Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-103952/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.07.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5203

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

SmartLynx Airlines Estonia OÜ12264460(Kostja)Lennuabi OÜ14065010(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik

06.juulil 2023 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-23-103952 Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 7559.36 eurot Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010, asukoht: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (e-post: xxx), vandeadvokaat Lembit Tedder (e-post: [email protected]) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood: 12264460, asukoht: Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kai Villemson (e-post: [email protected]; [email protected]) kirjalik menetlus

Menetluse liik ja viis Resolutsioon

1.Lõpetada osaliselt menetlus Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise summas 243.06 eurot väljamõistmiseks.

2.Rahuldada Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitis 6000.00 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 600.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi alates 25.01.2023 kuni 15.03.2023 eest summas 86.30 eurot.

4.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhinõudelt summas 6000.00 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Lennuabi OÜ esitas 25.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6650.00 euro saamiseks. Kohus tegi 26.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.01.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik SmartLynx Airlines Estonia OÜ esitas 10.02.2023 nõudele vastuväite. 23.02.2023 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.02.2023 kohtumäärusega kohustas kohus avaldajat esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 16.03.2023 esitas Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täiendas 02.04.2023. Hagiavalduse kohaselt A. K., A. K., A. T., M. Z., A. Z., M. P., O. T., A. K., L. K., P. K., A. K., V. K., J. K., M. K. ja O. P. reisisid 11.07.2022 kostja opereeritaval lennul XXXXX suunaga Tivat – Tallinn. Lennu vahemaa on 1958,09 km. Lend pidi väljuma 11.07.2022 kell 10.30, kuid väljus kell 15.39 ning pidi saabuma kell 14.40, kuid saabus alles kell 19.15. Eelnimetatud lend hilines enam kui 4,5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 261/2004 õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 400.00 eurot reisija kohta. Kõik 15 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja esitas 31.01.2023 hagejale kompromissiettepaneku, mille kohaselt kostja tasub lennuhüvitist kokku 6400.00 eurot, kostja hüvitab 50% riigilõivust summas 99.75 eurot ning hüvitab menetluskulud summas 20.00 eurot, kokku tasub kostja hüvitist summas 6519.75 eurot, mis tasutakse 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest. Hageja nõustus kostja pakutud kompromissiga, kuid kompromissilepingut, mille kohus saaks asja hagimenetlusse üleandmisel kinnitada ei saabunud hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 11.07.2022 lennu XXXXX suunaga Tivat – Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 b alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 punktile b saavad reisijad hüvitist 400.00 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hagejal 15 loovutatud nõude alusel õigus saada hüvitist kokku 6000.00 eurot (400.00 eurot reisija kohta). Hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu XXXXX hilinemisest tulenevatest nõuetest järgmiselt:

Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates oma nõude kostjale teatamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2023. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 329.36 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 6000.00 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning ka kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40.00 eurot, kokku 600.00 eurot (15 reisijat x 40.00 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Hageja saatis nõudekirju osaliselt reisijate eest ühiselt. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud ei kohtueelselt (nõudekirja saamisel) ega maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kokku summas 6000 eurot, viivis kuni 15.03.2023 summas 329.36 eurot, sissenõudmiskulud summas 600.00 eurot, viivis põhisummalt 6000.00 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning protsendina alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni. 28.04.2023 menetlusdokumendis muutis hageja viivisenõuet, sõnastades ümber hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 esitatud viivisenõude ning palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 15.03.2023 summas 86.30 eurot. Lisaks selgitas hageja, et nõuded on loovutatud reisijate poolt hagejale, kuivõrd nõuete loovutajad on nõuete loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõuded loovutada. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (vt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-1613381, p 11 esimene lõik). Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud. Hageja esitas täiendavalt hageja esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise aktid, millega tõendab, et nõuded on loovutatud. Hageja leiab, et käesoleval juhul on oluline, et reisija oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust, kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud.

