Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 06.07.2023, Tallinn 2-23-117198 Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X vastu võla nõudes 4 573,78 eurot Hageja: Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431; asukoht Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janar Urres; (e-post: [email protected]); Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt X hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2 350 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 709,13 eurot ning viivis perioodi 25.04.202306.07.2023 eest summas 102,93 eurot.
3.Mõista kostjalt X hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 2 350 eurot lepingujärgses määras 0,06% päevas alates 07.07.2023 kuni põhinõude (2 350 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 4.1 Jätta menetluskulud kostja X kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt X hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks menetluskulud summas 1 516,67 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 516,67 eurot) tuleb kostjal X tasuda hagejale Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-23-117198 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 24.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X 4 109,13 euro saamiseks. Kohus tegi 26.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik X esitas 03.05.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 11.05.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ nõue X vastu 4 109,13 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja X vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 29.05.2023 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr xxx lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 29.05.2023 kohtumääruses.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Kostja ja hageja sõlmisid 22.01.2019 kliendilepingu. Kliendilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma tasu talle osutatud õigusabiteenuse eest. Õigusteenuse sisu seisnes kostja õigusalases nõustamises ja esindamises vastavalt kliendi suulisele ja kirjalikule tellimusele. Tegemist on raamlepinguga, mille alusel sai kostja tellida hagejalt õigusteenust vastavalt enda äranägemisele. Hageja täitis kostja ees võetud kohustused. Kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust, st on jätnud esitatud arved tasumata. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi kogunenud võlgnevuse osas, kuid vaatamata sellele jättis kostja arved tasumata. Hageja on saatnud kostjale arved kooskõlas lepinguga e-postile. Kostja olid teadlik kliendilepingu punktist 4.4, mis ütleb, et klient on kohustatud arve tasuma 7 (seitsme) tööpäeva jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega mittenõustumisel peab klient 3 (kolme) tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks.
4.Vaidlusalused arved väljastati 05.12.2019 ja 07.01.2020. Kostja ei esitanud tähtaegselt ühtegi vastuväidet vaidlusaluste arvete osas. Kostja väidete kohaselt on hageja lubanud talle jätta arved maksmata ning arved oli võimalik maksta siis, kui kostja isiklikke õiguseid kahjustanud isikud tasuvad kostjale kompensatsiooni (sh nii moraalse kahju kui ka õigusabikulude katteks). Kostja vastuväide ei tugine tegeliku elu sündmustel, sest hageja ei ole kostjale sellist tahteavaldust teinud. Hageja valmistas ette kokku 39 e-kirja manustega, mis on kostjal olemas ning kostja võib veenduda, et tal on täielik ülevaade kõigist laekumistest ja tööde mahust olemas. Pooltel jäi kokkulepe, et kuna kostja ei soovinud minna hagide esitamise ja laimajatelt raha välja nõudmisega edasi, siis väljastatud arved kuulusid tasumisele ning hageja tegelikult tehtud töö mahus arveid ei
2-23-117198 väljasta. Kuna kostja elukaaslane osales toona kriminaalmenetluses ja kostja avaldas hagejale, et ta soovib panna kogu tähelepanu kriminaalasja võitmisele, siis jätsid pooled laimajate vastutusele võtmise pooleli. Hageja tuli vastu selles, et ei küsinud raha tööde eest, mis said kostja tellimusel tegelikult tehtud. Kostja kohustus oli tasuda kolm arvet summas 1 000 eurot + käibemaks 200 eurot.
5.Kostja tasus arve Y kohtuasjas sõlmitud kompromissi arvelt (summa 3 600 eurot vähenes täpselt kompromissi laekumise tulemusel 1 250 euro võrra ning kostja võla saldoks jäi 2 350 eurot). Muid laekumisi kostjale ei toimunud, sest laimajad keeldusid vabatahtlikult nõuete täitmisest ning kostja ei soovinud laimajaid kohtusse anda. Hageja ei ole kordagi avaldanud, et ta loobub 2 350 euro nõudest. Kostja pidi tasuma summa vastavalt võimalustele arvestades elukaaslase kriminaalasja käiku, kuid kostja „kadus ära“ ning jättis arved tasumata ning esitas eksitava vastuväite maksekäsus tehtud makseettepanekule.
