Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
08. august 2023.a, Tallinn
Hagihind
641,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-22-127068 Renovum OÜ hagi S. L. vastu 14.12.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 426,45 euro, intressi 59,37 euro, sissenõudmiskulu 29,25 euro, viivise 23,26 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Tartu mnt 50, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Aivira Kollamaa (e-post [email protected]) Kostja: S. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. L.’ilt Renovum OÜ kasuks 14.12.2021 laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 395,65 eurot, viivis 42,23 eurot seisuga 08.08.2023, sissenõudmise kulu summas 24,25 eurot.
3.Välja mõista S. L.’ilt Renovum OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 395,65 eurolt alates 09.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja S. L.’i kanda ja 28% ulatuses hageja Renovum OÜ kanda.
Välja mõista S. L.’ilt menetluskulu summas 503,28 eurot Renovum OÜ kasuks.
6.Välja mõista S. L.’ilt Renovum OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (503,28 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Renovum OÜ esitas Harju Maakohtule 12.09.2022 hagi S. L. vastu 14.12.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 426,45 euro, intressi 59,37 euro, sissenõudmiskulu 29,25 euro, viivise 23,26 euro ja täiendava viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14.12.2021 kostja ja Xxxx vahel järelmaksuleping nr xxxx summas 431,49 eurot. Järelmaksulepingu alusel finantseeris laenuandja kostja poolt ostetud H OÜ-lt Apple Watch Series 6 GPS +LTE (40 mm), M06N3, Gold, millele lisandus saatekulu summas 2,49 eurot. Lepingu alusel ostis kostja järelmaksuga toote summas 429 eurot intressiga 24,15% aastas ja 0,0671 % päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid summas 1 x 14,81 eurot, 59 x 16,18 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 969,43 eurot. Peale lepingu sõlmimist on kostjalt laenuandjale järelmaksulepingu alusel tasunud 5,84 eurot. Peale 15.02.2022 kostjalt laekumisi ei toimunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja saatis 15.02.2022, 15.03.2022, 19.04.2022 ja 20.05.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Laenuandja saatis 08.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Laenuandja edastas 23.06.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude loovutamise teate. Hageja nõuab põhivõlga summas 426,45 eurot, intresside võlga vastavalt ülesütlemise seisuga s.o 23.06.2022 summas 59,37 eurot, viivise võlga hagi esitamise seisuga s.o 12.09.2022 summas 23,26 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 24,15% aastas kooskõlas väikelaenu laenulepingu eritingimuste laenuandmetes ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Sissenõudekuludena loeb hageja alljärgnevat: võlateatis (sisult meeldetuletus) 3x 4,85=14,55 eurot + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 4,85 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 4,85 eurot, nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot = 29,25 eurot.
Hagi aluseks oleva lepingu puhul kostjale laenu ei antud, vaid kostja tellis järelmaksuga toote, mida asus peale kätte saamist kasutama. Järelmaksulepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank (ka kõik teised pangad) kiireid automatiseeritud otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ei rakenda kontoanalüüsi.
1.8.Kostja esitas 14.12.2021 järelmaksulepingu sõlmimiseks taotluse, milles märkis järelmaksulepingu summaks (amount) 431,49 EUR, perioodiks 60; enda elukohaks märkis kostja xxxx; telefoni numbriks xxxx, meili aadressiks xxxx. Enda igakuiseks sissetulekuks märkis kostja (employment income) 1548 EUR, igakuised väljaminekud summas 550 EUR. Samuti andis kostja loa päringute tegemiseks pensioniregistrist.
1.9.Kostjal ei olnud 14.12.2021 järelmaksulepingu nr xxxx sõlmimise ajal ühtegi kehtivat maksehäiret. Juhul kui teha päring praegu Krediidiinfosse kostja maksehäirete kohta, siis nähtub sealt, et kostjal on maksehäired avaldatud alates kevadest 2022.a. Käesolev leping aga sõlmitud detsember 2021.a. Kehtivate maksehäirete olemasolul taotlused jäetakse rahuldamata, neid edasi ei menetleta.
