2-23-7575/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FiMS § 54 lg 11). Kohus leidis Kxxxxx Lxxx esitas 22.05.2023 maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud ja tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnikule kuulub kinnistu (reg.osa nr 8791250 asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxvald, xxxxxxxx maakond, 6171m2, maatulundusmaa) väärtusega 1000 eurot. Võlgniku igakuisteks sissetulekuteks on töötasu 870 eurot, saadavad ülalpidamismaksed kahe lapse eest 500 eurot, kahe lapse lapsetoetused 160 eurot, kokku 1530 eurot. Tema igakuised kulud on kokku 1490 eurot. Võlgnikul jääb võlgnevuste tasumiseks 40 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 15 295,64 eurot. Võlgnik selgitas, et 2019.a jaanuaris lahkus abikaasa pere juurest. Abikaasa ei maksnud lastele vabatahtlikult elatist, kuid kuna elada oli vaja, võttis võlgnik SMS laene. Abikaasa ähvardas, et lahutab kohe abielu ja võlgnik ning lapsed peavad oma elukoha vabastama, sest elukoht on abikaasa ainuomand. Bondora laenu võttis võlgnik korteri ostuks, kuhu elama minna, kuid müüja müüs korteri teisele isikule enne ära. Võlgniku sõnul kulus raha ikkagi ära, igapäevasteks vajadusteks. Võlgnik on püüdnud igakuiste kulude kõrvalt maksta laene, kuid ta enam ei jõua. Võlgnik on enda sõnul maksejõuetu. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus algatas 01.06.2023 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku igakuisteks sissetulekuteks: töötasu 880-905 eurot, saadud ülalpidamismaksed 500 eurot, peretoetused 160 eurot, kokku 1540-1565 eurot. Võlgnikule pangakonto jääk on 128,73 eurot (1 arvelduskontot, 1 limiidikonto), ülalpeetavate pangakonto jääk 12,48 eurot. Võlgnikule kuuluvad: kinnisvara (reg.osa nr 8791250 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxx vald xxxxxxxx maakond) väärtusega 2300-4300 eurot ning nõudeõigus ühisvara jagamise tulemusena eksabikaasa vastu summas 18 000 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlanimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 16 683,15 eurot (10 võlausaldajat), millest 16 249,30 eurot on väikelaenud/tarbimislaenud ja 433,85 eurot järelmaksud. Kõik kohustused on tagamata. Kohustustest on avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 650,11 eurot. Võlakohustused ajas suurenevad seoses viiviste lisandumisega. Usaldusisik selgitas välja, et võlgnik on lahutatud ja tema ja Mxxxxx Lxxx varasuhteks oli ühisvara. Abielu ajal sõlmisid abikaasad abieluvaralepingu, millega leppisid kokku, et seni ühisvarasse kuulunud kinnisasi nr 3608639 asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx küla, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxx arvatakse MxxxxxxLxxx lahusvaraks, mille käsutamisel on vajalik võlgniku nõusolek. Abielu lõppes lahutusega xxxxxxxxxx. Abikaasad jagasid ühisvara Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.04.2023. määrusega tsiviilasjas 2-22-11775 kinnitatud kompromissiga. Kompromissi punktist 1.1.9. nähtuvalt leppisid pooled kokku, et juhul kui Mxxxxx Lxxx võõrandab endale kuuluva kinnisasja reg.osa 3608369 asukohaga xxxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond, nimetusega xxxxxxxxxxsiis ta kohustub Kxxxxx Lxxxxx tasuma ühisvara jagamise kompensatsioonina 18 000 eurot. Samas ei sisalda kompromisskokkulepe

tähtaega mis ajaks peab Mxxxxx Lxxxxenda kinnistu võõrandama; mis saab siis kui Mxxxxx Lxxxxenda kinnistut ei võõranda; kuidas on tagatud KxxxxxxLxxx õigus ühisvara kompensatsioonile. Võlgniku sõnul ei ole kompensatsiooni laekumine kindel. Usaldusisikul tekkis kahtlus sellise kokkuleppe sõlmimise osas, sest võlgniku käitumine ses suhtes on kerglane. Tekib küsimus, kas selline kokkulepe on sõlmitud selleks, et abikaasade vara päärast (kokkulepe sõlmitud 1 kuu enne maksejõuetuse avalduse esitamist). Selline kokkulepe on usaldusisiku hinnangul tasakaalust väljas ning võlgniku huve kahjustav. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul nõue eksabikaasa vastu 18 000 euro ulatuses ning puuduvad alused pidada seda nõuet lootusetuks või ebatõenäoliselt laekuvaks. Usaldusisik oli seisukohal, et käesoleval hetkel katab võlgniku vara arvestuslikult tema võlakohustusi ja tema püsiv maksejõuetus ei ole tõendatud. Kui aga võlgnikule ühisvara eest mõistliku aja jooksul kompensatsiooni ei laekugi (Mxxxxx Lxxx ei võõranda enda kinnistut, keeldub kompensatsiooni maksmast), siis on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on tema poolt 10.04.2023 sõlmitud kokkuleppega kahjustanud võlausaldajate huve ja põhjustanud enda maksejõuetuse. Selline asjaolu võib olla tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise aluseks. Usaldusisk oli seisukohal, et esineb alus jätta maksejõuetusavaldus rahuldamata. 