Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja 2013.a sügisel (21-28 september) Eestis rahvusvahelised tiitlivõistlused. Hageja (turundusagentuur) oli kostjale võistluste korraldamisel üheks koostööpartneriks. Kostja tellis hagejalt ajaperioodil 2013.a. august – november eelkõige võistlustega seonduvalt erinevaid töid ja teenuseid. Peamiselt varustas hageja kostjat erinevate reklaammaterjalidega (voldikud, bännerid, flaierid, plakatid jms). Reklaammaterjaliga varustamise töö hõlmas endast nii materjali kujundamist (disainlahenduste väljatöötamine) kui ka materjali tootmist (valmistamist). Lisaks tegeles hageja kostja tellimusel temaatilise kodulehe (www.weightlifting.ee) uuendamisega (kodulehele sisu tootmine ja disain) ja tegeles turundusagentuurina võistluste nö turunduspoole juhtimisega (projektijuhtimise töö). Hageja teostas kostja tellimusel võistlusega seonduvalt ka muid väiksemaid töid ja lahendas jooksvaid küsimusi. Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale arve nr 1300933 summas 5848,32 eurot (arve esitati 03.12.2013, maksetähtaeg 17.12.2013) ja arve nr 1300934 summas 3821,40 eurot (arve esitati 03.12.2013, maksetähtaeg 17.12.2013). Kostja tasus arve 1300933 üksnes väikeses osas, antud arvest on endiselt tasumata 4126,08 eurot. Arve nr 1300934 summas 3821,40 eurot on kostjal täiel määral tasumata. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 7947,48 eurot. Kostjal puudusid hageja poolt teostatud tööde ja osutatud teenuste osas pretensioonid. Kostja jättis tellitud tööde eest esitatud arved tasumata üksnes majanduslikel põhjustel (kostjal ei olnud arvete tasumiseks vabasid vahendeid). Alates arvete maksetähtaja saabumisest kuni sisuliselt tänase päevani on kostja tunnistanud enda võlgnevust hageja ees ja andnud erinevaid lubadusi ja kinnitusi tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja on andnud selliseid kinnitusi ja lubadusi võlgnevuse likvideerimise kohta hagejale püsivalt ja minimaalselt korra kolme kuu jooksul. Kuivõrd kostja ei teinud pärast viimast pöördumist hagejale rohkem tõsiseid ettepanekuid enda võlgnevuse likvideerimiseks, siis edastas hageja seekord juba esindaja toel kostjale 11.05.2021 nõudekirja, milles nõudis võlgnevuse kohest tasumist. Kvalifitseeritud õigusabi kaasamine tekitas hagejale täiendavaid kohtueelseid kulusid summas 577,50 eurot. Kahju hüvitamise nõudelt (sh põhinõude osalt, mis hõlmab endast kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist) arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega palub hageja mõista kostjalt välja lisaks põhisummale ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisele (mis on arvutatud tasumata arvetelt) ka viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni, arvutatuna kogu põhisummast 8524,98 eurot. Seega palub hageja lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivitusintressi, millest sissenõutavaks muutunud viivitusintressi suuruseks on 4923,45 eurot ning ülejäänud viivise palub hageja mõista välja alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja soovib etteruttavalt märkida, et hagejale osa müügilepingust tulenev nõue kostja vastu ei ole aegunud, kuivõrd kostja on enda võlgnevust hageja ees läbivalt tunnustanud. Võlgnevuste tunnistamise ja seeläbi deklaratiivse võlatunnistuse andmise tulemusena ei saa kostja põhimõtteliselt esitada hageja nõuetele vastuväiteid, sh et hagejal puuduvad nõuded kostja vastu või et hageja nõuded on. Võlatunnistusega on kostja tunnistanud hageja ees võlgnevuste olemasolu ja loobunud kõigist vastuväidetest nõuetele lõplikult. Hageja nõuded ei ole aegunud JT kostja juhatuse liikmeks ja presidendiks oleku ajal. Võttes arvesse, et hageja nõuded said kõige varem muutuda sissenõutavaks 2013.a lõpus või 2014.a alguses, siis ei saa hageja nõuded olla aegunud enne AP poolt kostja presidendiks saamist 07.11.2016, kui JT on hageja nõudeid vähemalt ühe korra tunnistanud. JT antud selgitustest nähtub, et tegelikkuses toimus arvete tasumise osas hageja ja kostja vahel suhtlus pidevalt (korra kuus, minimaalselt korra kolme kuu jooksul) ja kostja kinnitas hagejale läbivalt, et tasub võlgnetavad kohustused. Hageja nõuded ei ole aegunud ka AP kostja juhatuse liikmeks ja presidendiks oleku perioodil, s.o ajavahemikus 07.11.2016 kuni 15.10.2020. AP antud selgitustest nähtub, et kostja ja hageja on AP presidendiks oleku ajal pidanud korduvalt läbirääkimisi ning kostja on läbivalt lubanud ja kinnitanud, et ta on võlgnevustest teadlik, ei vaidle võlgnevustele vastu ja kavatseb need tasuda. Võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse 03.09.2021, saaksid hageja nõuded olla aegunud üksnes juhul, kui kostja ei ole kordagi tunnistanud hageja nõudeid peale 04.09.2018. Kui kostja on hageja nõudeid tunnustanud ka peale 04.09.2018, ei ole hageja poolt 03.09.2021 hagi esitamisel möödunud hageja nõuete kolmeaastast aegumise tähtaega. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv ja esindajakulu summas 13255 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused ning vastuhagi nõuded

katkenud ja uuesti alanud. Aegunud nõuet ei ole võimalik enam ka tunnistada ja sellega aegumist katkestada. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks nõude tunnustamist, rääkimata selle tunnustamisest aegumistähtaja kestel. Pärast oma ametiaja lõppu antud juhatuse äriühingu juhatuse liikmete tahteavaldused ei saa olla käsitletavad äriühingu nimel ega eest tehtud tahteavaldustena ja ei saa äriühingule kaasa tuua kohustusi. Nii JT kui ka AP ei ole oma kinnitusi allkirjastanud ka kostja juhatuse liikmena, mis on ka mõistetav, kuivõrd kinnituste andmist hetkel kumbki isikutest enam kostja juhatuse liige ei olnud. Nii ei saa need kinnitused kaasa tuua ka kostja nõude aegumist välistavaid asjaolusid. JT poolt 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kinnituse digikonteineris oleva MS Word vormingus faili meta-andmetest nähtub, et kõnealune dokument on loodud samal päeval ja selle dokumendi autorina on märgitud NOVE. Nii on see dokument koostatud hagejat esindavate advokaatide advokaadibüroos Nove. Sarnasus kinnituste ja hageja lepingulise esindaja koostatud nõude tekstide vahel tõendab ühemõtteliselt, et nii on see ka AP antud kinnitusega. Mõlema kinnituste tekstis on kasutatud sisuliselt samalaadset sõnastust. Eluliselt ei ole usutav, et JT kostja juhatuse liikmena mäletaks 2021. aastal 2013. aastal ehk 8 aastat varem hageja poolt kostjale väljastatud viie erineva arve numbreid. Veelgi eluliselt ebausutavam on see, et kostja endine juhatuse liige AP kinnitab detailse täpsusega võlgnevust arvete alusel ja „tööde kättesaamist“ ja nende „nõuetekohasust“ arvete ja tööde osas, mille väidetav teostamine ja väidetav väljastamine eelnesid aastaid AP ametiaja algusele kostja juhatuse liikmena. APil puudus üldse mistahes vahetu kokkupuude ja kogemus 2013. aastal sündmustega, kuivõrd ta valiti kostja juhatuse liikmeks alles kolm aastat hiljem, s.o. 2016. aasta novembris. Hagile lisatud arved on fabritseerimise tunnustega. Hagile lisatud kahest arvest nähtub, et ühel ja samal päeval on kostja esitanud hagejale kaks erinevat arvet, mille selgitused „osutatud teenustest“ on enam kui üldsõnalised. Arve nr. 1300934 kohaselt on hageja väidetavalt kujundanud reklaammaterjale ja neid tootnud tüki hinnaga 4873,60 eurot. Arve nr. 1300934 kohaselt on hageja väidetavalt kujundanud plakateid ja flaiereid taaskord tükihinnaga 334,50 eurot, uuendanud veebilehe sisu 350 eurose tükihinnaga ja tegelnud EM projektijuhtimisega hinnaga 2500 eurot tükk. Kõiki neid teenuseid on osutatud ja reklaammaterjale kujundatud ja toodetud seejuures ühe ja sama kaubakoodiga, ometigi on sama kaubakoodiga teenuste eest arveid ühel ja samal päeval esitatud kaks. Hageja on oma nõude kooseisus esitanud ka nõude kohtumenetlusele eelnevat õigusabikulude hüvitamiseks, mis seostuvad justkui kostjale 11.05.2021 nõudekirja koostamisega. Hagile lisana 13 lisatud arvel nähtub, et kõnealuse nõudekirja koostamiseks on hageja esindajal kulunud kokku 3,5 tundi. Kostja hinnangul on selline ajakulu ilmne liialdus, kuivõrd sedavõrd lihtsakoelise nõude koostamiseks ei sa kogenud advokaadil kuluda enam kui 1 tund. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista esindajakulu summas 6972 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata taotlused. Kohus lahendab küsimuse seoses hageja poolt pärast asja sisulist arutamist

