M. M. hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla ja Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
01. august 2019. a, 01. juuni 2023. a
Menetlusosalised
Hageja:
M. M. (isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi)
Hageja esindaja:
vandeadvokaat Anti Aasmaa, riigi õigusabi korras, Anti Aasmaa Advokaadibüroo, e-post: [email protected]
Kostja:
Eesti Vabariik (Tallinna Vangla ja Viru Vangla kaudu, Tallinna Vangla aadress: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, e-post: [email protected] ; Viru Vangla aadress: Ülesõidu 1, Jõhvi, e-post: [email protected] ; kostja esindaja:
A. R.)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Viru Vangla kaudu) M. M. kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel summas 3 000 (kolm tuhat) eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.M. M. esitas Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla ja Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt M. M. viibis Tallinna Vanglas 19.05.2015. a – 03.01.2017. a. Edasiselt on ta kandnud karistust Viru Vanglas. Enne 19.05.2015. a käis M. M. hambaravil X OÜ-s alates 06.08.2014. a, mida soovib tõendada dokumentaalsest tõendist hambaravikaardiga. Pildilt on näha, et ainsad hambad, millega M. M. vanglasse saabudes toitu sai närida olid 28 ja 38. M. M. hammaste lõplik kroonimine pidi aset leidma vabaduses 09.06.2015. a ja 16.06.2015. a. Tallinna Vanglas ja Viru Vanglas tema ravi ei jätkunud. 01.10.2018. a kirjaga ei nõustunud Tallinna Vangla kohtuväliselt kahju hüvitama. Tallinna Vanglas käis M. M. hambaarsti vastuvõtul 28.07.2015. a, kus arst tuvastas, et M. M. hambad on osaliselt kroonitud ning pooleli on implantaatidega proteesimine. Käesoleva ajani ei ole proteesimist kinnipidamisasutustes lõpuni viidud, kuigi seda oli enne kinnipidamisasutusse saabumist alustatud. 26.05.2016. a vastuvõtul tuvastati, et 24, 25, 26 kohal implantaadid väljas, ilma kattekruvideta. Võib eeldada, et kui proteesimine oleks lõpuni viidud ei oleks patsiendil sellist terviseriket tekkinud. Vastuvõtul pidas arst vajalikuks implantaatide kirurgilist eemaldamist. Nimetatud vastuvõtul keeldus hambaarst parandamast üht hammast, millega M. M. toitu närida sai, ei paigaldanud ise toidu närimiseks vajalike proteese, jättis panemata ülemistele implantaatidele korgid ega andnud ka tõendit, mille alusel vangla võimaldanuks proteesid paigaldada vanglavälise teenuseosutaja juures. Samuti ei andnud arst tõendit, mille alusel võimaldatuks M. M.le vanglas purustatud toitu. M. M. käis Viru Vanglas hambaarsti vastuvõttudel 22.03.2017. a, 21.04.2017. a, 15.12.2017. a, 15.03.2018. a, 23.10.2018. a, 15.11.2018. a. M. M. pandi proteesisaajate järjekorda alles 23.10.2018. a. Käesoleva ajani (*05.03.2019. a) ei ole temale proteese paigaldatud. Hageja on seisukohal, et põhjendamatu on kostja tegevusetus vaatamata meditsiinilisele näidustusele alates 19.05.2015. a kuni hagiavalduse esitamise hetkeni, mil talle ei ole proteese paigaldatud. Samuti tugineb hageja sellele, et tulenevalt tema hammaste seisundist vajas ta alates vanglasse saabumisest peenestatud toitu. Seda võimaldati talle alles 23.10.2018. a arsti otsusega. Seoses proteeside mittepaigaldamisega on hageja pidanud tundma valu ning tema hammaste seisukod on halvenenud. Ta ei saanud närida tahket toitu, kuid enne 23.10.2018. a talle peenestatud toitu
