Aiandusühistu Gamma hagi V D P A vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
303,16 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aiandusühistu Gamma (RK 80045695; asukoht A.-A. Tiimanni 4-87, 21003 Narva), lepinguline esindaja Ljudmila Bogdanova, epost: [email protected] Kostja: V D P A (IK XXX; elukoht XXX, lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko, e-post [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
16.08.2022 ja 23.05.2023, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt V D P A hageja Aiandusühistu Gamma kasuks võlgnevus summas 199,16 eurot aastatel 2019-2021 tarbitud elektrienergia eest ja 100 eurot Aiandusühistu Gamma elektriliiniga liitumise eest.
3.Välja mõista kostjalt V D P A Aiandusühistu Gamma kasuks viivis põhivõlalt (299,16 eurot) alates 01.01.2022 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise õigus Viru Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt 1/7
2-22-113151 ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja seisukohad
1.Hageja esitas kohtule hagiavalduse T B vastu võlgnevuse nõudes. Kohus asendas hageja taotlusel kostja ning Viru Maakohtu menetluses on Aiandusühistu Gamma hagi V D P A vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Narva linnas XXX asuva kinnistu omanik ja selle kinnistu omanikuna on ta Aiandusühistu GAMMA liige. Aiandusühistu GAMMA põhikirja punktide 2.2. ja 2.2.1. kohaselt on ühistu üheks eesmärgiks ühistu liikmete vajaduste rahuldamiseks elektriga liitumise korraldamine ühingu liikmete maksete arvelt. 18.05.2019 üldkoosoleku otsusega kehtestati ühistu elektriliiniga liitumise tasu 100 eurot. Vastavalt põhikirja punkti 4.2. alapunktile b on kostja kohustatud täitma ühingu juhtorganite otsuseid. Eelnimetatud üldkoosolekul osales kostja esindaja notariaalselt tõestatud volikirja alusel ning kostja ei ole otsust vaidlustanud, mistõttu on liitumistasu 100 eurot kostjale siduv. Lisaks on kostjal perioodi 2019-2021 võlgnevus elektri eest 199,16 eurot. Hagejal puudub ligipääs elektriarvestile ning seetõttu pärinevad hageja andmed kostja elektritarbimise kohta kostja esitatud andmetest. Kostja ütluste kohaselt oli 2019. aasta alguses algnäit 0266 kw ja 2021. aastal lõppnäit 10845 kw. Seega tarbis kostja perioodil 2019-2021 elektrit 10579 kw (10845 kw - 0266 kw). Kostja on elektritarbimise eest sellel perioodil tasunud 1176,10 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on kostja tasunud vaid 9047 kw eest (1176,10 eurot / 0,13 eur/kW). Samuti on kostjal võlgnevus vee eest 4 eurot. Hageja tegi kostjale ettepaneku võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja on jätnud selle tähelepanuta. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 303,16 eurot. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja leiab, poolte vahel oli 10.10.2015 sõlmitud leping nr 13 elektrienergia tarne ja kasutamise korrast ning vastavalt sellele ei ole sisselülitamine elektriliinile ette nähtud. Täiendavat otsust lepingu sõlmimise hetkel sisselülitamise tasu osas ei ole hageja esitanud. Kinnistu elektrivõrku ühendamise teostas kostja ise 2018. aasta septembris, tellides selleks vastavad tööd ja seadmed. Kostja ei ole hagejaga elektritarbimise võlgnevuse ajatamiseks kokkuleppeid sõlminud ega võlgnevust tunnistanud. Kostjale on ka arusaamatu, millistel alustel tekis võlgnevus tarbitud elektrienergia ja vee eest. 23.05.2023 kohtuistung