tõendi esitamisega.

Nimelt esitas hageja peale asja sisulist arutamist 12.04.2023 istungil koos 17.05.2023 kirjalike kohtukõne teesidega uue tõendina (II kd lk 148-149, dtl 521-522) maksekorralduse JTlt hagejale.

Kohus keeldub hageja 17.05.2023 esitatud tõendi (SEB Panga 20.06.2014 maksekorraldus JTlt hagejale) vastuvõtmisest. Pooltel tuli kõik taotlused ja tõendid esitada hiljemalt 14.03.2023 (II kd lk 96 ja 106), mis oli eelmenetlust lõpetav tähtaeg. 12.04.2023 toimu asjas kohtuistung, kus lõpetati asja sisuline arutamine ja anti pooltele tähtaeg vaid kirjalike kohtukõne teeside esitamiseks ning anti teada lahendi kuulutamise aeg. Hageja tõend on esitatud hilinenult (TsMS § 238 lg 3 p 3). Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Hageja ei ole põhistanud, et tõendi hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohus oli tõendi esitamise ajaks juba määranud kohtuotsuse kuulutamise aja, põhjustaks tõendi menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimise (TsMS § 331 lg 1). Kuna dokument, mida kohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

Asjas on poolte vahel vaidlus järgmises: 1) Kas hageja on kostjale 2013. aastal teinud mingeid töid või osutanud teenuseid, mille alusel tekkis kostjal kohustus hagejale tasuda. 2) Kui kostjal tasumise kohustus tekkis, siis kas hageja nõue on aegunud.

Kohus selgitas pooltele õiguslikku ja menetluslikku olukorda, sh. tõendamiskoormisega seonduvat, 24.11.2021 kirjas (I kd lk 140-141) ja 17.10.2022 e-kirjas (II kd lk 1). Asjas toimus korraldav istung 18.10.2022 ja sisuline istung 12.04.2023. Esmase vaidlusküsimusena tuleb kohtul seega tuvastada, kas hageja on kostjale 2013. aastal teinud mingeid töid või osutanud teenuseid, mille alusel tekkis kostjal kohustus hagejale tasuda. Hageja tugineb hagis tööde eest kostjale esitatud 03.12.2013 arvele nr 1300933 summas 5843,32 eurot (I kd lk 9), millest hageja väitel tasumata on 4126,08 eurot, ja arvele nr 1300934 summas 3821,40 eurot (I kd lk 10), mis on tervikuna tasumata. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt 7947,48 euro tasumist, millele lisanduvad viivised. Hageja väitel korraldas kostja 21-28.09.2013 Eestis rahvusvahelised tiitlivõistlused, juunioride ja U23 vanuserühma Euroopa meistrivõistlused tõstmises. Kostja tellis hageja väitel talt ajaperioodil 2013.a. august – november eelkõige võistlustega seonduvalt erinevaid töid ja teenuseid: peamiselt erinevaid reklaammaterjale (voldikud, bännerid, flaierid, plakatid jms). Reklaammaterjaliga varustamise töö hõlmas endast nii materjali kujundamist (disainlahenduste väljatöötamine) kui ka materjali tootmist (valmistamist). Lisaks tegeles hageja kostja tellimusel temaatilise kodulehe (www.weightlifting.ee) uuendamisega (kodulehele sisu tootmine ja disain) ja tegeles turundusagentuurina võistluste nö turunduspoole juhtimisega (projektijuhtimise töö). Hageja teostas kostja tellimusel võistlusega seonduvalt ka muid väiksemaid töid ja lahendas jooksvaid küsimusi (hagiavalduse p 2.2, I kd lk 1p). Kostja väitel ei ole tööde ega teenuste tellimine ega tegemine või nende vastuvõtmine tõendatud.

Kohus järgnevalt analüüsib, kas ja mida on hageja menetluses tõendanud seoses tööde

tellimise ja tegemisega.

Hageja tugineb tööde tellimise ja tegemise tõendamisel kostja endise juhatuse liikme kirjalikule kinnitusele (I kd lk 7). Hageja poolt esitatud see kinnitus (ja muud kirjalikud kinnitused) on käsitletavad dokumentaalse tõendina (vt. nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-74-11, p 26; nr 3-2-1-115-15, p 18; nr 2-1810961/41, p 11.3). Kohus on need tõendid vastu võtnud ja hindab neid tõenditena.

Kohus tuvastab, et JT oli kostja juhatuse liige 24.04.2006-07.11.2016 (I kd lk 18p). Vastavalt registrikaardile kantud esindusõiguse erisuste kohaselt oli alates 16.04.2008-07.11.2016 JTl õigus esindada kostjat ainuisikuliselt. Seega oli JT kostja seaduslik esindaja vaidlusaluste arvetega seonduval perioodil, mistõttu on tema kirjalik kinnitus asjakohane tõend.

JT poolt 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kirjalikust selgitusest (I kd lk 7-8) nähtuvad järgmised asjaolud: -