ei võimaldatud. Hageja saab närida 1,5 hambaga (1 all ja 0,5 üleval). Tema esihambad on kulunud. Hageja on kannatanud üle 3,5 aasta hambavalusid ning osa toitu ka ära visanud kuna ei saanud seda süüa. 11.11.2018. a võimaldati M. M.le esimest korda purustatud salatit. 28.07.2015. a hambaarsti vastuvõtul teatas arst, et ei hakka parandama ülemist tarkusehammast (28), millest oli selleks ajaks suur kild väljas. 26.05.2016. a vastuvõtul ütles hambaarst, et tema ei saa midagi teha. Arst keeldus väljastamast tõendit, et M. M. hambad vajavad kroonimist ning seda oli hageja vajadusel nõus tegema ka vanglast väljas. 23.01.2017. a tuli lahti ajutiselt kuni hammaste lõpliku kroonimiseni 2015. a paigaldatud hambasild (nr 14 – 17). 18.03.2017. a läks ühe esihamba (41) ige paiste ja hammas muutus niivõrd tundlikuks, et hammustamine oli võimatu. Seega puudus M. M.l purihammas, millega toitu närida (28), sild, millega toitu purustada (14-17) ja esihammas oli nii valus, et hammustamine oli võimatu. 22.02.2017. a toimus hambaarsti vastuvõtt, kus hambasild pandi tagasi ja sellega ravi lõppes. Samas ei tehtud esihamba juurest pilti, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kui suur põletikukolle on. Proteesimise kohta ütles arst, et seda oleks vaja teha, kuid tema otsus selles asjas ei loe. 21.04.2017. a vastuvõtul pani hambaarst tarkusehambale (28) plommi, mis tuli õhtul ära. 10.07.2017. a esitas M. M. taotluse, et talle paigaldataks proteesid sel määral, et saaks toitu närida ja tundlikust vähendavat pastat, et saaks toitu hammustada. Vangla jättis taotluse läbi vaatamata. 01.09.2017. a (registreeritud 05.09.2017. a) esitas M. M. taotluse, et temale õhtul antav õun vahetataks sellise puuvilja vastu, mis ei oleks happeline ja mida süüa saaks. 15.12.2017. a parandas hambaarst uuesti poolikut tarkusehammast (28). Seekord jäi plommi pidama, kuid selle parandamiseks kulus ca 2,5 aastat ja senikaua ei saanud M. M. toitu närida. Sarnased probleemid, kus tarkusehammas (28) lagunes ära jätkusid ka 2018. a. Hageja leiab, et hagejale hambaproteeside mittevalmistamisega või valmistamise viivitamisega on kostja rikkunud hageja suhtes tervishoiuteenuse osutamise nõudeid. Tervishoiuteenuste osutamise nõuete rikkumise tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju hingeliste ja füüsiliste kannatuste näol. Hageja palub kohtul kostjalt hambaproteeside mittevalmistamisega või valmistamise ebamõistlikult pika aja jooksul viivitamise eest hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. KOSTJA (EESTI VABARIIK TALLINNA VANGLA KAUDU) VASTUS
