4.Kuulutada haldusasja tervisekaardi väljavõtteid puudutavas osas kinniseks.
määruse
avaldamisel
menetlus taotleja (kolmel leheküljel)
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Määrus toimetatakse taotlejale kätte ning saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla ametnik võttis 14.02.2020 X.X.le saabunud maksikirjast ära kaks hambaharja ning koostas selle kohta esemete äravõtmise akti.
2.X.X. esitas 13.03.2020 Viru Vanglale vaide, milles palus vanglal anda talle 14.02.2020 makskirjaga saabunud hambaharjad kambrisse. Vaide kohaselt on tänu vangla poolt osutamata jäänud hambaravile tekkinud olukord, kus vaide esitaja hambad on nii tundlikud, et ta saab neid pesta vaid ülipehmete hambaharjadega, mida vangla poes ei müüda. Samuti pole neid otstarbekas poest osta. Vangla poes müüdavad hambaharjad ei ole piisavalt pehmed ning nende kasutamine tekitab vaide esitajale valu. Kui vaide esitaja oma hambaid ei pese, hakkavad need tugevalt valutama ning söömine muutub võimatuks. Vangla pole andnud vaide esitajale tööd, mistõttu puudub tal raha, et katta vangistusega kaasnevaid vältimatuid kulusid, ning ta peab
3-20-514 paluma saata endale raha lähedastel. Vangla poes müüdav kaup on 20% kallim kui vabaduses ning lähedaste saadetavast rahast kantakse suur osa vabanemis- ja nõuete fondi. Raha saatmise kõrval on teiseks võimaluseks see, kui lähedased ostavad asjad poest ning saadavad need maksikirjaga vanglasse. Justiitsministri määrus ega vangla direktori korraldus ei keela vanglas hambaharja omamist, samuti ei keela õigusaktid kirjaga asjade saamist. Vangla paneb vaide esitaja teadlikult olukorda, kus ta peab tundma pidevat ja tugevat valu. Hambaharja, mida vaide esitaja kasutab, saab ta kasutada veel üksnes ca 1 kuu.
3.19.03.2020 saabus Tartu Halduskohtule X.X. 15.03.2020 taotlus, milles ta palub esmase õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat tooma talle kambrisse 14.02.2020 maksikirjas saabunud hambaharjad. Taotluse kohaselt ei saa taotleja ilma talle 14.02.2020 maksikirjaga saabunud hambaharjadeta hambaid pesta, sest tegemist on spetsiaalsete, eriti tundlike hammaste pesuks mõeldud hambaharjadega. Ametnik tegi ettepaneku need hävitada (justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 72 lg-d 1 ja 2). Taotluse esitamise ajani ei ole direktori määratud isik seda ettepanekut kinnitanud või teist otsust teinud (VSkE § 72 lg 3), mistõttu saab taotleja vaidlustada vaid vangla tegevust. Taotleja palub asja menetlemisel arvestada 13.03.2020 vaides nimetatud põhjendusi, mida ta ei hakka kordama. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Kohus palus 19.03.2020 kohtunõudes Viru Vanglal esitada kohtule taotleja vaie ja taotluses viidatud Viru Vangla dokumendid ning teatada, kas vangla on taotlejalt ära võetud hambaharjad hävitanud või mitte.
5.Viru Vangla selgitas 19.03.2020 vastuses kohtunõudele, et vangla ei ole taotlejale saabunud hambaharju vastuse esitamise ajaks hävitanud, ning edastas kohtule palutud dokumendid.
6.Kohus palus 24.03.2020 kohtunõudes Viru Vanglal esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele, selgitada maksikirjast hambaharjade äravõtmise põhjuseid ning märkida, kas vanglale teadaolevalt on taotlejale ka varem samasuguseid hambaharju saadetud ja neid talle kätte antud või mitte.