Hageja leiab, et kostja põhjendused seoses alaealiste reisijate A. K., A. Z. ja M. P. nõuetega on pahatahtlikud ja kostja püüab kõrvale hiilida kohustusest maksta hüvitist ka alaealiste reisijate eest. Kostja puhul on tegemist lennuettevõtjaga, kes omab ja peab omama informatsiooni reisijate andmete kohta ja andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise maksmiseks (sh andmed alaealise reisija seaduslike esindajate kohta). Seda põhjusel, et tegemist on reisijatega, kellele kostja osutab reisijaveoteenust, millega kaasneb paratamatult kostja kui lennuettevõtja poolt lennureisijate kui andmesubjektide isiklike andmete kogumine ja töötlemine. Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja. Hageja leiab, et A. K. vanematel O. T.l ja A. K.l, kes on märgitud vanematena ka A. K. rahvastikuregistri väljavõttele, oli õigus loovutada A. K. nõue hagejale ning nõue on loovutatud; A. Z. vanemal T. K.l, kes on emana märgitud ka A. Zi sünnitunnistusele, oli õigus loovutada A. Z. nõue hagejale ning nõue on loovutatud; M. P. vanemal A. P.l, kes on emana märgitud ka M. P. sünnitunnistusele, oli õigus loovutada M. P. nõue hagejale ning nõue on loovutatud. Hageja märgib, et lapsevanemad on loovutanud nõude tervikuna hagejale, vähendamata nõuet, seega hageja nõuab hagis nii reisijate A. K., A. Z. kui ka M. P. eest hüvitist 400.00 eurot, kokku 1200.00 eurot. Alaealiste reisijate vanemad täidavad seadusest tulenevat kohustust ja kasutavad hageja teenust selleks, et sisse nõuda õigel ajal eestkostetavale kuuluvad nõuded – hüvitised 11.07.2022 kostja opereeritaval lennul XXXXX suunaga Tivat – Tallinn hilinemise eest vastavalt EU 261/2004 määrus artikkel 7 punktile b. Juhul, kui vanemad ei kasutaks hageja teenust, jääks alaealiste nõuded kostjalt ilmselgelt sisse nõudmata. Hageja leiab, et nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei pidanud A. K., A. Z. kui ka M. P. vanematel olema kohtu nõusolekut, kuivõrd nõude loovutamise lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja vanemal tuleb on lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused, milleks antud juhul on hageja tasu 30% nõudest. Hageja selgitab, et ükski reisija ei maksa hagejale ühtegi muud tasu peale tasu, mis arvestatakse maha tulemist, seega kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta ja hageja kannab ise kõik kohtumenetluse ebaõnnestumisega seotud kulud. Kui lapsevanem peaks iga kord, kui soovib sisse nõuda EU 261/2004 määruse artikkel 7 p a, b või c alusel lapse nõuet pöörduma kohtusse, siis oleks see ebamõistlik. Nõude loovutamise leping ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetu nõude loovutaja huvidega ning nõude loovutamise lepinguga ei rikuta lapse varalisi õigusi ega huve, vaid seistakse õiguse eest saada hüvitist. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on lapse seaduslikuks esindajaks vanem ning PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitsed alaealise lapse eest, mis hõlmab ka õigust hoolitsed lapse vara eest. Seetõttu on vanemal õigus sõlmida lapse nimel ka lennuhüvitise nõude loovutamise leping lapse nõude loovutamiseks. PKS §-de 131 ja 188 kohaselt on kohtu nõusolek vajalik eelkõige tehinguteks, mis seoses varast ja õigustest loobumise või kohustuste tekitamisega võivad kahjustada lapse varalisi huve. Selliste tehingute hulka ei kuulu lennuhüvitise nõude loovutamine, mille üheks eesmärgiks on vastupidiselt lapse varaliste huvide parandamine. Lennuhüvitise nõude loovutamine aitab tagada nõude kiire ja efektiivse rahuldamise ning lennuhüvitise lapsele väljamõistmise. Perekonnaõiguse üldiste põhimõtete ning PKS §-de 131 ja 188 mõtte vastane oleks tõlgendus, mille järgi peaks vanem saama kohtu nõusoleku selleks, et loovutada lapse nõue olukorras, kus nõude loovutamise eesmärk on lapse huvide tõhusam tagamine ja nõude efektiivsem realiseerimine. Lapse lennuhüvitise nõude loovutamine on lapse huvides, kuna võimaldab nõuet kohtu kaudu tõhusamalt välja nõuda ja saavutada lapsele hüvitise väljamõistmine. Hageja on seisukohal, et ei oma tähtsust, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses

ja hiljem hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170) ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja ja hageja poolt allkirjastatud leping nõude loovutamise kohta. Hageja leiab, et tema lepingulise esindaja kulud on igati õigustatud ja põhjendatud. Kostja oleks saanud vältida õigusabikulude tekkimist, kui oleks sõlminud hagejaga kompromissi – kostja esitas 31.01.2023 kompromissiettepaneku, millega hageja nõustus. Hageja hinnangul esitab kostja pahatahtlikult kompromissi ettepanekuid ilma igasuguse soovita tegelikkuses kompromissi sõlmida. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub määrata hüvitatavate menetluskulude summaks 1940.00 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1940.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Hageja esitatud nõuete loovutamise lepingute punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Lisaks on reisija A. Z. nõude loovutamise lepingu allkirjastanud keegi T. K. ning reisija M. P. lepingu allkirjastanud keegi A. P. Lisaks on alaealine reisija M. K. (sünniaeg 02.01.2009) väidetavalt allkirjastanud lepingu ise, kuigi piiratud teovõimega isikutel on tehingute tegemiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek, mida hagiavalduse materjalidest ei nähtu. Tekkinud on seega olukord, kus hageja on kostja vastu alusetult lennuhüvitise nõuded esitanud, kusjuures pole teada, kas reisijad on endiselt lennuhüvitise nõuete omanikud või kas nad on nõuded kolmandatele isikutele loovutanud. Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud hageja põhinõue ja sellelt arvutatav viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue. Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud, millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu, vaidleb kostja vastu kõikide reisijate osas esitatud viivisenõude suurusele. Määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud (eeldusel, et kostja on nõuete omanikuks saanud). Seega ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, s.o. punktis 12 viidatud väidetavast nõudekirja esitamise hetkest, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o. 25.01.2023. Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega A. K., A. Z. ja M. P. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust. PKS § 131 lg 1 ja PKS § 188 lg 1 p 11 alusel ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad A. K., A. Z. ja M. P. neile määrusest tulenevast lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Hageja tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu

(ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek. Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast. Käesoleval juhul ei ole kohus andnud eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul väiksem kui määrusest tulenev nõue, on alaealise lapse huvides. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist. Kostja leiab, et taotluse esitamine kohtu nõusoleku saamiseks ei takistaks eestkostja kohustuste täitmist, mh kohustust nõuda õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Lisaks ei sätesta määrus lennuhüvitise nõuete aegumistähtaega, st lennuhüvitise nõuetele kohaldatakse siseriiklikku õigust. Seega aeguvad lennuhüvitise nõuded kolme aasta jooksul alates lennu toimumisest. Sellest johtuvalt on vanematel piisavalt aega nii kohtu nõusoleku saamiseks kui nõude esitamiseks, milleks lapse seaduslikud esindajad ei ole kohustatud kasutama hageja teenust. Juhul kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust lapse nimel seesuguse lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingud allkirjastanud alaealise reisija A. K. nimel O. T. ja A. K., A. Z. nimel T. K. ja M. P. nimel A. P. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Seega palub kostja jätta nõuded seoses reisijatega A. K., A. Z. ja M. P. rahuldamata. Nõude loovutamise lepingute tagantjärgi sõlmimise fakti ehk nende sõlmimist pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist tuleks arvestada menetluskulude väljamõistmisel. Hageja 28.04.2023 seisukohast nähtub, et tegelikkuses sõlmiti kõik nõuete loovutamise lepingud alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist, s.o. 06.04.2023, kui hageja esindaja nõude loovutamise lepingud omapoolselt allkirjastas. Lisaks rõhutab kostja, et esimene kompromissiettepanek tehti hagejale heas usus enne, kui reisijate poolt ühepoolselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud kostjale edastati. Kuivõrd hageja ei ole saanud hagiavalduses esitatud nõuete omanikuks, on hagi esitatud alusetult ning menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on nõuete omanikuks saanud, leiab kostja, et hageja lepingulise esindaja kulud esitatud ulatuses ei ole põhjendatud ning on ebamõistlikult suured ning tuleks jätta hageja kanda. Kostja palub määrata hüvitatavate menetluskulude summaks 1098.90 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1098.90 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused I Hageja esitas hagiavalduses nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates oma nõudest kostjale teatamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2023 summas 329.36 eurot. 28.04.2023 menetlusdokumendis muutis hageja viivisenõuet ning palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 15.03.2023 summas 86.30 eurot. Kohus käsitleb hageja viivise nõude perioodi vähendamist hagist osalise loobumise taotlusena.

Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Kohus lõpetab osaliselt menetluse Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise summas 243.06 eurot väljamõistmiseks. II Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lennureisija hüvitiste väljamõistmist käsitleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 261/2004 (edaspidi ka määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Määruse art 5 lg 1 p c alusel on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt sama määruse artiklile 7, kui neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega või neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse art 7 lg 1 kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega, ja seega võivad nad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud selle määruse artiklis 7, kui nad hilinenud lennu tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus liidetud kohtuasjades C‐402/07 ja C‐432/07). Hageja nõuab kostjalt hüvitist kogusummas 6000.00 eurot, sissenõudmiskulusid summas 600.00 eurot, viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 15.03.2023 summas 86.30 eurot, viivist põhisummalt 6000.00 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning protsendina alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: - A. K., A. K., A. T., M. Z., A. Z., M. P., O. T., A. K., L. K., P. K., A. K., V. K., J. K., M. K. ja O. P. reisisid 11.07.2022 kostja opereeritaval lennul XXXXX suunaga Tivat – Tallinn; - lennu vahemaa oli 1958,09 km; - lend pidi väljuma Tivatist 11.07.2022 kell 10.30, kuid väljus kell 15.39 ning pidi saabuma Tallinna kell 14.40, kuid saabus kell 19.15 (dtl 24);

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. III Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole nõuded hagejale loovutatud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. VÕS §-st 170 tuleneb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Riigikohus on asunud seisukohale, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 06.06.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei või võlgnik uue võlausaldaja vastu esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu rikkumisest, millega välistati või piirati võlausaldaja õigust nõuet loovutada, samuti ei või ta sel alusel nõuet tasaarvestada. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja esitas kohtule reisijate nõuete loovutamise tõendamiseks reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud (dtl 25-30, 32-52). Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole loovutamise lepingud kehtivad, kuna lepinguid ei ole allkirjastanud hageja esindaja ning nõuete loovutamise lepingute punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel (vt dtl 25-30, 32-52). Hageja esitas kohtule täiendavalt reisijate nõuete loovutamise lepingud, millele on lisatud hageja seadusliku esindaja allkiri (dtl 99-127), seega on loovutamise lepingud allkirjastatud nii reisijate kui ka hageja poolt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13 23.10.2013 otsuse p-s 34 leidnud, et ainuüksi see, kui leping on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist ning nii VÕS § 29 lg 1 kui ka TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel esmajoones poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 2 järgi ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Antud juhul on hageja esitanud tõendina reisijate nõuete loovutamise lepingud ning kohtu hinnangul on tuvastatud, et reisijate ja hageja ühiseks tegelikuks tahteks oli nõuete loovutamine hagejale, seega ei oma tähtsust loovutamise lepingute allkirjastamise kuupäev, kuna nõuete loovutamisest oli kostjale teatatud ka

