AS Aktiva Portfolio hagi E.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
269,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood: 16013522; asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: E.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 16.10.2022 avalikult [teadaanne number 1980868])
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Jätta AS Aktiva Portfolio hagi E.P. vastu täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
Toimetada kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Tsiviilasi nr 2-22-100323 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
MENETLUSE KÄIK
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 06.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E.P. (kostja) 277,05 euro saamiseks (sh 169,97 eurot põhinõue, 20,50 eurot intress, 56,58 eurot viivis perioodi 12.0.2021 – 06.01.2022 eest 0,064450% päevas ja 30 eurot sissenõudekulud peale lepingu lõppemist). Kohus tegi 10.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 29.03.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 30.03.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.AS Aktiva Portfolio esitas 03.05.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E.P. vastu põhivõlgnevuse 169,97 euro, intressi 20,50 euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 35,86 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 04.05.2022 kuni põhinõude 169,97 euro määras 8% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning õigusabikulud 240,00 eurot.
4.Kohtu nõudel hageja 07.06.2022 täpsustas, et hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist 8. Hageja sissenõudekulude summa on 30,00 eurot mis koosneb: 30.06.2021 - tasulise kirja saatmine 15 eurot; 12.07.2021 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; 01.09.2021 – tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
5.Pärnu Maakohus võttis 08.06.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1980868). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 30.09.2022.
6.Kohtu nõudel hageja 10.07.2023 selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise. Laenuandjal on olemas tegevusluba ning allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt. Laenu andmine toimub sise-eeskirjade alusel. Laenuandja on hinnanud kõiki Finantsinspektsiooni 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-100323 vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi punkte sh hinnanud, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust). Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid, kus ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
7.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
7.1.Hagiavalduse kohaselt Inbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 24.10.2017 tarbijakrediidilepingu nr. HANZ05214 (dtl 33). Kostja soetas kauba maksumusega 299,00 eurot, mille eest kohustus maksma osamaksetena (dtl 34). Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 08.06.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 38) ja 29.06.2021 teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 39). Laenuandja loovutas 30.06.2021 oma nõude hagejale (dtl 39).
7.2.Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 40. osamaksest 12.03.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 43. osamakseni 12.06.2021. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 129,03 eurot.
7.3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 25% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 40. osamaksest, s.o 12.03.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 43. osamakseni s.o 12.06.2021 summas 20,50 eurot (5,41+5,22+5,03+4,84).
7.4.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi (dtl 41–42), kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist 8. Hageja sissenõudekulude summa on 30,00 eurot mis koosneb: 30.06.2021 - tasulise kirja saatmine 15 eurot; 12.07.2021 - tasulise kirja saatmine 5 eurot; 01.09.2021 – tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
7.5.Laenuandja loovutas 30.06.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 169,97 (299,00-129,03) eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.05.2022 lepingus toodud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 25%.
7.6.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
8.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
8.1.Dokumendid toimetati kostjale avalikult kätte 16.10.2022 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 31.10.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-100323
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-121-17, p 16).
11.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 24.10.2017 sõlmitud osamkasega tasumise müügilepingust nr HANZ05214 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole kohtule esitanud hagis ega seisukohas andmeid, et krediidiandja on järginud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Hageja on esitanud kohtule laenuandja selgituse (dtl 66), mille kohaselt oli laenu saamise taotluse esitamisel kostja märkinud sissetulekuks 400 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot. Krediidiinfosse tehtud päringust selgus, et viimasel ajal ei ole olnud maksehäireid ja aktiivseid maksehäireid ei olnud. Laenuandja arvutas, et kostjale saab anda taotletud laenu, mille kuumakse 60 kuu jooksul oleks 11,27 eurot.
14.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-22-100323 selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale krediidi andmisel kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti laenuvõtja maksevõimet pidi laenuandja lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatud tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Viimati nimetatud asjaolusid ei ole hageja kohtule esitanud.
16.Kuna laenuandjal ei olnud õigust küsida intressi suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning see oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise makseteks. Maksegraafikust (dtl 34) nähtub, et perioodil 24.10.2017–12.02.2021 on laenuandja arvestanud intressi katteks 310,50 eurot. Märgitust tulenevalt ületab tasutud intress saadud laenusummat ning hageja nõue põhivõlgnevuse 169,97 eurot väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata.
17.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.