Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
14.08.2023, Jõhvi 2-23-106422
Kohtuasi
AS PlusPlus Capital hagi M. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1206,11 eurot Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood:11919806, asukoht: Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress: xxx Kostja: M. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx
Menetlusosalised ja esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks M. K. ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud 11.06.2018 kliendilepingu, 18.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxx ja 21.07.2019 järelmaksulepingu nr xxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 588,31 eurot.
3.Välja mõista M. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks M. K. ja Telia Eesti AS vahel sõlmitud 11.06.2018 kliendilepingu alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 94,75 eurot (periood 21.09.2020 kuni 30.05.2023).
4.Välja mõista M. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks edasiulatuv viivis 0,0863% päevas alates 31.05.2023 põhinõudelt 145,17 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista M. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks edasiulatuv viivis VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.05.2023 põhinõudelt 443,14 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata AS PlusPlus Capital hagi M. K. vastu intressivõlgnevuse 26,67 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 275,56 euro nõuete osas.
7.Jätta menetluskulud M. K. kanda.
8.Välja mõista M. K.lt menetluskulu 361,53 eurot AS PlusPlus Capital kasuks.
9.Välja mõista M. K.lt AS PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (361,53 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). 1(8)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-106422 AS PlusPlus Capital hagi M. K. vastu võlgnevuse nõudes.
2.21.06.2023 puuduste määruses jättis kohus hagi käiguta. Kohus kohustas hagejat esitama asjaolud/tõendid, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, kuna Telia Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud järelmaksulepingud nr xxxxxxx ja xxxxxxx.
3.13.07.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel 27.07.2023 kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 10.08.2023 hagile vastust esitanud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul 2(8)
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.07.07.2023 täiendatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 588,31 eurot, intressivõlgnevus 26,67 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 370,31 eurot ning edasiulatuv viivis 0,0863% päevas alates 31.05.2023 (so hagi esitamisele järgnevast päevast) põhinõudelt 588,31 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
6.Kohus tuvastas, et kostja on Telia Eesti AS-iga sõlminud 11.06.2018 kliendilepingu (seadmekindlustusleping; lepingu esemeks on mobiiltelefon Huawei Y 6 2018 Dual SIM must; mobiiltelefon Huawei P Smart Dual SIM, sinine) nr xxxxxxx; 18.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxx (lepingu esemeks on järelmaksuga ostetud mobiiltelefon Apple iPhone 6S 32 GB (kuldne) 21,90 % 339 eurot, tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A 10.1 32 GB 4G (must), eelmärgitud kaupade maksumus ilma lepingutasuta on 538 eurot); 21.07.2019 sõlmitud järelmaksuleping nr xxxxxxx (lepingu ese mobiiltelefon Huawei P30 Pro 128 GB (helesinine), kaubamaksumus koos lepingu tasuga on 808,90 eurot, sh lepingutasu 9,90 eurot + 799 eurot, käibemaksuta). Vaidlust ei ole selles, et lepingud on üles öeldud 29.12.2020 ja nõuded on loovutatud hagejale. Hagiavalduses märgitult on kostjal teenusarvetest tulenevalt võlgnevus 145,17 eurot (so arved nr 20200802033108, 20200902215856, 20201002433428, 20201102702771, 20201203096778) ja tasumata järelmaksu jääk on mõlemast 18.12.2018 ja 21.07.2019 järelmaksulepingust nr xxxxxxx, xxxxxxx summas 443,14 eurot (so 20.09.2020 osamaksed 51,26 eurot, 20.10.2020 52,21 eurot, 20.11.2020 53,15 eurot, 20.12.2020 53,98 eurot, so 4 kuu osamaksed ning pärast lepingu ülesütlemist lisaks nõude summa 232,54 eurot, kokku 443,14 eurot, ei sisalda lepingutasusid ja tegemist on põhiosamaksetega), seega hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus summas kokku 588,31 eurot (145,17+443,14). Kohus on seisukohal, et Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 11.06.2018 kliendilepingu, 18.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxx ja 21.07.2019 järelmaksulepingu nr xxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 588,31 eurot, on põhjendatud.
