Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis Edasikaebamise kord
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 10. juuli 2023, Pärnu kohtumaja 2-22-6662 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.H. vastu võlgnevuse nõudes 17722,68 eurot Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, rg-kood 11919806, asukoht Tatu mnt 83-601, Tallinn 10115 Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post XXX Kostja K.H., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 10.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt K.H.ilt (H.) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja Bigbank AS-i vahel 26.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. CL-EEC-21001157 tulenev põhinõue summas 2199,14 € eurot.
3.Ülejäänud haginõuded intressi, viivise ja sissenõudekulude ning lepingu haldustasu nõudes jätta rahuldamata.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 12,4% ulatuses kostja ja 87,6% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on 1060 € riigilõiv, millest kostja kanda tuleb jätta 131,44 ja õigusabikuludest 22,32 €. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena kokku 153,76 eurot. Lk 1 / 12
2-22-6662
6.Välja mõista kostjalt K.H.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 153,76 eurot, (s.o. 131,44 riigilõivust ja 22,32 € hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludest õigusabile.
7.Kohustada kostjat K.H.i tasuma menetluskulude hüvitiselt (153,76 eurot) hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI AUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.H.i vastu põhivõlgnevuse 15413,85 €, intressi 537,82 €, laenuhaldustasu 6 €, viivise 209,04 € ja sissenõudekulude 30 € nõudes. Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega.
2.Hageja nõuab (i) Mõista kostjalt K.H. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Bigbank AS ja K.H. vahel 26.01.2021 sõlmitud Väikelaenu lepingust nr. CL-EEC-21001157 tulenev võlgnevus 15413,85 €, intressid 537,82 €, laenuhaldustasu 6 €, viivised 209,04 €, sissenõudekulud 30 €; (ii) Mõista kostjalt K.H. välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 15413,85 € alates 05.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 9,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; (iii) Mõista kostjalt K.H. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 1050 € ja õigusabikulu summas 420 €; (iv) Mõista kostjalt K.H. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt;
3.Hageja nõude aluseks olevad asjaolud Kostja ja Pank sõlmisid Lepingu, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale laenusumma 17 700 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.03.2021 summas 331,04 € kuni viimase osamakseni 10.12.2024 summas 331,04 € (lisatud maksegaafik). Lepingule alla kirjutamisega /dtl 26 - allkirjastatud digikonteiner/ kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 9,9% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus Lepingu p.1 ja Lk 2 / 12
2-22-6662 vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 10.11.2021 osamaksest. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 15275,42 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 15275,42 € ja tasumata laenuhaldustasu summas 6 €. Kostja tasus Laenuandjale peale võlgnevuse tekkimist 11.02.2022 täiendavalt 332 €, millest 5 € arvestati kehtivas hinnakirjas sissenõudekulu katteks meeldetuletuskirja saatmise eest 11.02.2022 ja 327 € põhisumma katteks. Seega uus põhivõla jääk oli 15745,85 €. Peale lepingu ülesütlemist tasus Kostja 15.03.2022 veel laenuandjale 332 €, mis arvestati põhivõla katteks, seega hagiavalduse esitamise seisuga on Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 15413,85 € Enne lepingu ülesütlemist on intressiarvestus järgnev: (i) laenusumma jäägilt 16072,85 € perioodi 11.11.2021-11.02.2022 eest on intressisumma 405,43 €; (ii) laenusumma jäägilt 15745,85 perioodi 12.02.2022-14.03.2022 eest on intressisumma 132,39 €; Seega lepingu ülesütlemise seisuga on Kostjal tasumata intress summas 537,82 €. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.03.2022.a. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub Tingimuste p.5.5 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg.2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg.2 p.3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 17727,68 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜd sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kaks võlateatist 25.03.2022, 18.04.2022 (hagiavalduse lisad nr 5.1 - 5.2) hagejale teadaolevale kostja aadressitele Kivialliku tee 11, Reiu küla, Häädemeeste vald 86508 Pärnumaa. Seetõttu juhindudes VõS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 €