-

-

Kostja koostööpartneriks 2013.a sügisel juunioride ja U23 vanuserühma Euroopa meistrivõistlused tõstmises korraldamisel Tallinnas oli hageja, kellelt kostja tellis erinevaid töid. Hageja varustas kostjat reklaammaterjalidega (voldikud, bännerid, flaierid, plakatid jne), mis hõlmas nii nende kujundamist kui tootmist, tegeles kostja kodulehe uuendamise ja projektijuhtimisega ning muude jooksvate küsimuste ja töödega, mida kostja hagejalt tellis. Tööde teostamine toimus perioodil august – november 2013.a. Hageja poolt esitatud arvete nr 1300933 ja 1300934 aluseks olevad tööd teostati kostja juhatuse teadmisel ja nõusolekul. Kõik hageja poolt teostatud ja arvete aluseks olevad tööd olid tehtud kohaselt, kätte saadud ning on kostja juhatuse nõusolekul vastu võetud. Kostjal pole hageja poolt teostatud tööde osas mingeid pretensioone olnud. Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale arved 2013.a detsembris. Arvete tasumine kostja poolt viibis, kuna kostjal puudusid likviidsed vahendid. JT kostja juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole kostja kunagi seadnud kahtluse alla hageja poolt teostatud töid ja esitatud arveid. JT kostja juhatuse liikmena on alati arvete üle peetud aruteludes lubanud, et kuna kostja on tööd tellinud ja hageja on tööd korrektselt teostanud, siis saavad kostja poolt võlad tasutud. Kostja juhatuse vahetumisel 2016. aasta sügisel andis ametist tagasiastunud juhatus kõik raamatupidamisdokumendid koos ostu- ja müügireskontroga üle kostja uuele presidendile, APile. Kuna 2016.a sügiseks olid endiselt hageja ees eksisteerivad võlad osaliselt tasumata, arve nr 1300934 oli täielikult tasumata, arve nr 1300933 oli suures osas tasumata, siis teavitas JT sellest kostja uut juhatuse liiget APit ja selgitas talle olukorda. JT selgitas APle, et kostja on kõik hageja teostatud tööd kätte saanud, kostjal pole teostatud tööde osas olnud hagejale mingeid pretensioone ja tasumine on viibinud kostja majanduslikel põhjustel.

Hageja tugineb tööde tellimise ja tegemise tõendamisel hageja endise töötaja, JS, kirjalikule kinnitusele (I kd lk 156), milles nähtuvad järgmised asjaolud: -

JS töötas hageja juures aastatel 2003-2016 disainerina ja loovjuhina. Tema ülesannete hulka kuulus ka otsesuhtlus mitmete püsiklientidega. Kõik 2013. aasta Tallinna Tõstespordi EM raames hageja poolt toodetud trükised jt materjalid kujundas JS. Tööd oli väga palju (voldikud, plakatid, bännerid, töö kodulehega jne), tähtajad äärmiselt lühikesed ning tööd tuli

-

-

-

-

-

teostada kõrge operatiivsusega. Tööde teostamine toimus valdavalt perioodil juuli kuni september 2013. JT oli tööde teostamisega kursis ja nõustus nendega. JS kujundas üritusele logo ja korporatiivse stiili. Tema kujundatud ja hageja poolt toodetud trükiste seas olid muuhulgas lavakujundusekangad ja bännerid, nimelised kaelakaardid kõigile osalejatele, samuti erinevad abimaterjalid, näiteks teleülekannete vahegraafika. Suhtlus toimus LMga alguses e-posti teel, kuid ürituse lähenedes, kui tekkisid operatiivsed vajadused erinevate infomaterjalide, suunaviitade ja siltide järele võistluspaigas ning hotellis, siis saabusid mitmed tellimused LMlt ka telefoni teel. Kuna suur osa töömahust selgus jooksvalt (nt kaelakaartide arv, sildid jpm), siis ei olnud võimalik tööd teostada eelnevalt kinnitatud eelarve alusel, vaid eelarve moodustus jooksvalt lähtuvalt tellitud töödest, mille hinnatase ja tingimused olid kostjale eelneva koostöö ja hindade põhjal teada. Kulunud töötunnid ning tootmiskulud arvutas JS kokku mõned nädalad pärast 2013. aasta EM võistluste lõppu, kui ta oli saanud kätte vastavad arved hageja allhankijatelt, ning panin nende põhjal kokku arve kostjale, mille kostja president JT vastu võttis ning mille sisu JSle teadaolevalt ei ole vaidlustatud. JS kinnitab, et kõik arvete nr 1300933 ja nr 1300934 aluseks olnud tööd on täielikult teostatud ja kostjale üle antud. Mingeid pretensioone seoses tööde sisu ja mahuga ei ole talle teada olevalt kostja hagejale kunagi esitanud. Kostja jäi hageja töö ja operatiivsusega väga rahule.

JS on oma kirjalikule kinnitusele lisanud näidised kostja tellimusel tema poolt kujundatud ja hageja toodetud töödest (I kd 157-160p), millele ta on oma kirjaliku kinnituse tekstis ka viidanud.

Hageja on esitanud kostja endise juhatuse liikme, AP, kirjaliku kinnitusele (I kd lk 154), milles nähtuvad seoses tööde tellimise ja tegemise tõendamisega järgmised asjaolud: -

Hagiavaldusele lisatud „Kinnitus võlgnevuse kohta“ (I kd lk 11) on allkirjastatud AP poolt omakäelisena 2021. aasta kevadel. Kui AP sai kostja presidendiks 2016. aasta sügisel, informeeris JT teda kostja võlgadest eelmisest perioodist, sh kostja võlast hageja ees tulenevalt arvetest nr 1300933 ja nr 1300934. JT kinnitas APle, et kõik arvete aluseks olevad tööd on teostatud tema nõusolekul ja teadmisel ning tööd on kohaselt tehtud, vastu võetud ning kostjal hagejale nende osas mingeid pretensioone ei olnud. JT selgituste järgi viibis arvete tasumine seoses kostjal selleks raha puudumisega.

Kohus tuvastab, et AP oli kostja juhatuse liige 07.11.2016-15.10.2020 (I kd lk 18p). Vastavalt registrikaardile kantud esindusõiguse erisuste kohaselt oli APl õigus esindada kostjat ainuisikuliselt. Seega oli AP kostja seaduslik esindaja pärast JT, ta on vaidlusaluste arvetega olnud enda kinnitusel seotud, mistõttu on tema kirjalik kinnitus asjakohane tõend. Kohus kuulas 12.04.2023 istungil tunnistajana üle JT (ütlused protokollitud II kd lk 128-130). Tunnistaja ütlustes nähtuvad seoses kostja (kelle seaduslikuks esindajaks tunnistaja vaidlusaluste arvete koostamise ajal oli) poolt tööde tellimise ja tegemise tõendamisega järgmised olulisemad asjaolud:

