Võlaõigus

15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027 10.08.2027 10.09.2027 10.10.2027 10.11.2027 10.12.2027 10.01.2028 10.02.2028 10.03.2028 10.04.2028 10.05.2028 10.06.2028 10.07.2028 10.08.2028 10.09.2028 10.10.2028

2834,22 2784,22 2734,22 2684,22 2634,22 2584,22 2534,22 2484,22 2434,22 2384,22 2334,22 2284,22 2234,22 2184,22 2134,22 2084,22 2034,22 1984,22 1934,22 1884,22 1834,22 0,00

50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 1834,22

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ (avaldaja) esitas 16.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2 (4)

R. V.elt (võlgnik) 3 446.74 euro saamiseks. Avalduse ja selle lisade põhjal on avaldaja nõude aluseks B OÜ ja võlgniku vahel 15.10.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX laenu 3492.50 eurot saamiseks (sh lepingutasu 317.50 eurot, väljamakse 3175 eurot), krediidikulukuse määraga 33,86%, laenu tagastamisega 36 osamaksega (tähtaeg 15.11.2027), igakuise makse suuruseks 137.03 eurot. Laenulepingu alusel tagasimaksed puuduvad, leping on üles öeldud 13.05.2025. Nõue on loovutatud avaldajale. Avaldaja on arvestanud laenusummalt intressi seadusjärgses määras perioodi 16.10.2024 13.05.2025 eest summas 64.83 eurot ja viivist seadusjärgses määras perioodi 14.05.2025 (maksekäsu esitamiseni) 16.10.2025 summas 141.91 eurot, millele lisandub jooksev viivis seadusjärgses määras. Avaldaja nõuab täiendavalt sissenõudekulusid lepingu kehtivuse ajal 15 eurot ja pärast lepingu lõppemist 50 eurot. Avaldaja nõue maksekäsu kiirmenetluses moodustab kokku 3580.69 eurot, s.h menetluskuludena riigilõiv avalduselt 113.07 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Võlgnik esitas 21.10.2025 nõudele vastuväite, sooviga tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kuna kohtule kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtul ei esitatud, andis kohtunikuabi asja menetlemise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 22 alusel üle Viru Maakohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled esitasid 05.11.2025 Pärnu Maakohtule kompromisslepingu. Pärnu Maakohus edastas kompromisslepingu Viru Maakohtule. Poolte sõlmitud kompromissi kohaselt tasub võlgnik avaldajale võlgnevuse kogusummas 3584.22 eurot (s.o 3580.69 eurot + lisanduv viivis 21.10.2025 seisuga 3.53 eurot) igakuiste maksetena (esimesed maksed 50 eurot, viimane makse 1834.22 eurot) perioodil 10.11.2025 kuni 10.10.2028. Viru Maakohus 07.11.2025 määrusega jättis kompromissi käiguta ja andis avaldajale tähtaja 14 päeva kättesaamisest arvates kompromissi aluseks olevate asjaolude täiendavaks selgitamiseks ja esindaja esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks. Avaldaja esitas kohtule 18.11.2025 pangakonto väljavõtte koos analüüsiga, lepingute nr XXX ja XXX (väljamakseta refinantseerimine, 27.12.2024 esitatud taotlus) krediidivõimelisuse hindamise alused, väliste päringute andmed ja laenusaaja andmed. Avaldaja teatas kohtule, et võlgnik on kokkuleppe alusel tasunud esimese osamakse 10.11.2025 50 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissi ja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus tuvastas, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtule esitatu põhjal on avaldajale laenulepingu alusel tehtud väljamakse 3175 eurot ja võlgnik ei ole laenulepingu alusel teinud ühtegi makset, mille tõttu krediidiandja ütles lepingu 13.05.2025 üles. Avaldaja nõuab võlgnikult põhivõlgnevuse 3175 eurot ning sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ja viivise ning võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selgitab, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja 3 (4)

kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13). Kohus tuvastas, et laenulepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 33,86% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (s.o kuni kolmekordse krediidi kulukuse määra; 3 x 16,65%) piiridesse. Samas kohtu hinnangul ei ole kohtule esitatu põhjal krediidiandja järginud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd isegi tarbijast krediiditaotleja maksevõime kohta piisavate andmete kogumisel kujutab tema tegelikku maksevõimet ületava krediidi andmine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohus leiab, et krediidiandja ei saanud võlgniku avaldatud (mh et tal on kolm ülalpeetavat) ja tema enda kogutud andmete põhjal jõuda järeldusele, et võlgnikule jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised vahendid enda ja oma laste ülalpidamiseks. Kontoväljavõtte ja selle analüüsi põhjal on võlgniku (lepingu sõlmimisele eelneva 4 kuu) keskmiseks sissetulekuks u 1700 eurot, samas tema kuludeks (üksnes kontoväljavõtte põhjal; kuludeks toit, riided-jalanõud, transport, kindlustus, telekommunikatsioon, kommunaalarved (arvestatuna juuni-oktoober, s.o valdavalt enne kütteperioodi), pangatasud) on umbes 950 eurot ja olemasolevate laenude tagasimaksetena umbes 500 eurot, millele lisandub makse uue lepingu alusel. Kohtu hinnangul võis krediidiandja kontoväljavõttelt nähtuvate sissetulekute ja maksete põhjal mõistlikult aru saada, et kostja sissetulekutest ei piisa uue kohustuse täitmiseks ja ta elab juba hetkel üle oma võimete, võttes seejuures uusi laenusid (2024 juulis 3000 eurot, augustis 3000 eurot, septembris 5600 eurot, oktoobris 136 eurot) varasemalt võetud kohustuste täitmiseks. Samas isegi juhul, kui krediidiandja/nõude omandaja ei suuda ära tõendada, et algne krediidiandja on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuuluks ka nende rikkumiste tagajärjel hagi rahuldamisele sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses (vt RKTKm 24.11.2023, 2-2113098, p 16, 25). Kuna käesoleval juhul avaldaja esitatu põhjal ei saa olla vaidlust selles, et krediidileping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd ülesütlemise hetkeks ei olnud võlgnik teinud ühtegi makset, ning avaldaja nõuabki võlgnikult üksnes põhivõlgnevust ja kõrvalnõuetena intressi ja viivist seadusjärgses määras, on poolte kompromiss kooskõlas seadusega. Võlgnevuse tõttu esineb ka alus võla sissenõudmiskulude nõudmiseks VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi. Kompromissi pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus kinnitab seega B2 Impact OÜ ja R. V.e vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kokkulepitu põhjal tasub võlgnik avaldajale kohustuse täitmisena maksekäsu 4 (4)

kiirmenetluse kulud ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

5 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.