1.10.Krediidiandja kohustus kohaldada vastutustundliku laenamise põhimõtet ei kõrvalda tarbija kohustust esitada õige info tahteavalduse esitamisel lepingueelsetel läbirääkimistel. Kostja krediidivõimet hinnati põhjalikkuse ja kõike reegleid arvestades, mis võimaldas kostjale järelmaksulepingu sõlmimist.
1.11.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõivu summas 175 eurot, esindajakulu summas 1008 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega on summas 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja nõustub, et võlgneb hagejale mingi summa, kuid hagis nõutud summade suurusele vaidleb vastu (dtl 69). Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:
Xxxx ja kostja vahel on sõlmitud 14.12.2021 järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel on finantseeritud kauba ostmist H OÜ-lt summas 431,49 eurot (dtl 40);
lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 45,51% aastas;
Xxxx on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 23.06.2022 teates (dtl 51, 135-136);
kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidi summas 431,49 eurot kasutusse ja tagastamata on 426,45 eurot;
kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud igakuist intressi alates 10.03.2022;
23.06.2022 on Xxxx edastanud kostjale järelmaksulepingu viitenumbriga xxxx ülesütlemise teatise, millega luges lepingu lõpetatuks alates 23.06.2022 (dtl 51).
Pooled ei vaidle ka selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale (dtl 135136).
VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidilepingu alusel nõude kostja vastu.
Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Kohus tuvastas, et 08.06.2022 on Xxxx edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millise kohaselt on kostja kohustatud tasuma võlgnevuse 14 päeva jooksul arvestades käesoleva kirja saatmisest Xxxx poolt. Võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb Xxxx vastavalt võlaõigusseaduse §-le 416 sõlmitud lepingu üles ning edastab kogu võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirmale (dtl 50).
Laenuandja on edastanud 23.06.2022 kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise teatise (dtl 135-136), millega ütles Xxxx järelmaksulepingu erakorraliselt üles. Lepingu lõpetamise tähtajaks loetakse käesoleva teatise väljastamise kuupäeva 23.06.2022. Xxxx esitas nõude koguvõlgnevuse summas 500,62 € ennetähtaegseks tagastamiseks ning sellele lisanduvad lepingust ja/või hinnakirjast tulenevad tasud, sealhulgas võlgnevuse sissenõudmise kulud (dtl 51).
Puudub vaidlus selle üle, et kostja oli krediidilepingu ülesütlemise hetkel viivituses enam kui kahe osa tagastamisega ja ka ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ehk arvates 11.03.2022. Seega oli hageja õiguseellasel õigus kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping üles öelda.
Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 45,51%% aastas (dtl 40).
Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas (alates 31.05.2021-30.11.2021). Kolmekordne määr oleks seega 56,04 % aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
Kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu nr xxxx kohaselt on intressimäär 38,10% aastas (dtl 40) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 59,37 eurot perioodi eest alates 10.03.2022 kuni 23.06.2022 kohta (dtl 34, p 4.2).
VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
10.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
10.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
10.3.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
10.4.Kohus kohustas 12.05.2023 kohtumääruse punktiga 4.6 (dtl 124-126) esitama hagejat hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
10.4.1.Hageja hinnangul (vt dtl 79-83 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita lepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
10.4.2.Hageja tõi 25.05.2023 seisukohas välja järgmised asjaolud, mida laenuandja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi (dtl 130): 1)
2) 3)
4)
Küsis kostjalt viimase poolt krediidi taotlemisel esitatud taotluses (dtl 137) andmed kostja kuu netosissetulekute, igakuiste väljaminekute ja igakuiste elamiskulude kohta. Hageja õiguseellane tuvastas kostja esitatud taotluse alusel, et kostja oli oma töötasuks märkinud 1548 eurot ning toonud välja, et tal on väljaminekuid 550 eurot. Laenuandja kontrollis kostja maksekäitumist AS Creditinfosse maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse. Hageja täpsustas, et kostjal taotluse esitamise hetkel avalikult nähtavaid maksehäireid polnud. Krediidiinfost nähtub, et kostjal on maksehäired avaldatud alates kevadest 2022.a., käesolev leping aga sõlmitud detsember 2021.a. Kehtivate maksehäirete olemasolul laenutaotlused jäetakse rahuldamata, laenuandja neid edasi ei menetle. Samuti järelmaksulepingu sõlmimisega on kostja kinnitanud alljärgnevat, et (sätestatud üldtingimuste punkt 2) tal on kõik õigused lepingu sõlmimiseks, ta on teo- ja otsustusvõimeline, tema poolt järelmaksutaotluses ja eritingimustes esitatud informatsioon on tõene ja täielik, ta on tegelik lepingust kasusaaja, klient mõistab, et lepingu sõlmimisega võtab ta siduva finantskohustuse ning pank on teda teavitanud ja ta on aru saanud Kauba järelmaksuga omandamise ja krediidi kasutamisega kaasnevatest ohtudest, mis kaasnevad maksekohustuste täitmata jätmisega.