6.Kõnealusel juhul nõuab hageja viivise tasumist kliendilepingu p 7.1 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega 0,06% päev. Vastavalt lepingu p-le 4.5 on klient kohustatud tasuma arve seitsme (7) tööpäeva jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Hageja on lugenud arvete tasumise tähtpäevaks arvetele märgitud päeva, mis võib olla hilisem võrreldes lepingus kokkulepitud maksetähtajaga. Hageja on arvestanud viivist arvele märgitud tähtpäevale järgnevast päevast. Hageja edastas kostjale arve nr 2912003 05.12.2019, maksetähtaeg oli 12.12.2019. a, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 13.12.2019. Hageja edastas kostjale arve nr 3001005 07.01.2020, maksetähtaeg oli 14.01.2020. a, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 15.01.2020.
7.Hagi esitamise hetkeks loetakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aega (TsMS § 486 lg 2) ehk käesoleval juhul 24.04.2023. Arvete tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas kokku 1 709,13 eurot (viivis on arvestatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga). Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest kohtule kuni nõude rahuldamiseni. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.
8.Hageja 09.06.2023 täiendava seisukoha kohaselt tasukokkulepe on fikseeritud kohtule esitatud kliendilepingu punktides 4.1, 4.2 ja 4.4 ning lepingu pealdises märgitud tunnihinnaga (140 eurot/h ilma käibemaksuta). Pooled ei ole muutnud kirjalikus lepingus sõlmitud ajatasu kokkulepet tulemustasu kokkuleppeks. Hageja viitab täiendavalt hagis esitatud õiguslikule argumentatsioonile ka AdvS §-le 61. Lõikes 1 on sätestatud advokaaditasude liigid. Kohtule esitatud kirjalik kliendileping (mille hageja võib esitada kohtu või kostja nõudmisel ka digitaalselt allkirjastatud failina) sisaldab ajatasu kokkulepet. AdvS § 55 lg 4 kohustab sõlmima kirjalikus vormis kliendilepingu kohtuasjade ajamiseks. Praegusel juhul ei ole pooltel vaidlust selles, et hageja esindas kostja huve nii kohtueelses kui ka kohtumenetlustes (eeltõendamismenetlused tsiviilasjades nr 2-19-3163; 2-19-9627 ja 12171 ning hagimenetlus kolmanda isiku vastu asjas nr xxx). Seega pidi poolte tasukokkulepe sisalduma kirjalikus vormis sõlmitud lepingus. Praegusel juhul on poolte kattuvad tahteavaldused tõendatud kirjalikus vormis sõlmitud kliendilepinguga.
9.E-kirjavahetuse pinnalt on kohtul võimalik tuvastada, et hageja edastab kostjale kooskõlastamiseks tsiviilasja nr xxx kompromissiga lahendamise ettepaneku. Kostja vastab ettepanekule, et soovib veel „poolitada“, kuid „poolitamine“ ei tähenda seda, mida kostja soovib väita. See ei tähenda mingilgi juhul tulemustasu, vaid üksnes ajatasu põhimõttel tehtud töö tulemusel laekunud summade jagamist kostja juhises märgitud proportsioonis. Poolte praktika näitab, et kostja otsustas vähemalt ühel korral kasutada 100% saadud hüvitise summast advokaaditasu maksmiseks ning et väljastatud arvete summad ei vastanud kunagi saavutatud tulemuste 50%-le (st sisse nõutud hüvitistele). Hageja toob esile, et pooled ei ole kunagi midagi „poolitanud“, vaid kostja kasuks advokaadibüroo arveldusarvele üle kantud raha käsutamise üle otsustas ainuisikuliselt vaid kostja ning kostja otsustas, mis summa soovib ta saada enda arvele ja missuguse summa jätta tasu maksmiseks. Hageja küsis alati kostjalt juhise raha ülekande tegemiseks.