2.Kostja on seisukohal (I kd tl 46-50), et hagiavalduses on üldsõnaliselt heidetud ette tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist nii Tallinna Vanglas kui ka Viru Vanglas viibimise ajal, kuid sellest ei selgu, millist tegevust või tegevusetust heidetakse ette konkreetselt Tallinna Vanglale ja millist Viru Vanglale. Samuti jääb arusaamatuks, milline mittevaraline kahju hagejale tekkis, milles see väljendus ning kuidas on see põhjuslikus seoses konkreetsele vanglale etteheidetud tegevusega. Tallinna Vangla saab võtta seisukoha hagiavaldusele perioodi 19.05.2015. a – 03.01.2017. a kohta, mil hageja viibis Tallinna Vanglas. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei nähtu, et Tallinna Vangla oleks lepingust tulenevat kohustust rikkunud ning seega ei saanud hagejal kostja tegevuse tagajärjel tekkida ka väidetavat mittevaralist kahju, mille eest peaks kostja vastutust kandma. Tallinna Vanglas viibimise ajal käis hageja hambaarsti vastuvõtul kaks korda, s.o 28.07.2015. a ja 26.05.2016. a. Tervisekaardi 28.07.2015. a väljavõttest (ravilugu nr 356), mille hageja kohtule on esitanud, nähtub, et 28.07.2015. a käis hageja hambaarsti vastuvõtul profülaktilisel läbivaatusel, kus arsti hinnangul ta ravi ei vajanud. Samast nähtub, et arst ei näinud objektiivset vajadust tema purihamba parandamiseks. 26.05.2016. a viibis hageja teist korda hambaarsti vastuvõtul profülaktilisel läbivaatusel ning tervisekaardi kandest (ravilugu nr 408) nähtub, et implantaadid olid väljas, ilma kattekruvideta, põletikku polnud. Samast kandest nähtub, et implantaadid kuulusid
eemaldamisele. Kuna sel hetkel põletiku tunnused puudusid, siis ei olnud koheselt (erakorraliselt) implantaatide eemaldamine vajalik, mistõttu ei väljastanud hambaarst ka saatekirja kirurgi juurde viimiseks (vanglas sellist protseduuri ei tehta). Eeltoodust ei nähtu, et hageja oleks kordagi hambaarsti vastuvõtul taotlenud hambaproteese või andnud teada, et tal oleks vaja erimenüüd tulenevalt mälumisprobleemidest. Mõlemal korral, kui hageja hambaarsti vastuvõtul käis, oli see ajendatud tema enda soovist. Kui tal oleks tegelikult esinenud hambavalu või muud probleemid, nt see, et ta väidetavalt süüa ei saanud, siis oleks ta saanud uuesti hambaarsti vastuvõtule minna. Seda ta aga ei teinud, millest võib järeldada, et tegelikult hambad talle niivõrd suuri vaevusi ei põhjustanud. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes väidetavalt kannatas pidevalt mälumishäirete all ja tundis valu, ei pöördunud koheselt arsti poole ega andnud sellest teada. Hageja tervisekaardist ei nähtu, et arst oleks pidanud vajalikuks hagejale tavalisest erinevat toitumiskorda (peenestatud toitu) määrata. Samast ei nähtu ka, et hageja ise oleks väitnud, et ta ei saa puuduvate hammaste tõttu süüa või teatud toite süüa, mistõttu oleks vajalik peenestatud toit. Samuti ei nähtu ka Tallinna Vangla dokumendiregistrist, et hageja oleks kordagi sellise probleemiga pöördunud ja erimenüüd taotlenud. Arvestades, et ainuüksi Tallinna Vanglas viibimise ajal esitas hageja vanglale aktiivselt erinevaid liiki pöördumisi (dokumendiregistrist nähtuvalt 182 kirjalikku pöördumist), sh tervist puudutavates küsimustes, on äärmiselt ebausutav, et juhul, kui ta poleks saanud vangla poolt pakutavat toitu süüa, ei oleks ta aktiivselt püüdnud enda olukorda parandada. Seega jääb arusaamatuks hageja selline etteheide, kuivõrd Tallinna Vanglas viibimise ajal pole ta kordagi peenestatud toitu taotlenud. Ainuüksi asjaolu, et hagejal jäi vabadusest proteesimine pooleli, ei tähenda, et vangla peaks seda jätkama. Kostja on seega seisukohal, et hageja