-

-

-

-

-

Tunnistaja kinnitas, et jääb 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kirjalikust selgituse (I kd lk 7-8) ja selles toodu juurde (mida kohus käsitles eelnevalt otsuse punktis 6.2.1). 2013. aastal, kui toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused, siis koostöö hagejaga algas varem, oli kestnud aastaid enne seda üritust. Leidsime firma, kes tegi meile kõiki diplomeid, bännerid. Kui saime korraldusõiguse, jätkasime hagejaga, koostöö oli meeldiv, asjad olid täpselt ja kvaliteetselt tehtud. Seoses selle üritusega, põhiline tööperiood oli suvi 2013 – november 2013. Kogu protsessi jooksul tellisime hagejalt kõik kujundustööd, bännerid, voldikuid, nende poolne oli projekti juhtimine, mis haldas, kust ta tööd tellis, kõik transpordid spordihalli, bännerite ülespanekud. Kõik sujus, olime töödega rahul. Kokkulepped hageja ja kostja vahel sõlmisin mina, protsessi oli kaasatud ka Mürgimäe, kes oli peasekretär. Lepingu allkirjastasime hageja ja kostja vahel mina ja hageja poolt HR. Lepingu sisuks oli visuaalne pool, mida hagejalt tellisime. Tööd tellisin mina telefoni või meili teel, tellis ka peasekretär, kuna tema alaliitu ainuisikuliselt esindada ei saanud, siis käis see minu alt enne läbi. Suhtlesin JS ja HRga (hageja juhatuse liige – kohtu märkus). Otsene töö teostaja oli JS, HR haldas seda projekti suuremalt. Töö vastuvõtmine toimus nii, kui tellisime trükimaterjale, siis käisin mina või peasekretär trükistel järel. Koht oli bussijaama taga, Masina tänav ehk. Tellisime ka kodulehe võistluste jaoks. Koduleht laeti üles, nii töö vastuvõtmine käiski. Hinnas kokkuleppimise kohta tehti hinnapakkumine, tasumine oli vastavalt esitatud arvetele. Tehti hinnapakkumine, mina aktsepteerisin, peale seda läks tellimus töösse. Hinnapakkumiste protsess oli pidev, tuli pidevalt töid juurde, igale tööle tehti eraldi konkreetne hinnapakkumine. Selliseid asju ei olnud, et me mingeid arveid või töid ei aktsepteerinud. Tööd tehti kõik hästi, arved aktsepteerisime, need läksid raamatupidamisse ja lubasime tasuda. Vaidlusalused arved, mida tunnistajale näidati, on talle tuttavad. Kostja tellis hagejalt sellised tööd seoses EM-iga. Tööde näidised I kd lk 157-160 pöördel olid tunnistajale tuttavad. Kõik sildid, bännerid, logod, visuaalid, voldikud tellisime hagejalt, nemad ka paigaldasid. Kõik kujundused tegi ainult hageja, teisi reklaamibüroosid või agentuure me selle töö juures ei kasutanud. ERR portaalis olev videoklipp, selle valmistas ilmselt ka hageja, see visuaal on hageja tehtud. Arvel nr 1300934, mida tunnistaja istungil vaatas, näidatud tööd on kostja tellinud. Need olid seotud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud toetuse ja nende tingimusel väliskülalistega ehk turismi edendamisega. Lasime võistluse jaoks teha eraldi kodulehe, et kõik väliskülalised saaksid sealt vajaliku info kätte, ajakavad, info Eesti kohta, kõik uus info läks sinna. Selle kodulehe administraator oli JS, läbi tema laadisime uut infot pidevalt sinna üles. Kodulehe tellisime hagejalt, selle tegi JS. Projekti juhtimine hõlmaski kogu lepingut, kõik tööd kokku viia, tellimuste vastuvõtmine, transpordid spordihalli, koosolekud, kus arutasime visuaale ja kinnitasime. Kõik, mis on arvel, on õige, tellitud, kätte saadud ja tehtud väga hästi. Tööd, mis arvel on kirjas, on tellitud tunnistaja teadmisel ja nõusolekul, ühtegi tellimust ei läinud hagejale nii, millest tunnistaja ei oleks teadnud. Kui töö käigus peasekretäril tekkis kiire vajadus siltideks siis jõudis info tunnistajani, kes kinnitas, et on vaja, töö käis kiirelt. Kõik tööd on vastu võetud. Hagejalt tellitud tööde osas kostjal kunagi pretensioone ei olnud. Kui töö telliti, arve esitati, siis teadis tunnistaja täpselt, kuidas need asjad arvel on. Projekti lõppedes mäletas, et kaks arvet esitati hageja poolt. Ei oska öelda, miks kaks arvet. Võis olla tulenevalt EAS-i aruandest, et ühe arve

-

saime panna toetuskõlbulikuks, teist mitte, aga täpselt ei mäleta. Asjad, mis arvetel olid, olid tehtud. Tunnistaja tegi alati aruanded toetustele, vastavalt nendele summadele võis olla vaja arve lüüa pooleks, kuna ühes aruandes olid juba kulud täis, teises aruandes tuli kulud täis panna, et see võis olla seotud aruannete esitamisega, aga täpselt ei mäleta. Projektijuhtimise tasu, hindasime töömahtu enne lepingu sõlmimist, rääkisime sellest tasust, lõpuks võis taanduda tundidele, mille JS või HR kirja panid. Projekti juhtimine oli kõige haldamine, kogu visuaal, see võis olla kokkuleppeline summa. Ma ei mäleta, millal hindasime projektijuhtimise töömahtu, eeldan, et leppisime selles kokku enne lepingusse minemist. Mitte keegi peale tema ja peasekretäri ei suhelnud hagejaga. Juhatuse koosolekutel rääkisime kõikidest tegevustest, andsime ülevaate teistele juhatuse liikmetele, selle kaudu olid teised juhatuse liikmed kursis hageja arvetega.

Kohus kuulas 12.04.2023 istungil tunnistajana üle JS (ütlused protokollitud II kd lk 133-134p). Tunnistaja ütlustes nähtuvad seoses kostja poolt tööde tellimise ja hageja poolt nende tegemise tõendamisega järgmised olulisemad asjaolud: -

-

Tunnistaja töötas hageja ettevõttes aastatel 2003-2016 detsember. Tunnistaja pani kirjaliku selgituse (I kd lk 156-160p) kirja oma parimate teadmiste juures, need vastavad tõele, tunnistaja kinnitas, et jääb nende juurde. Seoses EM 2013 töödega, esimesena tuli teha logo, siis tuli ette valmistada võistluse jaoks veebileht, mis oli põhiliseks info kanaliks kõigile. Need olid materjalideks, mida sai esimeses faasis teha. Järgmisena, vahetult enne võistlusi, hakkasid tulema trükised, lavakujundusbännerid, kaelakaardid. Trükise saab kujundada siis, kui on info, info selgus vahetult enne võistlusi, näiteks sponsorite ja osalejate nimekiri täienes. Kui võistlus juba käis, tulid sildid, infomaterjalid, ekskursioonide info ja muu jooksev info. Seoses veebilehega oli vaja ka selle jooksev uuendamine. Trükise kujundamine algab kujunduspõhjast, aga selleks hetkeks peab olema teada, kui palju tekstilist ja faktilist infot sinna peale läheb. Kui kujundus on paigas, siis klient täpsustab veel infot, kui kliendiga on kujundust edasi-tagasi põrgatatud ja klient kinnitab, tuleb teha tootmisfail, anda trükikotta tootmiseks ja kui valmis, toimetada kliendini. See on projekti juhtimine. Siin oli projekti juhtimine tunduvalt suurem, infot uuendati pidevalt ja lõplik info saabus viimasel hetkel ning tähtajad trükikodades valmimiseks olid ülimalt lühikesed. Ühe trükise partii jaoks pidi keegi välja sõitma, et see jõuaks kliendini. Tunnistaja mäletab toodetud lavakujunduselemente, diplomeid, kaelakaarte, infomaterjalid hotelli, viidad, spordisaali pandud täiendavad infomaterjalid, VIP-lounge silt. Oli ka reklaamplakateid, flaiereid, erinevaid formaate, flaiereid jagati, plakatid on olnud kõikidel üritustel, ka varasematel. Kirjaliku kinnituse juuresolevad kujundused mõtles välja tunnistaja, kooskõlastades tellijaga. Tootmise organiseeris HR. Need asjad on teostatud hageja poolt. Delfi vahegraafika oli loodud ja teostatud tunnistaja poolt. Selle järgi vajadus selgus sel hetkel, kui tuli, ei olnud eelnevalt ette prognoosinud. Projekti juhtimine koosnes koosolekutest, mis olid koosolekud kliendiga ka enne võistlust ning välkkoosolekud kiiremal ajal. Samuti olid mitu korda päevas nõupidamised tunnistaja ja HR vahel, tunnistaja andis ülevaate saabunud tellimustest, HR hankis JTlt vajaliku kooskõlastuse. Projekti juhtimine HR poolt oli kogu protsessi orkestreerimine, sest kujundustele tuli leida tootjad, graafikute juures, mis on tavapärasest kordades kiiremad. Tegemist oli pideva protsessiga kogu võistluse vältel ja eelnevalt. Projekti