4.Nõude loovutamine 21.03.2022 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt viivis põhisummalt 15413,85 alates 15.03.2022 kuni 04.05.2022 määraga 9,90% aastas on 209,04 € Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist: 15413,85 € * 9,90% aastas = 1525,97 €
5.Hageja 17.10.2022 seisukoha kostja vastuses toodud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise väitele Kostja esitas vastuväite, et krediidiandja Bigbank AS ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hinnanud piisavalt kostja kui tarbijast Lk 3 / 12
2-22-6662 laenusaaja krediidivõimet. Hageja selgitab, et lepingu sõlmimise hetkel panga ja kostja vahel ei olnud kostjal ühtegi võlgnevust. Bigbank AS selgituse järgi arutati kostjaga laenu võtmist, laenumaksete teenindamist ning ka kostja kavatsusi tööle asumise osas. Nimetatut kinnitab ka kostja enda kohtule esitatud vastuses, samuti nähtub kostja poolt hagile lisatud kontoväljavõttest, et kostjale teostas pidevalt ülekandeid Madis Alevi.. Seetõttu pank enne lepingu sõlmimist põhjalikult kontrollis kostja krediidivõimekust ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist ning esitatavad andmed peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus olema tõesed. Seega kui kostja esitas pangale teabe mida koos enne laenu võtmist käsitleti ja need andmed oli ebaõigeid, ei saa pangale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Pank ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei pruugi olla õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on oma 24.05.2001 lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. 4VÕS § 403 lg 1 krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4403 lg-st 3 nähtub, et krediidivõimelisuse hindamine toimub mh tarbija esitatud andmete põhjal. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud panga esindaja kinnituse. Kostja sissetulek laekus pangale. Arvestades kostjale laekunud sissetulekut, sh töökohana Eesti suur mainekas ettevõte ja kohustuste suuruse kohta ei saa hageja hinnangul teha järeldust, et laenuandja oleks pidanud laenulepingu sõlmimise ajal leidma, et kostja ei suuda enda sissetulekust tasuda 5100 € suurust laenu 60 osamaksega igakuiste osamaksetena suuruses 130,44 € (hagiavalduse lisa 1). Hageja hinnangul ei ole krediidiandja oma kohustusi rikkunud. Olukorras, kus kostja on laenuandjale ise esitanud teadlikult valeinfot, kannab sellest tulenevat riski tema ise. Seega kui kostja ei esitanud pangale andmeid enda teistest kohustustest, kui olid konto väljavõttes kajastatud või omas muid kohustusi, mille tõttu ei oleks tohtinud kostjale laenu anda, siis nimetatud andmete mitte avaldamisest tulenevat riski kannab kostja ise. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud krediidiandjal nimetatud infot ka võimalik iseseisvalt teistelt krediidiandjatelt kontrollida, sest nimetatud andmed on andmekaitsega kaitstud ning teised krediidiandjad ei avalda nimetatud andmeid kolmandatele isikutele. Ainus koht, kust laenuandja sai lisaks kostja esitatud andmetele, kostja maksekäitumist kontrollida oli maksehäireregister (täna Creditinfo) andmesüsteem ning hageja esitas 27.05.2021 kohtule väljavõtte kostja finantskohustuste järelpäringust Creditinfost (27.05.2021 seisukoha lisa 2), millest nähtus, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Leping sõlmiti 22.08.2018. Maksehäireregistri andmetel lepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Esimene maksehäire avaldati BIGBANK AS poolt 11.12.2021 kohta, s.t peale lepingu sõlmimist. Seega ei esinenud kostjal lepingu sõlmimisel laenu andmist takistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et laenuandja ei rikkunud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Kostja seisukohad. Kostja oma 23.09.2022 vastuses hagile /dtl40- on esitanud järgmised taotlused: lugeda nõude tasumata osaks 14053,67 EUR-i.; mitte välja mõista nõudele Lk 4 / 12
