingu lõpetamise põhjuseks ei olnud selle mittetäitmine. Avaldaja 1 pakkus võlgnevuse tasumist osade kaupa täitemenetluse käigus. Pank oleks laenulepingu kohaselt koostatud tähtaegadel saanud tagasi kogu laenusumma koos kokkulepitud intressidega. Kui täitemenetluses sõlmitakse kokkuleppe LHV pank jaoks tegelikult olukord ei muutu. Samas jäävad kehtima kõik kohustuste täitmise tagamise vahendid: hüpoteek korterile ja A. A. käendus, kes on ka nende kohustuste solidaarvõlgnik. Samuti on LHV-l täiendav võlgnik M. A., mis parandab LHV positsiooni võlausaldajana. Panga nõue tasuda kogu võla jääki korraga toob kaasa korteri müüki avalikul enampakkumisel. Samal ajal kaotavad avaldaja 1 ja tema alaealine tütar oma eluaseme ja neil pole enam kusagil elada. Olukorras, kus avaldaja 1 on nõus LHV võlga osamaksetena tasuma, et oma kodu säilitada, on tema korteri suhtes sissenõude pööramine on avaldajate jaoks kõige koormavam otsus.
11.Avaldajad palusid TMS § 45 alusel peatada täitemenetlus 197/2022/2141 kohtuliku arutamise ajaks ja esmalt peatada xxxx korteri väljakuulutatud avalik enampakkumine ning ajatada võlgnevuse tasumine täiteasjades 197/2022/2141 ja 197/2022/2143 kuni 10.11.2033.a, kusjuures võlg tasutakse igakuiste võrdsete osamaksetena.
MENETLUSE KÄIK
12.Viru Maakohtu 02.08.2023 kohtumäärusega võtta avaldus menetlusse ja asjast puudutatud isikule määrati tähtaeg kirjaliku vastuse esitamiseks esialgse õiguskaitse taotlusele ja avaldusele 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
13.16. augustil 2023 esitatud seisukohas puudutatud isik avaldusega ja esialgse õiguskaitse taotlusega ei nõustunud, leides, et poolte vahel puudub leping, mida ajatada, mistõttu on nii avaldus kui ka esialgse õiguskaitse avaldus perspektiivitud.
14.Puudutatud isik nõustus avalduse punktides 1-8 välja toodud asjaoludega, kuid täpsustas, et lepingu üldtingimuste punktide 9.1.8. ja 9.1.4 alusel on LHV-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenusaajalt 14 (neljateistkümne) pangapäeva jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui laenu tagatisvarale pööratakse sissenõue või leiavad aset üldtingimuste punkti 2.1.4 alampunktides b), c), d), e), f) nimetatud asjaolud. Eeltoodud alampunktides nimetatud asjaolud on järgmised: b) pandilepingus fikseeritud tagatise eseme väärtus väheneb üle 20 % (kahekümne protsendi);c) Laenusaaja või Kolmandate isikute poolt on Laenusaaja vastu algatatud pankrotimenetlus; d) muutub 3 (7)
2-23-10850 Laenusaaja tööandja; e) jõustub kohtuotsus, kus nõue Laenusaaja vastu ületab 10.000 EEK (639,11 eurot); f) sündmused, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks Lepingu tingimuste täitmise Laenusaaja poolt.
15.Ei vasta tõele asjaolu, et avaldajad ei olnud teadlikud võlgnevuse suurusest või maksegraafikust. Samuti ei vasta tõele väide, et maksetega ei olnud probleeme. Tegelikkuses oli maksetega probleeme juba pikemat aega, kuid LHV püüdis pooltele vastu tulla ning lepingut mitte üles öelda. Esmalt püüdis LHV saada võlgnevust kätte käendajalt, kuid viimane keeldus juba 2021.a lõpus võlgnevust tasumast. Samuti püüdis puudutatud isik saada ametlikku kinnitust pärijate kohta. LHV päringule, et kuivõrd pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev oli 08. augustil 2021, siis miks ei ole pärimistunnistust avaldatud, selgitas notar, et pärijad ei ole pärimistunnistuse vastu huvi tundnud ega notari tasu tasunud. Kuigi pärimistunnistus tõestati ära 21. märtsil 2022, luges puudutatud isik avaldajad vastavalt pärimisseaduse §-st 118 ja 119 tulenevalt pärijateks ning edastas juba 16. veebruaril 2022 avaldajatele lepingu lõpetamise hoiatuse, millest tulenevalt oli võlgnevuste viimane tasumise tähtaeg 7. märts 2022. Samuti prooviti avaldajatega jõuda kokkuleppele 8. märtsil 2022, kui tegelikult oli lepingu ülesütlemise tähtaeg saabunud. Avaldajad on LHV poolt saadetud kirjad kätte saanud, sest asusid kaootiliselt laenulepingu makseid tasuma.
