Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. K.u (K.) vastu võla nõudes 25 645,70 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja jurist Carlo Kask (e-post [email protected]) Kostja: K. K. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 07.06.2023, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi K. K. vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt K. K. (isikukood xxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 214,66 eurot (s.o laenulepingujärgne 8. osamakse 126,51 eurot ja 9. osamakse 88,15 eurot) ning intress põhivõlalt VÕS §-s 94 sätestatud määras 134,14 eurot alates 08.07.2022 kuni 30.04.2023.
3.Jätta menetluskulud poolte menetluskulud puuduvad.
endi
kanda.
Rahaliselt
kindlaksmääratavad
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-23-6032 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 21.04.2023 Harju Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt F OÜ ja kostja vahel 08.07.2022 sõlmitud laenulepingu alusel põhivõlgnevust 16 587,25 eurot, intressi 2 159,5 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudekulusid 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1 556,02 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt määraga 32% aastas ja menetluskulusid.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid F OÜ ja kostja 08.07.2022 laenulepingu mille alusel refinantseeriti kostja kohustusi 16 627,73 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 530,73 eurot alates 10.08.2022 kuni viimase osamakseni 10.07.2028 529,31 eurot.
4.Kostjal on võlgnevus alates 2. osamaksest maksetähtajaga 10.09.2022. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja krediidiandja saatis 14.12.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et kohustuste täitmata jätmisel loetakse leping üles öelduks alates 04.01.2023. Kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 30.03.2023 loovutas F OÜ hagejale nõude kostja vastu koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
5.04.05.2023 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, mille punkti 2.1 kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse 16 587,25 eurot, intressi 2 159,51 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, viivised 1 556,02 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, lisaks pool riigilõivust 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot – kokku 21 457,78 eurot igakuisete osamakstega 600 eurot alates 15.05.2023 kuni 15.04.2026 ehk enam kui 3 aasta jooksul. Kompromissi punkti 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma põhivõlgnevuse tasumata jäägilt viivist 32% aastas, samuti leppisid pooled kokku, et kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele.
6.Kohus kohustas hagejat täitma menetlusse võtmise määruses esitatud kohtunõuet ehk esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
7.Hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel asus kohus esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus jättis kompromissi kinnitamata TsMS § 430 lg 3 alusel, sest kompromiss on esiteks vastuolus heade kommetega, teiseks aga otseses vastuolus VÕS § 4034 lg-ga 7. Kohus jätkas TsMS § 430 lg 4 alusel menetlust, selgitas hagejale, et kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
8.Hageja esitas täiendava selgituse, mille kohaselt on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidiandja refinantseeris kostja varasemaid kohustusi ja kostja vastas krediidiandja sise-eeskirjadele s.o võimalik maksimaalne kohustuste osakaal ei ületanud sissetulekutest 60%.
9.Hageja selgitas, et kostjal oli laenu väljastamise hetkel kaks nõuet, mistõttu täpsustati nimetatud laenu võtmise eesmärke ning kostja soovis oma sissenõutavaks muutnud laenukohustuste katteks laenu võtmist, et tema suhtes ei pöördutaks kohtusse. Laenuandja hindas kostja sissetulekut ning asjaolu, et kostja soovis laenu võtta olemasolevate kohustuste täimiseks, et edaspidi tasuda oma kohustusi laenulepingu maksegraafiku alusel. Seega oli laenu väljastamine
2-23-6032 kostjale olemasolevate kohustuste täitmiseks kostjale soodsama olukorra loomine, võrreldes tema suhtes olemas olevate nõuete kohtus sissenõudmisega.
10.Hageja jäi seisukohale, et esialgne krediidiandja veendus, et kostja on krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 6 tähenduses ning krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohtu nõutud nõude ümberarvestust hageja ei esitanud.
11.Kohus selgitas hagejale ka 07.06.2023 kohtuistungil, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei ole järgitud. Pärast 07.06.2023 kohtuistungit esitasid pooled kohtule veelkordse kompromisslepingu, mille kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevuse 16 587,25 eurot, intressi 2 159,51 eurot, 1⁄2 viivistest 778,01 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, lisaks pool riigilõivust 700 euro ja 1/3 lepingulise esindaja kuludest 105 eurot – kokku 20 364,77 eurot. Võrreldes eelmise kinnitamata jäänud kompromissiga ei muutnud hageja ei intressi ega viivisearvestust, vaid üksnes märkis, et nõuab viivisenõudest pool ja menetluskuludest 1/3. Kohus jättis ka teistkordse kompromissi kinnitamata, sest see oli esiteks vastuolus heade kommetega, teiseks aga otseses vastuolus VÕS § 4034 lg-ga 7.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla osas 214,66 eurot ja seadusjärgses määras intressi osas 134,14 eurot.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud faktiraporti kohaselt oli kostjal varasemalt olnud arvukalt lõpetatud maksehäireid (dtl 196), sealhulgas maksimumsummas kuni 64 000 eurot panga ees.
