1.M M esitas 05.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja soovib tühistada Tallinna Vangla 01.10.2018.a otsuse nr 5-37/18/59-9 ja esitada kahjunõude. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 06.05.2018 Tallinna Vanglale kahjunõude, milles ta palus hüvitist saamata jäänud hambaravi, proteeside ja hügieenivahendite eest ning selle eest, et ta pidi perioodil 19.05.2015 - 03.01.2017 valu kannatama ja ei saanud kogu sööki süüa. Kaebaja sõnul tagastas vangla kahjunõude 01.10.2018.a otsusega nr 5-37/18/59-9. Kaebaja on 04.10.2018. a esitanud riigi õigusabi taotluse Viru Maakohtule. Kaebaja palus peatada käesoleva menetluse seniks, kuni kaebajal on võimalik konsulteerida advokaadiga. Kaebaja ei tea, millised nõuded esitada maakohtule ja millised halduskohtule. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest ning liita kaebus Viru Vangla vastu esitatud kahjunõude ja kohustamiskaebusega.
2.Kohus tegi kindlaks järgmist.
2.1.Tallinna Vangla jättis 01.10.2018.a otsusega nr 5-37/18/59-9 rahuldamata kaebaja taotluse hüvitada talle mittevaraline kahju. Vangla tekitas kaebajale kahju sellega, et: - vangla ei osutanud kaebajale hambaravi (proteesimine, ühe hamba parandamine,
implantaatide eemaldamine); - vangla ei andnud kaebajale hammaste tundlikkust vähendavat hambapastat ja ei võimaldanud erimenüüd (sh peenestatud toitu). Kaebaja märkis, et tema haigusloos puuduvad igasugused märked dieetmenüü vajaduse kohta ja selle kohta, et ta vajab spetsiaalset hambapastat; - vangla ei andnud kaebajale tavalist hambapastat ja hambaniiti. Kaebaja leidis, et vangla vastutab selle eest, et talle oleksid tasuta kättesaadavad kõik vajalikud hügieenitarbed. Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse tavalise hambapasta ja hambaniidi andmata jätmise osas rahuldamata põhjendusel, et õigusaktid ei kohusta vanglat reeglina väljastama kinnipeetavatele hügieeni eest hoolitsemiseks vajalikke vahendeid vangla kulul. Kaebaja ei esitanud Tallinna Vanglas viibides mingeid pöördumisi seoses suuhügieenitarvete mitteväljastamisega, millest võib järeldada, et kaebajal olid vajalikud hügieenivahendid olemas.
2.2.Kaebajale on tsiviilasjas nr 2-18-15143 Viru Maakohtu 05.11.2018.a määrusega antud riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena, sh nõude perspektiivikuse hindamiseks.
2.3.Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-3463 menetlusse võtnud kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitatud hagiavalduse Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Hagiavalduses taotletakse mittevaralise kahju väljamõistmist õiglases hüvitise määras kohtu äranägemisel tulenevalt sellest, et kostja on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Kostja ei ole paigaldanud alates 19.05.2015 kuni hagiavalduse esitamise (kohtulahendi tegemise) ajani hambaproteese ega võimaldanud kuni 11.11.2018 peenestatud toitu. Kohtu seisukoht
3.Kaebaja on esitanud kaebuse otsuse peale, millega vastustaja jättis kohtueelses menetluses rahuldamata tema kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja sõnul soovib ta saavutada talle tekitatud kahju hüvitamist. Kohus tõlgendab kaebust nii, et - kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4); - kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, millele ta tugines kohtueelses menetluses Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses; - kaebaja soovis esitada halduskohtule need nõuded, mis on halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslike vaidluste ehk vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Kaebuse alustest kuulub siia etteheide, et kaebajale ei olnud tasuta kättesaadavad tavaline hambapasta ja hambaniit. Kohtu käsutuses olevate materjalide põhjal taotleb kaebaja mitte hambapasta ostmiseks kulutatud rahasumma ehk varalise kahju, vaid mittevaralise kahju hüvitamist. Kõik muud kohtueelses menetluses esitatud kaebaja etteheited kuuluvad tervishoiuteenuste osutamise valdkonda. Sh möönab kaebaja, et arst ei määranud talle erimenüüd või eriomadustega hambapastat. Arsti pädevuses on otsustada, kas kinnipeetav vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist erikohtlemist ja millised kõrvalekalded tavarežiimist on vajalikud. Kui arst sellekohast otsust teinud ei ole, siis kuulub vaidlus erikohtlemise puudumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes maakohtu pädevusse. Kohus märgib, et kohtueelses menetluses esitatud kaebaja nõuded (välja arvatud tasuta hambapasta ja -niidi tagamata jätmine) on juba hõlmatud määruse punktis 2.3 nimetatud kohtuasjas, sh tugineb kaebaja hagis sellele, et ta ei saanud süüa tavatoitu hammaste puudumise ja tundlikkuse tõttu.
Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu alusel, et kaebajale ei olnud tasuta kättesaadavad tavaline hambapasta ja hambaniit.
4.Kohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus. Säte näeb kaebuse tagastamiseks ette kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäolisus. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (Riigikohtu 01.11.2018. a määrus nr 3-18-763, p 9). Kohtu hinnangul on kaebajale tasuta hambapasta ja hambaniidi tagamata jätmise puhul tegemist vähese intensiivsusega riivega. Kaebaja ei tugine sellele, et tal hammaste eest hoolitsemiseks vajalikud hügieenitarbed puudusid. Kaebaja näeb oma õiguste riivet selles, et vangla ei pakkunud neid asju talle omal algatusel ja tasuta (vangistus oli tasuline).
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole hambapasta või -niidi saamise soovidega vangla poole pöördunud. See, et kinnipeetaval tuleb reeglina omal kulul soetada hügieenitarbed, ei ole käsitletav RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõiguste olulise riivena. See tähendab, et mittevaralise kahju hüvitamine kaebajale rahas on praeguse kohtuasja asjaoludel väga vähe tõenäoline. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kohus tõlgendab kaebaja riigi õigusabiga seotud avaldusi nii, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi ka kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses (praeguses kohtuasjas). Kohus jätab selle taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaolude põhjal on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks praeguse kohtuasja raames ilmselt vähene.
7.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlemata kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja kohtuasjade liitmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.