2-22-6662 kõrvalkulusid (viivised, intressid ja sissenõudekulud) ega jooksvaid viiviseid ja teha kohtuotsus maksegraafikuna. Kostja tasus nõuet korrektselt kuni november 2021. Peale seda ei jõudnud kostja enam kahe lapse ja tõusnud elektrikulude kõrvalt kuumakset (332 EUR) tasuda. Veebruaris ja märtsis 2022 sai kostja kuumaksed jälle üle kanda, aga kahjuks oli siis juba liiga hilja. Laenuandja oli lepingu lõpetanud ning hagejale loovutanud. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 3646,33 €. Kostja on lisanud tõendina konto väljavõtte perioodist 01.12.2020-28.02.2021 /dtl 45-55/ Täiendavas, 26.10.2022 seisukohas selgitab kostja, et 23.02.2020 sündis tal tütar. 2020 aasta lõpuks soovis kostja koos elukaaslasega korda teha oma elamise esimese korruse, et nii meil kui lastel oleks rohkem kui üks ruum elamiseks. Korrastasime köögi, suure toa, WC ja esiku. kostja elukaaslane töötas tol ajal väljaspool Eestit ning proovisime algselt remondi ja sisustamise tema sissetulekust katta. Sellega seletuvad ka temalt tulnud kolm suurt ülekannet (kontoväljavõttes kanne nr. 106 – 2500 EUR-i, kanne nr. 124 – 2500 EUR-i ja kanne 201 – 1700 EUR-i). Samaaegselt on kontoväljavõttelt näha ka seda et need samad rahad on põhimõtteliselt täies ulatuses, kas otse ehituse ja remondiga seotud arvete katmiseks läinud (kanded 112, 125 ja 207) või siis sulas suurte summadena välja võetud (kanded 127,138,139,140) – need summad läksid töömeeste tasumiseks. Lisaks sellele nähtub kostja kontoväljavõttest selgelt, et Madis Alevi poolt ülekantud summad olid erakorralised maksed ja ta ei kandnud mulle selliseid rahasid üle iga kuu. Kostja ei ole seda ka mitte kuskil, mitte kellelegi väitnud, et Madis Alevi poolt kantavad rahad on tema reeglipärane sissetulek, millega ta igakuiselt arvestada saab. Kostja pöördus BigBanki poole ja palus remondi jaoks laenu. Kõik infod, mis ma panga töötajale andsin olid tõesed, samuti esitas kostja pangale oma kontoväljavõtte, nagu nende poolt soovitud. Kostja soovis laenusummat lähtudes eeldatavatest kuludest, mis olid veel remondi jaoks vajalikud. Kostja selgitab oma majanduslikku olukorda ja maksevõimet selliselt, et tema tegelik majanduslik seis on lihtsasti tuvastatavad kostja konto väljavõttest. Kohtule esitatud kontväljavõttes on näiteks näha, et kostja reeglipärased sissetulekud olid: Puudega inimese sotsiaaltoetus – 41.17 (kanded 12, 89 ja 262) Puuduva töövõime toetus – 446,70 – 461,59 sõltuvalt kuust (kanded 13, 89 ja 263) Peretoetus kahe lapse eest – 120 (kanded 27, 103 ja 2080) Vanemahüvitis – 567,20 (kanded 28, 101 ja 279) Elatisabi esimese lapse ülalpidamiseks – 100 (kanded 29,102 ja 278) Seega laenuvõtmisel oli kostja kontoväljavõttelt nähtav reeglipärane sissetulek kokku 1275,07 EUR-i. Ja nii kaua, kui see oli nii suur, nii kaua suutis kahe lapse kõrvalt igakuist makset tasuda. Juulis 2021 lõppes kostja vanemapalga maksmine (see oli teada ka pangale), samuti teadis BigBank enne laenu andmist, et kostja puuduva töövõime otsus lõppeb veebruaris 2021. Seega jäi kostja reeglipärasest sissetulekust järgi veel ainult 220,00 EUR-i. Esimesed kuud proovis kostja asjad veel korras hoida aga alates november 2021 ei tulnud ta maksetega enam toime, kuna kuumakse ületas kostja jgakuise sissetuleku. Kostja ei valetanud ka selle kohta, et ta proovis kohe tööle minna, kui emapalk otsa saab. Kostja on registreerinud end Töötukassasse ja otsib endiselt tööd, mis sobib kostja tervisliku ja perekondliku situatsiooniga. Samuti käib kostja arstide juures, et taas saada vastava töövõimeotsuse, mis peegeldab kostja tervislikku olukorda Hageja on näinud kostja kontoväljavõttes Madis Alevi poolt tehtud kandeid ning meelevaldselt hinnanud need reeglipärasteks makseteks (kuigi kontoväljavõte kuude lõikes ei anna selleks mingit põhjust) aga on jätnud samaaegselt tähelepanuta näiteks selle, et kostja on teinud kandeid Julianus Inkassole (kanded 39, 93, 107) ja Estole (kanded 174 ja 175). Hageja viimasest seiskohast jääb mulje, nagu oleks kostja sissetulek tol ajal laekunud BigBankile. See ei vasta tõele. Kostja emapalk laekus Swedbank-i, mille väljavõtte kostja laenu taotlemisel laenuandjale esitas. Kostjale jääb arusaamatuks hageja edasine jutt sissetuleku kohta, mis laekub Eesti suurelt mainekalt ettevõttelt. Nagu ülevalpool kirjeldatud olid kostja peamised sissetulekud puuduva Lk 5 / 12