04.07.2023 toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta ei tea, millal talle vara eest hüvitist makstakse. Ta peab lastega välja kolima 02.09.2025. Ta ei tea, kas selleks ajaks Mxxxxx Lxxx raha ära maksab või mitte. Jurist koostas selle kompromissi ja ta ei tea, miks seal mingit tähtaega pole. Võlgnik oli kokkuleppega nõus, sest ei jaksanud enam eksabikaasaga vaielda, sest ta esitas läbi advokaadi kogu aeg uusi nõudmisi ja kirju. Võlgniku enda kinnistu on jõe kaldapealne, võssa kasvanud ja üsna väikese väärtusega. Võlgnik ei ole selle peale mõelnud, et seda maha müüa. Talle on öeldud, et see on väärtusetu tükk ja keegi seda ei taha. Ühisvaras oleva maja kohta selgitas võlgnik seda, et nad läksid lahku juba 2016.a ning siis palus võlgnik eksabikaasat tagasi, kes aga seadis tingimuseks, et võlgnik oma osa majast tema nimele teeb. Võlgnik tegi seda ja selle eest ka mingit hüvitist ei saanud. Tol ajal võlgnikul laene polnud. Laenud võttis võlgnik alles siis, kui nad uuesti lahku läksid. Tahtis osta korterit, kuhu elama minna, kuid see osteti ära ja laenuraha lihtsalt kulus ära, sest eksabikaasa ka elatist ei tasunud kaks kuud. Pärast täituri poole pöördumist hakkas maksma. Võlgnik arvas, et ta saab kahe aasta pärast 18 000 eurot ja laenud makstud. Praegu võlgnik maksab reaalselt kogu oma palga ära laenudeks. Võlgnik suhtleb Mxxxxx Lxxxxx läbi vanema tütre. Usaldusisiku sõnul oleks väga kummastav kui praegu pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. On täiesti võimalik olukord, et kolme aasta pärast vabastatakse võlgnik kohustustest ja võib-olla on isikul kolme aasta ja ühe päeva pärast arvel 18 000 eurot. Ta oleks kohustustest vaba ja rahalised vahendid oleks ka olemas. See oleks võlausaldajate suhtes väga ebaõiglane. KVM algatamine ei ole põhjendatud ja võlgnik ainult pankrotti ei soovi. Võlgnik peaks seisma oma õiguste eest ja mitte läbi kalli pankrotihalduri vaid ise olema tegusam. Kohus selgitas võlgnikule tema võimalust nõuda eksabikaasalt kohustuse täitmist, samuti võimalust tasuta õigusabile. Kohtu põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

Lähtuvalt FiMS § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid, tõendid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on makseraskused, mitte maksejõuetus. Samas ei ole võlgniku suhtes võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnikul pole võimekust võlgade ümberkujundamise kava täita ega tasuda usaldusisiku tasu ettemaksu ning sealjuures pidada ülal end ja oma kahte alaealist last. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik maksejõuetu, sest talle kuuluva vara väärtus ületab tema kohustusi. Võlgnikule kuulub lisaks töötasule 880-905 eurot üks kinnistu väärtusega 2300-4300 eurot ning nõudeõigus eksabikaasa vastu summas 18 000 eurot. Võlgniku kohustused on kokku umbes 16 000 eurot. seega puuduvad võlgnikul küll koheselt rahalised vahendid, et oma kohustusi täita, kuid tal tuleb asuda realiseerima oma vara. Võlgnikul tuleb seista oma huvide eest ja nõuda kokkuleppe täitmist oma eksabikaasalt kas kohtuväliselt või kohtu kaudu. Arvestades, et võlausaldajad ei ole lepinguid üles öelnud ning sissenõutavaks muutunud summad on veel väikesed, võiks võlgnik püüda võlausaldajatega saada kokkuleppele maksegraafikute sõlmimiste osas või maksepuhkuste saamiseks. Seda näiteks esialgu, kuni võlgnik tegeleb nõude sissenõudmisega eksabikaasalt. Kohus leiab, et nimetatud tegevustega peaks tegelema võlgnik ise ja enda nõude maksmapanekul on tal võimalik kasutada õigusabi, sh ka tasuta õigusabi (näiteks kohtusse pöördumisel paluda endale määrata riigi õigusabi). Kohus märgib, et kui võlgnik on teinud kõik võimaliku, et oma vara realiseerida ja sisse nõuda, kuid tulemusteta, on tal võimalik uuesti pöörduda kohtu poole maksejõuetusavaldusega. Sellisel juhul on ka kohtule näha, et võlgnik püüdis oma vara realiseerida ja nõudeid sisse nõuda, et kohustusi täita. Praegu leiab kohus aga, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ning puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb FiMS § 18 lg 2 p 4 alusel jätta rahuldamata. Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 831,60 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 21 pooltundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 33 eurot/pooltunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks. FiMS § 8 lg 1 sätestab: Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Käeolevalt kohus võlgniku pankotti välja ei kuuluta, mistõttu ei saa kulude jaotust määrata pankrotiseaduse alusel. Menetluskulude kandja tuleb kindlaks määrata üldsätete alusel. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb sellisel juhul jätta kulud võlgniku kanda. Arvestades võlgniku selgitusi istungil ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid, sh, et võlgniku kogu palk kulub kohustuste täitmisele ja tal on kaks alaealist last, siis leiab kohus, et käesolevalt tuleb võlgnikule anda menetlusabi ja jätta usaldusisiku tasu riigi kanda lähtudes PankrS § 23 lg 4 ja 41 sätestatud põhimõttest. Kohus märgib, et eeldatavalt ei sõlminud võlgnik kompromissi eksabikaasaga tahtlikult sellises sõnastuses. Kohtul on kahtlus, et ühisvara jagamise menetluses ei täidetud võlgniku suhtes ilmselt piisavalt selgitamiskohustust. Kohus ei pea antud olukorras mõistlikuks jätta menetluses tekkinud kulusid võlgnik kanda, kuid tema kanda jäävad tema enda kulud (tasutud riigilõiv). Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses määrusega. Tasu kogusumma ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Usaldusisiku tasu on riigi vahenditest võimalik välja mõista summas 693 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada kokku 831,60 eurot.