nr 2-22-127379 Osaühing E.E. hagi M. K. vastu parkimislepingust tuleneva võlgnevuse 40 euro, s.o leppetrahv 30 eurot ja sissenõudekulud 10 eurot, väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Hagihind
40 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Osaühing E.E. (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxxxx xxx x, xxxxxxx)
Välja mõista M. K.lt Osaühing E.E. kasuks menetluskulud 312 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.
Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega. Kostja parkis 04.03.2022 sõiduki numbrimärgiga xxxxxx (ka: Sõiduk) hageja opereeritavale Ülemiste Põhja-Lõuna tasulisele parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes –parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimisluba ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Samuti ei olnud sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella, millega oleks parkimise algusaeg fikseeritud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis lepinguline suhe. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Hagiavalduse p 2.1. märgitud kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis Sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahvinõue, maksetähtajaga 18.03.2022, mis asetati koheselt sõiduki kojamehe vahele, on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Kuna kostja ei ole reageerinud meeldetuletuskirjale ega pole aktsepteerinud ka hageja poolt saadetud selgitusi maksekäsu kiirmenetluse ajal, siis on hageja seisukohal, et kostja on teadlikult lasknud menetlusel jõuda sellisesse staadiumisse, kus see antud hetkel on ehk võlgnevuse sissenõudmiseks on esitatud hagiavaldus. Kostja on kohtule vastates mh märkinud, et unustas sel hommikul seal kella kasutada, kuna tavaliselt ei pargi tasulistes parkimiskohtades. Antud momendil oli see ta töökoha ainus parkla ja ta parkis tööriistade objektile viimiseks. Tagasi tulles leidis kostja trahviteate. Hageja meeldetuletuskiri jäi kostjale muu rämpsposti taustal märkamatuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
6.Kohus leiab, et hagile lisatud piltide ja dokumentidega (dtl 27-49) on hagis kirjeldatud asjaolud usaldusväärselt tõendatud.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.On tuvastatav, et kostja parkis 04.03.2022 sõiduki numbrimärgiga xxxxxx hageja tasulisele parkimisalale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 tähenduses – parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab tasulist parkimist vajava sõiduki juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo nr 3-2-1-77-16, p 18).
9.Fotode alusel on tuvastatav, et hageja opereeritavas parklates olid selgelt nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
10.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi 30 eurot. Leppetrahvinõue on pandud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 2-17-117146, p 12). Asja lahendamisel ei ole seega tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
11.Leppetrahvinõuet ei ole kostja vaatamata selle kättesaamisele vaidlustanud. Samuti on usaldusväärselt tõendamata, et kostja tegeles üksnes lühiajalise peatumisega veose mahalaadimiseks. Kohus leiab, et veose mahalaadimine liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 tähenduses ei saa toimuda ebamõistlikult pika aja jooksul. Kui tegemist on pikemaajalise toiminguga, on tegemist samuti parkimisega nimetatud sätte mõttes.
12.Hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata leppetrahvi eest 30 eurot.
13.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Kuni hagi kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi
alusel Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Kohtu hinnangul on eeltooduga seonduv sissenõudmiskulu 10 eurot samuti põhjendatud kostjalt kui lepingu rikkujalt hageja kasuks välja mõista.
14.TsMS § 162 lg 1, TsMS § 138 lg 2, TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 484 2 alusel jätab kohus menetluskulud (riigilõiv, maksekäsumenetluse kulud ja hageja lepingulise esindaja kulu) kokku 312 eurot kostja kanda. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mida ei oleks tekkinud, kui hageja poleks pidanud kohtu poole pöörduma. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hageja taotlusel otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.