2-22-6662 töövõimetoetus (laekus Töötukassalt) ja emapalk (laekus Sotsiaalkindlustusametilt) ning ei Töötukassa ega Sotsiaalkindlustusamet ei ole kostja tööandjad. Kosta ei ole ka suuliselt andnud muud infot, kui see mis kontoväljavõttest lähtub. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja väljaminekute kohta ei olnud laenuandjal võimalik hinnangut anda kuna kontoväljavõttest on nähtavad kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kostja leiab, et kõik vajalikud andmed kostja majandusliku seisundi hindamiseks olid laenuandjal kontoväljavõttega olemas. Arusaamatu ja ebatõene on hageja seisukohas esitatu selle kohta, et kostjale anti laenu 5100 EUR-i. Tegelikult anti kostjale laenu 17746 EUR-i. Samuti on ekslikult kostja laenu kuumakseks märgitud 130,44 EUR-i. kostja tegelik laenumakse igakuiselt oli 332 EUR-i. BigBank on teinud mulle laenu ülekande 28.01.2021, seega jääb täiesti arusaamatuks hageja väide, et laenuleping kostjaga sõlmiti 22.08.2018. Kokkuvõtvalt jääb kostja oma seisukoha juurde: Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei ole objektiivselt hinnanud andmeid, mis talle esitatud olid. Sellest lähtuvalt on sõlmitud laenuleping tühine.
7.Täiendavalt on kostja oma 16.11.2022 seisukohtades väitnud, et BigBank laenu võttes oli sundseisus. Meie pere oli kasvanud kuid elamiskõlblik oli tegelikult ainult üks tuba (ülemine magamistuba). Kahe lapsega ühe toas elamine ja vanemate majas käimine selleks, et süüa valmistada, ei olnud enam võimalik. kostja elukaaslane küll teenis raha, aga sellest ei jätkunud remondikulude katteks. Suurest ahastusest küsis laenu. Laenuvõtmise protsess oli selline, et esitasin internetis taotluse 15 000 EUR-ile. Taotluses tuli oma isikuandmete kõrval kirja panna ainult see, et mis eesmärgil ma laenu võtan (kirjutas kodu remont), see oli kogu taotlemise ankeet. Selle ankeedi alusel tuli vist juba samal või järgmisel päeval vastus sisuga: „Meil on rõõm teatada, et saame esmaste andmete põhjal teha pakkumise summas 15 000 EUR. Ootame Sinu taotluse juurde veel pangakontoväljavõtet perioodiga 01.09.2020 kuni 11.01.2021“ kostja jaoks oli see uskumatu pakkumine. Saatsin neile soovitud kontoväljavõtte ja peale seda suhtlesin telefonis. Telefonis öeldi mulle, et tegelikult nad saaksid pakkuda kuni 22 000 EUR-i. Samuti rääkisime kostja puuduvast töövõimest ning sellest, et loodan varsti tööle saada. Tunnistan ausalt, et ma nägin selles pakutud laenus pääseteed meie sunnitud olukorrast ning võimalust jõuda inimväärsete elamistingimusteni oma laste jaoks. Samas hirmutas mind pakutud laenu suurus, seega vähendasime seda summale 17700. Täna olukorrale tagasi vaadates pean tunnistama, et kostja otsus ei olnud tookord väga ratsionaalselt läbi mõeldud, sest tundsin ennast juba pikemat aega väga suure surve all seoses sellega, et olin sunnitud elama kahe alaealise lapsega põhimõtteliselt ehitusplatsil. Laen andis mulle ainsa väljavaate sellest olukorrast pääseda. Haarasin sellest nagu uppuja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
Poolte vaheliseks vaidlusküsimuseks on, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lk 6 / 12
2-22-6662
10.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:
10.1.Kostja sõlmis Bigbank AS-iga 26.01.2021 tarbijakrediidilepingu Nr. CL-EEC-21001157, mille alusel sai kostja laenu kogusummas 17 700 € Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 9,9% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates /dtl 29-31/ . Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.03.2021 summas 331,04 € kuni viimase osamakseni 10.12.2024 summas 331,04 € ning laenulepingujärgse maksegraafiku /dtl 3233/ kohaselt pidi kostja tegema viimase tagasimakse 10.02.2027.