2-23-117198
10.Kriminaalmenetlus leidis aset muuhulgas 2019 – 2020 aastal ning kuna kostja palus hagejalt võimalust tegeleda elukaaslase Zi protsessiga ning lahendada tasude maksmise küsimus hiljem, siis saatis hageja kostjale 2020. a esimeses pooles meeldetuletusi, seejärel meeldetuletuste saatmine katkes. Hageja ootas, et kostja ja tema elukaaslane saavad uuesti elu rööpasse tagasi ning kostja tuleb ise hageja juurde tasu maksmise teemat arutama. Kuna seda ei juhtunud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Poolte sisuline koostöö lõppes, sest hageja oli teinud tööd, kostja ei soovinud tööde arveldamisega jätkata ning hageja ei soovinud asju edasi ajada tulemustasu põhimõttel, samuti soovis kostja tegeleda muude eraeluliste küsimustega. Tegemist on ainsa loogilise seletusega, mis avab tagamaa, miks poolte koostöö katkes pärast tsiviilasjas nr xxx sõlmitud kompromissi täitmiseks 1 250 euro laekumist. Kui hageja oleks tõesti sõlminud tulemustasu kokkuleppe, oleks hageja olnud kohustatud kõigi isikute vastu vaidluste ja neilt kahju sisse nõudmisega jätkama ning kostjal oleks olnud õigus nõuda hagejalt tegevuste jätkamist. Kuna kostja ei ole ligi kolme aasta jooksul kordagi hageja poole pöördunud ja kaasuste edenemise kohta küsinud ega tulemuste saavutamist nõudnud, tundub eluliselt usutav hageja versioon, et pooled jätsid asja pooleli sealmaal, kus kostja soovis selle pooleli jätta.
11.Kirjalikult sõlmitud kliendilepingu muutmine eeldab VÕS § 11 lg 4 järgi kirjalikku kokkulepet. Praegusel juhul ei ole pooled sõlminud kliendilepingu muudatust ega muutnud ajatasu kokkulepet tulemustasu kokkuleppeks.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja esitas 05.06.2023 kohtule vastuse tema vastu esitatud hagile. Kostja pöördus advokaadibüroo poole 2019 aasta suvel seoses äärmiselt ebaõigete meediakajastustega, mis olid häirivad ja sisaldasid hulgaliselt valeväiteid. RS „keelitas“ kostjat mitte väljaannete vastu minema (liiga keeruline) ning pigem tegelema laimajatest netikommentaatoritega, millise teemaga oli tal rohkem kogemust. Tal õnnestus mõned netikommentaatorid ka kätte saada ja nõuda neilt välja hüvitised. Kostja sõnum oli koheselt selge, et sellisele tegevusele pole kostjal võimalik hakata peale maksma või seda rahastama. Seda seletas kostja kirjavahetuses ning korduvates telefonikõnedes. Kõik summad, mis advokaadibüroo lõpuks laimajatelt sai, jäid neile. Lõplikku kokkuvõtet pole kostjale edastatud. Sellisel kujul büroo finantseerimist kostja ei soovinud, millele järgnesid siiski büroo arved.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
14.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
15.Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid pooled 2019 kliendilepingu kostjale õigusabiteenuse osutamiseks. Hageja väitel täitis hageja kostja ees võetud kohustusi. Kostja ei ole eelnimetatud
2-23-117198 väitele vastu vaielnud ega hageja poolt kostjale õigusabiteenuse osutamist vaidluse alla seadnud. Küll on poolte vahel vaidlus selle üle, millistes õigusabiteenuse tasumise tingimustes pooled kokku leppisid. Hageja väitel tasukokkulepe on fikseeritud kohtule esitatud kliendilepingu punktides 4.1, 4.2 ja 4.4 ning lepingu pealdises märgitud tunnihinnaga (140 eurot/h ilma käibemaksuta). Kostja vastuväite kohaselt sellisel kujul büroo finantseerimist kostja ei soovinud ning kõik summad, mis advokaadibüroo lõpuks laimajatelt sai, jäi hagejale. Kostja märkis maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et RS kinnitas hagejale, et kui laimaja maksab, siis tema tasaarveldab nendest summadest ja kostjale arveid ei kirjutata.
16.Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigusteenuse osutamise lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub ühel pooltest, võib vastaspool kasutada väite vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni esimene pooltest ei ole oma väite kinnituseks tõendeid esitanud. Kui aga pool esitab tõendid enda poolt esitatud asjaolude tõendamiseks, siis on ka vastaspoolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma seisukohti omakorda tõendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2012 kohtuotsuse p 33 tsiviilasjas nr 2-11-55505). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.