-

-

-

-

-

juhtimine algas kuu aega enne võistluseid, läks järjest tihedamaks, väljus ka tööaja raamidest. Võis olla juba ka juulis-augustis. Projekti juhtimine hõlmab ka seda, kuidas asjad, mis loodi, lavale üles saada, selle planeerimine toimus suvel. Koosolekud olid samuti juba suvel. Koosolekutel osalesid JT ja kostja peasekretär LM ning tunnistaja ja HR. Arutasime üldiselt, milliseid materjale on vaja toota, milline võiks visuaalne lähenemine olla, samuti ajagraafikute osas, töö korraldamine, operatiivsus ja kinnitused, kuidas kasutada aega võimalikult tõhusalt. Põrgatasime ideid, kuidas üritust turundada, keda kaasata, et meedias kajastatud saada, arutasime kontakte. Koosolekutel arutati hageja põhitöid ka, nimekiri pandi üldjoontes paika, aga täpsemalt mitte. Lavakujunduseks kasutatavate materjalide mõõt selgus siis, kuidas see kinnitatakse, kaelakaartide hulk selgus siis, kui selgus osalejate hulk. Esialgu rääkisime lavakujundustest, taustabänneritest, kaelakaartidest, plakatitest, veebilehest, mis info seal kuvatud peaks olema. Veebilehe kujundas tunnistaja, organiseeris selle valmimise, tehnilist poolt enam ei mäleta. Tunnistaja mäletab, et pidi igapäevaselt lehe sisu uuendama, lähtuvalt sellest, kuidas uus info kostjalt tunnistajani jõudis. Üks ülesannetest, mis töödega kaasnes oli projekti juhtimine. See on tavapärane praktika ja teenus reklaamiagentuuridel. Tootmised organiseeris HR, paigaldused ka. Kõik kokkulepitud tööd said lõplikult valmis, üle antud, kliendi poolt aktsepteeritud, klient oli rahul. Kliendi all mõeldi JT, kelle heakskiiduga loeti tööd üleantuks. Tööd edastas mulle kostja peasekretär LM telefoni teel, kuna tal ei olnud spordisaalis arvutit. Meil olid mitu korda päevas HRga nõupidamised, tunnistaja andis ülevaated tellimustest ja HR kooskõlastas need JTga ise. Seal olid kaks tasandit, operatiivse poole pealt tunnistaja ja kostja peasekretär LM, strateegilise poole pealt JT ja HR. Tunnistaja pani EMiga seotud tööde puhul HRle projekti lõpus kokku erinevatele töödele kulunud aja ja teised tunnistajale teadaolevad kulud, selle hinna pani lõpuks kokku HR. Tunnistaja vaatas kooskõlastatud arve üle, leidis, et vastab tunnistaja poolt antud tööde nimekirjale summa poolest. Tunnistajal kulunud aeg projekti juhtimiseks võis olla kümnetes tundides, päevas 3 tundi võis olla projekti juhtimist. Lisaks teostas projekti juhtimist osaliselt HR. Klassikalist skeemi, kus kõigepealt hinnapakkumine ja klient aktsepteerib, see võis HRl esialgsete tööde puhul olla, aga tunnistaja teab, et kui kostja peasekretär talle tellimusi esitas, siis sellist protseduuri ei olnud võimalik järgida. Meil oli kostjaga pikk koostöö, koostöö käiski nii, et kliendile esitati hiljem arve, lähtuvalt kulunud ajast. Püsiklientidega valdavalt kulub aega vähem. Jooksvad tööd telliti suuliselt, telefonitsi, HR kinnitas, tunnistaja sai tööga alustada. Tunnistaja oli peaaegu kindel, et HR ja JT kooskõlastasid omavahel telefoni teel tellimused, pikaaegsete klientidena olid meil omavahel usalduslikud suhted. Hinnakirja hagejal ei olnud, kõik tööd olid niivõrd eriilmelised. Lähtusime ligikaudsest toonastest reklaamiagentuuride hinnakirjast. Kostja puhul võeti suund, et pigem teeme sellest hinnast soodsamalt. Tunnistaja tegeles EM projekti puhul loovtööga, tootmine oli valdavalt HRi pärusmaa. Tunnistaja pidas tööaja kohta arvestust päeva lõpus, kirjutades üles, mitu tundi tal ligikaudselt mingi projekti peale läks. Kui EM oli läbi, esitas tunnistaja HRile meili teel ülevaate töödest koos ligikaudsete aegadega, mis sinna kulus. See oli HR otsustus, kuidas ta kliendi jaoks selle töö lõpuks hinnastas, aga tunnistaja vaatas koos temaga arve üle, see vastas tunnistaja poolt esitatud andmetele, HR oli lisanud sinna kulud. Tunnistaja selle

-

Kohus kuulas 12.04.2023 istungil tunnistajana üle AP (ütlused protokollitud II kd lk 124-125p). Tunnistaja ütlustes nähtuvad seoses kostja poolt tööde tellimise ja hageja poolt nende tegemise tõendamisega järgmised olulisemad asjaolud: -

võistluse arveid ei koostanud. EM arvete ülevaatamine oli umbes novembris, mõnda aega pärast võistlust. Hageja ootas allhankijate arveid. Arvele ei pandud eraldi loovtööd ja tootmist, need olid niivõrd eriilmelised tööd. JTl küsimusi ei tekkinud, ta oli summa ja selgitustega nõus, mis arvel oli. Kõik tööd arvetel lõpuga 933 ja 934 on teostatud lühikese aja jooksul enne EM ja EM ajal, nende hulgas ei ole varasemate aastate töid, need on kõik kliendile üle antud ka kliendi poolt kinnitatud tööd. Tunnistajale näidati vaidlusaluseid arveid, nende summad olid talle tuttavad. Selgitused tavaliselt kirjutaski hageja arvetele niimoodi.

Tunnistaja kinnitas, et jääb kõigi 28.12.2021 kirjalikus kinnituses (II kd lk 154) väljatoodud asjaolude juurde, niimoodi ta neid asju teab ja mäletab, need on tunnistaja tahte kohaselt kirja pandud. 2016. aastal, valiti tunnistaja kostja presidendiks ja juhatuse liikmeks, tookord sai JTga kokku lepitud dokumentide ja asjade, varade üleandmine kahe kuu jooksul, tunnistaja sai peale presidendivalimisi JTga vähemalt kolm korda kokku. JT selgitas tunnistajale, et hageja arved on seotud Euroopa juuniorite meistrivõistlustega ja need arved kuulusid tasumisele. JT seletas tunnistajale tööde sisu, need olid erinevad trükised, voldikud, rinnasildid, ekskursioonidega seotud voldikud, kõik olid aktsepteeritud ja vajalikud väljamaksmiseks, ei olnud kahtlust, et ettevõte, kes on teinud oma töö, et ei tuleks neile maksta. Võistluste hea läbiviimine oli selgelt näha, tunnistaja oli üks võistluste toetajatest oma ettevõttega. JT ei seadnud kahtluse alla tööde tellimist, teostamist, mina samuti seda ei teinud. Reaalsed arved ja reaalsed tööd. Enne, kui tunnistaja sai presidendiks, oli ta kostja juhatuse liige, ta oli kursis, millest võlgnevused tekkisid, sellest, et planeeritud kulu ja saadav toetus ei kattunud omavahel, oli teada, et arved tuleb tasuda, aga hilinevalt, ei saanud seda koheselt teha. Olid toetajad, kes lubasid toetada, mille arvelt telliti tööd, aga pärast võistlusi selgus, et toetus ei olnud piisavalt suur ning rahast jäi puudu.