16.4. juunil 2023 laekus puudutatud isikule kui hüpoteegipidajale päring kohtutäiturilt, milles selgitati, et võlgniku A. A.i suhtes on alustatud täitemenetlus. Seoses võlgnikule kuuluva kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) müümisega elektroonilisel enampakkumisel paluti teatada nimetatud kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud laenujäägi suurus. Kinnisasja arestimisakt koostati
6.juulil 2022 ning sellelt nähtuvalt on avaldajate poolt päritud võlgnevus kokku 7 923.60 eurot. Kuivõrd 8. septembril 2022 avaldas kohtutäitur K. J. kinnisasja registriosa numbriga xxxx enampakkumise kuulutuse, millest tulenevalt algab enampakkumine 4. oktoobril 2022 kell 14:00, edastas LHV avaldajatele lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et LHV ütleb 4. oktoobri 2022 seisuga laenulepingu nr xxxx ennetähtaegselt üles ning nõuab kogu Lepingu alusel kasutusele võetud ja tagastamata laenujäägi summas 12 131.81 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised, kohest ja täielikku tasumist. LHV palus tasuda lepingust tulenev laenujääk koos lisanduvate intresside ja viivistega hiljemalt 3. oktoobriks 2022. Samasisulise teavituse edastas LHV avaldajatele ka tähitud kirjaga. Avaldajad püüdsid küll selgitada, et lepingu ülesütlemine on ennatlik, sest nad kavatsevad täitemenetluse vaidlustada, kuid senini seda teinud ei ole. Kuivõrd tagatis on läinud enampakkumisele, kus kaastaotleja ning käendaja taotleb kinnistu võõrandamist, avaldajad on pärinud 7 923.60 euro suuruse elatisnõude, oli LHV-l õigus laenuleping erakorraliselt lepingu üldtingimuste punktide 9.1.8. ja 9.1.4 alusel üles öelda ja nõuda kogu võlgnevuse tasumist.
17.Riigikohus on leidnud, et hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja omanikult kui isiklikult võlgnikult võla saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga (vt Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 16; Riigikohtu 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 12). Riigikohus on ka selgitanud 23. märtsi 2022 otsuses nr 2-1819381/71 (p 12), et kui kinnisasi või hoonestusõigus müüakse täitemenetluses, siis loetakse TMS § 158 lg 3 teise lause järgi lõppenuks hüpoteek, mis tagas sissenõudja nõuet. Hüpoteegi lõppemine ei tähenda aga seda, et võlaõiguslik nõue, mis jääb täitemenetluses kinnisasja müügi tulemusel osaliselt rahuldamata, rahuldamata osas lõpeks. Võlaõiguslik nõue võlgniku vastu jääb ka täitemenetluse järel rahuldamata osas alles, kuid pole pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki enam hüpoteegiga tagatud. Eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel leping, mida ajatada, mistõttu on nii avaldus kui ka esialgse õiguskaitse avaldus perspektiivitud 4 (7)
2-23-10850
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud avalduse ja sissenõudja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
19.Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et avaldajatel kui A. A.’i pärijatel on tekkinud A. A.’i, A. K. ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel 05.11.2003 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja selle 05.04.2006 muudatusest tuleneva võlajäägi tasumise kohustus. Avaldajale 1 08.03.2022 saadetud ekirjaga puudutatud isik teatas, et avaldajal 1 kui A. A.’i pärijal on sama päeva seisuga tasumata laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus summas 181.22 eurot ja et vastavalt avaldajale 1 16.02.2022 saadetud lepingu lõpetamise hoiatusele oli võlgnevuste tasumise viimane tähtaeg 07.03.2022. Puudutatud isik palus, et juhul kui avaldaja soovib lepingu lõpetamist vältida, sama päeva jooksul edastada võlgnevuse tasumist tõendav maksekorraldus ja hoiatas tasumata jätmisel lepingu ennetähtaegselt lõpetamisest.
20.12.09.2022 teatas puudutatud isik avaldajatele, et ütleb seisuga 04.10.2022 laenulepingu nr xxxx ennetähtaegselt üles ning nõuab kogu lepingu alusel kasutusele võetud ja tagastamata laenujäägi summas 12 131.81 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised, kohest ja täielikku tasumist. Puudutatud isik põhjendas lepingu ülesütlemist sellega, et notar S. N.i poolt 21.03.2022 tõestatud pärimisõiguse tunnistuse järgi O. A., M. A. ja J. A. on A. A. ́i pärijad. Laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist tagab A. A.ile kuulunud kinnisasi registriosa numbriga xxxx (xxxx), millele on kinnistusraamatusse 27.04.2006 sisse kantud ning 25.11.2019 kinnistamisavalduse alusel 27.12.2019 muudetud hüpoteek LHV kasuks, millega on tagatud kõik laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest tulenevad LHV nõuded. Kohtutäitur K. J. 06.07.2022 arestinud kinnisasja registriosa numbriga xxxx ja on 08.09.2022 avaldanud kinnisasja enampakkumise kuulutuse.