18.Hageja esitas õigusabiteenuse eest kohaldatava tasu kokkuleppe tõendamiseks 22.01.2019 kuupäeva kandva kliendilepingu (dtl 29-32). Hageja hinnangul on leping sõlmitud kirjalikus vormis. Kohus eelnimetatud väitega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi tehingu kirjaliku vormi saavutamiseks peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud. TsÜS § 80 lg 1 järgi tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Kohtule ei nähtu, et 22.01.2019 kliendileping oleks poolte poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Kohtu hinnangul on 22.01.2019 leping sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 tähenduses, kuivõrd on tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldab tehingu teinud isikute nimesid.
19.Kostja ei ole 22.01.2019 kliendilepingule kui dokumentaalsele tõendile vastuväiteid esitanud, sh ei heitnud kostja hagejale ette lepingul allkirjade puudumist. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid õigusabiteenuse lepingu 22.01.2019 kliendilepingus sätestatud tingimustel. Ka hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja-poolne arvete tasumine hagejale algas 2019 aprillikuus (dtl 63), mistõttu on järeldatav, et hageja poolne õigusabiteenuse osutamine kostjale algas varem, kui kostja poolt väidetud 2019 suvel.
20.Kohus loeb dokumentaalsete tõenditele tuginedes tuvastatuks, et 24.05.2019 küsis hageja kostjalt, kas kogu kolmandalt isikult laekunud makse saab kasutada büroo arve maksmiseks ning sai kostjalt jaatava vastuse (dtl 53). Hageja küsis kostja käest 15.07.2019, kuidas jagada kolmandalt isikult (W) saadud hüvitist („ootan Sinu ettepanekut raha jagamise osas“) (dtl 55). Hageja väitel otsustas kostja saadud summa jagada 50-50 ning esitas selle tõendamiseks pangakonto väljavõtte, millelt on hageja väitel näha, et laekunud 800 + 726 (1 526) eurost jõudis kostja arvele 763 eurot ja kostja kasutas arve maksmiseks 763 eurot (dtl 57). Hageja esitas kohtule ka W poolt hagejale tehtud maksekorraldused kogusummas 1 526 eurot (dtl 56). Hageja küsis 26.06.2019 kostja käest, kas hageja saab kasutada F käest saadud summa kulude katmiseks ning
2-23-117198 kostja vastab hagejale, et teeks F laekumise pooleks (dtl 59-60). Kostja küsib 26.06.2019 hageja käest, kas Tele2 ei peaks tasuma kostja advokaadi kulud, kuivõrd vastasel juhul oleks see kostjale otsene miinus (dtl 58). Kostja ei ole eelnimetatud tõenditele vastuväiteid esitanud.
21.Kohtule nähtub hageja pangakonto väljavõttest, et hageja on teinud kostjale kahjuhüvitise edasikandeid (dtl 57). Ka eelnimetatud tõendile pole kostja vastuväiteid esitanud.
22.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et olukorras, kus pooled oleksid sõlminud tulemustasu kokkuleppe, siis puudunuks kostjal tasude kandmise kohustus ning huvi nende kohta hagejalt täpsustavaid küsimusi esitamiseks (seonduvalt Tele2 ́ga). Samuti puudub mistahes loogiline põhjus, miks peaks hageja küsima kostjalt juhiseid hagejale laekunud hüvitise käsutamise kohta. Juhul, kui poolte kokkuleppe sisuks oleks kolmandatelt isikutelt (nn laimajatelt) saadud hüvitise hagejale jätmine kostjale osutatud teenuse eest tasu tasaarvestamiseks, siis puuduks hagejal vajadus küsida kostja käest täpsustust raha jagamise kohta ning teha kostjale mistahes ülekandeid.