Kohus eelviidatud tõenditele tuginedes tuvastab, et kostja tellis hagejalt 2013. aastal info- ja reklaammaterjalide ja kodulehe kujunduse ja tootmise töid ja teenuseid. Seega sõlmiti poolte vahel töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja tegi tööd, kostja võttis need vastu ning hageja esitas kostjale tehtud tööde eest tasumiseks vaidlusalused arved nr 1300933 ja 1300934. Tööde sisu ja maksumus on kirjeldatud arvetel. Kostja selleaegne juhatuse liige, JT, kellel oli õigus kostjat ainuisikuliselt esindada, kinnitas tööde tellimist nii kirjalikus kohtule esitatud kinnituses kui ka kohtuistungil vande all antud ütlustes. AP kinnitas, et kostja juhatuse liikmeks saades aastal 2016 andis JT talle hageja poolt tehtud tööde ja tasumisele kuuluvate summade kohta ülevaate ning ta oli sellega kursis juba varasemast kostja juhatuse liikmeks oleku perioodist. Hageja endine töötaja JS kinnitas nii kirjalikus kohtule esitatud kinnituses kui ka kohtuistungil vande all antud ütlustes tööde tegemist hageja töötajana. Tunnistajate ütlused haakuvad omavahel ja teiste asjas kogutud tõenditega, kohus ei näe alust nende pidamist ebausaldusväärseks. Töövõtulepingule ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku vormi, seega võis selle sõlmida suuliselt ning kohtule ei pea olema esitatud kirjalikku lepingut. Samuti võis tööde üleandmine toimuda vabas vormis. Kohtu hinnangul on hageja

esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et ta töid kostjale tegi ja kostja need vastu võttis. Olukorras, kust hageja on enda väite tõendamiseks tõendeid esitanud, ei piisa kostjal hageja positsiooni ümberlükkamiseks vaid selle eitamisest ja enda paljasõnalistest väidetest.

Riigikohus on 26.10.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-7379 punktis 20 selgitanud, et TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).

Kostja on peamiselt kritiseerinud hageja isikuliste tunnistajate usaldusväärsust, kuid ei ole omalt poolt oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Kostja kriitika tunnistajatena üle kuulatud isikute aadressil ei ole pannud kohut kahtlema nende poolt antud ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad selgitasid kostjaga seotud erimeelsuste asjaolusid 12.04.2023 istungil ning kohtule ei jäänud muljet, et need võiksid mõjutada tunnistajaid vande all kostja kahjuks valetama. Isegi kui kostjal oli tunnistajatega mingeid vaidluseid, erimeelsusi või isegi tülisid, ei tähenda see tingimata, et nad kättemaksuks või muul madalal ajendil hakkasid kostja kahjuks andma teadvalt valeütluseid, pannes sellega toime kuriteo ja riskides nii kriminaalkaristusega. Ka kohtuistungil küsitleti tunnistajaid nende suhete kohta osapooltega ning võime kohta anda asjas erapooletuid tõeseid ütluseid, mida tunnistajad kinnitasid.

Peale selle tuleb märkida, et kostja ei ole väitnud, et JS oleks kuidagi kostjaga tülis või vaidlustes. Seega ei ole kostja kritiseerinud teda a priori ebausaldusväärsena kostjaga seotud asjaolude kohta ütluseid andmast. JS ütlused aga haakusid JT ütlustega. JS suure osa kostja tellitud tööde reaalse teostajana kinnitas sisuliselt samasid asjaolusid, mis JT, sh kinnitas arvete tegelikkusele vastavust.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja esitatud tõenditega kogumis on leidnud tõendamist, et kostja tellis hagejalt tööd, hageja teostas need, kostja võttis need vastu ja kiitis heaks ning kohustus nende eest tasuma vastavalt 03.12.2013 arvele nr 1300933 5848,32 eurot ja 03.12.2013 arvele nr 1300934 3821,40 eurot hiljemalt 17.12.2013.

Hageja (töövõtja) tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Antud juhul tuvastas kohus, et kostja (juhatuse liikme JT isikus) võttis hageja tehtud tööd vastu. Vastavalt kohtupraktikas juurdunud seisukohale eeldatakse olukorras, kus kostja on töö vastu võtnud, et vastuvõetud hageja tehtud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama kostja. Kostja vastavaid väiteid ega tõendeid selle kohta käesolevas asjas

esitanud pole.

Kuivõrd kohus otsuse eelmises punktis tuvastas, et kostjal hagejale tasumise kohustus vastavalt arvetele nr 1300933 ja 1300934 tekkis, siis edasi kohtul kostja taotlusel tuvastada, kas hageja nõue on aegunud.

Hageja nõue põhineb töövõtulepingul. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas kostjale arved 03.12.2013, seega algas hageja nõuete aegumine 2013. aasta lõppemisest ehk 01.01.2014 ning üldjuhul oleks aegunud 31.12.2016 kl 00:00. Hagiavaldus esitati kohtusse 03.09.2021. Hageja tugineb sellele, et nõude aegumine on perioodil alates arve väljastamisest kuni vähemalt 2020. aastani katkestas aegumise kostja poolt võlgnevuse tunnistamine ja hagejale antud korduvad lubadused selle tasumiseks.

TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 1 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

TsÜS § 158 lg 1 eeldab, et nõuet tunnustab kohustatud isik. Nõude tunnustamine selle sätte tähenduses väljendub eeskätt võlgniku tahteavalduses (TsÜS § 68), millest järeldub sõnaselgelt tahe nõude olemasolu tunnistada (vt Riigikohtu 16.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8699, p 15 teine lõik). Kui kohustatud isik ei tunnusta nõuet tehingule omase tahteavaldusega (TsÜS § 67 jj), vaid muu käitumise või teoga, toob TsÜS § 158 järgi aegumise katkemise kaasa siiski vaid niisugune tegu (avaldus), mis vähemalt avalduse tegija tahte vaba kujundamise, sh teovõime ja esindusõiguse, osas vastaks kehtiva tehingu tunnustele. Nõude tunnustamist TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda mh õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos ja mis ei kujuta endast tahteavaldust, tuleb lugeda tehingusarnaseks toiminguks (vt samas, p 16 esimene lõik). Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse (vt Riigikohtu 3. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601/61, p 16.1).

Kohus leiab, et hageja on järgmiste tõenditega tõendanud nõude aegumise katkemise ja asjaolu, et nõue ei olnud kohtusse hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud. Kostja endise juhatuse liikme JT 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kirjalikust selgitusest (I kd lk 7-8) nähtub seoses aegumise katkemisega järgmine: -

JT oli hagejaga (juhatuse liikmega HR) arvete tasumisega seoses kontaktis ja arutas arvete tasumist kostja poolt jooksvalt alates arvete esitamisest. Kuna võlg hageja ees oli üleval ja kuulus kostja poolt tasumisele, siis tundis hageja (HR) pidevalt huvi, millal võlgnevused saavad tasutud. Sellised arutelud

-

Kostja endise juhatuse liikme, AP, kirjalikust kinnitusest (I kd lk 154) nähtub seoses aegumise katkemisega järgmine: -

-

AP üks ülesanne kostja presidendiks ja juhatuse liikmeks saades oli suhelda edaspidi hagejaga ja korraldada võlgnevuse tasumine. Alates 2016. aasta sügisest on AP pidanud aastate jooksul korduvalt hagejaga (HR) läbirääkimisi ja AP on kostja presidendina alati kinnitanud, et kostja on arvetega nr 1300933 ja 1300934 seotud võlgnevusest teadlik ja kavatseb arved tasuda. Selline suhtlus toimus esmakordselt 2016. aasta lõpus, edaspidi enamasti kord kvartalis või pooles aastas, vahel ka tihedamini. AP kinnitas hagejale (HR), et ei vaidle võlgnevusele vastu ja nõustub sellega ning vaatamata rasketele aegadele kavatseb kotja kindlasti kõik võlgnevused tasuda.