5)
Krediidivõime hindamisel on tuginetud isiku enda esitatud andmetele ning maksehäirete puudumisele. Käibearusaamade järgi vähese väärtusega järelmaksulepingute sõlmimisel ei analüüsita taotleja arvelduskontot. Kõik kogutud andmed kostja kohta olid piisava selgusega ja võimaldasid järelmaksulepingu sõlmimist.
10.5.Kohtul ei ole eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud elementaarsetki kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas.
10.5.1.Hageja on tuginenud Pensionikeskuse väljavõttele kostja kohta (dtl 139), kuid ei ole selgitanud, kas ja mida see tõend tõendab ja mida laenuandja selle alusel tuvastas. Kohus eeldab, et sellega soovib hageja tõendada, et kontrollis kostja esitatud andmeid tema sissetulekute kohta. Kohus märgib, et üksnes tarbija sissetulekute kontrollimine ei ole piisav vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks.
10.5.2.Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses on esile toodud, et laenuandja on tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Nimelt võib tarbija sissetulek olla küll taotletava laenu teenindamiseks piisav, aga kui tarbija on juba eelnevalt oma krediidivõime piires või seda ületades võtnud muid laene, ei pruugi sellest täiendava laenu ja intressi tagasimakseteks jätkuda. Seega tuleks potentsiaalsel laenuandjal kontrollida ka tarbija väljaminekuid, mida üldjuhul saab teha tarbija kontoväljavõtete abil (kui laenuandja ei tee seda muu, samaväärse dokumendi või teabe abil).
10.5.3.Kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtted perioodi 14.06.-14.12.2021 kohta (dtl 185-228). Sellest nähtub, et ainuüks 10.12.2021 on kostja teinud tagasimakseid tuntud laenuandjatele Ü OÜ, I AS, Xxxx, H AS, P OÜ, C AS, I AS, B AS (T AB kaudu) ja ka hageja õiguseellasele, Xxxxile. Ühe tagasimakse summa ulatus kuni 270,53 euroni. Seega nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta oli vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise hetkel vähemalt üheksa eelnevat laenulepingut, mille tagasimaksete summa 10.12.2021 ületas tuhandet eurot. Kui laenuandja oleks täitnud oma vastutustundliku laenamise kohustust ja nõudnud kostjalt pangaväljavõtte esitamist, oleks ta selle tuvastanud. Ainuüksi see asjaolu oleks pidanud laenuandjas tekitama tõsise kahtluse kostja tegelikus võimes taotletavat laenu teenindada. Laenuandja oleks seda pidanud täiendavalt kontrollima. Suure tõenäosusega ei oleks mõistlik laenuandja nende andmete selgumisel kostjale täiendavat krediiti võimaldanud.
10.5.4.Hageja arusaam, et kõik kogutud andmed kostja kohta olid piisava selgusega ja võimaldasid järelmaksulepingu sõlmimist, ei vasta seega seaduses kehtestatud nõuetele. Kui hageja õiguseellane on seisukohal, et „käibearusaamade järgi vähese väärtusega järelmaksulepingute sõlmimisel ei analüüsita taotleja arvelduskontot“ (dtl 133), on see tema õigus, kuid sellega võtab ta endale teadlikult riski vastutustundliku laenamise kohustuse mittetäitmise osas. Seaduses ei ole
kehtestatud erandit või lävendit tarbijale antavale krediidi summale, millest alates vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on laenuandjale kohustuslik.