ei ole hagis esitanud tõendeid ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta, sh ei ole hageja tõendanud, et vangla tervishoiuteenus ei vastaks üldisele tasemele, samuti, et tervishoiuteenuse osutaja väidetav rikkumine oleks süüline. Hageja ei ole tõendanud, et Tallinna Vangla meditsiiniosakonna diagnoosi- või ravivea tulemusel on talle kahju tekkinud, mis saaks olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Seda, et vanglas ei viidud lõpule vabaduses alustatud proteesimist, ei saa pidada tervisekahjuks. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis kuidagi halvenes ainuüksi asjaolust, et talle ei paigaldatud hambaproteese ega ole asunud ka kordagi seisukohale, et hambaproteesimise vajadus oleks olnud erakorraline. Ebausutav on hageja väide, et ta pidi aastaid kannatama hambavalu. Hageja ei ole kordagi hambavalu hambaarsti vastuvõttudel kurtnud. Tervisekaardi järgi on hageja 26.05.2016. a hambaarsti vastuvõtul ka teada andnud, et võtab seljaprobleemide tõttu diklofenakki, millel on teatavasti valuvaigistav toime. Kuna hagejal esinesid seljavalud, siis sai ta tervisekaardist nähtuvalt Tallinna Vanglas viibides pidevalt erinevaid valuvaigisteid, sh Sirdalaudi, Ibumetini, Paracetamoli ja Lyricat. Seega on ebausutav, et hageja hambavalu pidi kannatama. Hambaproteeside vajalikkuse üle otsustab vanglast töötav hambaarst lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Hambaproteeside panemine ei kuulu erakorralise arstiabi alla, vaid on plaanilises korras osutatav tervishoiuteenus. Hambaproteesid on näidustatud juhul, kui isikul on üle 50% mälumisfunktsioonist häiritud ning kaasuvad maofunktsiooni häired, kuid proteesid paigaldatakse vangla kulul üksnes nendele kinnipeetavatele, kelle karistusaeg on pikem kui 5 aastat. Kui isik viibib vanglas vahistatuna, siis hambaproteese ei tehta, kuna proteeside tegemine on pikaajaline protsess, mis nõuab isiku kohalolekut, kuid vahistatu võidakse vanglast iga hetk vabastada. Hambaproteeside valmistamine ja paigaldamine eeldab hambaarsti vastuvõttu, kes kaardistab isiku suu olukorra ja hindab suuhügieeni (hambaproteesid eeldavad ilma vanade hambajuurteta igemeid). Proteeside valmistamine ja paigaldamine vangla kulul toimub vaid siis, kui vanglas töötav hambaarst on vastava hinnangu andnud. Juhul, kui isik vastab vangla kulul proteeside paigaldamise kriteeriumitele, siis lisatakse isik ühtsesse järjekorda. Ajal, mil hageja Tallinna Vanglas viibis, oli proteeside valmistamise järjekord ca 1,5 aastat, lisaks proteesi tegemine kuni nende kättesaamiseni võis võtta kuni 6 kuud. Arvestades tehniliste ja rahaliste vahendite
piiratust, on ravijärjekorrad vanglas paratamatud. Perioodil, mil hageja Tallinna Vanglas hambaarsti külastas, oli ta vahistatu staatuses. Hageja suhtes jõustus süüdimõistev otsus 18.10.2016. a ning ta paigutati 03.01.2017. a edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglasse. Seega isegi juhul, kui eeldada, et hagejal oleks olnud õigus saada riigi kulul proteesid, siis arvestades sel ajal olnud ravijärjekorra pikkust, ei oleks tõenäoliselt ka juhul, kui hageja oleks pandud vastavasse järjekorda, talle jõutud Tallinna Vanglas proteese valmistada.
