2.Välja mõista A.S-lt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks A.S-i ja Inbank AS (registrikood 12001988) vahel 19.01.2021 sõlmitud autolaenulepingust nr L89004827093 tulenev põhivõlgnevus 2121,54 eurot, intress 137,73 eurot, laenu haldustasu 10 eurot, viivis seisuga 16.08.2023 summas 245,38 eurot ja viivis alates 17.08.2023 määraga 0,06% päevas arvestatuna tasumata põhivõlalt (käesoleva tagaseljaotsuse tegemise seisuga on põhivõla suurus 2121,54 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viivist ei ole lubatud arvestada kokku suuremas ulatuses kui põhivõla suurus, s.o 2121,54 eurot.
4.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 455 eurot ning mõista nimetatud summa A.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.15.03.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 2425,67 euro saamiseks. Kohus tegi 21.03.2023 võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 24.03.2023 nõudele vastuväite. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 09.05.2023 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2121,54 euro, intressi 137,73 euro, haldustasu 10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 125,12 euro nõudes ning edasi ulatuva viivise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad Inbank AS ja kostja vahel 19.01.2021 sõlmitud autolaenu lepingust nr. L89004827093, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 4000 eurot. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-110966 Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 36 osamaksega perioodil 05.02.2021 - 05.01.2024. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja on põhiosa katteks teostanud tagasimakseid kokku summas 1878,46 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 20,9% aastas ning laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 20,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Inbank AS ütles lepingu üles 26.01.2023 ning loovutas nõude hagejale 31.01.2023.
3.24.05.2023 menetlusdokumendis selgitas hageja, et krediidi kulukuse määr on 27,08% aastas. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu lepingu kehtivusaja jooksul. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvestatud laenusummat 4000 eurot, intressimäära 20,90% aastas, viimase osamakse tähtpäeva 05.01.2024, maksete tähtpäevi, laenulepingu sõlmimise tasu 95 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot. Laenu kogukulu on 1610,19 eurot.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta avaldas hageja, et kostja märkis laenutaotluses oma igakuisekssissetulekuks 1150 eurot ja väljaminekuteks 350 eurot. Kostja esitatud andmeid kontrolliti tema pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis päringud Maksehäireregistritesse ning Maksu- ja Tolliametisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.
5.25.05.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
6.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 25.05.2023 kohtumääruse kostjale kätte posti teel 25.07.2023. Dokumendid võttis vastu kostja abikaasa K.T. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega tuleb dokumendid lugeda kostjale kätte toimetatuks 25.07.2023 ja kostja vastuse esitamise tähtaeg möödus 14.08.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-110966 on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 19.01.2021 autolaenulepingu nr L89004827093, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Inbank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
8.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 19.01.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 20,90% aastas ja kokkulepitud krediidikulukuse määr 27,08% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
9.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on Inbank AS loovutanud 31.01.2023 tarbijakrediidilepingust nr L89004827093 tulenevad nõuded hagejale. Hagiavalduses on esile toodud, et teade nõuete loovutamisest on kostjale saadetud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv.
10.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja lõpetas lepingu täitmise, s.o osamaksete tegemise alates 20. osamaksest 05.10.2022. Hagiavalduse kohaselt on kostja saadud laenu tagasi maksnud summas 1878,46 eurot. Inbank AS ütles lepingu üles 05.01.2023. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 2121,54 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-110966 § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja on 24.05.2023 vastustes esitanud asjaolud, millest nähtub, et Inbank AS on teinud kostja maksevõime kindlaks tegemiseks päringu maksehäireregistrile ning EMTA-le ja tuvastanud, et kostjal ei ole maksehäireid. Inbank AS kogus kostja krediidivõimelisuse kohta andmeid kostjalt. Kostja avaldas, et tema igakuine netosissetulek on 1150 eurot ja igakuised väljaminekud 350 eurot. Inbank AS kontrollis hageja esitatud andmeid kostja pangakonto väljavõtte alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Inbank AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Olukorras, kus kostja igakuised sissetulekud on 1150 eurot ja väljaminekud 350 eurot, on kostjale jõukohane tasuda osamakseid, mille igakuine suurus on ca 120 eurot.
12.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja pidi laenumakseid tegema alates 05.02.2021 – 05.01.2024. Vastavalt hagiavaldusele ei teinud kostja ühtegi makset alates 05.10.2022 kuni 05.01.2023. Inbank AS ütles lepingu kostjaga üles alates 26.01.2023, millele eelnes 17.01.2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse tegemine. Seega oli kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks tasumata 4 kuu osamaksed. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Inbank AS ja kostja on 19.01.2021 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 20,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 137,73 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 05.10.2022 kuni 05.01.2023. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 137,73 euro väljamõistmiseks kostjalt.
14.Hagiavalduse asjaolude kohaselt leppisid pooled 19.01.2021 lepingus kokku kostja kohustuses maksta laenu haldustasu 2,50 eurot kuus. 26.01.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal laenu haldustasu võlgnevus perioodil 05.10.2022 – 05.01.2023 summas 10 eurot, s.o 4*2,50 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1.
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse ja 25.05.2023 menetlusdokumendist nähtub, et 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-110966 pooled on viivisemääraks kokku leppinud 20,9% aastas, s.o 0,06% päevas. Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 27.01.2023 ja taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 16.08.2023 on viivisesumma 245,38 eurot (27.01.2023 – 16.08.2023 on 202 päeva. Viivisesumma ühes päevas on 2151,50*0,06/100=1,214777 eurot päevas. 202*1,214777=245,38 eurot) arvestatuna tasumata põhivõlgnevuselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 245,38 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt määraga 20,9% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui põhivõla suurus, s.o 2151,50 eurot. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot, õigusabikulud 676 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esindamise kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 676 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ja lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 4 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud –leping, viiviseraport, menetluskulude nimekiri, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund). Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-110966 Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 455 eurot (385+50+20), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.