10.2.Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid.
10.3.Kostja ei tasunud laenu põhisummat ja intressi alates 10.11.2021 osamaksest.
10.4.Laenuandja loovutas nõude hagejale 21.03.2022 millest hageja teavitas kostjat ühes võlateatisega 25.03.2022 /dtl 13-15/.
10.5.Kostja on maksnud tarbijakrediidilepingu alusel tagasi kokku 3646,33 eurot.
11.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS §-s 4011 on sätestatud, et krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Kuna vaidlusalune laenuleping on sõlmitud krediidivahendaja abil selliselt, et majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsevad isikud on andnud krediiti füüsilisest isikust tarbijale, kohalduvad pooltevahelisele lepingule tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 403 lg 2 2). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 3 ls 2 peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu.
Lk 7 / 12
2-22-6662
13.Tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-21001157 põhitingimustest /dtl 29/ nähtuvalt on Krediidisaaja on lepingu temale edastamise päeval edastanud krediidiandjale enda poolt korrektselt allkirjastatud lepingu koos nõutud lisadokumentidega. Krediidisaaja isikusamasus on tuvastatud, lepingusse ei ole tehtud muudatusi ning esitatud dokumendid on korrektsed; Krediidisaaja ei ole esitanud eksitavaid või valeandmeid, mis olid krediidiandjale aluseks krediidi andmise otsustamisel või lepingu tingimuste kindlaksmääramisel; Puuduvad muud üleandmist välistavad asjaolud lepingu, panga üldtingimuste või seaduse kohaselt.
14.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
15.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on 31.01.2018. a kohtuotsuses nr 2-14-21710 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
16.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud Lk 8 / 12
2-22-6662 andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima.
17.Kohtul tuleb eeltoodust tulenevalt hinnata, kas hageja on kehtestanud tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika, kas hageja on seda metoodikat kostjale laenu andes järginud ning kas selle metoodika järgimine on piisav, et hinnata adekvaatselt kostja krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
18.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks krediidiandja tarbija krediidivõimelisust üldse sisuliselt hinnanud. Kostja kõigist kirjalikest vastusest nähtuvalt esitas kostja Bigbank AS-ile laenutaotluse, millele pank andis esmase jaatava vastust ja nõudis laenuandja kostja kontoväljavõtet, mille kostja enese selgituste kohaselt lisas. Kostja on ka kohtule esitanud kontoväljavõtte perioodist konto väljavõtte perioodist 01.12.2020-28.02.2021 /dtl 45-55/. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvesse võtnud ka kontoväljavõttest nähtuvaid asjaolusid hageja sissetulekute ja väljaminekute kohta. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks kostja esitatud andmeid ülalpeetavate kohta kuidagi kontrollinud, kuigi, nagu eespool märgitud, pidanuks tal tekkima kahtlus kostja esitatud andmete õigsuses. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kas ja kuidas on hageja kostja krediidivõimelisust kontrollinud. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
19.Seda järeldust ei muuda ka hageja väide nagu oleks kostja hagejale enne lepingu sõlmimist ebaõigeid andmeid esitanud. Nimelt välistab VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tarbija tahtlust valeandmete esitamisel peab esile tooma ja tõendama krediidiandja. Sealjuures ebatõesete andmete esitamine võib tuleneda ka tarbija kogenematusest, teadmatusest või hooletusest. Selle vältimiseks ongi krediidiandjal tarbija esitatud andmete kontrollimise kohustus. Kostja selgituste kohaselt on ta krediidiandjale esitanud oma konto väljavõtted, millest olid nähtavad nii kostja sissetulekud kui väljaminekud s.h asjaolu, et kostja viibis vanemapuhkusel ning tal olid alaealised ülalpeetavad. Kohus nõustub kostja väidetega selle kohta, et kostja kontolt on nähtavad nii kostja sissetulekud kui ka kulutused ja asjaolu, et kostja sissetulekuks on vanemahüvitis, mis teadaolevalt määratakse üksnes kindlaks perioodiks. Käesoleval juhul ei ole hageja mitte mingil viisil tõendanud, et krediidiandja oleks üldse tarbija esitatud andmeid kontrollinud.