KOSTJA (EESTI VABARIIK TALLINNA VANGLA KAUDU) VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 64-66) märkis kostja, et hageja tervis on olnud Viru Vanglas viibides pidevalt vangla tervishoiutöötajate kontrolli all. Sealhulgas on talle tervishoiuteenust osutanud vangla hambaarst. Viru Vangla esitab hageja tervisekaardi koopia alates 01.01.2017. a, millest nähtub nii tervishoiuteenuse osutamine. Tervisekaardilt ei nähtu hageja väidetavaid pidevaid hambavalusid, samuti peenestatud salati vajadust enne 23.10.2018. a, mil hageja vastava soovi tervishoiutöötajale avaldas. Hageja terviseandmetele tuginedes ei ole eluliselt usutavad hageja väited selle kohta, et ta ei saanud vangla poolt osutatavast tervishoiuteenusest tulenevalt süüa vangla pakutavat toitu. Viru Vangla on seisukohal, et kostja ei ole hagejale mittevaralist kahju tekitanud. Asjaolu, et hagejal olid vanglasse sattudes hambad juba kulunud, osad puudusid ja esines muid hammaste tervisega seonduvaid probleeme, ei tähenda, et selliste probleemide esinemise ja ka süvenemise saab omistada vanglatele. Vanglates on kinnipeetavale olnud tagatud hambaarsti teenus ja asjakohane ravi. Üldteadaolevalt ei garanteeri ükskõik kui hea ravi igal juhul patsiendi paranemist.
POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD
4.Lõppseisukohas märkis hageja, et kostja on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut sellega, et ei ole paigaldanud alates 19.05.2015. a kuni kohtulahendi tegemise ajani hambaproteese ega ole võimaldanud kuni 11.11.2018. a peenestatud toitu. Hagi on põhjendatud sellega, et EIK on korduvalt leidnud, et kohase meditsiiniabi võimaldamata jätmine kinnipeetud isikule on artikli 3 rikkumine. Kostja on ravi osutamisega ebamõistlikult viivitanud ja see on põhjustanud tervisekahju süvenemise. Kostja viitab oma vastuses, et hageja hammaste proteesimine toimus ODE hambakliinikus 2022. aasta esimesel poolel. Seeläbi on proteeside valmistamisega viivitatud 7 aastat. Niivõrd pikk viivitus võib anda alust mittevaralise kahju nõudele. Kostja ei ole esitanud täpseid andmeid, et puuduv eelarve või kinnipeetavate järjekord ei võimaldanud saada vajaliku ravi varem. Ka riigi poolt piisavate vahendite mitteeraldamine võib anda aluse kahju hüvitise nõudeks. M. M. söömiseks vajalikku tarkusehammast keelduti Tallinna Vanglas parandamast 28.07.2015. a vastuvõtul. Viru Vanglas tehti selle hambaga küll ravitoiminguid, kuid need ei olnud edukad. Hammas tehti ODE kliinikus korda alles 31.07.2020. a. Seda, kas hageja vajab proteesimist, hinnati esimest korda peale kohtumenetluse algust 12.11.2019. a ja esimene kord osutati reaalset ravi 31.07.2020. a. Hageja on seisukohal, et riigi ülesanne on tagada, et vajadusel oleks riiklikult tunnustatud eksperte. Juhul kui riik on ise vaidluse teiseks pooleks ega suuda ekspertiisi teostamist tagada, kehtib ümberpööratud tõendamiskoormus, so riik peab ise tõendama, et ta pole hagejale kahju tekitanud. Stomatoloogia ekspertide puuduse tõttu ei olnud võimalik menetluses ekspertiisi korraldamine.