17.Kostja pangakonto väljavõtetelt (dtl 288-315) nähtuvate andmete kohaselt oli kostja saanud 22.01.2022 ehk 8 kuud enne laenulepingu sõlmimist viitega xxxx laenu 6 500 eurot B AS-lt (dtl 290, makse nr 82) ja 25.02.2022 viitega xxxx laenu 3 800 eurot samuti B AS-lt (dtl 298, makse 395).
18.Kontoväljavõttelt nähtuvalt kasutas kostja laenuvahendeid igapäevaste kulutuste katmiseks. Seejärel oli kostja saanud 13.04.2022 laenulepingu xxxx alusel M OÜ-lt 2 800 eurot (dtl 129), millest 2 700 eurot tasus koheselt tervishoiuteenuse osutajale Xxxx Erahaigla. Kostja
2-23-6032 pangakontoväljavõttelt nähtub, et laenulepingu xxxx järgseid kohustusi täitis kostja P OÜ-le (nt dtl 313 nähtuv 16.05.2022 makse nr 915 P OÜ-le).
19.Hageja selgitas 16.05.2023 menetlusdokumendis, et vaidlusaluse laenulepingu alusel täideti kostja kohustused P OÜ ja B AS ees. Vastavate kohustuste põhinõuded moodustasid maksimaalselt 13 100 eurot (6 500 + 3 800 + 2 800), tegelikult ilmselt mõnevõrra vähem, sest kostja on väikses ulatuses kohustusi täitnud ja teatud (osalisi) tagasimakseid teostanud. F OÜ refinantseeris ja täitis kostja kohustusi P OÜ ja B AS aga 16 295,18 euro ulatuses (dtl 24, väljamaksetõend). Seega refinantseeris F OÜ vähemalt 3 195,18 euro (16 295,18 – 13 100) ulatuses kostja kõrvalkohustusi (intressi, viivist, sissenõudekulusid, haldustasu vmt).
20.Kostja eest täidetud kõrvalkohustuste summa (vähemalt 3 195,18 eurot) muutus suhtes F OÜga aga kostja põhivõlaks, millelt arvestas F OÜ (ja nõude omandajana hiljem hageja) omakorda intressi ja viivist. Seega tekkis olukord, kus võimalikult intressilt ja viiviselt on veelkordselt arvestatud intress ja viivis. Sellist olukorda ei saa pidada kostjale soodsama olukorra loomisena, nagu hageja oma 16.05.2022 menetlusdokumendis väidab.
21.Krediidiandja pidanuks arvestama ka sellega, et kostjal oli juulis 2022 raskusi sama aasta jaanuaris, veebruaris ja aprillis saadud kohustuste täitmisega sellisel määral, et kohustuste refinantseerimine oli vajalik eelmiste võlausaldajate kohtusse pöördumise vältimiseks. On üldteada, et kohtusse pöördumine võla sissenõudmiseks eeldab vähemalt mõnekuulist viivitust kohustuste täitmisel, eeldatavalt aga ka lepingu ülesütlemist kooskõlas VÕS § 416 sätestatuga pärast kolme osamaksega viivitamist ja täiendava tähtaja andmist. Järelikult pidid kostjal olema tekkinud ulatuslikud raskused eelnevate kohustuste täitmisega võrdlemisi vahetult pärast laenude saamist. Nimetatu, koostoimes kostja arvukate varasemate lõppenud maksehäiretega, pidanuks andma F OÜ-le ühemõttelise indikatsiooni, et kostja varasemate maksekohustuste täitmise tendents on problemaatiline ja suure tõenäosusega jätkub sama muster ka F OÜ poolt väljastatava laenu teenindamisel.
22.Maksuandmete kohaselt moodustas kostja 2021 brutotulu 13 211,95 eurot ehk keskmiselt 1 100 eurot kuus (bruto), mis vastab netopalgale suurusjärgus 950 eurot sõltuvalt tulumaksuvaba määra kasutamisest ja liitumisest kogumispensioniga (dtl 264). Kostja sissetulek ei suurenenud arvestavalt ka 2022 aastal. Maksuandmete tõendit nähtub, et kostja brutosissetulek perioodil jaanuar kuni juuni 2022 moodustas kokku 7 257,01 eurot. Kostja sissetulekust on kokku kinni peetud riiklikke makse 1 132,33 eurot. Seega moodustas kostja 6 kuu netosissetulek 6 124,68 eurot ehk keskmiselt 1 020,78 eurot kuus.
23.F OÜ pidas põhjendatuks ja vastutustundlikuks anda isikule netosissetulekuga keskmiselt 1 020,78 eurot kuus laenu, mille tagasimaksekohustus moodustas 530,73 eurot ehk üle 50% kostja sissetulekust.
24.Asjaolu, et F OÜ sise-eeskirjade kohaselt on võimalik maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest 60%, ei tähenda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kostja sissetulek oli väiksem nii 2021 kui ka 2022 keskmisest palgast, mis oli vastavalt 1 548 ja 1 658 eurot bruto. Kostja sissetulekust 40% oleks moodustanud oluliselt alla miinimumpalga, mis omakorda osundab väga suurele tõenäosusele, et isikul ei jätku rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks, sest lisaks kohustustele krediidiandja ees esinevad muud igakuiseid vältimatud kulud, nagu kulud eluruumile, toidule, tervishoiule, riietele, sideteenusele jne.