kohtu kaudu maksekäsu kiirmenetluses ja hagimaterjalide kättetoimetamisega. Seega on nõuette loovutamise lepingud kehtivad. IV Kostja vaidleb hageja nõudele vastu seoses reisijatega A. K., A. Z. ja M. P. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kostja on seisukohal, et alaealiste reisijate A. K., A. Z. ja M. P. nimel nõuete loovutamiseks hagejale oli vajalik kohtu eelnev nõusolek, kuna määrusest tuleneva lennuhüvitise nõude ja sellega kaasnevate nõuete loovutamise näol on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu, millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek. Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on samuti vaja alaealiste nimel tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Nõuete loovutamise lepingute p-de 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast (vt nt dtl 124-125). Kohus on seisukohal, et alaealiste reisijate A. K., A. Z. ja M. P. nimel nõuete loovutamiseks hagejale ei olnud vajalik eelnev kohtu nõusolek, kuivõrd vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Seega on vanemad täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded lennufirmalt hüvitise sissenõudmiseks, mis võimaldab hüvitise alaealistele lihtsustatud korras välja mõista. Juhul, kui sissenõudmine ei õnnestu või alaealistele on tekitatud kahju, on alaealistel PKS § 133 alusel nõudeõigus vanemate vastu, kui vanemad on põhjustanud kahju tekkimise. PKS § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg-st 7 tuleneb, et teise vanema nõusolekut eeldatakse, kui vanem esindab last iseseisvalt. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on nõude loovutamise lepingud allkirjastanud alaealise reisija A. K. nimel O. T. ja A. K., alaealise A. Z. nimel T. K. ning alaealise M. P. nimel A. P., kuid hageja ei ole tõendanud nende esindusõigust. Nõuete loovutamise lepingutest nähtuvalt on alaealise A. K. nimel nõude loovutamise lepingu allkirjastanud O. T. ja A. K. (dtl 124-125), kes on hageja esitatud rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt A. K. vanemad (dtl 152-155). Alaealise A. Z. nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud T. K. (dtl 115-116), kes on hageja esitatud sünnitunnisusest nähtuvalt A. Z. ema (dtl 156). Alaealise M. P. nimel on nõude loovutamise lepingu allkirjastanud A. P. (dtl 109-110), kes on hageja esitatud sünnitunnisusest nähtuvalt M. P. ema (dtl 157). Antud juhul tuleb eeldada alaealise A. Z. ema T. K. ning alaealise M. P. ema A. P. esindusõigus on kehtiv tulenevalt PKS § 120 lg-st 7. Seega on alaealiste nimel sõlmitud nõuete loovutamise lepingud allkirjastanud õigustatud isikud ning lepingud on kehtivad.

V Kuna kohus tuvastas, et reisijad A. K., A. K., A. T., M. Z., A. Z., M. P., O. T., A. K., L. K., P. K., A. K., V. K., J. K., M. K. ja O. P. on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, siis kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 400.00 eurot iga reisija kohta, kokku summas 6000.00 eurot. VI VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 15.03.2023 summas 86.30 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja on esitanud vastuväiteid üksnes hageja viivisenõudele, mis puudutas maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisele eelnenud perioodi ning juhul, kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks, taotlenud viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest (vt dtl 89-90). Kuivõrd kohus lõpetas eelnevalt menetluse Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise summas 243.06 eurot väljamõistmiseks (vt otsuse põhjenduste I osa), siis on hageja viivise nõue alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 15.03.2023 summas 86.30 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhisummalt 6000.00 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning protsendina alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni. Seega on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud mõista hageja kasuks kostjalt välja ka veel sissenõutavaks mitte muutunud viivised protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VII VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 600.00 eurot (40.00 eurot iga reisija kohta). Igal hagejale nõude loovutanud reisijal oli õigus nõuda kostjalt viivist. Kuivõrd hageja on esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude VÕS § 1131 lg-s 1 sätestatud määras, ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue summas 600.00 eurot, s.o 40.00 eurot iga reisija kohta, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VIII Kõike eelnevat arvesse võttes rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 6000.00 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 600.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi alates 25.01.2023 kuni 15.03.2023 eest summas 86.30 eurot ning viivise põhinõudelt summas 6000.00 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.