5.Lõppseisukohas märkis kostja, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et riik peab tagama igal tervishoiuteenuse erialal riiklikult tunnustatud eksperdid, kes ekspertiisi teeksid, vastase juhul tuleb tõendamiskoormis ümber pöörata. Esiteks ei ole seadusandja sellisel puhul ümberpööratud tõendamiskoormist ette näinud, teiseks on selline seisukoht ka sisuliselt põhjendamatu. Nimelt annab TsMS § 294 lg 1 laia, sisuliselt avatud loetelu isikutest, kes võivad tsiviilasjas ekspertiisi teha, sisuliselt on ainult üks vältimatu tingimus – eksperdil peavad olema eriteadmised uuritavas teemas. Ehk siis – lihtsustatult öelduna oleks saanud hageja välja pakkuda hambaarsti ja/või proteesiarsti pädevusega isiku, kes ei ole ka riiklikult tunnustatud ekspert, sh ei pea ekspert olema Eestist. Lisaks ei ole vähetähtis nt seegi, et kostjale teadaolevalt ei ole hageja eelnevalt pöördunud Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kus antakse hinnanguid ka hambaraviteenusele. Seega kannab hageja riisikot, kui ta pöördus tsiviilkohtusse nõudega, mille tõendamiseks tal tõendeid napib. Hageja väitel oli tal enne vangistust kõik valmis selleks, et proteesid paigaldada, kuid vahistamine tegi selle võimatuks. Samas ei üritanudki hageja vahistamise ajal astuda samme, et pooleli jäänud proteesimine lõpetada, taotledes nt vanglast väljaviimist oma raviarsti juurde. Seega ei püüdnud hageja tekkida võivat kahju ära hoida. Siiski tuleb tõdeda aga sedagi, et hagejal puuduvad alates kinnipidamisest rahalised vahendid (mida tõendab tema menetluses rahuldatud riigi õigusabi andmise määruses 2-18- 15143 kirjeldatud asjaolud), teadaolevalt on tema suhtes ka mitmeid nõudeid täitmisel. Arvestades implantaatide maksumust, ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks ka reaalselt saanud vahistamise eelselt endale teenust, mille andmata jätmist ta riigile ette heidab, lubada. Selleks, et raviteenuse osutamata jätmist saaks vanglatele ette heita, tuleb vältimatult kindlaks teha, et vanglal oli sellise teenuse osutamise kohustus. Kostja on seisukohal, et sellist kohustust ei olnud hageja suu eeltööde omapärast tingituna. Hagejale olid paigaldatud lõualuusse kruvid (tihvtid), millele siis pidi kinnitatama kroonid. Riik ei pea tagama mitte igasugust tervishoiuteenust riigi kulul. Seda ei toimu ka väljaspool vanglat – Tervisekassa on kehtestanud teenuste ja ravimite loetelu, mille rahastamise kohustuse Tervisekassa üle võtab. Sama põhimõte on kehtiv ka vanglas viibivate isikute puhul – VangS § 491 alusel on Vabariigi Valitsus andnud välja määruse nr 330, kus lisas 1 on välja toodud ka hambaraviteenused, mida riik kinnipeetavatele osutab. Tihvti otsa kinnitatavate implantaatide paigaldamist antud loetelus ei ole, kinnipeetaval on õigus saada plaatproteese. Siinjuures on oluline see, et hageja taotlusel 01.06.2023. a istungil üle kuulatud ODE kliiniku arst kinnitas, et hageja suus teostatud eeltöid arvestades talle plaatproteeside valmistamine/paigaldamine võimalik ei olnud. Seega, kuigi objektiivselt oli hageja hammastik probleemne, siis asjaolusid arvestades esinesid objektiivsed takistused selleks, et riigi poolt rahastatud proteesimisteenust osutada. Kuna tegemist oli asjaoluga, mida kostja ei saanud mõjutada, siis oli tegemist sisuliselt vääramatu jõu olukorraga, nagu seda kirjeldab VÕS § 103 lg 2. Seega oli vanglate tegevus hagejale proteeside tegemata jätmisel vabandatav. See, et aastal 2022 leidis Viru Vangla erakorraliselt rahalisi vahendeid selliste proteeside tegemiseks, mida määrus nr 330 ei kirjelda, ei tähenda et vanglad oleksid juba varasemalt sellised proteesid pidanud tegema. Peenestatud toidu väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osa – teatud juhtudel võiks möönda, et see alluks VangS § 41 lg-s 1 sätestatud vangi inimväärika kohtlemise kontrolli nõudele. Selline nõue alluks halduskohtule ning seda käesolevas menetluses lahendada ei saa. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel (vangistusseaduse, VangS § 49 lg 1). Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 52 lg 2 ja 53 lg 1).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
9.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
10.Tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul peab tõendamise üldpõhimõtte järgi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud ja põhjustanud sellega hagejale mittevaralist kahju. Kostjal on võimalik tõendada oma süü puudumist. Eelnevast järelduvalt tuleb kindlaks teha, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust (kas kostja tagas tervishoiuteenuse osutamise kooskõlas VÕS §-ga 762 ja sellekohaste avaliku õiguse normidega).