7.Telia Eesti AS ja kostja on VÕS § 402 lg 1 mõistes sõlminud 18.12.2018 järelmaksulepingu nr xxxxxxx ja 21.07.2019 järelmaksulepingu nr xxxxxxx. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb võlaõigusseaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta 3(8)
ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C‐226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
8.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja ehk hageja.
9.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija 4(8)
krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 19.02.2014 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
10.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja oli seisukohal, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet on järgitud. 07.07.2023 täiendatud hagis on hageja selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamiseks kasutati kostja poolt avaldatud andmeid ja kontrolliti Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit. Telia Eesti AS viis läbi enne krediidilepingu sõlmimist kostja taustakontrolli, mille tulemus on väljendatud krediidireitinguna ja kostja osas oli krediidireiting positiivne, kuivõrd kostjal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Creditinfo Eesti AS-i erakliendi riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoori) oli aktsepteeritav 9,7 (Telia jaoks aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on 15%). Järelmaksulepingu nr xxxxxxx puhul hinnati kostja maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel ja faktilised asjaolud olid järgnevad: Tippjuht/keskastme juht (isik klassifitseeris iseennast); isiku peamised sissetulekuallikad: palk (isiku poolt märgistatud vastavad valikud); isiku igakuine netosissetulek oli vahemikus 801 - 1200 eurot; isiku igakuiste laenukohustuste summa oli 145 eurot. Järelmaksulepingu nr xxxxxxx hinnati kostja maksevõimet samuti kostja enda ütluste alusel ja faktilised asjaolud olid eelnevaga samad, ühe erisusega, et isiku igakuiste laenukohustuste summaks oli 155 eurot. Kogutud teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega on Telia hinnanud lepingu sõlmimisel kostjalt saadud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning lähtudes KAVS § 49 lg 1 sätestatud nõude täitmiseks krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast ja veendus kostja krediidivõimelisuses. Telia Eesti AS ja kostja on peale teabe hindamist sõlminud krediidilepingud. Krediidivõimelisuse hindamiseks hageja tõendeid ei esitanud. 07.07.2023 on hageja kostja krediidivõimelisuse kohta esitanud Telia Eesti AS poolt koostatud wordi faili, milles kajastub hagi punktis 6 esitatud asjaolud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta. Kohus on seisukohal, et hageja ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel kostja krediidivõimelisus tuvastati. 07.07.2023 Telia Eesti AS-i poolt koostatud Wordi failis toodud ülevaade eelnevat ei kinnita. Ka leiab kohus, et kostja poolt esitatud ülevaatest lähtuvat teavet ei saa lugeda piisavaks krediidivõimelisuse kontrollimiseks. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika), mida hageja teinud ei ole. Viidatud lahendi p-s 55 on Tallinna Ringkonnakohus osundanud, et: „Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Nagu eelnevalt leitud, praegusel juhul pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud 5(8)
ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Kohus osundab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine oli hageja kui krediidiandja kohustus ja hageja pidi aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta.
11.Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest.
12.Hagejal oli kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus on eelneva põhjal seisukohal, et krediidiandja ei veendunud kostja krediidivõimelisuses ning rikutud on VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
13.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on ajavahemikul alates järelmaksulepingu sõlmimisest 18.12.2018 kuni ülesütlemiseavalduse tegemiseni, so 29.12.2020 ja 21.07.2019 järelmaksu lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemise avalduse tegemiseni, so 29.12.2020 olnud vastav intress 0,00%. Seega kostja intressi tasuma ei pidanud ning kohus jätab hageja intressinõude 26,67 eurot ja VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt sissenõudmiskulu 35 eurot, rahuldamata.