21.Avaldajad väidavad, et avaldaja 1 täitis laenulepingust tulenevad kohustused ja laenulepingu ülesütlemise põhjuseks ei olnud kohustuste mittetäitmine, mistõttu peab kohus lubama kohustuste täitmist täitemenetluse kestel ajatada. Avaldajate nõudeks on täitemenetluse ajatamine selleks, et avaldajad saaksid laenulepingust tulenevad kohustused täita võrdsete osamaksetena kuni 10.11.2033.a. Osamaksete suurust avaldajad nimetanud ei ole.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 7 järgi on maakohtu pädevuses ka muude lahendite tegemine samas seadustikus ettenähtud juhtudel. Sama paragrahvi lg 2 alusel TMS § 11 lg 1 nimetatud asjad alluvad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 alusel kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
23.Kohtutäitur K. J.i poolt täiteasjas nr 167/2014/64 06.07.2022 koostatud kinnisasja arestimise aktiga sissenõudja A. A. avalduse alusel arestiti võlgniku A. A.’i suhtes Viru Maakohtu 28.08.2009 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-09-26538 tuleneva elatise kokku 7 923.60 eurot sissenõudmiseks korteriomand asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx. Laenulepingu xxxx 05.11.2003 üldtingimuste 5 (7)
2-23-10850 punktis 9.1.8. on lepingupooled kokku leppinud, et pangal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui lepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ja laenusaaja ning pank ei jõua kokkuleppele lepingu täiendava tagamise osas. Punktis 9.1.4. on lepingu erakorraliselt ülesütlemise alusena toodud ka punktis 2.1.4. e) nimetatud kohtuotsuse jõustumise, kus nõue laenusaaja vastu ületab 10 000 krooni. Kuna laenusaaja suhtes algatati täitemenetlus, mille raames arestiti laenulepingu tagatiseks antud kinnisvara elatise nõude rahuldamiseks, siis oli laenuandjal eelviidatud sätetele tuginedes õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Avaldajad ei ole laenulepingu ülesütlemist vaidlusnaud, mistõttu käesolevaks ajaks laenuleping on lõppenud selle ülesütlemisega.
24.Kinnistusturaamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt korteriomandile Xxxx, registriosa nr xxxx, on 27.04.2006 sisse kantud (25.11.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 27.12.2019) hüpoteek summas 620 000,00 krooni AS LHV Pank (registrikood 10539549) kasuks ja kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 2 lg 1 p 18 järgi täidetakse sama seadustiku alusel rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepped, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Eeltoodust tulenevalt laenuandjal oli õigus esitada avaldus nõude rahuldamiseks täitemenetluse raames hüpoteegiga koormatud korteriomandi võõrandamise teel.
25.Avaldaja nõude sisuks on täitemenetluse ajatamne aastateks. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel on reguleeritud TMS § 45, mille kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-79-12 p 11 selgitanud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.
26.Kohus leiab, et avaldajad ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks kuni 10.11.2033.a. Üksnes asjaolud, et avaldaja 1 on osaliselt laenu tasunud ja suudab seda laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel edasi tasuda, avaldaja 1 peab ülal avaldajat 2 ning hüpoteegiga tagatud korteriomand on avaldajate elukoht, ei ole sedavõrd erandlikud asjaolud TMS § 45 mõttes. Kohtu hinnangul avaldaja poolt toodud asjaolud ei kaalu käesoleval juhul üle sissenõudja huvisid. Sissenõudja ei ole nõus täitemenetluse peatamisega. TMS § 45 ja eelviidatud Riigikohtu lahendist lähtudes kohus ei nõustu avaldaja täitemenetluse peatamise põhjendustega. Riigikohtu seisukohast tulenevalt avaldus on perspektiivitu, sest avaldust ei ole võimalik rahuldada kuna selle rahuldamine ilmselgelt rikub sissenõudja õiguse saada nõude rahuldatud tagatise realiseerimise arvelt. 6 (7)
2-23-10850
27.Avalduse perspektiivituse tõttu jätab kohus ka avaldajate taotluse esialgse õiguskaitse korras täiteasjas 197/2022/2141 täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud avaldajate kanda.
29.Kohtumäärus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463-466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2023 kohtumäärusega võeti vastu O. A. ja J. A. loobumine määruskaebusest. 16.08.2023 kohtumäärus 2-23-10850 jõustus 05.12.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.