Kostja: O.A.N., isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O.A.N. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista O.A.N.ilt (N., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks O.A.N.i ja Fresh Finance OÜ vahel 05.05.2021 sõlmitud krediidilimiidi lepingust nr 11705 tulenev põhivõlgnevus 731,81 eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagiavaldus O.A.N.i vastu põhivõla summas 495,67 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 346,64 eurot, edasiulatuva viivise, intressi summas 204,12 eurot ja võla sissenõudmiskulude summas 35 eurot nõudes.
4.Jätta menetluskulud O.A.N.i kanda 30,45% ulatuses.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 137,43 eurot ning mõista nimetatud summa O.A.N.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.30.11.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1662,74 euro saamiseks. Kohus tegi 02.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.01.2023 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1227,48 euro, intressi 204,12 euro (intressimäär 47,50% aastas, intress on arvestatud perioodi 01.02.2022 kuni 06.06.2022 eest), sissenõutavaks muutunud viivise 346,64 euro, võla sissenõudekulude 35 euro nõudes ja edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1227,48 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 07.06.2022 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-146393 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 09.01.2023 võrdselt lepingujärgse intressimääraga 47,50% aastas. Hageja nõuab viivist perioodi 07.06.2022 kuni 09.01.2023 eest summas 346,64 eurot. Nimetatud perioodis on 217 päeva (1227,48*47,50/100/365*217=346,64 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 10.01.2023 lepingujärgses viivisemääras 47,50% aastas.
2.Hageja nõuded põhinevad kostja ja Fresh Finance OÜ vahel 05.05.2021 sõlmitud krediidilimiidilepingul nr 11705. Lepingus on krediidikulukuse kogumääraks märgitud 59,60% aastas. Lepingu kohaselt võimaldas Fresh Finance OÜ kostjale krediidilimiidi 1500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi ning muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud igakuiselt 10. kuupäevaks. Kostja rikkus lepingu tingimuste p 5.1 ning ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi alates 01.02.2022. Fresh Finance OÜ ütles lepingu üles 06.06.2022 ning loovutas oma nõuded hagejale 08.07.2022. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud.
3.Kohus jättis 30.01.2023 määrusega hagi käiguta. Hageja esitas täiendavad asjaolud 15.02.2023.
4.Hageja 15.02.2023 menetlusdokumendi kohaselt oli krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summaks 1885,95 eurot. Tegemist on näitliku summaga. Tegelikku summat ei ole krediidiliinilepingu puhul võimalik välja arvutada, kuna tegemist on tähtajatu lepinguga ja tarbija poolt tagasimakstud summasid on võimalik uuesti kasutusse võtta. Käesoleval juhul võttis kostja kasutusse 1500 eurot. Kostja on tasunud ajavahemikul 02.06.2021 - 08.02.2022 tagasi kokku 768,19 eurot, sellest 276,64 eurot arvestati põhivõla katteks, 488,31 eurot intressi katteks ja 3,24 eurot viivise katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandja on lepingu sõlmimisel hinnanud kostjalt saadud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, samuti kasutanud võlgniku krediidivõimelisusele hinnangu kujundamiseks asjakohaseid andmekogusid, mis pakuvad krediidiandjatele informatsiooni tarbijast krediidivõtjate maksekäitumise ja võetud kohustuste kohta ning lähtunud KAVS §49 lg1 sätestatud nõude täitmiseks krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Fresh Finance OÜ tegi kostja puhul esmalt päringu Sally süsteemi, mis tuvastas, et kostjal eelnev krediidiajalugu krediidiandja juures puudub. Välistest andmebaasidest on krediidiandja teinud automaatse päringu Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse 04.05.2021, et tuvastada vasteid maksehäirete kohta või märkeid Ametlikest Teadaannetest. Kummagi päringu puhul vasteid ei leitud. Lisaks on 04.05.2021 krediidiandja sooritanud PEP (kostja riikliku tausta väljaselgitamiseks) ja sanktsioonide päringu läbi DataMe keskkonna, kust samuti vasteid ei leitud. Samal kuupäeval on sissetuleku kontrollimiseks esitatud päring AS Pensionikeskusele, kasutades selleks taaskord DataMe süsteemi. Vastavalt Krediidiandja sise-eeskirjadele on võimalik maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest 60%. Kliendi puhul kohustused vastavat määra ei ületanud ning tema sissetulek oli piisav täitmaks minimaalse sissetuleku nõuet tootetingimustes kehtestatule. 27.03.2023 menetlusdokumendis avaldas hageja, et ta jääb Fresh Finance OÜ 14.03.2023 vastuse juurde ega esitanud täiendavaid andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
5.17.02.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-146393 kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
6.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 31.03.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 17.04.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
7.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
8.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Fresh Finance OÜ ja kostja 05.05.2021 lepingu, mille alusel sai kostja krediidilimiidi summas 1500 eurot, mille kostja kasutusse võttis. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Fresh Finance OÜ, kes on tegutsenud oma majandusja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
9.Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-17, p 20).VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS 4062 lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 47,50% aastas ja lepingu personaalsetes tingimustes on kokkulepitud krediidikulukuse määr 59,60% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
10.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-146393 muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on Fresh Finance OÜ loovutanud kostjaga sõlmitud krediidiliinilepingust tulenevad nõuded hagejale.