14.Eeltoodust tulenevalt on kostjal hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 588,31 eurot (teenuste eest 145,17 eurot ja järelmaksulepingust tulenev põhinõue 443,14 eurot). Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt on järelmaksulepingustest tulenevad võlas olevad osamaksed järgnevad: 20.09.2020 51,26 eurot; 20.10.2020 52,21 eurot; 20.11.2020 53,15 eurot; 20.12.2020 53,98 eurot; 20.01.2021 232,54 eurot, kokku summas 443,14 eurot. 11.06.2018 kliendilepingust nr xxxxxxx ja teenusarvetest tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus põhjendatud järgnevalt (so eraldiseisvalt on välja arvestatud järelmaksulepingutest tulenevad põhiosamaksete võlgnevused ning kliendilepingust tulenev võlgnevus on 145,17 eurot, so 64,61+26,29+18,60+18,60+17,07):
6(8)
-arve nr 20200802033108 115,87-51,26=64,61 eurot, so teenuse arve võlgnevus, viivis 0,066% päevas, periood 21.09.2020 kuni 31.12.2022, viivis on summas 35,48 eurot. -arve nr 20200802033108 115,87-51,26=64,61 eurot, so teenuse arve võlgnevus, viivis 0,0863% päevas, periood 01.01.2023 kuni 30.05.2023, viivis on summas 8,36 eurot. -arve nr 20200902215856 78,50-52,21=26,29 eurot, so teenuse arve võlgnevus, viivis 0,066% päevas, periood 21.10.2020 kuni 31.12.2022, viivis on summas 13,92 eurot. -arve nr 20200902215856 78,50-52,21=26,29 eurot, so teenuse arve võlgnevus, viivis 0,0863% päevas, periood 01.01.2023 kuni 30.05.2023, viivis on summas 3,40 eurot. -arve nr 20201002433428 71,75-53,15=18,60 eurot, so teenuse võlgnevus, viivis 0,066% päevas, periood 21.11.2020 kuni 31.12.2022, viivis on summas 9,46 eurot. -arve nr 20201002433428 71,75-53,15=18,60 eurot, so teenuse võlgnevus, viivis 0,0863% päevas, periood 01.01.2023 kuni 30.05.2023, viivis on summas 2,41eurot. -arve nr 20201102702771 72,58-53,98=18,60 eurot, so teenuse arve võlgnevus, viivis 0,066% päevas, periood 21.12.2020 kuni 31.12.2022, viivis on summas 9,10 eurot. -arve nr 20201102702771 72,58-53,98=18,60 eurot, so teenuse arve võlgnevus, viivis 0,0863% päevas, periood 01.01.2023 kuni 30.05.2023, viivis on summas 2,41 eurot. -arve nr 20201203096778 17,07 eurot on teenuse arve võlgnevus, viivis 0,066% päevas, periood 21.01.2021 kuni 31.12.2022, viivis on summas 8 eurot. -arve nr 20201203096778 17,07 eurot on teenuse arve võlgnevus, viivis 0,0863% päevas, periood 01.01.2023 kuni 30.05.2023, viivis on summas 2,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja ja Telia Eesti AS vahel 11.06.2018 sõlmitud kliendilepingu nr xxxxxxx alusel tekkinud põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 94,75 eurot (periood 21.09.2020 kuni 30.05.2023). Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Hageja ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatanud, mistõttu ei ole kostja saanud järelmaksulepingust tulenevate maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 275,56 eurot (hageja nõuab sissenõutavaks muutunu viivisevõlgnevust summas 370,31-94,75=275,56 eurot) jätab eelnevast tulenevalt kohus rahuldamata.
15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 588,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 94,75 eurot ning edasiulatuva viivise 0,0853% päevas alates 31.05.2023 põhinõudelt 145,17 eurolt kuni põhinõude täitmiseni ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 443,14 eurolt alates 31.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni (VÕS § 4034 lg 7). Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse intressivõlgnevuse 26,67 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 275,56 euro nõuetes.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7(8)
Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 720 eurot (280 eurot riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine. 3,5 h x 100= 350 eurot + 70 eurot käibemaks= 420 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 540 eurot (280 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot, käibemaksuga). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 33,05% ulatuses ja kostja kanda 66,95 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 361,53 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
19.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.