10.5.5.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis piisavat analüüsi teostanud.
10.6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
10.6.1.Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud täiendavalt mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.
Seega on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
11.1.Vaidlusaluse lepinguga sai kostja krediiti 431,49 eurot (dtl 40). Seega tulenevalt VÕS 4034 lg-st 7 kostja hagejale muid summasid.
11.2.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi (s.o. kuni 23.06.2022) olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
11.3.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu kehtivuse ajal tegi kostja hagejale lepingu alusel makseid summas 35,84 eurot (dtl 33). Nimetatud summa võrra kuulub vähendamisele kostja põhivõlg. Seega on hageja põhinõue 395,65 eurot (431,49 - 35,84).
11.4.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.4.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et laenuleping lõppes 23.06.2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 24.06.2023. Hageja on palunud mõista välja viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o. 08.08.2023).
11.4.2.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2 ls. on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022, 10,5% aastas alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 ja 12% aastas alates 01.07.2023.
11.4.3.Viivis põhinõudelt 395,65 eurot perioodi 24.06.2022-31.12.2022 eest (191 päeva) moodustab seega 16,56 eurot (395,65 € x 8% / 365 x 191 päeva = 16,56 €).
11.4.4.Viivis põhinõudelt 395,65 eurot perioodi 01.01.2023-30.06.2023 eest (181 päeva) moodustab seega 22,20 eurot (395,65 € x 10,5% / 365 x 181 päeva = 20,60 €).
11.4.5.Viivis põhinõudelt 395,65 eurot perioodi 01.07.2023-08.08.2023 eest (39 päeva) moodustab seega 5,07 eurot (395,65 € x 12% / 365 x 39 päeva = 5,07€).
11.5.Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 42,23 eurot (16,56 € + 20,60 € + 5,07 €) väljamõistmiseks.
11.6.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissnõudmise kulu summas 29,25 eurot.
12.1.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
12.3.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja sissenõudmiskulu summas 24,25 eurot. Rahuldamisele ei kuulu nõue nõude loovutamise teatise eest summas 5 eurot, kuivõrd see sisaldub 23.06.2022 ülesütlemise teatises.
Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 395,65 eurot, viivis 42,23 eurot seisuga 08.08.2023, sissenõudmise kulu summas 24,25 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 395,65 eurolt, alates 09.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 641,32 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.1.Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 641,32 eurot (sh hagi esitamisest edasiulatuv aastane viivis 12% alates 12.09.2023). Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt summas 462,13 eurot (~72%), siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja kanda.
15.2.Kostja taotlus jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda rahuldamisele ei kuulu. Kostja on tuginenud asjaolule, et soovis juba enne kohtumenetlust sõlmida hagejaga kompromissi, kuid hageja ei võimaldanud seda. Kohus leiab, et see ei ole asjakohane põhjendus menetluskulude hageja kanda jätmisel. Kompromissi sõlmimine on kostja võimalus, aga ei ole hageja kohustus. Kui pooled kompromissi tingimustes kokkuleppele ei jõua, ei saa hagejale heita ette selle mittesõlmimist. Pealegi pakkus hageja kostjale ka menetluse kestel võimalust maksegraafiku alusel kompromiss sõlmida, mida kostja aga vastu ei võtnud. Kostja ei ole ka menetluse kestel teinud hagejale mingeid makseid, mis samuti näitab, et hageja pöördus põhjendatult oma õiguste kaitseks kohtusse.
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot, esindajakulu summas 1008 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega on summas 20 eurot. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda.
16.2.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 72% summas 126 eurot.
16.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
16.4.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 7 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 3,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (3,5 tundi x 120).
16.5.Hageja on palunud esindajakulu mõista välja koos käibemaksuga. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjalt välja mõista esindajakulu koos käibemaksuga summas 504 eurot, s.h käibemaks summas 84 eurot. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 362,88 eurot (504 € x 72%).
16.6.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hüvitamisele 14,40 eurot (20€ x 72%).
Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 503,28 eurot, millest riigilõiv 126 eurot, esindajakulu summas 362,88 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 14,40 eurot.
Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.