Tartu, 4. detsember 2025 Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010 Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja nr
2-25-6267
Tsiviilasi
Bondora AS hagi J.S-i vastu 10 898 euro ja viiviste saamiseks
Hagi hind
12 730 eurot 92 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post XXX ) Kostja J.S (isikukood XXX, elukoht XXX post XXX)
Asja läbivaatamine
, e-
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Bondora AS loobumine põhivõlast 1411 euro 97 sendi ulatuses ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-25-6267 menetlus.
2.Rahuldada Bondora AS 24.04.2025 hagi J.S-i vastu ülejäänud osas tagaseljaotsusega.
3.Mõista J.S-ilt Bondora AS kasuks välja 9486 euro 3 sendi suurune põhivõlg ning 698 eurot 7 senti, mis on sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 18,16% aastas põhivõlalt (9486 eurot 3 senti) 28.11.2024–24.04.2025 eest.
Mõista J.S-ilt Bondora AS kasuks välja lepingujärgne viivis 18,16% aastas põhivõlalt (9486 eurot 3 senti) alates 25.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud J.S-i kanda, välja arvatud 70 eurot riigilõivust, mis jääb Bondora AS enda kanda.
6.Mõista J.S-ilt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 1123 eurot (riigilõiv 840 eurot, lepingulise esindaja kulud 283 eurot (km-ta)) ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1123 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 24.04.2025 hagi J.S-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 898 eurot, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 698 eurot 7 senti ja edasiulatuv viivis 18,16% aastas põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ning seadusjärgne viivis neilt, tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.11.2021 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr BL2467058 (leping), mille järgi sai kostja hagejalt laenu 10 632 eurot. Kostjale kanti kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 4.1. üle 10 000 eurot, st laenusummale vastav summa, millest on maha arvestatud lepingutasu 632 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli lepingu intressimäär 18,16%, haldustasu 4% laenusummast aastas ja krediidikulukuse määr 28,19%. Lepingu tähtaeg oli kümme aastat, krediit tuli tagastada 120 osamaksega, viimane neist tuli teha 11.11.2031. Lisaks sõlmisid pooled 26.11.2021 lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt saab krediidisaaja läbi e-keskkonna võtta põhiosa maksepuhkust, pikendada või lühendada tagasimaksegraafikut ja muuta kuumaksete kuupäeva. B Secure teenuse kuumakse on 10 eurot. Kostja kasutas B Secure staatusest tulenevat õigust ja esitas 01.08.2024 taotluse lepingu maksegraafiku pikendamiseks. Lepingu muutmise lepingu järgi oli tasumata krediidijääk 9486 eurot 3 senti, kogunenud intress ja haldustasu 538 eurot 54 senti, intressimäär 18,16% aastas, haldustasu 4% aastas, krediidikulukuse määr 26,20%. Lepingu tagasimaksete arv oli 120, viimase tagasimakse tegemise tähtpäev oli 25.07.2034, osamakse suurus 211 eurot 83 senti. Kostja kohustus tagastama krediidi koos kõrvalkohustustega muudetud tingimuste ja uue maksegraafiku alusel, kuid ei teinud ühtegi tagasimakset. 2
Hageja edastas kostjale korduvalt meeldetuletusi tekkinud võla tasumiseks, sh lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 30 päeva võla tasumiseks ning selgitas, et kui kostja jätab võla selle aja jooksul tasumata, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles hageja lepingu 28.11.2024 erakorraliselt üles.
1.2.Hageja leiab, et ta järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Kostja täitis krediidiküsimustiku ja edastas hagejale oma pangakonto väljavõtted, hageja kontrollis, kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt nähtus, et kostjal on regulaarne sissetulek 1674 eurot 42 senti ning regulaarsed kohustused 449 eurot 28 senti. Hageja võttis analüüsis kostja elamiskuludena aluseks 502 eurot. Hageja võttis arvesse uue laenu kuumakset 228 eurot 11 senti, teisi kohustusi ja elamiskulusid, ning leidis, et kostjal jäi laenu võtmise järel vaba raha 495 eurot 3 senti. Hageja leidis, et kostja suhtes võib teha positiivse krediidiotsuse, kuna kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise ning talle jäi seejärel ka vaba raha.