7.Viru Vangla palus 30.03.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning märkis järgmist. Vaidlusalune hambahari ei ole oma olemuselt meditsiiniline abivahend, vaid tegu on tavalise kaupluses müüdava hambaharjaga. Ka vangla meditsiiniosakond ei ole taotlejale mingit erilist hambaharja ette näinud. Põhjendamatud on taotleja etteheited seoses kinnipeetavale saadetavate rahaliste vahendite jaotusega ning väide, et vangla kaupluses müüdavad kaubad on igal juhul 20% kallimad vabaduses müüdavatest. Taotleja on jätnud tähelepanuta, et vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 teine lause sätestab vangla kaupluse juurdehindlusprotsendi sisseostuhinnale. Ka vangla kaupluse teenuse osutaja ostab kaubad eelduslikult hulgimüüjalt nagu vanglaväline kaupleja ning vahe on ainult selles, et kui vanglavälisel kauplejal ei ole maksimaalne juurdehindlusprotsent määratud, siis vangla kaupluse pidajal on selleks 20% sisseostuhinnast. Kinnipeetaval tuleb teha sisseostud eeskätt vangla kaupluse vahendusel. Selleks on kaks võimalust – esiteks osta vangla kaupluse tavasortimendis olevaid tooteid, teiseks osta kaupu, mida sortimendis ei ole, Viru Vangla kodukorra p-s 16.10 sätestatud korras selleks esitatud taotluse alusel. Taotlejale on vastavat korda vanglateenistuse poolt selgitatud ning kui ta oleks vastava taotluse esitanud, ei oleks vangla vastavat ostu takistanud ning oleks soetustaotlust toetanud. Vangistuse üks eesmärkidest on suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele ning üks osa sellest on see, et vangil tuleb täita oma rahalisi kohustusi, sh võlgnevusi riigi ees. Sarnaselt vabaduses viibivate isikutega tuleb seda teha kõikidest laekuvatest vahendistest. Samuti on üldteada see, et mida suurem on kinnipeetava poolt vangistuse jooksul vabanemisfondi kogutud
3-20-514 rahasumma, seda suurem on tõenäosus, et ta ei pane kohe pärast vabanemist toime uut kuritegu elatusvahendite saamiseks. Ka õiguskantsler on hinnanud lähedaste poolt kinnipeetavale raha ülekandmise ja asjade saatmise valiku õiguspärasust ning asunud seisukohale, et eelistada tuleb raha ülekandmist. Taotlejale maksikirjas saadetud hambaharjad jäeti talle kätte andmata VangS § 15 lg 2 p 3 alusel. Tänapäeval kaupluses müüdav hambahari on oma ehituselt mitmeosaline ning arvestades inimeste leidlikkust, ei saa välistada, et seda kasutatakse peidikuna keelatud asjade ja ainete sissetoimetamiseks vanglasse. Selleks, et seda välistada, tuleks saadetud hambahari kontrollimiseks n-ö osadeks laiali võtta, pärast seda oleks see aga jäädavalt kahjustatud ega oleks hügieeniline. Kuna hambahari ei maksa iseenesest palju ning seda on võimalik soetada vangla kaupluse vahendusel, ei ole keeld ebaproportsionaalne. Asjaolu, et varasemalt (viimati 24.04.2019) on taotlejale saadetud hambahari kätte antud, ei välista vangla julgeolekuhinnangu muutmist ning maksikirjast hambaharja kätte andmata jätmist. Ära võetud esemetega toimitakse vastavalt VSkE-s sätestatud keelatud esemete regulatsioonile. Käesoleval ajal ei ole hambaharja kättesaamine taotlejale ka hädavajalik HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Taotleja on esitanud 20.03.2020 vanglale taotluse hambaharja väljastamiseks, soovides hambaharja järgmisel kuul, s.o aprillis. Taotluse lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud.
8.31.03.2020 saabus kohtule taotleja avaldus, milles ta märgib, et ta ei tea avalduse esitamise ajani, mida vangla talle saadetud hambaharjadega edasi plaanib teha, ning et vanglast sõltumatu hinnangu taotleja hammaste tervisele on võimalik saada Tartus asuvalt Ode kliinikult.
KOHTU SEISUKOHT
9.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
10.Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest (taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu, s.o 15.11.2019–14.03.2020 kohta) nähtuvalt on täidetud majanduslikud eeldused talle menetlusabi andmiseks. Seetõttu vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, ilma selle kohta täpsemaid põhjendusi esitamata (HKMS § 116 lg 1).
11.Taotleja on palunud kohustada Viru Vanglat andma talle esialgse õiguskaitse korras kambrisse talle 14.02.2020 maksikirjaga saabunud pehmete harjastega hambaharjad. Kuigi kohtule esitatud pöördumine on pealkirjastatud kaebusena, tuleb seda kohtu hinnangul tõlgendada esialgse õiguskaitse taotlusena.
12.HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka pärast haldusorganile vaide esitamist vaidemenetluse ajal. Taotleja on esitanud 13.03.2020 vanglale vaide (registreeritud 17.03.2020 nr 6-12/62-1), milles palus kohustada vanglat tooma tema kambrisse hambaharjad, mis saabusid talle 14.02.2020 maksikirjaga. Seega saab pidada vaidemenetlust esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel alustatuks ning esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb kohtul arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
14.Taotleja sõnul on tema hammaste seisukord selline, et ta saab neid ilma endale valu tekitamata pesta üksnes eriti tundlikele hammastele mõeldud hambaharjadega. Kohtul puudub taotleja tervisekaarti tehtud sissekannete (26.04.2018, 26.09.2019 ja 19.12.2019) ning tsiviilasja nr 2-19-3463 materjalide pinnalt alus kahelda, et taotlejale võib tugevamate
3-20-514 harjastega hambaharja kasutamine põhjustada valu. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks koguda taotleja hammaste tundlikkusega seotud asjaolude kohta täiendavaid tõendeid (näiteks taotleja viidatud Ode hambakliinikult) ning loeb taotleja väited usutavateks. Hoolimata eeltoodust ei saa taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu jaatada, sest taotlejal on olemas alternatiivsed võimalused talle sobivate hambaharjade saamiseks.