23.26.06.2020 edastas RS hageja nimel raamatupidajale juhise väljastada kostjale arve ning kinnitas raamatupidaja täpsustust, et 50% kantaks Gle ning ülejäänud 50% arveks ning kantakse büroole kostja arveldamata tegevuste katteks (dtl 61). 06.02.2020 kirjutas hageja büroo assistent KS RSle, et kostja lubas helistada ning võla osas rääkida (dtl 62). Kuigi hageja büroosisene kirjavahetus ei ole otseseks tõendiks poolte vahel sõlmitud kokkuleppe tõendamiseks, siis kogumis teiste kohtule esitatud ning eespool käsitletud dokumentaalsete tõenditega, võimaldab hageja büroosisene kirjavahetus järeldada hageja esile toodud asjaolu, et kostjal oli kohustus talle osutatud õigusabiteenuse eest tasuda. Kohtu hinnangul ei ole asja materjalides ühtegi tõendit, mis viitaks kostja väidetud kokkuleppele, et kõik summad, mis advokaadibüroo „laimajatelt“ sai, pidi jääma hagejale ning justkui kostjal täiendavaid kohustusi õigusteenuse eest tasumiseks polnuks. Sellise kokkuleppe olemasolu ei kinnita ka kostja viidatud e-kirjavahetus (dtl 46).
24.Hageja esitas kohtule arve nr 2912003 summas 1 200 eurot (dtl 33), arve nr 3001005 summas 1 200 eurot (dtl 34), arve nr 2911007 summas 1 200 eurot (dtl 71). Kostja tõi oma vastuses esile, et sellisel kujul büroo finantseerimist kostja ei soovinud, millele järgnesid siiski büroo arved, millest kohus järeldab, et kostja on talle esitatud arved kätte saanud. Hageja väitel kostjale laekus 31.08.2020 tsiviilasjas nr xxx sõlmitud kompromissi täitmiseks 1 250 eurot, mis nähtub hageja pangakonto väljavõttelt (63). Hageja selgituste kohaselt võttis hageja võlast maha 1 250 eurot ning kostja esialgsest võlast 3 600 eurot jäi alles hagi põhisumma 2 350 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud tõendile ega põhivõlgnevuse arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja poolt osutatud käsundi nõuetekohasele täitmisele vastuväiteid esitanud, loeb kohus tuvastatuks, et hageja on oma lepingulisi kohustusi kostja ees täitnud ning kostjal tekkis kohustus tasuda hagejale osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu. 22.01.2019 kliendilepingu päises on tunnitasu suuruseks 140 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 29). Kostja ei ole tunnitasu suurusele ega sellest lähtuvale arvete suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Eeltoodud kaalutlustel on hageja põhinõue põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja põhivõlgnevuse summas 2 350 eurot.
25.Kuivõrd pooled on kliendilepingu p-s 7.1 kokku leppinud viivise kohaldamises juhuks, kui kostja teenuse eest kokkulepitud tähtajaks ei tasu, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis määras 0,06% päevas (VÕS § 113 lg 1) (dtl 31). Hageja arvestas viivist alates arvetel märgitud maksetähtaja möödumisest. Arve nr 2912003 summas 1 200 eurot maksetähtaeg oli 12.12.2019 ning arvel märgitud tasu maksmise kohutus muutus sissenõutavaks 13.12.2019 (dtl 33). Hageja arvestas viivist põhivõlgnevuselt 1 150 eurot alates 13.12.2019 kuni 24.04.2023 summas 848,01 eurot (dtl 35). Arve nr 3001005 summas 1 200 eurot maksetähtaeg oli 14.01.2020 ning arvel märgitud tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 15.01.2020 (dtl 34). Hageja arvestas viivist põhivõlgnevuselt 1 200 eurot alates 15.01.2020 kuni 24.04.2023 summas 861,12 eurot (dtl 36). Kostja ei ole viivise määrale ega viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodu ning VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 709,13
2-23-117198 eurot ning vastavalt hageja taotlusele viivise põhivõlgnevuselt 2 350 eurot alates 25.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (06.07.2023) summas 102,93 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt).
26.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuselt 2 350 eurot viivise tasumist määras 0,06% päevas kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2 350 eurot määras 0,06% päevas alates 07.07.2023 kuni nõude täieliku tasumiseni.
27.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 19.06.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 653,33 eurot, sh riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1 093,33 eurot (dtl 76-78). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
30.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seadusest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama advokaadibürooga seotud advokaati (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 13). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks. Käesoleval juhul on tegemist vähekeeruka vaidlusega, mille maht ei ole suur. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt näidatud õigusabi ajakulu põhjendatud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 956,67 eurot (6 tundi ja 50 minutit x 140). Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1 516,67 eurot (560 + 956,67). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 516,67 eurot ja viivis menetluskuludelt (1 516,67 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostja ka tuginenud.
31.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
2-23-117198 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.