4.Hageja selgitas, et elektritarbimise mahu näidud pärinevad kostja teostatud maksete selgitusest, s.t kostja tasus elektritarbimise eest osaliselt ning näit on fikseeritud pangaülekande selgituses. Kohustus tasuda elektri tarbimise eest tuleneb aiandusühistu põhikirjast. Lisaks selgitas hageja, et nõuab kostjalt liitumistasu elektriliiniga liitumise eest, mitte reaalsete montaažitööde eest. Kostja võttis omaks, et on aiandusühistu liige, kuid ei ole nõus elektri hinnatariifiga. Kostja ei oska ka selgitada, mis tariifi alusel on ta
2/7
2-22-113151 varasemalt makseid teinud. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks, pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja täiendav seisukoht
5.Hageja esitas kohtule täiendavad tõendid, mis kinnitavad kostja vastu tekkinud nõude alust. Aiandusühistu põhikirja punktide 2.2. ja 2.2.1 kohaselt korraldas Hageja AÜ GAMMA liitumise elektritarnijaga (VKG Elektrivõrgud), et rahuldada ühistu liikmete elektrienergia vajadusi, ühistu liikmetele elektrienergia saamiseks. Hageja esitab selle kinnitamiseks VKG Elektrivõrgud lepingu nr 2255001. Samuti leiab hageja, et 18.05.2019 ja 30.05.2020 üldkoosolekute protokollidest tuleneb otsus elektrienergia eest tasumise tariifi kohta 0,13 eur/kW. Kuivõrd kostja on aiandusühistu liige, on ta vastavalt põhikirjale kohustatud täitma ka põhikirja nõudeid, täitma ühistu juhtorganite otsuseid, suvekuudel tasuma regulaarselt, üks kord kuus, juhatuse poolt sätestatud tähtajal ja korras, elektrienergia tarbimise eest. Hageja ja kostja vahel on ka 10.10.2015 sõlmitud leping nr 13, mille kohaselt on kostja kohustatud igakuiselt tasuma tarbitud elektrienergia eest vastavalt elektriarvesti näitudele. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 199,16 eurot perioodil 2019-2021 tarbitud elektrienergia eest ja 100 eurot Aiandusühistu GAMMA elektriliiniga liitumise eest. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlast 299,16 eurot, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Kostja lõppseisukoht
6.Kostja palub hagi rahuldamata jätta. Kostja leiab, et on aastatel 2019. kuni 2021. tarbinud elektrit järgnevalt: 11034 kw - 2001 kw = 9033 kw. Sealjuures on kostja elektrienergia tarbimise eest tasunud 2019. aastal 132,20 eurot, 2020. aastal 264,67 eurot ja 2021. aastal 593,05 eurot (millest 30,02 eurot oli tasutud 09.01.2022), kokku 1089,92 eurot. Kostja on elektrienergia tarbimise eest tasumisel võtnud aluseks hinna 0,13 eur/kW. Kostja juhib tähelepanu, et hageja on 06.06.2023 menetlusdokumendis muutnud hagi eset. Kostja märgib, et hageja kohtule esitatud lepingut nr 13 ei ole kostja allkirjastanud ning varem on kohtule jäänud esitamata makse elektrienergia tarbimise eest 2021. aastal summas 122,20 eurot ning 2019. aastal summas 29,98 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna 3/7
2-22-113151 põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja põhinõude summa on 303,16 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 299,16 eurot, millest 100 eurot on elektriliiniga liitumise tasu ning 199,16 eurot võlgnevus tarbitud elektrienergia eest. Võlgnevuse aluseks on hageja 18.05.20219 üldkoosoleku otsus, võrguleping, mis on sõlmitud VKG Elektrivõrgud OÜ-ga, hageja põhikiri ja poolte vahel 10.10.2015 sõlmitud leping. Kostja vaidleb hagi vastu ning leiab, et hageja arvestus tarbitud elektrienergia kohta ei ole õige.
11.Pooled ei vaidle selles, kas kostja on hageja liige. Pooled vaidlevad selles, kas kostjal on hageja ees võlgnevus elektrienergia tarbimise ja elektriliiniga liitumise tasu eest.