15.VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. VsKE § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all ning tasub sisseostu eest oma isikuarvelt. Sisseoste võimaldatakse teha vähemalt üks kord kuus (VsKE § 74 lg 4). Viru Vangla kodukorra p-s 16.10 sätestatu kohaselt võivad kinnipeetavad osta kaupluse sortimendis olevaid esemeid ning erandjuhul võivad nad soetada ka esemeid, mida kaupluse sortimendis ei ole. Eeltoodud regulatsioonist nähtub, et taotlejal on võimalik soetada tema hammastele sobiv hambahari vangla vahendusel ka juhul, kui seda kaupluse sortimendis ei ole, ning vajadus nende maksikirjaga saamiseks puudub. Vangla on käesolevas menetluses kohtule kinnitanud, et ei ole taotleja poolt tema soovitud hambaharja soetamist takistanud, vaid toetaks selle soetust. Kohtul puudub alus nende väidete tõelevastavuses kahelda. Kohtule on edastatud ka taotleja 20.03.2020 taotlus, milles ta palub vanglal väljastada talle mõni eriti pehmete harjastega hambahari (Jordan sensitive soft või mõne teise firma hambahari, mis on supersoft või slimsoft). Vangla ei ole seda taotlust veel lahendanud.
16.Taotleja üldsõnalised väited vanglas müüdavate kaupade kallidusest ning VangS §-s 44 sätestatud mahaarvamiste ebamõistlikkusest ei anna põhjust arvata, et tema poolt soovitud hambaharja soetamine tema vanglasisesele kontole saadetud raha eest oleks võimatu või riivaks ebaproportsionaalselt tema õigusi. Asja materjalide juurde võetud taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et näiteks 14.03.2020 seisuga olid tal hambaharja soetamiseks piisavad vahendid olemas. Samuti on vangla asjakohaselt viidanud sellele, et VangS §-s 48 sätestatud juurdehindluse protsenti ei arvestata väljaspool vanglat asuvates kauplustes müüdavate kaupade jaehindadest, vaid sisseostuhinnast, mistõttu ei saa pidada vangla vahendusel soetatavat kaupa väljaspool vanglat müüdavast kaubast ka oluliselt kallimaks.
17.Eelnevatel põhjendustel on kohtul piisavad alused arvata, et taotleja saab enda kasutusse tema hammastele sobiva hambaharja ka ilma talle maksikirjaga saadetud hambaharjade kätteandmiseta.
18.Vangla kirjeldatud hinnangut taotlejale maksikirjaga saadetud hambaharjadest tulenevale võimalikule ohule vangla julgeolekule ei saa pidada põhjendamatuks. Vastavalt VangS § 15 lg 2 p-le 3 on kinnipeetavale muu hulgas keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. VangS § 15 lg 4 annab vanglateenistusele õiguse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Samuti on vanglateenistusel õigus VangS § 15 lg-s 2 sätestatud alustel täiendavalt keelata kirjavahetuse teel asjade saamist (VangS § 28 lg 4). Muu hulgas on Viru Vangla kodukorra p 7.1.50 alusel kinnipeetavatele keelatud kodukorras nimetamata esemed, mille korrektne läbiotsimine on ajamahukas või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kaotada nendele ette nähtud hügieenilisuse või kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas vajalikud või teiste lubatud asjadega asendatavad.
19.Välistada ei saa, et tänapäeval müügil olevatesse hambaharjadesse saab peita vanglas keelatud esemeid. Vangla poolt nende avastamiseks tehtavad toimingud võivad aga muuta hambaharja kasutuskõlbmatuks või ebahügieeniliseks. Vangla sellist praktikat, kus kinnipeetavale kirjaga saadetud asjade puhul hinnatakse igakordselt individuaalselt, kas tegemist on VangS § 15 lg 2 mõttes keelatud esemega, on peetud lubatavaks ka kohtupraktikas
3-20-514 (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2020 määrus nr 3-18-500, p 15).
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X.
22.Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus haldusasja menetluse taotleja terviseandmeid kajastavate tõendite (tervisekaardi väljavõtete) osas kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.