JT 12.04.2023 istungil tunnistajana antud ütlustest (protokollitud II kd lk 128-130) nähtub seoses aegumise katkemisega järgmine: -

-

arvete tasumise üle hagejaga (HR) toimusid enamasti igakuiselt, minimaalselt korra ühe-kolme kuu jooksul. JT kostja juhatuse liikmena lubas arvete üle peetud aruteludes, et kuna kostja on tööd tellinud ja hageja on tööd korrektselt teostanud, siis saavad kostja poolt võlad tasutud. Sellised kontaktid hagejaga (HR) toimuisid igakuiselt, minimaalselt korra kolme kuu jooksul. Võlgnevuste tasumine venis, kuna kostjal olid majanduslikud raskused. Üksnes hea läbisaamine hagejaga (HR) tagas selle, et hageja ei pöördunud kostja vastu kohtusse. Kostja juhatuse liikmena kinnitas JT hagejale kostja juhatuse seisukohta, et kostja võlgu ei jää ja kõik võlgnevused saavad tasutud. Mõlema poole huvi oli olukord rahumeelselt lahendada.

Arvete (nr 1300933 ja 1300934) tasumise osas perioodil 2014-2016 november, on tunnistaja HRiga arvete tasumist arutanud küll. Poolte koostöö jätkus peale võistlusi ka seoses järgmiste võistlustega. Kui kostja tegi hagejalt tellimusi, siis HR alati küsis, millal vanad arved makstud saavad. Tunnistaja ütles, et need saavad tasutud, aga läheb aega, kui tuleb raha, siis saavad arved tasutud, tunnistaja lubas arvete tasumist. Jutt arvete tasumisest võis olla iga 3-4 kuu tagant, enne iga võistlust oli ilmselt juttu nendega ka vanadest arvetest. Tunnistaja ütles HRile, et kõik saab makstud, ei olnud põhjust arvetest keelduda, kostja lubas kõik ära maksta hagejale. Kuna koostöö jätkus, leppisime hagejaga kokku, et jooksvad tööd tasume kohe ära, et ei tekiks võlgnevusi, vana võlgnevust maksame jupi kaupa. Hagejale see lubadus sobis, ilmselt seetõttu nad olid ka kannatlikud. Koostöösuhted paralleelselt jätkusid. Tunnistaja kinnitas, et on saanud hagejalt 13.04.2015 e-kirja (II kd lk 80), milles HR viitab kahele suuremale arvele (ja palub kostjal leida nende tasumise võimalused aasta esimeses pooles). Sellele kirjale vastuseks andis tunnistaja ilmselt lubadused, kirjutasin ilmselt vastu, et kust rahad tulevad ja millal me tasuda saaksime.

AP 12.04.2023 istungil tunnistajana antud ütlustest (protokollitud II kd lk 124125p) nähtub seoses aegumise katkemisega järgmine: -

Hageja võlgnevusest oli tunnistajal meeles, et oli 5 arvet, uue (kostja) juhatusega oli arutelu, kuidas maksta saame, otsustasime juhatuses, et algul maksame väiksemad arved, et võlgnevust vähendada natukenegi. HR helistas

tunnistajale, küsis, millal arved tasutud saavad. See oli 2016-2020, kui kostja oli hagejaga koguaeg seotud. Alati kui midagi tellis kostja, siis küsis võlgnevuste kohta, tunnistaja andis teada, kui palju suudab kostja maksta. Tunnistaja suhtles paari kuu tagant HRga, räägit uutest tellimustest, võlgnevustest, tasumisest, see puudutas kogu tunnistaja presidendiks olemise perioodi, 2016-2020, tellis trükiseid. Iga kord kui midagi kostja tellis hagejalt, siis ta arvete tasumise kohta küsis. Rääkisime tasumise võimalusest. Tunnistaja ja juhatuse seisukoht oli arved tasuda esimesel võimalusel, kasvõi osade kaupa. Presidendi ja juhatusena soovisime võlgnevuse kahtlemata tasuda ja lubasime seda HRle mitmeid kordi. Tunnistaja lubas HRle hageja arvete lõpuga 33 ja 34 tasumist ning seda kostja ka soovis. Nende arvete tasumise lubamine võis olla üks kord kuus, kuid vähemalt kord kvartalis.

AP digitaalselt allkirjastatud saldoteatis 04.01.2017 (II kd lk 71-72). Saldoteatis kinnitab kostja, et seisuga 30.11.2016 võlgneb kostja muu hulgas hagejale vaidlusaluste arvete nr 1300933 ja 1300934 vastavalt 5848,32 eurot ja 3821,40 eurot.

Kohus tunnistajate JT ja AP eelviidatud ütluste ja nende poolt antud kirjalike kinnituste hindamisel kogumis tuvastab, et kostja vähemalt kord poole aasta jooksul kinnitas hageja ees vaidlusalustest arvetest tulenevaid võlgnevusi ja andis lubadusi nende tasumise kohta. Neid kinnitusi ja lubadusi tuleb käsitleda kostja mittetehinguliste tunnistusena, mis katkestas aegumise. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis üldjuhul oleks nõuded aegunud 31.12.2016 kl 00:00. Tunnistaja AP kirjalikust kinnitusest tulenevalt toimus selline suhtlus hagejaga tema poolt juba 2016. aasta lõpus. Seega katkes aegumine ja algas uuesti aegumine enne 2016. aasta lõppu. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kohtuasjas aegumise katkemise tuvastamiseks vajalik tuvastada kuupäeva täpsusega, millal see on toimunud. Perioodil 2013-2020 kostja juhatuse liikmeks olnud isikud on tunnistajana kinnitanud, et andsid korduvalt (vähemalt kord poolaastas) hagejale lubadusi ja kinnitusi seoses vaidlusaluse võla tasumisega. Pooltel jätkusid koostöösuhted ka pärast võla tekkimist, mistõttu on see ka eluliselt usutav. Seega ei ole kordagi eksisteerinud kolmeaastast perioodi, mil hageja nõuded oleksid saanud aeguda. Samuti on usutavad tunnistaja AP ütlused selle kohta, et andis hagejale kinnitusi võla tasumise kohta kogu oma ametiaja jooksul 2016-2020, s.t. vähemalt 2020. aastani.

Seega 04.01.2017 kostja saldokinnituse andmise hetkeks ei olnud nõue aegunud ning see omakorda katkestas aegumise. Ühtlasi on selle saldokinnituse näol tegemist kostja deklaratiivse võlatunnistusega nimetatud arvetega seotud võla osas (VÕS § 204 lg 2). Selle tagajärjeks on kostja poolt tõendamiskoormise ümberpöördumine nõude tõendamise osas ning kostja poolt nõude osas vastuväidetest loobumine (vt Riigikohtu 03.06.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-5601 punkt 16.3).

Seega asub kohus seisukohale, et tulenevalt kostja endiste juhatuse liikmete JT ja AP poolt antud kirjalikest kinnitustest ja ütlustest tunnistajana ei olnud hageja nõue aegunud hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeks 03.09.2021.

Hageja väide, et kostja tunnistas võlga ka sellega, et on arve nr 1300933 osaliselt tasunud. Kostja on arve osalist tasumist eitanud ning hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kostja esitas oma arveldusarve väljavõtted (II kd lk 137-139) hageja küsitud perioodi kohta (vt 12.04.2023 istung, II kd 119p, 00:11:45), millelt ei nähtu hageja arve osalist tasumist.