12.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 kohaselt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. MTÜS § 18 sätestab, et mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
14.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
15.Hageja nõuab kostjalt elektriliiniga liitumise tasu 100 eurot. Kostja märkis, et elektriliitumiseks tarvilikud tööd tellis kostja ning kostja tasus nende tööde eest ise (dtl 207) ning hagejal puudub alus sellekohase tasu nõudmiseks. Hageja selgitas, et elektriliiniga liitumise tasu tuleneb hageja 18.05.2019 üldkoosoleku otsustest, millega võeti vastus otsus, et ühistu elektriliiniga liitumisel jääb tasu suuruseks 100 eurot (dtl 83).
16.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu elektriliiniga liitumise tasu eest on põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et elektriliiniga liitumise tööde eest on kostja ise tasunud, hageja ei ole kostjat teavitanud täiendavast tasu maksmise kohustustest ning seega ei ole hagejal õigus nõuda tasu elektriliiniga liitumisel teostatud tööde eest. Hageja on nõude esitanud üldkoosoleku otsuse alusel, mille kohaselt on hageja elektriliiniga liitumise eest ette nähtud 4/7
2-22-113151 tasu 100 eurot. Eelnimetatud tasu ei hõlma endas tasu liiniga liitumiseks teostatud tööde eest. Kostja on aiandusühistu liige ning ta ei ole 18.05.2019 üldkoosolekul vastu võetud otsusele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja nõue kostja vastu hageja elektriliiniga liitumise tasu eest põhjendatud.
17.Hageja nõuab kostjalt ka elektrienergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse tasumist. Hageja andmed kostja tarbitud elektri kohta pärinevad kostja maksekorraldustest, kuhu kostja on märkinud elektrinäidud. Hageja hinnangul on kostja aastatel 2019 kuni 2021 elektrienergia eest tasunud 1176,10 eurot. Elektri algnäit on 0266 KW ning lõppnäit 10845 kW, seega on kostja tarbinud elektrienergiat 10579 kW. Hageja on elektrienergia ostmiseks sõlminud lepingu VKG Elektrivõrgud OÜ-ga ning hageja ja kostja on 10.10.2015 sõlminud lepingu elektrienergia edastamise ja tarbimise korra kohta. Tasumäär elektrienergia eest moodustab 18.05.2019 ja 30.05.2020 üldkoosoleku otsuse alusel 0,13 eur/kW, seega on kostja tasunud vaid 9047 kW eest. Kostjal on võlgnevus elektrienergia tarbimise eest summas 199,16 eurot, mis moodustub järgmiselt: (10579 kW – 9047 kW) x 0,13 eur/kW. Kostja ei ole hageja arvutuskäiguga nõus. Kostja leiab, et kuna elektri algnäit oli 2001 kW ning lõppnäit 11034 kW, on kostja vaidlusalusel perioodil tarbinud elektrienergiat mahus 9033 kW. Sealjuures on kostja 2021. aasta lõppnäidu määramisel lähtunud 09.01.2022 teostatud makse selgitusest. Kostja selgituste kohaselt on ta elektri eest 2019. aastal tasunud 132,20 eurot, 2020. aastal 364,67 eurot ning 2021. aastal 593,05 eurot.