11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja on 14.03.2023 ja 27.03.2023 vastustes esitanud asjaolud, millest nähtub, et Fresh Finance OÜ on teinud kostja maksevõime kindlaks tegemiseks päringu Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse 04.05.2021, et tuvastada vasteid maksehäirete kohta või märkeid Ametlikest Teadaannetest. Kummagi päringu puhul vasteid ei leitud. Lisaks on 04.05.2021 krediidiandja sooritanud PEP (kostja riikliku tausta väljaselgitamiseks) ja sanktsioonide päringu läbi DataMe keskkonna, kust samuti vasteid ei leitud. Samal kuupäeval on sissetuleku kontrollimiseks esitatud päring AS Pensionikeskusele, kasutades selleks taaskord DataMe süsteemi. Kostja kohustused ei ületanud 60% sissetulekutest, mida kontrolliti Pensionikeskuselt ning avalike andmebaaside kohaselt puudusid kehtivad maksehäired 04.05.2021. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses ja hilisemates menetlusdokumentides esitatud asjaolud on niivõrd üldsõnalised, et ei võimalda kohtul teha järeldust vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, millised olid kostja sissetulekud ja varad ning kohustused, mh milliste kohustuste kohta kostjalt andmeid küsiti ja millises suuruses need arvesse võeti, sh millised andmed avaldas kostja ning millised andmed tuvastas krediidiandja kostja esitatud andmete kontrollimisel. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas kostjalt pangakonto väljavõtet küsiti ja millised andmed sealt nähtusid. Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Fresh Finance OÜ ei järginud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.
12.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud väitele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata panga küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-146393 rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega Fresh Finance OÜ maksete ümberarvestust teinud.
13.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Fresh Finance OÜ ütles lepingu üles 17.05.2022. Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja tegi pärast lepingu sõlmimist tagasimakseid kokku 768,19 eurot. Kohus arvestab kogu summa põhivõlgnevuse katteks (vt otsuse p-i 14 põhjendust). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 731,81 (1500-768,19) eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
14.Kohus VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Fresh Finance OÜ ja kostja on 05.05.2021 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 47,50% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 204,12 eurot. Hageja on intressi arvestanud lepingu ülesütlemise kuupäevani. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Perioodil 05.05.2021 – 06.06.2022 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,00%. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata ja arvestab intressi katteks tasutud summad põhivõlgnevuse katteks.
15.Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõuded kostja vastu, sh sissenõutavaks muutunud viivisenõude 346,64 eurot ja edasiulatuva viivise nõude.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot. Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-146393 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
19.Hageja on märkinud meneltuskuludeks 770 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot põhjendamatult suur. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud –leping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-1911647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 100 eurot (50 eurot x 2 tundi). Kohus mõistab menetluskulu välja ilma käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 450 eurot (350+100).
20.Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust, s.o 30,54%, jäävad menetluskulud hageja kanda 69,46% ulatuses ja kostja kanda 30,54% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 137,43 eurot. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
21.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-146393
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.