11.Asja materjalidest nähtub, et 18.03.2017. a anamneesis on märgitud: „tugev hambavalu, igemed paistes, valulik palpeerimisel“ (ravilugu nr 506, I kd tl 88). 23.10.2018. a pani stomatoloog (Y) hageja proteesisaajate järjekorda (haigusjuht nr A14207 20, I kd tl 73). Anamneesi kohaselt „kurdab ikka proteesitöö suhtes. Soovib peenestatud salatit. Nõuab nüüd kasvõi ülemist plaatproteesi. Hambal ära tulnud täidis. Alumised esimesed hambad liiguvad ja valusad“. 26.10.2018. a kurdab M. M. igemete paistetust (haigusjuht nr A14316 20, I kd tl 73). 28.10.2018. a kurdab M. M., valu ja paistetust ülemises igemes. Obj.: näo vasakul poolel näha turset (haigusjuht nr A14452 20, I kd tl 73). 05.01.2022. a on ODE kliinikus toimunud raviplaani täpsustamine: „Puuduvad 25, 26 hambad pärast implantaatide eemaldamist, samas luukadu, nii et praegu implantatsioon võimatu /.../ 27 vajab juureravi ja ülesehitust ning krooni /.../ Alumistele eeshammastele saab teha silla, implantaatidele samuti. Ülalõuga eemaldatav protees /.../“ (II kd tl 65).
12.Kohus nõustub hagejaga, et ajavahemikul 19.05.2015. a kuni käesoleva ajani hagejale proteeside mittevalmistamise võimaldamine on ebamõistlik ning seeläbi on kostja rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Hageja pandi proteesisaajate järjekorda alles 23.10.2018. a ning alles 2022. a jaanuaris suunati hageja eriarsti juurde raviplaani koostamiseks, kuigi hageja hammaste seisund eeldas ilmselgelt proteesimise vajadust (*hageja sai närida 1,5 hambaga). Seega on kostja viivitanud hagejale proteeside valmistamisega üle 8 aasta (*kohtuotsuse tegemise aja seisuga). Vaidlust ei saa olla ka selles, et hageja hammaste seisund
ilmselgelt halvendas hageja elukvaliteeti. Üldtuntud on asjaolu, et kui isikul on puudu enamus hammastest ning isikul pole hambaproteesi, siis tulenevad sellest isikule olulised füüsilised ja hingelised kannatused. Tänapäeva meditsiin võimaldab puuduvaid hambaid erinevate proteesimislahendustega asendada. Asjaolu, et hambaproteesideta olek tekitas hagejale kannatusi, on tõendatud muu hulgas asjaoluga, et hageja on arstivisiitidel proteeside puudumist ja igemete valulikkust kaevanud.
13.Kuna kostja vastutab hagejale lepingurikkumisega tekitatud kahju eest, peab ta VÕS § 134 lg-te 1 ja 5 järgi hagejale kahju hüvitama. Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
13.Kohtuasjas nr XXX (X vs Viru Vangla) on Tartu Ringkonnakohus pidanud mõistlikuks hüvitise suuruseks 1 000 eurot proteeside tegemata jätmise eest ca 2,5 aasta jooksul. Arvestades seda, et käesolevas asjas on viivitatud hageja hammaste proteesimisega ca 8 aastat, mõistab kohus mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt välja 3 000 eurot.
14.Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi ning kostjal menetluskulud puuduvad, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.