18.Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu elektrienergia tarbimise võlgnevuse eest põhjendatud. Hageja põhikirjaga on tõendatud, et põhikirja p 4.2 f kohaselt on ühistu liige kohustatud suvekuudel tasuma regulaarselt, üks kord kuus, juhatuse poolt sätestatud tähtajal ja korras, elektrienergia tarbimise eest (dtl 159). Samuti on kostja ja hageja sõlminud lepingu elektrienergia tarbimise kohta kostjale kuuluval kinnistul (dtl 233jj). Kostja hinnangul ei ole ta sellist lepingut sõlminud, kuna sellel puudub kostja allkiri. Kohus leiab, et kuna lepingu allkirjastas T B, kes tegutses 16.07.2015 välja antud tähtajatu volikirja (dtl 37jj) alusel, on 10.10.2015 sõlmitud leping elektrienergia tarbimise kohta kehtiv. Asja materjalidest nähtub, et hageja on elektri algnäidu määramisel lähtunud kostja ütlustest (dtl 154) ning kostja elektrinäidikust, mille näit on märgitud kostja teostatud makse selgitusse (dtl 241). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjale kuuluval kinnistul asuva elektrinäidiku algnäit oli 0266 kW. Hageja märkis, et algnäit 0266 kW tuleneb kostja ütlustest, kuid ei ole sealjuures märkinud, millal need ütlused on antud. Kostja on elektrinäidud märkinud pangaülekannete selgitustes ning esimene makse elektri eest 2019. aastal on kostja teinud 05.05.2019. Kohus loeb elektri algnäidu 597 kW 05.05.2019 makseselgitusega (dtl 243) tõendatuks. Hagiavalduse kohaselt tuleb 2021. aasta elektri lõppnäiduks lugeda 10845 kW, mille kostja on märkinud 05.10.2021 pangaülekande selgitusse. Kostja vaidleb sellele vastu, kuivõrd ta on 2021. aasta eest teinud makse veel 09.01.2022. Kohus leiab, et võlgnevuse arvestamisel tuleb lähtuda 09.01.2022 fikseeritud näidust, kuna kostja on teinud makse ka peale 05.10.2021 ning seega ei saa lugeda põhjendatuks, et kostjal on pärast seda kuupäeva tekkinud võlgnevus, kui tegelikkuses on kostja elektri tarbimise eest tasunud. Seega lähtub kohus elektri algnäidust 597 kW ning lõppnäidust 11034 kW, seega on kostja vaidlusalusel perioodil tarbinud elektrit mahus 10437 kW. Nii kostja kui ka hageja on nõus, et elektrienergia eest tuleb tasuda tariifi alusel 0,13 eurot/kW. Tariif tuleneb 18.05.2019 ja 30.05.2020 üldkoosoleku otsusest (dtl 235). Seega tuleb kostjal 10437 kW eest tasuda 1356,81 eurot. Kostja on aastatel 2019. kuni 2021. elektrienergia tarbimise eest tasunud 5/7
2-22-113151 1089,92 eurot ning seega on elektrienergia eest tasumata 266,89 eurot. Kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees võlgnevuse elektrienergia tarbimise eest 266,89 eurot, kuid hageja on nõudnud kostjalt elektrienergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse tasumist summas 199,16 eurot. Lähtudes hageja nõudest, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elektrienergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse hageja taotletud summas 199,16 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
20.Hageja esitas 06.06.2023 menetlusdokumendis täiendava nõude ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivise põhivõlalt 299,16 eurot, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2022 kuni kohustuse täitmiseni.
21.Hageja on täiendava nõude esitanud eelmenetluse jooksul, kostja ei ole hageja täiendava nõude menetlemisele vastuväiteid esitanud ning seega leiab kohus, et lähtudes TsMS § 376 lg 1 tuleb kostja vastu esitatud viivisenõue lahendada käesoleva menetluse raames.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 01.01.2022. Hageja ei ole märkinud, millal kostja hageja elektriliiniga liitus, kuid hageja on esitanud kohtule kostjale tehtud ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. Sellest nähtub, et kostja on elektriliiniga liitumise tasu nõudest teadlik alates 09.06.2019 (dtl 41). Hageja ja kostja vahel 10.10.2015 sõlmitud lepingu punkti 3.3 kohaselt tasub elektritarbija tarbitud elektrienergia eest igakuiselt vastavalt elektriarvesti näitudele. Kuna hageja nõude aluseks olev periood on 2019. kuni 2021. aasta ning hageja palub viivise välja mõista alates 01.01.2022, kui nõuded olid juba sissenõutavaks muutunud, leiab kohus et hageja poolt esitatud viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 299,16 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
25.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. 6/7
2-22-113151
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.