1.3.Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut ja lepingu muutmise lepingut, kui jättis tasumata 13.05.2024, 11.06.2024 ja 11.07.2024 osamakse ning muudetud maksegraafiku järgi tasumata 12.08.2024, 24.09.2024, 24.10.2024 ja 25.11.2024 osamakse. Lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu muutus hageja krediidi tagastamise nõue terves ulatuses sissenõutavaks. Seega saab hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise tasumist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlg 10 898 eurot, millest tagastamata põhivõlg on 9486 eurot 3 senti. Vastavalt lepingu p-le 9.1 ja eritingimuste p-le 1.20 on lepingulise viivise määr 18,16% aastas, hagi esitamise seisuga on hageja viivisenõue 698 eurot 7 senti ajavahemiku 28.11.2024–24.04.2025 eest. Hageja väljastas kostjale arveid kokku summas 20 eurot, mis hõlmab sissenõudmiskulusid. Kostja jättis ka need kohustused täitmata. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda lepingu kehtivusajal tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja saatis mitu meeldetuletuskirja ja on esitanud arve vaid korduva meeldetuletuse eest.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 03.06.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja kinnitas 12.06.2025 telefoni teel kohtule, et tema e-posti aadress on XXX ning elukoha aadress XXX . Kohus toimetas kostjale hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 12.07.2025 TsMS § 314 1 lg 2 kohaselt postkasti jätmisega. Kostjal tuli esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 04.08.2025. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3.Tartu Maakohus andis 30.10.2025 hagejale tähtaja, et esitada selge nõue, täpsustada nõude kujunemist, tuua välja ülesütlemise ja sissenõudmiskulude hüvitamisega seonduvad asjaolud ning esitada kohtule tõendid, mis võimaldavad kohtul kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus tegi hagejale menetlusökonoomikast lähtudes ettepaneku esitada nõude ümberarvestus juhuks, kui kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Hageja palus 11.11.2025 kohtule esitatud seisukohas rahuldada hagi ja mõista kostjalt välja põhivõlg 9486 eurot 3 senti, hagi esitamisega seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 698 eurot 7 senti ja edasiulatuv viivis 18,16% aastas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni või alternatiivselt juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja põhivõlg 3479 eurot 37 senti, viivis 361 eurot 63 senti ja seadusjärgses määras edasiulatuv viivis põhivõlalt alates 12.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja seadusjärgne viivis kuni menetluskulude tasumiseni. 3
Hageja esitas kostja pangakonto väljavõtted ja Krediidiinfo päringu tulemused. Hageja selgitas, et kuigi hageja kandis kostjale üle 10 000 eurot, on laenusumma 10 632 eurot, sest laenu väljamaksmisel on hageja teinud tasaarvestuse lepingutasuga 632 eurot. Kostja pidi tasuma alates 11.01.2022 igal kuul osamakse 228 eurot 11 senti, mis koosnes põhiosast 34 eurot kuus, intressimaksest 155 eurot kuus, lepingu haldustasust 35 eurot 44 senti kuus. Kostja tegi viimase makse 25.04.2024, olles selleks hetkeks hagejale tasunud põhiosamakseid 1145 eurot 97 senti. Arvestades, et väljastatud laenusumma oli 10 632 eurot, oli tasumata põhikohustuse jääk seega 9486 eurot 3 senti. Pooled sõlmisid küll laenulepingu muutmise lepingu, millega muutus alates 24.09.2024 tasumisele kuuluva osamakse suurus seniselt 228 eurolt 10 sendilt 211 eurole 82 sendile ning ajatati vahepeal tekkinud võlg, kuid kostja ei teinud uue maksegraafiku järgi ühtegi makset. Seega ei ole muutunud ka põhivõla jääk ja kostja on võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega – 2024. aasta augusti, septembri, oktoobri, novembri osamaksetega, millele lisaks oli kostja tegelikult võlgnevuses juba 20254. aasta mai, juuni, juuli osamaksetega. Hageja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 28.10.2024 e-posti aadressile XXX ning andis kostjale täiendava 30 päeva pikkuse tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles kostja lepingu üles, edastades 28.11.2024 kostja samale e-posti aadressile lepingu ülesütlemise avalduse.
5.Tartu Maakohus andis 21.11.2025 hagejale tähtaja kuni 25.11.2025, et hageja täpsustaks, kas ta esitatud nõuet vähendades võtab haginõude osaliselt tagasi või loobub osaliselt hagist. Hageja vastas 02.12.2025, et käsitleb nõude vähendamist osalise hagist loobumisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et vastu tuleb võtta hageja loobumine põhinõudest 1411 euro 97 sendi ulatuses. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada. Hageja on palunud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle viivitamata tagatiseta täidetavaks, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtaja jooksul hagile või kui ta ei ilmu kohtuistungile. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
7.Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda, välja arvatud loobumise tõttu enamtasutud riigilõivu 70 eurot, mis jääb hageja enda kanda. Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud riigilõivu TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 kohaselt hageja enda kanda. Kohus selgitab, et hageja on tasunud riigilõivu 910 eurot, lähtudes esialgselt esitatud hagist. Hageja loobus osaliselt hagist põhinõude 1411 euro 97 sendi ulatuses. Väiksema põhinõude korral oleks hagihind olnud 11 906 eurot 76 senti, mille eest tulnuks tasuda riigilõivu 840 eurot ehk 70 eurot vähem. Kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist nõude täpsustamise tõttu, mitte TsMS § 168 lg 5 mõttes põhjusel, et kostja oleks nõude osaliselt rahuldanud, tuleb enamtasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda.
8.Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 4
Hageja on palunud menetluskulude nimekirjas (dtl 78) kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulud 283 eurot (km-ta), mis hõlmab 100 eurot hagiavalduse koostamise eest ning täiendavat kulu kohtunõudele vastuse koostamiseks 183 eurot, mis on tasu kahe tunni ühe minuti osutatud õigusabi eest tunnitasu määraga 90 eurot tund (km-ta). Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane.
8.1.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 840 eurot. Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
8.2.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud kulu hagiavalduse koostamise eest 100 eurot ning ajakulu ümberarvutuste tegemise ja hagi 11.11.2025 täienduste eest kaks tundi üks minut, mille eest tuleb tasuda 183 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ja tegemist on tüüpvaidlusega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 1123 eurot (riigilõiv 840 eurot + lepingulise esindaja kulu 100 eurot + 183 eurot (km-ta)).
8.3.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1123 eurot, hageja kanda jääb riigilõiv 70 euro ulatuses. Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu TsMS § 174 lg 10 järgi tagasi arvestada.
9.Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.