Kostja poolt esitatud kostja üldkoosoleku 21.08.2020 protokoll (I kd lk 60-61p) ei tõenda, et kostjal oleks kohustus hageja ees puudunud ega muuda ebausaldusväärseks

ka AP ütluseid võla olemasolu kohta. AP selgitas 12.04.2023 istungil nimetatud koosolekul toimunut ning mida ta seal kõneledes silmas pidas. Kohtule tundus usutav, arvestades asjas esitatud teisi tõendeid (I kd 20-22), et AP pidas seal silmas olukorda, et kostja endiselt peasekretärilt kohtuotsusega väljamõistetud summade arvelt oleks võimalik kõik vanad võlad seoses Tallinnas 2013 peetud EM-iga tasuda.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub hageja põhinõue 7947,48 eurot, mis põhineb arvetel nr 1300933 ja nr 1300934. Arve nr 1300933 alusel palub hageja hagiavaldusega kostjalt välja mõista 4126,08 eurot (seega osalises summas) ja arve nr 1300934 alusel 3821,40 eurot (seega terves summas). Kohus on tulenevalt TsMS § 439 seotud hageja poolt esitatud nõude piiridega.

Lisaks töövõtulepingust tulenevale põhinõudele nõuab hageja kostjalt kahju hüvitisena ka kohtumenetlusele eelnenud õigusabikulude hüvitamist (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 ja § 127 lg 1-3 tähenduses). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavaks.

Kohus nõustub, et advokaadi kaasamine kohtueelsetesse läbirääkimistesse võib aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele, mistõttu on kohtupraktika kinnitanud, et sellega seotud kulud saavad olla VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitatavad. Hageja lepinguline esindaja on pöördunud kohtuväliselt kostja poole ettepanekuga võlg tasuda (I kd lk 2527) ning pooled on selle üle läbirääkimisi pidanud kuni 21.05.2021 (I kd lk 169-171).

Hageja on kandnud kohtueelses menetluses asjaga seonduvalt õigusabikulusid 577,50 eurot (I kd 28 ja pöördel). Arve selgituste kohaselt hõlmab see lepingulise esindaja tööd 3h 30m perioodil 03.05.2021-25.05.2021 ja koosneb: kohtumine kliendiga, materjalide ja õiguslik analüüs. Nõudekirja koostamine kostjale. Kostja vastustega tutvumine, kirjavahetus kostja esindajaga. Nõupidamised kliendiga. Tunnitasuks on 165 eurot (lisaks käibemaks), mis arve summaks teeb 577,50 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tegemist on mõistliku ja vajaliku kuluga eesmärgiga vaidluse kohtueelseks lahendamiseks, mis kuulub hagejale hüvitamisele.

Seega kuulub rahuldamisele hageja põhinõue kostja vastu 8524,98 eurot (töövõtulepingust tulenev nõue 7947,48€ pluss kohtueelse õigusabi kulu kahjuhüvitis 577,50€).

Hageja on esitanud ka VÕS § 113 lg 1 2. lausest tulenevas määras viivitusintressi tasumise nõude.

Arvete nr 1300933 ja nr 1300934 tasumise tähtaeg oli 17.12.2013 (I kd lk 9-10). Kostja ei ole arve tasumise tähtaja osas vastuväiteid esitanud (vaid on leidnud, et kogu tasunõue on põhjendamatu). Kostja ei ole samuti väitnud, et arvete tasumise

tähtaega muudeti (pikendati). Kostjate endised juhatuse liikmed JT ja AP on tunnistaja kinnitanud nende arvete saamist. Seega lähtub kohus sellest, et arvete tasumise tähtaeg oli 17.12.2013.

Seega oli kostja arvete tasumisega viivituses alates 18.12.2013. Kuni 31.08.2021 teeb see viivitatud päevade arvuks

päeva. Vastavalt www.viivisekalkulaator.ee arvestusele on seadusjärgse viivis summalt 4126,08 eurolt (hageja poolt arve nr 1300933 alusel nõutav summa) 2555,14 eurot ja summalt 3821,40 eurot (hageja poolt arve nr 1300934 alusel nõutav summa) 2366,46 eurot.

Kokku on arvete nr 1300933 ja nr 1300934 tasumisega viivitamise seadusjärgne viivis hageja poolt nõutud 31.08.2021 seisuga 4921,60 eurot, milline hageja nõue kuulub rahuldamisele.

Kahju hüvitamise nõudelt (sh põhinõude osalt, mis hõlmab endast kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist) arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kostja ei ole sellele viivise nõude alusele ega arvestusele vastuväiteid esitanud (välja arvatud, et nõue kui selline on põhjendamatu ja alusetu).

Kohus leiab, et hageja nõue kuulub selles osas rahuldamisele. Kohus arvutab välja viivise summa kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga (07.07.2023). Hagi summas 8524,98 eurot esitati 03.09.2021, seega on kohtuotsuse tegemiseni 673 päeva. Vastavalt www.viivisekalkulaator.ee arvestusele on seadusjärgse viivis summalt 8524,98 eurot selle perioodi eest 1369,72 eurot (viivise määr kuni 31.12.2022 8% aastas, edasi kuni 30.06.2023 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 12% aastas).

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulu summas 13 255 eurot (II kd lk 145-146;159). Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu (II kd lk 170-172).

Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse koostamisele kuulunud ajakulu 14 tundi on ülepaisutatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele on 8 tundi, kuivõrd hagi iseenesest on 4 leheküljel ja ülejäänud osa moodustab hagi tagamise taotlus, millise kohus on jätnud rahuldamata.

17.10-18.10.2021 teostatud kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine sellele ajakuluga 7,5 tundi kuulub vähendamisele, kuivõrd kostja vastus hagile on sisuliselt 2 leheküljel ning hageja vastus sellele on 5 lehel (korrates juba hagiavalduses esitatut). Seega on põhjendatud ajakulu 4 tundi.

Perioodil 27.12-28.12.2021 teostatud materjalide analüüs ja tõendite kogumine ning seisukohtade koostamine kohtule 8 tunni ulatuses on põhjendatud osaliselt. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et 28.12.2021 esitatud dokument on sisuliselt 6 leheküljel ning sisaldab varem hageja poolt esitatud seisukohti. Seega on põhjendatud ajakulu 28.12.2021 menetlusdokumendi koostamiseks 4 tundi.

Hageja on märkinud, et 28.12.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks on kulunud 1 tundi. Kohus leiab, et vastava dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi, arvestades selle mahukust ning keerukust.

17.10-18.10.2022 ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks, istungil osalemiseks ja nõupidamistega kliendiga kokku 4,5 tundi on põhjendatud osaliselt, kuivõrd istung on kestnud 18.10.2022 33 minutit. Nimetatud perioodi põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 2 tundi.

30.11.2022 ja 05.12.2022 märgitud ajakulu kokku 4,5 tundi ei ole kohtu arvates põhjendatud, kuivõrd kohtul puudub võimalus kontrollida vastava kulu tekkimist ning selle vajalikkust (vt. ka Riigikohtu lahendit nr 2-18-10073 punkti 22).

14.12-15.12.2022 on tekkinud hageja esindajal ajakulu 8 tundi seoses kostja 24.11.2022 seisukohtade analüüsiga ning kohtule seisukoha koostamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 6 tundi, kuivõrd hageja kordab juba varasemalt esitatud seisukohti.

10.04.2023 ja 11.04-12.04.2023 tekkinud ajakulu seoses ettevalmistusega kohtumiseks kliendiga, kohtumine kliendiga ning ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine kokku 13 tundi on põhjendatud osaliselt, s.o kokku 3,5 tundi. Kohus arvestab seejuures, et põhjendatud ei ole ajakulu hüvitamine kostja poolt seoses esindatavaga kohtumisega, s.h selleks ettevalmistamine, kuivõrd kohtul puudub võimalus kontrollida vastava kulu tekkimist ning selle vajalikkust. 12.04.2023 toimunud kohtuistung kestis ligikaudu 6 tundi ja selleks ettevalmistumise põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 10.04.2023 ja 11.04-12.04.2023 8 tundi.

Hageja esindaja kohtuvaidluse teeside koostamise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 3,5 tundi, kuivõrd tegemist on kokkuvõtliku menetlusdokumendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.