Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-23-8528

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused

Kostja ja C AS (pank) sõlmisid 26.01.2021 väikelaenulepingu nr. L303385 ning pank väljastas selle alusel kostjale laenusumma 6400 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.03.2021 summas 182,35 eurot kuni viimase osamakseni 10.02.2027 summas 183,20 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise intressimäär lepingu sõlmimise hetkest 26,90% aastas või 0,07% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Pooled leppisid kokku ka igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 30,91% aastas ja krediidi kogukulu 13130,05 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes aluseks laenusumma 6400 eurot, laenulepingu kestuse 72 kuud, intressimäära 26,90% aastas, igakuise haldustasu 1,50 eurot, ühekordse lepingutasu 0 eurot ning arvestades eeldusega, et kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Pank omandas teabe kostja varalise seisundi kohta laenutaotluses esitatud andmete, EMTA päringu ja taotlusele eelnenud kuue kuu pangakonto väljavõtte alusel. Samuti kasutas pank kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel C AS maksehäireregistrit. Lisaks kontrollis pank kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja tasus lepingu alusel kokku 2780,25 eurot, mida pank arvestas lepingu 10.03.2021 kuni 10.05.2022 maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.06.2022. Lähtudes kostja poolt toime pandud 2(4)

2-23-8528 lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank 30.08.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 22.09.2022. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank 28.09.2022 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud aadressil XXX ja e-posti aadressile XXX Pank loovutas nõude kostja vastu hagejale 28.09.2022. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista järgnevad summad: põhivõlgnevus 5787,78 eurot, intress 587,06 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 978,06 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt (5787,78 eurot) alates 13.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 24% aastas.

Kohus saatis menetlusdokumendid aadressile XXX, kus need on kättetoimetatud edasiandmiseks 04.07.2023, vastuvõtjaks kostja ema. Hageja ei ole hagiavaldusele määratud tähtaja jooksul vastust esitanud.

Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 700 eurot ning lepingulise esindaja kulud 3,5 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, summas 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 700 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda kaks tundi. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks kokku 240 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ja hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 940 eurot (riigilõiv summas 700 ning mõistlikud õigusabi kulud summas 240 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo 3(4)

2-23-8528 kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.