20.Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja maksis pikema aja jooksul lepingujärgseid makseid, ei oma käesolevas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel määravat tähtsust. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub pooltele, eelkõige krediidiandjale juba enne lepingu sõlmimist. See ei ole seotud sellega, kuidas tarbija sõlmitud lepingut täidab. Põhimõtteliselt on võimalik nii olukord, kus tarbija täidab Lk 9 / 12
2-22-6662 lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt, vaatamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, kui ka olukord, kus tarbija rikub lepingut, vaatamata sellele, et krediidiandja on teinud kõik tema krediidivõime hindamiseks ning tuvastanud nõuetekohaselt, et isik on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on seadusest tulenev lepingulise iseloomuga kohustus, mille rikkumisele saab tugineda igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Asjaolu, et kostja on lepingut mingi ajaperioodi jooksul täitnud, ei välista tema tuginemist hageja kohustuse rikkumisele.
21.Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohaldub VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 lg 1 sätestatud määras intressi. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. (vt ka TartuRK otsus tsiviilasjas 2-12-129359 p. 12-18)
22.Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole tõendamist leidnud asjaolud, millest nähtuvalt oleks kostja tahtlikult teabe esitamata jätnud või teavet võltsinud. Seetõttu tuleb käesolevas vaidluses intressimääraks alates laenulepingu sõlmimisest kuni käesoleva ajani lugeda VÕS § 94 lg 1 toodud võlasuhte intressimäär, mis perioodist 01.01.2002 kuni lepingu ülesütlemiseni on olnud 0%1. Seega saab tulenevalt VÕS § 415 lg 2 p 1,2, tulenevalt lugeda kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. Kostja on saanud laenulepingu alusel laenu 17700 eurot. Kostja esitatud tagasimaksete arvestuse kohaselt (dtl 41 ) on kostja maksnud lepingu alusel tagasi kokku 3646,33 eurot. Hageja ei ole nimetatud summale vastu vaielnud.
23.Kuivõrd hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, pidanuks ta VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja seda teinud ei ole. Sellises olukorras ei olnud hagejal alust kostjaga lepingut vana graafiku järgi maksete tegemata jätmise tõttu üles öelda. Seega ei saa lugeda, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Laenulepingujärgse maksegraafiku /dtl 32-33/ kohaselt pidi kostja tegema viimase tagasimakse alles 10.02.2027. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud krediiti 177000 eurot ning kostja sattus maksetega viivitusse alates 10.11.2021 osamaksest. Kostja tasus Laenuandjale peale võlgnevuse tekkimist 11.02.2022 täiendavalt 332 € ning peale lepingu ülesütlemist tasus Kostja 15.03.2022 veel laenuandjale 332 €.
24.Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Tagasimakse graafiku kohaselt pidanuks kostja kohtuotsuse tegemise seisuga hagejale tasuma põhivõlga (graafiku kohaselt „krediidisumma, ilma kõrvalnõueteta) /dtl 31.32/ seisuga 10.07 kogusummas 5845,47 eurot. Kokku on kostja hagejale tasunud 3646,33 eurot. Seega on kostja hageja ees kohtuotsuse tegemise seisuga (10.07.2023) makseviivituses 5845,47- 3646,33=2199,14 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar
Lk 10 / 12
2-22-6662
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude makseviivituses põhivõla osas summas 2199,14 eurot ja mõistab selle kostja kasuks välja. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude 537,82 eurot, laenuhaldustasu summas 6 eurot ning sissenõudmiskulude nõudekulud 30 eurot.
26.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TallRK otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega tuleb hageja nõue viiviste summas 209,4 eurot jätta samuti rahuldamata. Menetluskulud
27.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt, seega TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
28.Hageja menetluskulud on käesolevalt riigilõiv summas 1050 € ja õigusabikulu summas 420 eurot 3,5 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 100€, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi s.o. 180 eurot.
29.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jätab menetluskulud 12,4% ulatuses kostja ja 87,6% ulatuses hageja kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
30.Hagi hind oli 17727,68 € millest kohus rahuldas 2199,14 € so. 12,4%. Seega tuleb menetluskulud jätta 12,4% ulatuses kostja ja 87,6% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on 1060 € riigilõiv, millest kostja kanda tuleb jätta 131,44 ja õigusabikuludest 22,32 €. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena kokku 153,76 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 11 / 12
2-22-6662
Tln Rkk 27.09.2024 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.07.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
4.K.H.i menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra.
Lk 12 / 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.