25.Arvestades eeltoodud andmeid kogumis ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
26.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et
2-23-6032 krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
27.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
28.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud. Kohus lähtub ümberarvestuse tegemisel kohtu ette toodud asjaoludest.
29.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Seega on kõik maksed, mis kostja on algselt krediidiandjale ja hagejale teinud, põhiosa tagasimaksed.
30.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tasunud krediidiandjale täielikult graafikujärgses summas osamakse 1 ehk 10.08.2022 osamakse 530,73 eurot, mis tuleb kõik VÕS 4034 lg 7 alusel arvestada põhiosa tagasimakseteks.
31.Laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 29) on krediidiandja teinud 14.12.2022 ning hoiatuse kohaselt on kostjal tasumata jäetud või osaliselt tasutud osamaksed 326,66 eurot, mis vastab põhiosa osamakstele alates teisest osamaksest. Vastavalt maksegraafikule oli 2 osamakse maksetähtaeg 10.09.2022, 3 osamakse tähtaeg 10.10.2022, 4 osamakse tähtaeg 10.11.2022 ja 5 osamakse tähtaeg 10.12.2022.
32.Esimese osamakse põhivõla summa moodustab 40,48 eurot. Etteheidetavalt viivituses olevate osamaksete 2 kuni 5 põhivõla summa moodustab 326,66 eurot (71,16 + 87,80 + 75,54 + 92,16).
33.Seega oli 14.12.2022 hoiatuse tegemise aja seisuga maksimaalselt sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksete kogusumma 367,14 eurot (40,48 + 326,66), kuid kostja oli teinud põhiosa katteks makseid kokku 530,73 eurot ehk 163,59 eurot rohkem, kui oli selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud.
34.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud seega viivituses osamaksete 2 kuni 5 tasumisega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostjal oli 14.12.2022 hoiatuse tegemise seisuga tagasimaksegraafiku järgi ettemaks 163,59 eurot. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 04.01.2023 üles öelda ning leping kehtib.
35.Hagiavalduse esitamise seisuga 21.04.2023 on sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni osamakseni 9, millise maksetähtaeg oli 10.04.2023.
36.Kohtu poolt tuvastatud ettemaks 163,59 eurot tuleb lugeda põhiosamaksete tasumise katteks alates osamaksest nr 6. Ettemaksu arvelt on täielikult tasutud osamaksed 6 ja 7 (80,16 + 82,37) ja 1,06 euro ulatuses osamakse 8.
37.Järelikult on hageja nõue muutunud sissenõutavaks osaliselt osamakse 8 (maksetähtajaga 10.03.2023) osas 126,51 eurot ja osamakse 9 (maksetähtajaga 10.04.2023) 88,15 eurot ehk kokku oli hagiavalduse esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks põhivõlg 214,66 eurot.
38.Edasiulatuvad maksed ei olnud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, mistõttu jätab kohus ülejäänud osas põhinõudes hagi rahuldamata.
2-23-6032
39.Võlgnevuse osas, mis on tekkinud pärast 10.03.2023 võib võlausaldajal olla lepingu ülesütlemise õigus lepingus ja seaduses sätestatud tingimustel (sh on hageja kohustatud andma kostjale vähemalt kahenädalase tähtaja tekkinud võlgnevuse tasumiseks).
40.Seadusjärgne intress alates lepingu sõlmimisest 08.07.2022 kuni 21.04.2023 on 134,14 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine, arvestades, et kostja on vastavalt kohtuotsuse punktis 31 tuvastatule tasunud laenu tagasi 530,73 euro ulatuses. Tasumata laenusumma moodustab 16 097 eurot (16 627,73 – 530,73) eurot. Intressimäär kuni 31.12.2022 oli null, seega selle perioodi eest kostja intressi tasuma ei pea. Alates 01.01.2023 on intress 2,5% kasutusel olevast laenusummast, s.o 16 097 * 2,5% = 402,42 eurot aastas. Nelja kuu intress (01.01.2023.a kuni 30.04.2023.a on 402,42 * 4/12 = 134,14 eurot. Käesoleva aasta aprillikuu eest arvestatav intress kuulus tasumisele koos aprilli põhiosamaksega 10.04.2023, seetõttu arvestab maakohus kogu aprilli eest arvestatud intressi.
41.Hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast ehk alates 05.01.2023 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine on toimetu ja leping kehtib. Seega ei ole hagejal kostja vastu viivise tasumise nõuet ja kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
42.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (seadusjärgset määra ületav intress ja sissenõudmiskulu) rahuldamata.
43.Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja üksnes laenulepingujärgse sissenõutavaks muutunud põhivõla ja sellelt arvestatava seadusjärgse intressi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
45.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on käesolevas vaidluses õiglane, kuivõrd käesolev vaidlus oleks olnud olemata ja hagejal ei oleks tekkinud menetluskulusid, kui algne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja oleks tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mis oleks kaasa toonud teistsuguse kohtulahendi. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
46.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.